Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Arti Unt Maastikuarhitektuuri ajalugu Referaat Juhendaja Rutt Sööt Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus Valisin oma uurimustööks Sillapää mõisapargi, kus olen ise mitmeid kordi käinud väga kaunist looduspilti nautimas. Ja juba varasematel pargi külastustel tekkis endale palju küsimusi pargi kohta, millele sain vastuseid uurimustöö käigus. Referaadis kirjutan lühikokkuvõtte Räpina mõisa ajaloost, seejärel pargi kujundajast, olemusest, vaadetest, kujundusest, stiilist ja ka erinevatest puude ja põõsaste liikidest. Töö eesmärgiks seadsin saada ülevaade pargi olemusest, ajaloost ja kujundusest. Referaadi koostamisel kasutasin Sillapää pargiga seonduvaid kirjalikke materjale, vähesel määral ka interneti lehekülgi. Referaadis esinevad pildid on võetud internetist.
.........................................................20 Sangaste mõis ........................................................................................................................21 Kokkuvõte .................................................................................................................................24 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................................25 Piltide ja jooniste register..........................................................................................................29 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada Eesti arhitektuuriajalugu 10 näite abil. Püüdsin näideteks leida nii ikoonilisi kui ka vähetuntud ehitisi. Ülesanne oli leida need näited eri
mõisahoonele. Ehitist rüüstati vene vägede poolt Põhjasõja ajal. 1730 aastaks taastati härrastemaja vanadel müüridel. 1782-85 ehitati maja ümber arh. J.C.Mohri jooniste järgi, millega sai hoone oma praeguse ilme. [8,10] Palmse mõisaansambel on Eesti üks väljapaistvamaid barokkstiilis tervikkomplekse. Üks väheseid täielikult säilinud ja restaureeritud mõisaansambleid. Ennistustöid alustati juba 1972. aastal, mil mõisakompleks siirdus Lahemaa Rahvuspargi omandusse. Mõisa peahoone on barokne, 2-korruseline kõrge sokli ja kelpkatusega, sümmeetrilise kompaktse põhiplaaniga balladionistliku lahendusega kiviehitis. 1. korrus on natukene kõrgem ja pidulikum, kus asusid pidulikud vastuvõturuumid. 2. korruselt võis leida magamistoad ja võlvitud keldrist köögi mantelkorstnaga, veinikambri ning majapidamisruumid. Vormiküllasem on lõunakülgne esifassaad, kus me näeme eenduvaid
Nii kujunes Vana-Liivimaast Tsaari-Vene üks arenenumaid piirkondi. 2 Esinduslike mõisakomplekside massiline ehitamine algas suuremas mahus 1760ndate aastate paiku, kestes enam kui poolteist sajandit kuni Esimese maailmasõjani.5 Mõisakompleks Esinduslikud mõisasüdamed olid kujundatud tihti suurejooneliste ansamblitena, kus kesksel kohal asunud lossitaolist peahoonet ümbritsesid vahel kuni kümnete hektarite suurused pargid koos lehtlate, skulptuuride, veekogude ja sildadega. Peahoone ees paiknes tavaliselt ringtee, nn auring, mille ääres asetsesid tavaliselt mõisa tähtsaimad majandushooned ait ja tall- tõllakuur. Ülejäänud hooned paiknesid vahetus läheduses. Peahoone taga oli tavaliselt park. Mõisahäärber ehk peahoone oli ühes tüüpses era- ehk rüütlimõisas tavaliselt mõisa dominandiks, mis püüti paigutada ümbritsevale maastikule sobivaimasse paika, reeglina kas väheldase künka otsa või veerja koha peale
