LOOTE ARENGU ETAPID LOOTE ARENGU ETAPID 1. KOBARLOODE 4. LOODE 2. PÕISLOODE 3. KARIKLOODE LOOTE ARENGU VIDEO: 1.KOBARLOODE: viljastatud munarakk kiiresti jaguneb moodustub tihe ühesuguste rakkude kobar, mida nimetatakse kobarlooteks 2. PÕISLOODE kobarloote rakud paigutuvad ümber, moodustades põiekese selles staadiumis kinnitub viljastatud munarakk emakaseinale 3. KARIKLOODE: embrüo rakud jagunevad kihtidesse, neist arenevad loote elundid 4. LOODE: KAHEKSANDAKS nädalaks on 4-5 cm pikkusel lootel olemas juba kõik algsed elundid ja elundkonnad LOOTE ARENG - 9-10 nädal: spetsiaalse stetoskoobiga on võimalik esimest korda kuulda loote südamelööke kujuneb imemisrefleks LOOTE ARENG -11-14 nädal: loote sugu on kindlaks tehtav algab juuste kasv kujunevad silmad elundite areng jätkub LOOTE ARENG -15-18 nädal: oskab pilgutada kujuneb miimika ...
Loote arengu etapid Embrüogenees ehk loote areng ● Inimese looteline areng kestab ligikaudu 40 nädalat ja sellel ajal toimuvad areneva rganismiga järgmised muutused: 1 raseduse nädal ● Viljastatud munarakk liigub emaka suunas ja jaguneb selle aja jooksul korduvalt.Jõudes emakasse kinnitub raukobar emaka seina külge 2 raseduse nädal ● Rakukobarat nimetatakse idulaseks, rakkude paljunemine jätkub 3 raseduse nädal ● Idulasel tekivad skeleti, organite ja närvisüsteemi algmed 4 raseduse nädal ● Idulase ümber moodustub veega täidetud põis ● 1 arengukuu lõpus on idulane 2-3mm pikk ● 25 päeval süda alustab tööd 5 raseduse nädal ● Loote kasv on 5- 6mm, oneristavad kätte ja jäsemete algmed ● Loode on nähtav ultraheliuuringul 7 raseduse nädal ● Idulase pikkuseks on 12 kuni 16 mm. Arenevad sõrmed ja varbad ning eristub suu 9 raseduse nädal ● Loote pikkus ~30 mm ja kaal ~2 g. Toimub kii...
Lapseootus ja sünd Mis on rasedus? Rasedus on füsioloogiline seisund naise eostumise ja sünnituse vahel. Rasedus algab eostumisega ehk viljastumisega ja lõpeb sünnituse või iseenesliku või kunstlikult esilekutsutud abordiga. Inimese rasedus kestab keskeltläbi 280 päeva, kuid see võib siia-sinna varieeruda. Mis on raseduse tunnused? Raseduse esmatunnusteks on menstruatsiooni ärajäämine, iiveldustunne ja tundlikud rinnad. Pidev urineerimine, sest emakas jõudsasti kosuv tita avaldab juba praegu põiele survet. Kõhukinnisus. Raseduse ajal toodetud lisahormoonid lõdvestavad seedeelundkonda ja seega võib esineda kõhukinnisust. Iiveldus ja oksendamine. Hommikust iiveldust võib tunda juba õige pea, võimalik, et juba nädal pärast rasestumist. Positiivne rasedustest. Uriinil põhinev test annab täpse vastuse 10-14 päeva pärast viljastumist. Rasedust saab määrata ka vereproovi abil. Meeles tuleb pidada, et rasedustest ega isegi...
1. Toimub munajuha laienenud osas, munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva, umbes 7ndal nädalal peale viljastumist kinnitub sügooot emaka limaskestale. 2. Areneva hakkava loote sugu määrab ära isa, sest pooled seemnerakud kannavad Y - kromosoomi ja pooled X- kromosoomi. Samas on kõik viljastatud looted esialgu naissoost. 3. Naise viljastamist reguleerib Progesteroon e. Gestageen reguleerib naise viljastumisvõimet, aitab kaasa viljastatud munaraku pesastumisele emakas ja loote arengule ja reguleerib menustratsiaaltsüklit. 4. Iseenesliku abordi põhjuseks embrüo või loote väärareng , platsenta patoloogia või emapoolsed tegurid. Selle esinemissagedus ei ole täpselt teada. 5. Ema elu või füüsilise või vaimse tervise kaitse. Seda nimetatakse mõnikord terapeutiliseks ehk õigustatavaks abordiks, Vägistamisest või intsestist tuleneva raseduse sünnini jõudmise vältimine, tõsise väärarengu , vaimse puudulikkuse või geneetilise hälbega la...
Bioloogia Kontrolltöö viljastumine inimesel 1. Viljastumine inimesel: toimub munajuha laienenud osas, munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva, umbes 7ndal nädalal peale viljastumist kinnitub sügooot emaka limaskestale. 2. Areneva hakkava loote sugu määrab ära isa, sest pooled seemnerakud kannavad Y- kromosoomi ja pooled X- kromosoomi. Samas on kõik viljastatud looted esialgu naissoost. 3. Naise viljastamist reguleerib Progesteroon e. Gestageen reguleerib naise viljastumisvõimet, aitab kaasa viljastatud munaraku pesastumisele emakas ja loote arengule ja reguleerib menustratsiaaltsüklit. 4. Iseenesliku abordi põhjuseks embrüo või loote väärareng, platsenta patoloogia või emapoolsed tegurid. Selle esinemissagedus ei ole täpselt teada. 5. Põhjused, miks võidakse aborti esile kutsuda · Ema elu või füüsilise või vaimse tervise kaitse. Seda nimetatakse mõnik...
