Rasvad (0)

Rasvad
Loomsed rasvad ja taimeõlid on materjalid, mis koosnevad suurest hulgast komponentidest, kusjuures põhiliseks koostisosadeks on rasvad. Keemilises mõttes tähistab sõna rasv glütserooli trimestrit karboksüülhapetega. Looduslike rasvade karboksüülhappe jäägid on hargnemata ahelaga ning paarisarvulise süsiniku aatomite arvuga. Looduslikud rasvhapped võivad olla küllastunud või küllastumata.
Rasv peab olema väga hüdrofoobne aine. Rasvad ei märgu veega ega lahustu vees. Nad lahustuvad orgaanilistes lahustites : eetris, bensiinis , veidi ka alkoholis. Puhas individuaalne rasv kristalliseerub ning tal on kindel sulamistemperatuur, tavaliselt on tegemist segumaterjalisega. Seepärast saab rasvade puhul kõneleda vaid pehmenemistemperatuurist. Rasvade agregaatolek sõltub nende koostisesse kuuluvatest rasvhappe alküülrühmadest. Küllastunud rasvhapetest moodustatud rasvad on toatemperatuuril tahked , küllastumatused struktuuris muudavad rasva pehmemaks või lausa vedelaks.
Maismaaloomade rasvad on tavatingimustel tahked, mereloomade rasvad aga vedelad. Enamik taimerasvu on ka vedelad. Looduslik rasv on segu väga erinevatest individuaalsetest rasvadest.
Rasvade keemilised omadused tulenevad estrirühmast ja karboksüülhappe jäägi ehitusest. Küllastumata rasvad annavad peaaegu kõiki kaksiksideme reaktsioone. Rasv hüdrolüüsib hapekatalüütiliselt või leelise toimel. Rasva leeliselisel hüdrolüüsil moodustavad rasvhapete soolad ehk seebid .
Seedimisel hüdrolüüsitakse toidurasvad ensüümide toimel rasvhapeteks ja glütserooliks. Osa rasvhapetest ja glütseroolist kasutatakse organismile omaste rasvade sünteesiks ning osa muudetakse rasvadeks ning ladestatakse. Need imenduvad seedetraktist ning edasi oksüdeeritakse neist suurem osa süsinikdioksiidiks ja veeks. See annab palju energiat. Rasv on tähtis energeetiline toitaine . Kahe või enama kaksiksidemega rasvhappeid nim asendamatuteks rasvhapeteks ja need tuleb tagada õige toiduvalikuga.
Rasvad osalevad organismi elutähtsates protsessides, eriti oluline on nende roll rakumembraanide ülesehitamisel ja hormoonisarnaste ainete moodustamisel. Rasvadega koos saame ülimalt vajalikke A-, D- ja E-vitamiine. Rasvad annavad energiat, mida meie kliimavöötmes kulub ainuüksi kehasoojuse säilitamiseks palju enam kui lõunamaades. Suurt osa mängivad rasvad meie igapäevase toidu juures, rõhutades selle maitseid ja tugevdades lõhnu.
Rasvad on olulised toiduained, sest neil on suur toiteväärtus. Rasvu kasutatakse seebi tootmisel, ravimite, kosmeetiliste vahendite jpt toodete valmistamisel. Rasvu saadakse loomsest või taimsest toorainest .
Toiduks kasutatakse võid. Või on väärtuslik toiduaine, kuna piimrasvades on palju lühikese ahelaga rasvhappeid, mida omastatakse paremini ja kiiremini kui teisi rasvhappeid.
Tahkestatud rasvadest saadakse muu hulgas ka või asendajat – margariini. Margariinitoodete valmistamisel rasv emulgeeritakse vees ning lisatakse stabilisaatoreid, vitamiine, värv- ja maitseaineid.
Mitmetel talveuneks valmistuvatel loomadel koguneb sügisel naha alla paks rasvakiht , mis kevadeks peaaegu kaob. Näiteks pruunkaru kasutab talveune ajal nahaalust rasvkude energia saamiseks. Veelise eluviisiga imetajatel ei ole nahaalune rasvakiht mitte üksnes energiavaruks, vaid aitab ka vältida keha liigset jahtumist külmas vees ning annab neile ühtlasi voolujoonelise kehakuju . Rasvkude ümbritseb ka kõhuõõnes siseorganeid ja kaitseb neid kahjulike välismõjutuste eest.
Kristin Kõrre
11.M klass