........ 11 Kasutatud kirjandus:............................................................................................. 12 Lisa (pildid)........................................................................................................... 12 1. Sissejuhatus Kukruse mõisat (saksa k Kuckers) on esmamainitud 1453. aastal. 19. sajandil kuulus mõis von Tollide aadliperekonnale, kelle kätte ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa viimane omanik oli Hermann von Toll. Mõisa peahoone on ehitatud mitmes osas. Ühekorruseline barokne kiviehitis püstitati arvatavasti 18. sajandi teisel poolel. 19. sajandi algul pikendati seda eenduvate tiibade lisamisega, andes hoonele klassitsistliku ilme. Sama sajandi lõpul ehitati vasak tiib kahekorruseliseks. Restaureerimise käigus on leitud ja avatud mõisahoonest väljuv maa-alune võlvitud käik, mille rajamisaeg ja otstarve on seni teadmata. [2] 1.1 Peahoone Kukruse mõisahoone kohta on üksikuid andmeid juba 1410
restaureerimine/ (23.10.12) 3. Lannes, A. (1997) Arhitektuuri ajalugu: meelespea. Tallinna Tehnikaülikool, Tallinn. 4. Laupa mõis. [WWW] http://www.eha.ee/arhiivikool/index.php?tree_id=146 (22.10.2012) 5. Laupa mõis. [WWW] http://et.wikipedia.org/wiki/Laupa_m%C3%B5is (22.10.2012) 6. Praust, V. Eesti Mõisaportaal. [WWW] http://www.mois.ee/ (21.10.2012) 7. Raam, V. Eesti arhitektuur 3. Tallinn: Valgus, 1997. 8. Mälestised · 15131 Laupa mõisa peahoone. [WWW] http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=15131 (24.10.2012) 7
Muutused leidsid aset ka sisearhitektuuris, kus rokokoolik kergus asendus rangema ja tagasihoidlikuma kujundusega. Muutused leidsid aset dekoratsioonis: kõik motiivid püüti kujundada sümmeetriliselt. Levinud motiivideks said hammaslõige, meander, helmisnöör, munavööt. Klassitsistlikus stiilis on paljud mõisahooned. Sargvere mõis loodi eraldiseisva üksusena aastal 1772. Mõisa kahekorruseline barokne peahoone on ehitatud 18. sajandi teisel poolel. Tegemist on ilusaima ja väljapeetumava barokse mõisahoonega Eestimaa pinnal. Omanikke on mõisal olnud väga palju, kuid viimane teadaolev omanik oli Emmeline von Stackelberg, kes oli Karl Riesenkampffi tütar ning Emmeliine oli abielus Kiviloo paruniga. Võõrandamisjärgsete aastakümnete jooksul tegutses antud koolis raamatukogu, kuid ka kool. Kõrvalhoonetega on kehvad lood, sest säilinud on vaid mõisat ümbritsev suur park. Mõisat vaadates
1873. aastal ostis Peterburi krahv tsaari õukonna talliülem kindralleitnant Anatoli Orlov-Davõdov (18371905) Chr. Rotermanni pärijatelt krundi Maarjamäel koos seal asuvate hoonetega. A. Orlov-Davõdov pani kohale nimeks Marienberg nähtavasti oma abikaasa Maria Jegorovna Tolstoi või Maria nimelise tütre auks. Nime eestipärane variant -- Maarjamäe -- läks käibele 1930. aastate lõpul. Krahv lasi Marienbergil asunud vanade hoonete kõrvale ehitada suvemõisa peahoone ja mereni ulatuva trepistikterrassi. Projekti tegi Peterburi Kunstiakadeemia professor arhitekt Robert Gödicke, ehitustöid juhatas Peterburi Kunstiakadeemia kasvandik ja alates 1872. aastast Tallinnas arhitektina tegutsenud Nikolai Thamm vanem. Hoone valmis arvatavasti 1874. aastal. Historitsistliku peahoone dominant on pseudogooti vormis alt nelinurkne, ülalt kaheksatahuline neljakorruseline paekivist torn. Torni fassaadi ilmestava uhke portaali kohale
..........................................3 Üldandmed.............................................................................................................................4 „Raadi park koos dendropargiga - Kaitse alla võetud Tartu Linna TSN TK 04.10.1957. a otsusega nr 306 (dendropargi osa) ja Tartu Linna RSN TK 29.07.1986. a otsusega nr 186 (pargi osa).“ (Tartu Agenda 21)..............................................................................................4 Raadi mõisa pargi ajalooline taust......................................................................................5 Pargi liigirikkus..................................................................................................................5 Keskkonnahüvise ületarbimisest tulenevad probleemid........................................................7 Lemmiklooma omanikud....................................................................................................7 Prügi............