Aeg viljastumisest surmani 1. Viljastumine inimesel: toimub munajuha laienenud osas, munarakk liigub mööda munajuha emakasse 4-5 päeva, umbes 7ndal nädalal peale viljastumist kinnitub sügooot emaka limaskestale. 2. Areneva hakkava loote sugu määrab ära isa, sest pooled seemnerakud kannavad Y- kromosoomi ja pooled X- kromosoomi. Samas on kõik viljastatud looted esialgu naissoost. 3. Naise viljastamist reguleerib Progesteroon e. Gestageen reguleerib naise viljastumisvõimet, aitab kaasa viljastatud munaraku pesastumisele emakas ja loote arengule ja reguleerib menustratsiaaltsüklit. 4. Iseenesliku abordi põhjuseks embrüo või loote väärareng, platsenta patoloogia või emapoolsed tegurid. Selle esinemissagedus ei ole täpselt teada. 5. Põhjused, miks võidakse aborti esile kutsuda : · Ema elu või füüsilise või vaimse tervise kaitse. Seda nimetatakse mõnikord terapeutiliseks ehk õigustatavaks abordiks. · Vägistamisest...
Dirgis Jõemaa Raseduse kulg, loote areng, sünnitus REFERAAT 2014 SISUKORD 1 1. Sissejuhatus............................................................................................. 2. Viljastumine............................................................................................. 3. Rakkude pooldumine munajauhas........................................................... 4. Loote areng ............................................................................................. 4.1 Esimene trimester.............................................................................. 4.2 Teine trimester................................................................................... 4.3 Kolmas trimester................................................................................ 5. Sünnitamine.............................................................
Organismide looteline areng Enel Tubin Looteline areng Alguseks on viljastumine Ainult üks sperm saab viljastada munaraku, tekib sügoot kahe (või enam) spermi juhul saadakse elujõuetu sügoot Sügoodi rakukest Sügoodi jagunemise järel tekib loode ehk embrüo Embrüogenees ehk looteline areng Areng toimub: emasorganismis, munas Lõppstaadiumiks on sünd või koorumine Katteseemnetaimede embrüonaalne areng Algus: munaraku viljastumine Lõpp: idu moodustumine seemnes Embrüogeneesises kujunevad välja vegetatiivsete organite algmed: idupung, idujuur, iduvars, iduleht või –lehed Seemne kujul võib taim üleelada ebasobivad keskkonnatingimused Seemne idanemisega algab taime lootejärgne areng Inimese embrüogenees Lõigustumine – sügoodi jagunemine mitoosi teel (pildid 1-2) Kobarloode ehk moorula (pilt 3) Osaline lõigustumine, täielik lõigustumine (s...
1.Millised paljunemisviisid esinevad looduses? Võrdle suguta ja sugulist paljunemist. Esinevad suguta ja suguline paljunemine. Suguta paljunemine jaguneb vegetatiivseks ja eoseliseks. SUGULINE SUGUTA Uus organism saab alguse viljastunud munarakust Uus organism pärineb ühest vanemast Tulemuseks on mitmekesine järglaskond Järglaskond on ühesugune Segunevad erinevad geenid Sorditunnused säilivad Paljunemine toimub suguorganite abil Toimub taime kasvuorganite abil Toimub pikema aja jooksul Lühikese aja vältel saadakse suur hulk uusi isendeid Saadakse järglasi Mõlemal juhul antakse geene edasi 3.Millised rakud, miks ja millal paljunevad inimesel mitootiliselt? Tunne ära mitoosi faasid, tea mitoosi tulemust. Mitootiliselt paljunevad soma...
Aine „Reproduktiivbioloogia ja –meditsiin“ (ARMP.01.036) KORDAMISKÜSIMUSED Andres Salumets 1. Kromosoomi mutatsioonid sugurakkudes, embrüotes ja lootel. Vanuse tõustes tõuseb ka defektiga lapse sünnitamise tõenäosus. Triploidia (69 kromosoomi) põhjuseks võib olla munaraku viljastumine kahe seemnerakuga, munaraku viljastumine diploidse seemnerakuga või diploidse munaraku viljastumine. Aneuploidia tekib inimestel peamiselt kromosoomide mittelahknemise tõttu meioosis. Enamik defekte tekib oogeneesi esimese meioosi faasi käigus. Kõige sagedasem probleem on lisa 21 kromosoom – Downi sündroom, aga ka 18 ja 13 (vastavalt Edwardsi ja Patau sündroom). Lisaks on võimalik ka sugukromosoomide trisoomia (47, XXX), (47, XXY) ja (47, XYY). Samuti võib inimestel esineda ka monosoomia – (45, X), Turneri sündroom. Tekib kui munarakus puuduvad X kromosoomid ning see viljastatakse ...
Embrüoloogia Kõik mis on seotud sünnituse ja rasedusega on mulle alati huvi pakkunud. Seetõttu olid minu eelnevad teadmised üsna laiad, kuid seminari käigus õppisin tundma erinevate protsesside meditsiinilisi termineid ning raseduse erinevaid etappe detailsemalt ning sügavuti. Varasemalt teadsin seda, et naissugurakud tekivad ovogeneesi käigus ning meessugurakud spermatogeneesi käigus. Olin teadlik ka sellest, et naine sünnib kindla arvu munarakkudega ning mehel tekib spermatosoide elu jooksul aina juurde. Viljastudes määrakse ära lapse sugu, tüdruklapse korral on kromosoomideks XX ning poisslapse puhul XY. Teadsin, et arenev loode lõigustub, eesmärgiga taastada organismi hulkraksus, seminari käigus sain teada, et arenevat loodet nimetatakse sügoodiks ning eelmainitud lõigustumisprotsessi tulemuseks on moorula ehk kobarloode, mis koosneb lõigustusrakkudest ehk blastomeeridest. Teadsin, et seejärel tekivad 3 lootelehte, kuid nende ni...
