Rasedus (1)

Rasedus
Inimorganismi areng algab viljastumise hetkel enamasti munajuhas, kui ühinevad naise munarakk ja mehe seemnerakk . Rasedust on võimalik määrata juba 2 päeva pärast. Viljastatud munarakk liigub emakasse umbes 6-7 päeva. Jõudes emakasse kinnitub embrüo emakaseinale, kusjuures kinnitumine võtab aega 4-6 päeva. Pärast pesastumist moodustub platsenta ning luuakse ühendus ema vereringesüsteemiga, tagamaks embrüole hapnikku, toitaineid, hormoone ja mineraale. Samuti on platsenta funktsioon väljutada jääkaineid ja takistada ema vere segunemist embrüo ja loote verega. Platsenta on areneva inimorganismiga ühenduses nabanööri soonte kaudu.
Esimesel külastusel naistearstile tehakse rasedale naisele vereproov , uriiniproov, veregrupi analüüs, antikehade analüüs, ning suguhaiguste ja teiste lootele kahjulike haiguste analüüsid. Edaspidi kontrollitakse vaid uriini ning veresuhkrut igas kontrollis. Ultraheli uuringut teostatakse kogu raseduse vältel 2-3 korda.
Esimese nädala jooksul moodustavad sisemise rakukogumiku rakud kaks kihti, millest ühe kaudu ema varustab algstaadiumis olevat embrüot toitainetega . Teist nimetatakse loote veekestaks. Selles areneb embrüo (hiljem loode) kuni sünnituseni.
Umbes kahe ja poole nädalaga on epiblastist moodustunud 3 erinevat kudet ehk lootelehte millest igaühest arenevad erinevad struktuurid.
Kolmandaks nädalaks on aju jaotatud kolmeks peamiseks osaks. Alanud on ka hingamis- ja seedeelundkonna ning silmade areng. Kui rebukotti ilmuvad esimesed vererakud, siis tekivad embrüos veresooned ja silindrikujuline süda. Peaaegu kohe alustavad arengut eraldiseisvad kojad . Süda hakkab lööma kolm nädalat ja üks päev pärast viljastumist. Vereringe on esimene elundkond ehk seotud organite süsteem, mis funktsioneerima hakkab. Primitiivne vereringe moodustub embrüol juba varakult. See areneb järk-järgult edasi.
Raseduse esimesel poolel puudub lootel veel hästi väljaarenenud immuunsussüsteem ning loode on eriti tundlik võimalike kahjustavate tegurite suhtes.
Neljandaks nädalaks ümbritseb embrüot läbipaistev veekest ning ilmuvad jäsemepungad.
4. ja 5. nädala paiku jaguneb kiiresti kasvav aju viieks erinevaks osaks, hingamiselundite süsteemis on olemas parema ja vasema bronhi põhitüved ning enne viiendat nädalat tekivad ka alalised neerud ning arenevad käelabad.
Enne kuuendat nädalat hakkab embrüo tegema refleksiivseid ja spontaanseid liigutusi. Kuuendal nädalal hakkavad kujunema luud.
8. nädalal on aju juba väga keerukas ja moodustab peaaegu poole kogu embrüo kehamassist. Kasvamine jätkub pöörase kiirusega. Embrüo muutub sel perioodil kehaliselt palju aktiivsemaks. Kaheksanda nädala lõpp tähistab embrüonaalse perioodi lõppu.
9. nädalaks hakkab loode pöialt imema ja oskab neelata lootevett. Ta oskab veel ka asjadest haarata, pead ette- ja tahapoole liigutada, suud avada ja kinni panna, keelt liigutada, ohata ja ringutada.
9 ja 11 nädala vahel leiab aset kasvuspurt. Kuigi jalgadel kulub oma lõplike proportsioonide saavutamiseks enam aega, on loote käte pikkus saavutanud 12. nädalaks peaaegu oma lõpliku proportsiooni keha suuruse suhtes.
15. nädalaks on tekkinud verd loovad tüvirakud, mis paljunevad luuüdis. Rase naine tunneb loote liigutusi esmakordselt 14. ja 18. nädala vahel.
16. nädala paiku tehakse double test, millega määratakse kas lootel esineb väärarenguid või mitte.
20. nädalaks on loote kuulmiselund lõplikult välja arenenud ning ta reageerib suuremale hulgale helidele.
Viimase nelja raseduskuu jooksul ilmutab loode koordineeritud tegevuse perioode , mida katkestavad puhkeperioodid.
35. nädalal oskab loode käega tugevasti haarata.
Normaaljuhul algatab loode sünnitegevuse ca 38. nädalal, vallandades suurel hulgal hormooni, mida nimetatakse östrogeeniks. Sellega algab üleminekuperiood, mille eelselt nimetatakse inimest veel looteks , ent selle järel juba vastsündinuks. Sünnitegevusest annavad tunnistust emaka võimsad kokkutõmbed, mille tulemuseks on lapse ilmaletulemine.