ma elan ise Sauel ja oleks ju huvitav teada ka oma kodukoha mõisa kohta. Saue mõisa ma ise kahjuks külastada pole veel jõudnud Seda referaati kirjutades üritan ma keskenduda mitte ainult mõisade ehituslikule küljele, vaid hankida üldse igasuguseid huvitavaid fakte ja muud infot nii palju kui vähegi võimalik. Alatskivi mõis (Allatzkiwwi) rüütlimõis Kofavere kihelkonnas Tartumaal Sissejuhatus Alatskivi loss on Alatskivi mõisa uusgooti stiilis peahoone. Alatskivi mõisat on esmamainitud 1601. aastal. 1628. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa oma sekretärile Johan Adler Salviusele. Tema käest siirdus mõis 1642. aastal Hans Dettermann Cronmanni omandusse. 1753. aastal ostis mõisa Otto Heinrich von Stackelberg. 1870. aastal läks mõis kaasavarana von Nolckenite aadliperekonna omandusse, mil mõisasüdant hakati senisest esinduslikumas stiilis välja ehitama. Kuna Arved non Nolcken oli
luuletaja Aleksandr Puskini ja Aleksandr Gribojedoviga. Lõpetas lütseumi hõbemedaliga ja asus tööle Välisasjade Kolleegiumis Peterburis. Küchelbecker tegeles aktiivselt kirjandusega (A. Särg, 2006, lk. 14). 19. sajandi viimasel kümnendil algas mõisas talude päriseksostmine, mis viis selleni, e 1906. aastal mõis likvideeriti ning mõisasüda jaotati asundustaludeks. 1911. aastal põles Avinurme mõisa peahoone maani maha. Täna võib näha mõisa endisel asukohal mälestuskivi Wilhelm von Küchelbeckerile (A. Särg, 2006, lk. 14). 2.02 Avinurme karjamõisad Avinurme kihelkonnas asus veel ka kolm karjamõisa: Adraku (Adrako), Kõveriku (Köwwerik) ja Piilsi (Piels) karjamõis (A. Särg, 2006, lk. 15). 3. Iisaku vald Varem kandis nimetust Iisaku kihelkond ja kuulus ajaloolise Virumaa alla. Kihelkond asutati 1867
Lahmuse mõisa asutaja poolakas Alexander Trojanowski järgi on seda mõisat vanemates dokumentides nimetatud Trojanowski mõisaks. Lahmuse peamiseks ilmestajaks on Lõhavere oja, mis mõisasüdame kohal paisub maaliliseks veskijärveks. 1837 a püstitatud härrastemaja on hilisklassitsistlike joontega. Mõisa tähtsamad hooned asuvad ümber härrastemaja esise väljaku, muud majapidamisega seotud veidi tagapool - pilkupüüdvam neist on kuuele sambale toetuva löövialusega tall. 1926.aastas tegutseb peahoones kool. Ja mõis on külastajale vaadeldav vaid väljaspoolt. Hoone keldrikorrusel asub söökla ja paar klassiruumi, esimesel korrusel paiknevad saal ning klassiruumid, teisel korrusel internaadi magamistoad. Lahmuse mõisa tall-tõllakuur. Tänapäeval Lahmuse kooli võimla. Lahmuse mõisa ait. Tänapäeval asuvad seal Lahmuse kooli õppetöökoda, õpilaskodu ja
Padise kloostril. Kus siis elasid ja teenisid jumalat oletatavad Kolga vaimulikud vennad? Kas on mõni endine vaimulike vendade hoone või ruum hiljem kasutust leidnud majandusotstarbel? Kuid kabel pidi ikkagi olema ka majandusmõisas, sest igapäevaseid palvusi pidasid ka ilmikvennad /Markus 2009/ ja selleks nad vaevalt Kuusallu sõitsid. 6 Soomerootslasest maastikuarhitekt Norrman, kes Kolga mõisa pargi põhjal oma diplomitöö tegi, toob ära 1586. aasta nimistu loetelu ära osaliselt, kui ühe olulise täiendusega: ta mainib "Mõisas oli ka suur kivimaja, mis ilmselt oli sel ajal varemetes". Sellest kirjutan pikemalt peatükis 3. Seega oli Kolgas mitu kivist keskaegset hoonet, mis kõik on kuhugi ära kadunud. Samuti pidi olema kuskil läheduses ilmikvendade kabel ja matmispaik. Rahvapärimus ütleb matmispaiga olema