Perekond - Abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus. - Leibkond ühisel aadressil elav inimeste rühm, kes kasutab ühiseid raha ja/või toidu ressursse. Jagavad ühist eluruumi ja majapidamistöid. Kooseluvormid · Ühisabielu (vanim) 1) sugulusabielu (õed/vennad; vanem/laps) · Hõimudeabielud ei saadud määrata lapse isa; põlvnemine toimus emaliini kaudu · Paarisabielu polügaamia. Üks mees, mitu naist: naistel puudusid õigused. Patriarhaat e meeste võim. Üks naine, mitu meest. Monogaamia üks mees ja üks naine(ametlikult), tekkis koos tsivilisatsiooniga (varaline kihistumine). Kadus lahutamise võimalus. ,,Meeste õigus" meestel ...
TALLINNA ÜLIKOOL RASEDUSE KATKESTAMINE, KATKEMINE JA NENDE MÕJU VAIMSELE TERVISELE Referaat Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.RASEDUSE KATKESTAMINE EHK ABORT................................................................4 1.1.Abordi ajalugu............................................................................................... 4 1.2.Rasedusest teada saamine, partnerile teatamine ja edasise otsustamine....5 1.3.Hoiakud ja eelarvamused.............................................................................. 6 1.4.Abordi mõju psüühikale................................................................................. 7 2.RASEDUSE KATKEMINE................................................................................
Järvamaa Kutsehariduskeskus Kodumajandus Inimeseõpetuse referaat Rasedus. Raseduse kulg, loote areng, sünnitus. Koostas: Kerli Saluste KM11 Juhendaja: Ann Valang Paide 2014 1 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 Rasedus............................................................................................................... 4 Kuidas kindlaks teha, et oled rase ?....................................................................4 Raseduse kulg..................................................................................................... 5 Sünnitus............................................................................................................ 10...
Üldpatoloogia test 1. Etioloogiline tegur faktor, mis kutsub esile kahjustuse. 2. Koolnumutused : -Koolnu külmus(algor mortis) - Koolnu kangestus(rigor mortis) - Koolnulaigus(livores mortis) - Pealesurmne verehüübimine - Silma sarvkesta hägustumine - Koolnulaostus 3. Kahheksia vormid: -Alimentaarne nälgus, Vähkkahheksia, Pikaajalised rasked nakkushaigused, Vaheaju häired, Hormonaalsed 4. Venoosne hüpereemia takistatud venoosne äravool elundist. 5. Regeneratsioon koedefekti paranemine 6. Tromboos verehüübimine veresoontes või õõneselundites 7. Infarkt nekroosi kolle, mis tekkib elundis verevarustuse lakkamisest. 8. Hemorraagia verejooks 9. Albinism melaniini pegmendi vaegus. 10. Konkrement kivi 11. Malignisatsioon healoomuliste kasvajate muutumine pahaloomulisteks. 12. Atüpism kõrvalekalle normist. 13. Ekspasiivne kas...
1.Millised paljunemisviisid esinevad looduses? Võrdle suguta ja sugulist paljunemist. Suguline Mittesuguline : vegetatiivne, eostega e. spooridega 2 .Mõisted Kehaväline viljastumine munarakk viljastatakse väljaspool keha Kehasisene viljastumine munarakk viljastatakse keha sees Otsene areng organism sünnib või koorub täiskasvanud isendi sarnasena (imetajad, linnud, roomajad) Moondeline areng organism ei ole sündides vanemate sarnane ning saavutab suguküpsuse läbides erinevaid etappe (lülijalgsed, kaepaiksed, kalad) Täismoone putukatel esinev moondeline areng, kus läbitakse Muna vastne nukk valmik staadiumid (liblikad, mardikad) Vaegmoone areng, kus läbitakse muna vastne valmik staadiumid (tirtsud, lutikad) Liitsuguline ühes organismis on nii emas kui is...
1. Mis on embrüogenees? Looteline areng 2. Millega algab embrüogenees erinevatel organismidel? Viljastumise ja sügoodiga 3. Millega lõpeb embrüogenees imetajatel, lindudel, roomajatel, kaladel, kahepaiksetel, taimedel? Imetajatel sünniga, lingudel, roomajatel, kaladel ja kahepaiksetel koorumisega ning taimedel seemne küpsemisega. 4. Mis on lõigustumine? Ehk segmentatsioon on jagunemisviis, mis algab sügoodis. Tähtsus: hulkrakkseuse taastamine, tuuma ja tsütoplasma suhte taastamine 5. Mis moodustub lõigustumise tulemusena? Kobarrakk ehk moorula 6. Kus toimub sügoodi lõigustumine inimesel? Munajuha laiemas osas 7. Nimetada embrüo arenguetapid. 1)viljastumine, sügoot 2) lõigustuminemoorula 3) blastulatsioon blastotsüst 4) gastrulatsioo...
ORGANISMIDE PALJUNEMINE JA ARENG ORGANISMIDE PALJUNEMINE Kõikide liikide isendid paljunevad · sugulisel teel · mittesugulisel teel Paljunemine oluline liigi ja populatsiooni säilitamise seisukohalt. Ristumisel viljakate järglaste andmine on oluline liigi tunnus. Suguline paljunemine · algus viljastunud munarakust · sugurakud ühelt vanemalt iseviljastumine · sugurakud kahelt vanemalt ristviljastumine (mõlemalt vanemalt geneetiline info) · eri liikide isendid ei ristu kui ristuvad, siis järglased steriilsed Mittesuguline paljunemine · pärineb ühest vanemast · eoseline või vegetatiivne Eoseline paljunemine · protistid ja seened · kottseentel arenevad eosed eoskottides · kandseentel arenevad eosed eoskandadel · eostega sammal ja sõnajalgtaimed (vaheldub eoseline ja suguline paljunemine) Vegetatiivne paljunemine · bakterid, protistid, seened, mõned selgrootud ja taimed...
Kooselu ajalugu · Monogoomia-ühe naise ja mehe kooselu.mis domineerib mehe ja naise vaheliste suhete vormina praegusel ajastul. · Rühmaabielud-milles kuulusid üksteisele terved rühmad mehi ja naisi.Algselt olid need tõenäoliselt sugulusabielud:ühe sugukonna mehed olid abielus sama sugukonna naistega. · Grupikooselu- oli seotud kogukondliku korraga,kus üksikisikul puudus omaette vara,kõik kuulus kõigile. · Ürgne sugukonnasisene rühmaabielu asendus hõimudevahelise abieluga. · Samalaadne ühisabielus pärit tava võib olla eskimote tänapäevani säilinud ,,külalislahkus",et külalisele pakutakse koos öömajaga ka oma naist. · Uurijate väidetel puudus armukadedus. · Inimühiskonna arenedes toimus üleminek järgmisele kooseluvormile.Paarabielule (polügaamiale),Üks mees abielus mitme naisega(polügüünia),või üks naine mitme mehega(polüandria). · Aastatuhandete jooksul on monogaamia pidevalt muu...
Arvestuse teemad Aine- ja energiavahetus 1)Autotroofid ja heterotroofid, nende erinevused ja sarnasused ning näited Autotroofid sünteesivad ise elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. Valgusenergia fotosünteesijad (rohelised taimed) Keemlise energia sünteesijad kemosünteesijad (väävlibakterid merepõhjas elavad sümbioosis ainuraksete loomadega) Heterotroofid saavad oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil. Enamus loomi on heterotroofid Samuti surnud orgaanilisest ainest toituvad seened saprotroofid. 2) Metabolismi mõiste. Assimilatsiooni- ja dissimilatsiooniprotsessid ja näited. Organismides toimuvad sünteesi ja lagundamisprotsessid, mis tagavad aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga-metabolism Assimilatsioon -organismis t...
Prenataalne areng ehk sünnieelne areng Miks saadakse järglasi? Selle tähendus on muutunud läbi aegade - Müüdid - nt kurge toomine - Tabus nt abielu välised lapsed - Traditsioonid nt ristsed Prenataalne periood: viljastumisest kuni sünnini 280 päevane arengutsükkel Perinataalne periood: 22st nädalast kuni 168 h ( seitsmenda elupäevani) peale sündi . Toimub kolm põhilist ontogeneesi pööret. Igas keharakus on 46 kromosoomi, ainukesed erandid on seemnerakk ja munarakk, milles on 23 kromosoomi. Sügoot(viljastatud rakukogum) sisaldab 23 paari kromosoome, mis sisaldavad geneetilist informatsiooni. Iga paari üks liige on emalt ja teine isalt. Iga kromosoom sisaldab tuhandeid geene, mille kaudu geneetilist infot edasi kantakse. Sugurakkude kromosonaalsed omadused: Munarakk- 22 kromosoomi ning üks sugukromosoom (X kromosoom). Seemnerakk- 22 kromosoomi ning üks sugukromosoom (X või Y). Kui kaks sugurakku saa...
Kordamine bioloogia kontrolltööks I Mitoos Mitoos- mittesuguline paljunemine, tütarrakk on eellasraku geneetiline koopia Karüokinees- tuuma jagunemine Tsütokinees- tsütoplasma jagunemine Osata kirjeldada ja ära tunda joonisel! Interfaas- faas kahe mitoosi vahel, DNA replikatsioon, suurenevad raku mõõtmed ja organellide arv Profaas- tsentrioolid liiguvad poolustele, kromosoomid keerduvad kokku ja muutuvad nähtavaks, algab kääviniidistiku kujunemine Metafaas- kromosoomid koonduvad raku ekvatoriaaltasandile, kääviniidid kinnituvad ühe otsaga tsentromeeri külge ja teise otsaga tsentriooli külge Anafaas- kääviniidid lühenevad, kromatiidid liiguvad poolustele Telofaas- kääviniidid kaovad, tekivad tuumakesed. Loomarakus plasmamembraan sopistub sisse, taimerakus kujuneb rakuplaat Osata joonistel ära märkida! Kahekromatiidiline kromosoom- moodustub DNA replikatsiooni tulemusena Kromatiid- koosneb ühest DNA molekulist...
1. Rakutsükkel. Muutused interfaasis. DNA replikatsioon. Rakutsükkel on raku eluring ühest jagunemisest teiseni. Interfaas on osa sellest, kus rakk täidab oma ülesandeid ja elab oma elu. Muutused interfaasis – Organellide arv suureneb, toimub ATP ja teiste ühendite süntees. Rakk suureneb. Tsentrioolide kahestumine. Interfaasi lõpus DNA kahekordistub. 1) DNA-helikas kerib ahelad lahti. 2) DNA- polümeraas sünteesib kummagi ahelaga komplementaarse ahela. Kromosoom muutub kahe-kromatiidiliseks. Kromatiidid jäävad kokku tsentromeeri abil 2. Mitoos. Tähtsus. Üldine käik. Mitoosi faasid. Mitoos – päristuumse raku jagunemine. Profaas – tuumamembraanid lagundatakse, tuumakesed kaovad, kromosoomid pakitakse kokku, tsentrosoomid liiguvad rakupoolustele, nende vahele tekivad kääviniidid. Metafaas- kromosoomid liiguvad raku keskele ühele tasapinnale, kääviniidid kinnistuvad ühe otsaga tsentomeeri, te...
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
Bioloogia kospekt Inimese suguelundkond MEES Mehe suguelundid jagunevad kaheks- sisemisteks ja välimisteks. Sisemised: munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Välimised: munandikott, suguti. Meessuguhormoonid moodustuvad munandites (mehe sugunääre). Isassugurakud e spermid valmivad juba suguküpsel noormehel. Munandimanustes talletuvad valminud spermid. Mööda seemnejuhasid liiguvad seemnepurske ajal munandimanustest välja paiskunud spermid kusitisse. Seemnepõiekeste ja eesnäärme poolt toodetud nõred lisanduvad spermidele enne kusitisse jõudmist, tekib sperma (meessugunäärmete nõre koos spermidega). Kusiti juhib sperma välja. Seemnetorukestes, mis asuvad munandites, arenevad spermid. Sperma väljumine oraganismist: 1)valminud spermid (seemnetorukestes arenenud) liiguvad munandimanustesse 2)seemnepurske ajal liiguvad spermid edasi se...