Jämedalt koosnevad seinad kahest sõltumatust kihist ehk konstruktiivsest (kivi, tellis) ja viimistluskiht. Iseloomulik on ka sammasõuedega palee, mison tüüpiline Itaalias. Kirikuehitistes hakkavad kerkima kupliga hooned ent suurem rõhk suunatakse nüüd lossiehitusele. [15] 1.2 Väinjärve mõis Väinjärve mõis (vt joonis 1.2) on rajatud 17. sajandil Heinrich Ahnen'i poolt ajalooliselt Koeru kiheldonda Järvamaale. Suur liigendatud kahekorruseline soklikorrusega peahoone ehitati 1860datel Carl Christoph von Baranoffi poolt. Vahepeal on mõis kuulunud nii von Rosenitele kui ka von Ungern-Sternbergidele ent enne 1919. aasta võõrandamist oli mõisa omanik Georg von Engelhardt. [29] Mõisa peauks paikneb tiibehitise keskteljel. Selle kohal asub väike malmist rõdu ja frontooni nelinurkses petikus asuv von Baranoffi vapiga raidplaat. Pargifassaadi kogu keskrisaliidi laiuselt terrassilt laskub lai astmelise äärega kivitrepp Väinjärvele suunatud
Kaweritelt said mõisa Stackelbergid, seejärel vahetusid omanikud tihti. 1645 oli mõis Fromholm von Tiesenhauseni, 1786 Johann Gottlieb Münnichi, 1815 paruness Marie von Nolckeni valduses. Mõisa riigistamisel 1920 anti hooned Tartu linnale. Tänapäeval tegutseb mõisas Kaagvere erikool. Kaagvere mõis paikneb laugjal maastikul emajõe kaldal. Mõisaansambli moodustasid arvukad hooned, kuid 1846. aastani puudus mõisal esinduslik peahoone. See ehitati, kui mõisa omanikuks sai Gustav Fromhold von Nolcken. Peahoone hävis aga täielikult 1941, selle vundamendile ehitati 1956-57 uus hoone, kus tegutses algul lastekodu, hijem paigutati sinna kool. Peahoonega seotud hoonetest on praeguseks säilinud vaid endine valitsejamaja- ühekorruseline poolkelpkatusega barokkstiilis ehitis, mis on ilmselt pärit 18.saj lõpust või 18-19.saja vahetuselt. Peahoone kõrval asusid majandushoned, Emajõe kaldal
selle välja selgitamine vajab täiendavaid uuringuid. Arvatavasti oli tegu ringmüüriga ümbritsetud suurema linnusega. Vasall-linnusest on säilinud ainult madal küngas, mille servast mõnes kohas paljanduvad müürisäilmed. Linnuse asukoht on kantud arhitektuurimälestisena kultuurmälestiste riiklikku registrisse nr. 13866 (Jõhvi kirik vallikraaviga 14.-16. sajand ning arvele võetud 13.01.1988 aadressil Ida-Virumaa, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Rakvere mnt. 6b). Linnuse asukohta ümbritseb muinsuskaitse piiranguvöönd. Härrastemaja Mõisa härrastemaja pärineb 18. sajandi teisest poolest, ümbehitatuna 19. sajandi teisel poolel hoonealune pind 655,6 m2. Hoone on ühekorruseline murdkelpkatusega kiviehitis, mille fassaadipindu ilmestavad kaaraknad ning nendevahelised liseenid. Hoone siseruumid on täielikult ümberehitatud ja kõik ajastupärased sisearhitektuuri elemendid hävinud. Algse ruumilahenduse välja selgitamine
Okaspuust valmistatud makett on kaetud kipsiga, osad on omavahel ühendatud tappidega. Õue keskel on vaskplaadi tükike, mis tähistab siseõue basseini. Säilinud on ka vaarao Amenhotep III ühe kindrali aia rekonstruktsioon (ca 1400 e.Kr), samuti Teebas - vt Aiakunst läbi aegade I, lk 16. Aed on rangelt neljakandiline ja kõrge müüriga piiratud. Väljaspool müüri on puuderead ja kanal. Peasissekäigu kaudu pääseb väiksemasse majja, mis on mõeldud ehk külaliste vastuvõtuks. Peahoone asub aia keskel. Hoonete vahele jääb suur viinamarjaistandus, mis koosneb viiest kõrvutiasetsevast varikäigust. Aed on sümmeetrilise ja korrapärase kujundusega. Kahel pool peahoonet asuvad aiapaviljonid. Nende ees on lillepeenrad ja ristkülikukujulised basseinid veelindude ja lootoseõitega. Ka kahel pool külalistemaja on basseinid. Kõike ümbritsevad korrapärased puuderead, datlipalmid ja sükomoorid. Aia mõõtmed 2 Vabrit, S. Aiakunsti ajaloo loengukonspekt.