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper PEREKONNAÕPETUS Konspekt Juhendaja Helve Kooser Tartu 2011 1. PEREKOND, LEIBKOND, ABIELU VORMID 1.1. Perekond Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Funktsionalistlik käsitlus võtab omaks perekonna definitsiooni, mis rõhutab perekonna tegevusi ja nende mõju ühiskonna struktuuri säilitamiseks, millest perekond on omakorda üks osa. Perekond on abielul või veresugulusel põhinev väike grupp, mille liikmeid seob ühine olme, vastastikune abi ja moraalne vastutus. George Peter Murdocki kohaselt täidab perekond nelja funktsionaalset ühiskonna püsimiseks vajalikku tingimust: kontroll seksuaalsuhete üle, taastootmine, noorte sotsialiseerimine ja majand...
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. 202 tabel !!!! Inimese minakäsitus sisaldab kõiki selle inimese endasse puutuvaid mõtteid ja tundeid ning muutub kogu elu jooksul. Seda võib mõjutada peaaegu igasugune kogemus ning see muutub kogu elu jooksul, sest sõltub muutuvatest inimsuhetest. Teised inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja meie arusaamad oma minast arenevad ka selle tegevuse tulemusel. Tavaliselt on inimestel iseenda kohta väga palju erinevaid arvamusi, isegi vasturääkivaid. Meie enda moodustatud enesekäsitusest oleneb suurel määral, millist uut informatsiooni enda kohta me vastu võtame ja kui kiiresti me seda teeme. Minakontseptsiooni sisu sõltub kultuurist ja inimese kogemustest. Enesehinnangu all mõistetakse inimese positiivseid või negatiivseid tundeid enda suhtes, eneseväärikustunne...
Perekonnapetus 29.09.2017 Esiaeg, ürgaeg, muinasühiskond - Elukohaks koopad, onnid - Korilus, küttimine, kalapüük - Laste ühine kasvatamine - Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine - Müüdid, rituaalid, sümbolid - Ohverdamine - Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine Sumerid 3.-1.saj e.Kr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused - Perekonna monogaamne - Abielu vimalik lahutada(mehel lihtsam) - Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus - Ema surma korral pärisid kaasavara lapsed - Isa vastutus poegade kasvatuse ja hariduse eest - Kõrgest soost naistel võimalus tegeleda teaduse või kirjandusega - Naise ülesanne mehe majapidamise eest hoolitseda, terveid lapsi (eelkõige poegi sünnitada ja nad üles kasvatada) Egiptus u 4.saj. e.Kr.-1.s...
Perekonnapetus 29.09.2017 Esiaeg, ürgaeg, muinasühiskond - Elukohaks koopad, onnid - Korilus, küttimine, kalapüük - Laste ühine kasvatamine - Vanematelt lastele teadmiste edasi andmine - Müüdid, rituaalid, sümbolid - Ohverdamine - Vanemate, ka lahkunud esivanemate austamine Sumerid 3.-1.saj e.Kr Hammurapi seaduste kogu määratles perekonna suhted, õigused ja kohustused - Perekonna monogaamne - Abielu vimalik lahutada(mehel lihtsam) - Abieluleping, milles märgiti naise kaasavara suurus - Ema surma korral pärisid kaasavara lapsed - Isa vastutus poegade kasvatuse ja hariduse eest - Kõrgest soost naistel võimalus tegeleda teaduse või kirjandusega - Naise ülesanne mehe majapidamise eest hoolitseda, terveid lapsi (eelkõige poegi sünnitada ja nad üles kasvatada) Egiptus u 4.saj. e.Kr.-1.s...
1.Suguline paljunemine Enamasti 2 vanemat,sugurakkude abil viljastumine -sugurakkude ühinemine:*kehaväline(kalad) *kehasisene(inimene) ,paljasseemne- ja õistaimedel* pantenogenees e neitsisigimine-areng viljastamata sugurakust*pärilik muutlikus on suur Eoseline paljunemine mittesugulinekromosoomistikuga rakk, mis idaneb mullas. Viljastumine toimub sama taime rakkude vahel. Samblad, sõnajalad ,seened. Pärilik muutlikus esineb, väike.Vegetatiivne pooldumineTaimedel kasvuorganite abil: juured, mugulad, võsundid, lehed. Pär.muutlikus puudub 2.Mitoos tagab organismi kasvamise ja arengu. Karüogineesi käigus tagastatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Karüogineesi lõpus hakkab tsütoplasma jagunemine(tsütogenees) , mille tulemusema moodustub kaks tütarrakku(tsütogenees). Pärituumsete rakkude jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes, nimetatakse mitoosiks (koosneb seega kar...
Aine- ja energiavahetuse füsioloogia Küsimused 1. Mida nimetatakse põhiainevahetuseks? 2. Kuhu kulub põhiainevahetuse energia? 3. Millest oleneb põhiainevahetuse suurus? 4. Millal võib PAV olla normist kõrgem? 5. Millal võib PAV olla normist madalam? 6. Kuidas leitakse tarbitud hapniku hulk Kroghi meetodi korral? 7. Mida nimetatakse respiratoorseks kvotsiendiks ja miks seda ei saa määrata Kroghi meetodi puhul? 8. Mis tingimustel väljendatakse äraantud CO 2 ja tarbitud O 2 hulkasid? TOITUMISE ANALÜÜS Käesolev praktilise töö juhend koosneb kahest osast. Esimeses teoreetilist laadi osas on esitatud seisukohad ja soovitused, millega tuleks toitumisel arvestada. Teises osas on toodud praktikumis tehtava töö käik. PÕHILISED TOITUMISSOOVITUSED 1. Toiduga saadav energiahulk (toiduenergia) peab katma organismi ööpäevase energiakulu. 2. Toit peab olema tasakaalustatud, mis tähendab, et toiduga peab ...
1. ELU OLEMUS 1) Nimetage 4 elusorganismidele iseloomulikku tunnust. Elusorganismidele iseloomulikud tunnused: rakuline ehitus, aine- ja energiavahetus;stabiilne sisekeskkond, kasv ja areng,paljunemine, reageerimine ärritusele. 2) Reastage eluslooduse organiseerituse tasemed alates lihtsamast. Tärklis, kloroplast, taimerakk, põhikude, leht, kartul. 3) Reastage antud näited vastastavalt eluslooduse organiseerituse tasemetele alates lihtsamast. Glükoos, mitokonder, loomarakk, lihaskude, maks, inimene. 2. ORGANISMIDE KEEMILINE KOOSTIS 1) Nimetage peamised keemilised elemendid, anorgaanilised ja orgaanilised ained organismides. Kõige rohkem leidub organisimis keemilistest elementidest hapnikku, süsinikku, vesinikku ja lämmastikku. Anorgaanilised: vesi ja teised anorgaanilised ühendid ehk happed, alused, soolad. Orgaanilised: valgud, lipiidid, sahhariidid, nukleiinhapped. 2) Selgitage Ca, Fe ja I tähtsust organismids. Ca omastamiseks on v...
BIOLOOGIA AINEKAVA projekt 01.10.2006 BIOLOOGIA 1. ÜLDALUSED 1.1. Aine põhjendus Bioloogia kuulub loodusainete hulka, millel on oluline koht õpilaste loodusteadusliku maail- mapildi kujunemises. Bioloogia õppimise kaudu kujunevad õpilastel loodusalased ja mitmed teised olulised kompetentsused, omandatakse positiivne hoiak kõige elava suhtes, väärtusta- takse säästvat ja vastutustundlikku eluviisi. Areneb igapäevase eluga seonduvate probleemide lahendamise ja kompetentsete otsuste tegemise oskus, mis ühtlasi suurendab õpilaste toimetu- lekut looduslikus ja sotsiaalses keskkonnas. Bioloogias omandatud teadmised, oskused ja hoiakud integreeritult teistes õppeainetes omandatuga on aluseks sisemiselt motiveeritud elu- kestvale õppimisele. Koolibioloogia õpetuslikeks eesmärkideks on probleemide lahendamise kaudu omandada üle- vaade eluslooduse mitmekesisuse, ehituse ja talitluse, päri...
BIOLOOGIA teadus mis uurib elu (kreeka keelest: bios-elu, logos mõiste) I MOLEKULAARBIOLOOGIA teadusharu mis uurib elunähtusi molekulide tasemel, kasutades bioloogia, keemia ja füüsika meetodeid. Uuritakse: 1. biopoümeere- nukleiinhapped, valgud. 2. agregaate kromosoome, rakuorganoide, viiruseid. II TSÜTOLOOGIA rakuteadus. Alguse sai 17. saj keskkpaigast kui Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Uurib: rakkude ehitust ja talitlust. III HISTOLOOGIA koeõpetus. Uurib: loomorganismide kudede peenehitust. 1 BIOLOOGIA TEADUSHARUD Teadusharu Uurimisvaldkond Molekulaarbioloogia Uurib elu molekulaarset taset Rakubioloogia Uurib rakkude ehitust ja talitlust Histoloogia Uurib kudede ehitust ja talitlust Anatoomia Uurib organ...
1.Eluks on vaja energiat ja süsinikku Elusorganismid on võimelised omastama: valgusenergiat või keemilist energiat. Kolmest allikast; A. valgusenergiana. Nt taimed, vetikad , tsüanobakterid B . keemilist energiat otse eluta keskkonnast e anorgaanilistest ühenditest. Nt bakterid C . keemilist energiat teiste organismide vahendusel e toiduks tarbitud orgaanilistest ühendidest. Elu põhineb süsinikul; süsinikku on võimalik saada 1) Orgaanilistest ainetest 2) Anorgaanilistest ainetest Autotroofid- org, kes toodavad endale ise orgaanilisi ühendeid anorgaanilistest ühenditest. Heterotroofid- org, kes saavad nii energiat kui ka süsinikku teistelt organismidelt. 2.Energia vahendajaks on ATP Toitainetes sisalduv energia vabastatakse rakuhingamisel. Rakuhingamine*- glükoosi lõplik lagunemine hapniku abil, mille tulemusena vabanev energia salvestatakse makroergilistesse ühenditesse( nt ATP) ja eraldub CO2 ning H2O Makroergilised ühendid*- v...
Kordamine bioloogia tasemetööks 1. Millised on organismide paljunemisviisid? Näited erinevate viiside kohta. Mittesuguline paljunemine: *Eoseline paljunemine - toimub eostega, mis looduses levivad vee või tuule abil. Nt. Seened, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, vetikad. *Vegetatiivne paljunemine - eeltuumsed, seened, protistid, taimed, alamad loomad # Pooldumine - toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks (bakterid, ainuraksed) # Pungumine - Tekib välasopistis, millest areneb uus isend, kes eraldub vanemorganismist või jääb temaga ühte, moodustades koloonia (pärmseened, alamad loomad) # Taime osadega risoomidega (orashein, piparmünt), mugulatega (kartul), sibulatega (tulp, sibul, liilia), juurevõrsetega ( lepp, vaarikas), võsunditega (hanijalg, maasikas), ...