SISUKORD 1.Üldinfo lk 3 1.1 Üldtutvustus lk 3 1.2 Looduskeskkond lk 4 1.3 Sümbolid lk 4 2. Ajalugu lk 5 3. Huviväärsused lk 6 3.1 Skulptuurid ja mälestusmärgid lk 6 3.2 Kirikud lk 7 3.3 Arhitektuurimälestised ja ajaloolised hooned lk 8 3.4 Muud vaatamisväärsused lk 10 1.ÜLDINFO 1.1 Üldtutvustus Kokkuvõtlikult võib Viljandi kohta öelda, et ta on iidne paik ürgorus järve kaldal. Elanike arv: 19 870 (Rahvastikuregistri andmetel seisuga 1. jaanuar 2007) Pindala: 14,65 km², sellest munitsipaalmaad 34% Asukoht: Lõuna-Eesti, Sakala kõrgustik. Viljandist on Tallinnasse 161 km, Tartusse 81 km,
Inglisild Püssirohukeldri vaateplatvorm Tähetorn Vana Anatoomikum ja Faehlmanni ausammas end. naistekliinik Kuradisild Riigikohus Skyttele pühendatud mälestusmärk Toomkirik K.J. Petersoni ausammas Villem Reimani ausammas - Musumägi ja selle ümbrus, ohvrikivi - Morgensterni ausammas Baeri ausammas - mööda Professorite puiesteed e. Aeglast surma alla - ülikooli kunagine kirik ja Gustav II Adolfi ausammas - Tartu Ülikooli peahoone - J. Tõnissoni ausammas - Jaani kultuurikvartal: Tampere ja Uppsala majad kunagine arestimaja Lutsu tänav (Antoniuse õu ja Gild, mänguasjamuuseum) Jaani kirik - Rüütli tänavat mööda tagasi Raekoja platsile. Nullpunkt 20. märtsil 2000 tähistati platsi keskel uuesti nõukogude aastatel eemaldatud geograafiline nullpunkt (uuendati 2005). Esimene, 1936. a. platsile pandud teede nullpunkti tähisplaat püsis seal 1950. aastate alguseni. Raekoja plats
2008. aasta detsembris anti kogudusele kiriku omandiõigus tagasi, kuid tegelik üleandmine toimus alles 2009 aasta suvel, kus kogudus muretses esmavajaliku inventari ning kohandas endise spordisaali ajutiseks kirikuruumiks.13 1515 Lukka, L., (2009) Tartu Maarja kirik, Tartu, nähtav: http://www.tartu.ee/? lang_id=1&menu_id=6&page_id=1487 1313 Paenurm, P., (2011) Ülevaade Tartu Maarja kiriku ajaloost, Tartu; EELK Joonis 0. Joonis 0. Tartu ülikooli peahoone klassitsism profaan Vaieldamatult võib Tartu kõrgklassitsismi tippteoseks nimetata Tartu ülikooli peahoonet. See 1804-1809. aastal ehitatud hoone on mõjutas tugevalt Eesti 19. sajandi alguse arhitektuuri. Meie Alma materit peetakse Eesti kultuuriajaloo tugisambaks, akadeemiliseks Mekaks, mille tähendus ulatub kaugele väljapoole Eesti piire. Ilma ülikoolida ei ole Tartu see, millena me teda tänapäeval tunneme. 16
Kose- Uuemõisa Tänaseni säilinud mõisasüda on valminud peamiselt pärast 1852. a, kui Kose-Uuemõisa omanikuks sai N. von Uexküll. Mõisast kujunes üks suurejoonelisemaid vabaplaneeringulisi ansambleid Eestis. Historitsistliku kahekorruselise keskosa ja tiibehitiste ning (algselt) ühekorruseliste galeriidega peahoone arhitektuuris on nii hilisklassitsistlikke kui neorenessansslikke jooni. Paljudest kõrvalhoonetest on säilinud valitsejamaja, teenijatemaja ja laudad-tallid. Pirita jõe äärde rajatud suure (27 ha) vabaplaneeringulise pargi ehteks on 1905. a ehitatud neogooti matusekabeli varemed. Vasalemma
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