TALLINNA ÜLIKOOL Kasvatusteaduste Instituut Pedagoogika osakond Eneli Gross KAS LAPSED ARENEVAD ERINEVALT? Referaat Juhendaja: lektor Kristiina Uriko Tallinn 2010 Sissejuhatus Enne, kui saan laste arengu erinevustest rääkima hakata, seletan, mida sõna arengu all mõistan. Minu jaoks on areng protsess, milles organism kasvab ning muutub eluea jooksul. Minu jaoks saab inimese areng alguse eostamisest ning sellest ka alustan. Laps saab küll alguse eostamisest kuid millal lõpetab laps olemast laps? Kindlat vanusepiirangut ma sellele ei pane. Puberteediiga on minu jaoks veel lapseea oluline osa ning kuna käsitlusi erinevate staadiumite kestvuse kohta on palju, on ka puberteediea lõppemine vastavalt erinevatele käsitlustele erinev. Alles 17. Sajandil tuli tsehhi pedagoog John Amos Comenius (Komensk) (1592-1670) välja teesi...
Eksamiküsimused inimeseõpetuses 1.Mina pildi kujunemine. Enesehinnang, selle mõju inimesele. Enesehinnangu muutmise võimalusi. Minapilt ei ole sündides kaasas. See kujuneb inimese elu jooksul. See kätkeb endas inimese mõtteid ja tundeid. Seda mõjutavad erinevad kogemused , ja see on pidevas muutumises inimsuhete vaheldumise tõttu. Keskkond ja meid ümbritsevad inimesed ei määra seda tervenisti. Me tegutseme ka iseseisvalt ja arusaamad oma ,,minast" arenevad ümbritseva mõju toimel. Enamasti on igal inimesel enda kohta mingid teatud arvamused, nii negatiivseid kui ka positiivseid. Uue informatsiooni ja uute tunnete vastuvõtmine sõltubki sellest, kuidas me ise ennast arvame nägevat. Seega minakonseptsioon sõltub kultuurist ja kogemustest (läbielatust) Enesehinnangu all mõeldakse inimese tundeid enda suhtes. Sellest tulenevalt on kõrge ja madala enesehinnanguga inimesi, mille kujunemist mõjutavadki kogemused ja k...
1. Spermatogenees Imetajate spermatogeneesi etapid: (Kus ja millal toimuvad? Kirjelda igas etapis toimuvaid protsesse. Spermatogenees toimub testises ehk munandis (täpsemalt väänilistes seemnetorukestes), luumeni osas ja verest eraldatult, et ei saaks tekkida immuunvastust. Puberteedieas kuni elu lõpuni. · Paljunemine ehk jagunemine (mitootiline); toimub spermatogoonide hulga suurendamine, toimub spermatogeenses epiteelis (seemnetorukese sees) · Kasvamine tsütoplasma hulga näol · Küpsemine (meiootiline) saavutatakse haploidne kromosoomistik; tulemuseks sekund. Spermatotsüüdid; puberteedieas · Transformatsioon ehk spermiogenees; moodustub vibur (munaraku puhul ei toimu); toimub seemnetorukese valendikus; tulemuseks spermatiidid · Spermatogoonid meioosieelne isassuguraku (spermi) eellasrakk (2n), mis asub seemnetorukese perifeerses osas. Diferentseerumise käigus liiguvad perifeeriast seemnetorukes...
ANATOOMIA KORDAMISKÜSIMUSED 1.Miks on otstarbekas õppida anatoomiat ja füsioloogiat koos? Sest struktuur ja talitlus on omavahel seotud, ei saa olla talitlust ilma struktuurita. Enamasti ei ole ka anatoomilist struktuuri ilma funktsioonita 2.Millised on organismi struktuuri ja funktsiooni tasemed? Molekulaarne->rakuline->koeline->organi->organismi tase. Rakk on organismi põhiline morfofunktsionaalne üksus, milles toimuvad füsioloogilised protsessid. Rakud moodustavad kudesid, koed organeid. Sama funktsiooni täitvad organid moodustavad organsüsteemi ehk elundkonna. 3.Mis on homöostaas? Homöostaas on rakkudele stabiilse keskkonna tagamine. See tagatakse protsesside abil, mida reguleeritakse negatiivse tagasiside põhimõttel. Näiteks kehatemperatuuri homöostaas. Keskkonna temperatuuri tõus(stiimul- saun, trenn vms),aktiveerub hüpotalamuse temperatuuri langetamise keskus, inimese keha temperatuur tõuseb, nahk läh...
DNA JA RNA ON PÄRILIKU INFO KANDJAD Nukleiinhapped DNA ja RNA, nukleotiidide polümeerid; päriliku info kandjad e pärilikkusained Monomeer polümeeri ehitusüksus; moodustab teiste omasugustega liitunult polümeerse molekuli Nukleotiid nukleiinhappe ehitusüksus; koosneb suhkrust, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest; suhkruks on RNA koostises riboos ja DNA-l desoksüriboos Komplementaarsusprintsiip lämmastikaluste paardumise seaduspära;(nt ühe DNA-ahela adeniini vastas on alati teise ahela tümiin ja guaniini vastas tsütosiin) Kromosoom terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin rakutuumas asuv pärilikkusaine koos selle pakkimises osalevate valkudega Tuumake rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse ribosoomi-RNAd(rRNA) ja moodustuvad ribosoomid Genoom liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal Genotüüp organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime Aluspaar kaks omavahel vesin...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse pedagoogika valdkond Kätlin Lehmus LAPSE ARENG JA TUNDMAÕPPIMINE Õpimapp Juhendaja: Marika Veisson Tallinn 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 4 1. ARENGU MÕISTE, ANDMETE KOGUMISE MEETODID JA NENDE ANALÜÜSIMINE...5 1.1. Läbilõikemeetod........................................................................................... 5 1.2. Longituudmeetod......................................................................................... 5 1.3. Kohortmeetod.........................................................................................