Eurooplaste põlvnemine Praegu levinud arvamuse kohaselt, mida kinnitavad hulgalised mõõtmised, on kogu nüüdne inimkond pärit mõnest üksikust esiemast, kes elas Aafrikas umbes 70 000 aastat tagasi.Mingil põhjusel rändas see rahvas Aafrikast välja. Aga millist teed mööda? Ja kuidas ta Euroopasse jõudis? Miks üldse Aafrikast lahkuti? Võib-olla sai rahvast liiga palju. Võib-olla muutus kliima ebasoodsamaks.Üks ajaline pidepunkt on Homo sapiens `i ilmumine Euraasiasse umbes 40 000 aastat tagasi.Teine ajaline pidepunkt (vähemalt Põhja-Euroopa rahvaste puhul) on kindlasti viimane jääaeg või õigemini selle lõpp. Eesti aladel peetakse lõplikult jääst vabanemise ajaks 13-11 000 aastat eKr. (A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, T. Tannberg, 1997:7 ).Aurignaci ( ajastu kuni umbes 28 000 eKr) migratsioon tähendas tänapäeva inimeste saabumist Euroopasse. Eesti geneetikud on pikka aega uurinud, kuidas kõigi maailma rahvaste esivanemad Aafrikast välja
on reisimine ja turism jätkuvalt väga olulised. Siiski on kasvava konkurentsiga Ida-Euroopa sihtkohad nagu Horvaatia, kes pakub sarnaseid atraktsioone, aga Portugal on sageli odavam. Portugal peab keskenduma tervisele, loodus-ja maaturismile, et oma konkurentidest üle olla. Alverca, Covilhã, Évora, ja Ponte de Sor on Portugali peamised kosmosetööstuse keskused. 12 Vaade üle Rahvaste Pargi, Ida-Lissabonis. Kindlustussektor on hästi arenenud, kajastades osaliselt kiire arenemise Portugali turul. Kuigi on üleelatud erinevad turu-ja käenduse riskid, elu-ja kahjukindlustuse sektoris on hinnanguliselt talutud mitmeid tõsiseid sokke, kuigi mõju üksikute kindlustusandjatele on väga erinev. Global Competitiveness Report 2005, avaldatud Maailma Majandusfoorumis oli Portugal paigutatud konkurentsivõime alusel 22. positsioonile, kuid 2008-2009 väljaandes on Portugal paigutatud 43
4. Olemasoleva olukorra analüüs, et hinnata piirkonna regionaalset osatähtsust ja rolli erasektoris, määratleda piirkonnale iseloomulik pärand, ressursivõimalused ja nende sobilikkus ning võimalikud külastajatele mõeldud tegevused; 5. Alternatiivsete külastustegevuste kontseptsioonide koostamine, arvestades oodatavaid looduselamusi ning regiooni ja erasektori rolli; 6. Rahvuspargi haldamisplaani loomine, mis arvestab pargi eesmärki ja ülesandeid 15 Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine ning regionaalseid suhteid; 7. Plaani elluviimine, rahvuspargi kaitse-eesmärkide seadmine. Mudeli tugevused: Mudeli nõrkused: Tegemist on tervikliku otsustus- Kuigi mudel on hästi välja töötatud
Materjaliuuringute teaduskeskus: Urve Kallavus, Lembit Kurik. Uurimisraporti erinevate peatükkide kirjutamisel on osalenud järgmised isikud: Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Kristo Tuurmann, Priit Haug, Roode Liias, Priit Langeproon (OÜ Langeproon Inseneriehitus), Oliver Orro (Tallinna LV, Tallinna Kultuuriväärtuste Amet, Muinsuskaitse osakond), Leele Välja (Eesti Kunstiakadeemia, Muinsuskaitse ja restaureerimise osakond), Karl Õiger, Georg Kodi, Simo Ilomets, Lembit Kurik. Uurimisraporti sisulise poole on toimetanud Targo Kalamees ja keelelise poole Mari-Ann Tamme. Täname uurimistöö rahastajaid ning uuritud elamute elanikke ja korteriühistute esimehi- naisi oma panuse eest uurimistöö õnnestumisesse. Säästva Renoveerimise Infokeskus, Eesti Korteriühistute Liit, omavalitsuste Kultuuriväärtuste Ametid ja Muinsuskaitseamet,
kuid 7.02 algas Tartus puuseppade streik, mis kasvas ülelinnaliseks streigiks. 13.02 jõudis streik rahumeelselt lõpule. Tartu töölised saavutasid oma nõudmistes üsna suurt edu, mis omakorda innustas uuesti tallinlasi streigile, mis mahult jüi küll jaanuarikuisele streigile alla: Tlnas töötasu suurendati, likvideeriti trahvide süsteem, tööpäev lühendati 10 tunnile, lubada töölistel valida töölisvanemaid. Pärast jäi olukord linnades rahulikumaks. Veebruaris 1905 algasid TÜ peahoone aulas suured revolutsioonilised miitingud. 4.02 otsustas ülikooli nõukogu protesteerida verisel pühap toimunu vastu. 6.02 otsustati katkestada õppetöö kuni septembrini 1905. Tervet Eestit hakkasid enam mõjutama mõisatööliste streigid. Jaanuari viimastel päevadel algasid mõisates moonakute streigid. Kuni märtsi lõpuni toimus mõisates ca 120 ülesastumist. Mõnel pool tehti järeleandmisi, mõnes kohas mitte, mõnes üksikus
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt
2) maavaravaru kaevandamine; 3) veevõtt; 4) kalapüük; 5) jahipidamine; 6) saasteainete heitmine välisõhku, veekogusse, põhjavette või pinnasesse; 7) jäätmete kõrvaldamine ladestamise teel prügilasse või muude toimingute abil, mille tulemuseks on jäätmete keskkonda viimine (edaspidi jäätmete kõrvaldamine). 3) Eri liiki maastike omavahelise sidususe ja maastike mitmeotstarbelisuse säilitamiseks tuleb maastikupoliitikat rohkem integreerida eri tegevusvaldkondade (looduskaitse, muinsuskaitse, metsanduse, põllumajanduse, ehitustegevuse jne) poliitikatesse. Maastike sidusus seisneb eelkõige eri funktsiooniga maastikutüüpide (kultuurmaastike, pärandkoosluste, rikutud maastike, loodusmaastike) terviklikus käsitlemises maastike ja looduse mitmekesisuse säilitamise vajadustest lähtudes. Laiemas tähenduses kujutab sidus maastik endast võrgustikku (maastike kompleksi), mille koosseisus on mitmekesise struktuuriga ning ökoloogiliselt toimivad üksused,
kontinende riikidele. Kariibimere saared, Väikesed Antillid (carribean plate), Tuulealused saared. Aruuba, Trinidad, Barbadosi saared. Hollandi Antillid. Falklandi saared Loodus: Andide mäest maailma pikum mäestik Suurim jõgi Amazonas, pikemad veel Parana, Tocantins ja Orinoco Mandri lõunaosa vaheldusrikkus (mäed, järved, liustikud) ning Amasoonia ürgmetsad pakuvad huvi eelkõige loodusesõpradele, Peruus ja Boliivias asuvad vanade indiaani kõrgkultuuride mälestised on olulised kultuurihuvilistele ning Brasiilia rannik rannapuhkuse nautijatele. Lõuna-Ameerikas asub rida maailma rekordeid: maailma suurima vooluhulgaga jõgi Amazonas (220 000 m³/s) maailma kõrgeim juga Angel Venezuelas (1054m) maailma kõrgeim tegevvulkaan Llullaillacao (6739m) maailma suurim veetaim amazonase viktooria (lehe diameeter 1,22 m) maailma pikim mäeahelik Andid (u. 7000 km) maailma kõige kuivem koht, Atacama kõrbes
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