Kordamisküsimused 2020: Table of Contents Spermatogenees.......................................................................1 Oogenees.................................................................................6 Viljastumine...........................................................................10 Lõigustumine.......................................................................... 13 Gastrulatsioon........................................................................20 Ektoderm................................................................................ 26 Endoderm............................................................................... 30 Mesoderm..............................................................................32 Soo määramine.......................................................................37 Spermatogenees Milline on imetajate testise ehitus ? (märksõnad: väänilised seemnetorukesed, ...
· Amgen on üks suurimaid biofarmaatsia firmasid ·EPOGEN® (epoetin alfa) ·Aranesp® (Darbepoetin alfa) ·Enbrel® (etanercept) ·NEUPOGEN® (Filgrastim) ·Neulasta® (pegfilgrastim) ·Nplate® (romiplostim) ·Prolia® (denosumab) e XGEVA® ·Sensipar® (cinacalcet) ·Vectibix® (panitumumab) ·EPOGEN® (epoetin alfa) - erütropoietiin, mis toodetakse rakukultuuri poolt ·Aranesp® (Darbepoetin alfa)- erineb endogeensest erütropoietiinist selle poolest, et sisaldab kahte lisa N-terminaalset oligosahhariidi ahelat. · stimuleerib erütropoieesi ja seda kasutatakse aneemia raviks, mis on seotud kroonilise neerupuudulikkusega ja kemoteraapiaga. NEUPOGEN® ja Neulasta® · Mõlemad on GCSF (granulocyte colony-stimulating factor) analoogid · Pegfilgastrimi on Filgastrimi edasiarendus, kus molekulile on lisatud N-terminusse 20kDa polüetüleen glükooli (PEG) molekul · Stimuleerib granulotsüütide prolif...
Aroomiteraapia Referaat Sisukord Sisukord..........................................................................................................................................................................1 Mis on aroomiteraapia? ..................................................................................................................................................2 Aroomiteraapia ajaloost..................................................................................................................................................2 Kuidas aroomiteraapia toimib?...................................................................................................................................... 3 Aroomid stressi vastu..................................................................
Tervisedendus, pediaatria ja lastekaitse. EKSAM 12.01 1. Kuidas iseloomustate tervist? · Tervis on füüsiline, psüühiline ja sotsiaalne heaolu · Tervis on seotud aja, asukoha ja vanusega · Tervis on haiguse puudumine · Tervis on inimese või rühma suutelisus saavutada oma eesmärke ja rahuldada vajadusi, tulles samas toime ka keskkonnaga ja seda vajaduse korral muuta. 2. Millised on lapse tervise dimensioonid? · Füüsiline tervis ja heaolu · Sotsiaalne kompetentsus · Emotsionaalne küpsus · Kognitiivsed ja keeleoskused · Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? I Koostöö arendamine ja tugevdamine erinevatel tasanditel laste ning lasteaia personali tervise nimel. II Lapse arengule ja tervisele soodsate tingimuste loomine. III Lapse arendamine ja tervisliku eluviisi kujundamine. Peamised teg...
ARENGUPSÜHHOLOOGIA on psühholoogia haru, mis uurib inimese arengu ja muutuste mustreid läbi kogu elu. on tihedalt seotud teiste psühholoogia harudega: üldpsühholoogia sotsiaalpsühholoogia õppimis-ja õpetamispsühholoogia suhtlemispsühholoogia MÕISTED ARENGUPSÜHHOLOOGIAS Terminitel kasvamine, areng ja küpsemine on mõningal määral kattuv tähendus KASVAMINE on aluseks igasugusele arengule sünnieelsest perioodist kuni täiskasvanuks saamiseni. Seostub eeskätt ( keha mõõtmete suurenemisega) füüsilise arenguga : keha välismõõdud, elundite, organite areng. Katariina Soo "Kui ma olin väike, vaatasin, kuidas kasvavad suured. Nüüd olen ma ise suur ja vaatan, kuidas kasvavad väikesed." ("Omalooming") ARENG osutab muutustele inimorganismi või selle osade omadustes. Kasvamisega kaasnevad muutused ka organismi omadustes, funktsioonides või käitumises. Arenguga seonduvad muutused toimuvad kogu eluea jooksu Kolm are...
PALJUNEMINE, areng, geneetika Järgnevat tabelit tihti küsitud eksamil 1) Mittesuguline a) Vegetatiivne * Ühest rakust lähtuv * Hulkraksusest lähtuv b) Eoseline 2) Suguline Vegetatiivne paljunemine............................................................................................................2 Vegetatiivne paljunemine raku tasandil- rakutsükkel, mitoos.................................................... 3 Rakutsükkel.................................................................................................................................3 MITOOS..................................................................................................................................... 4 Mitoosi bioloogiline tähtsus:.......................................................................................................5 EOSELINE PALJUNEMINE:...................................................................................
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Kristiina Mokanu K10C KOHVI uurimustöö Juhendaja: Mariina Madisson ...
Bioloogia 1. Paljunemine: Oluline liigi ja selle populatsiooni säilimiseks. Jaguneb: Suguline: saab alguse viljastunud munarakust. Kas viljastatud munarakk, kahe suguraku ühinemisel. (tuumade ühinemine viljastumine) (ristviljastumine), mõlema vanema geneetiline info, või iseviljastamine, üks vanem (hermafrodiid) ja partenogenees viljastumata munarakk. Mittesuguline paljunemine: Organism saab alguse ühest vanemast, sugurakkude ühinemist ei toimu. Võib toimuda kas vegetatiivselt või eoseliselt. Eoseline paljunemine: toimub seentel, vetikatel, sammaldel, sõnajalgadel. (nt pintselhallik, maarjasõnajalg). Paljunevad eoste ehk spooridega. Kottseentel nt rakusiseselt eoskottides. Kandseened rakuväliselt selleks kohastunud rakkudes eoskandades, mis on enamasti viljakehas. Taimeriigis samblad ja sõnajalad, nt karusamblal eoskuprades, eosest areneb eelniit, millest kujuneb varre ja lehtedega taim. Nende elutsüklis vahelduvad eoseline ja ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
