INIMENE ON HULKRAKNE ORGANISM Inimese organismi moodustavad umbes 60 000 miljardit rakku. Täiskasvanud inimesel on üle 200 rakutüübi. Kuigi rakkude põhistruktuur on ühesugune , on erinevad rakutüübid spetsialiseerunud täitma kindlaid ülesandeid. Organismi kui terviku normaalseks toimimiseks on vaja kõikide rakkude pidevat koostööd. Kõik inimese rakud pärinevad ühest viljastunud munarakust. Enne iga raku jagunemist kahekordistub tuumas asuv DNA. Esimeste jagunemiste tulemusena tekivad spetsialiseerumata tüvirakud. Neid iseloomustab enese taastootmise ja diferentseerumise võime. ( erinevateks rakutüüpideks kujunemine)
· Säilitab temperatuuri · Kaitseb vee kadumise eest · Vähendab raskusjõu mõju 9. Platsenta tähtsus: · Aine- ja gaasivahetus · Toodab naissuguhormoone, mis tagavad normaalse raseduse · Püüab kinni kehavõõrad ained 10.Emrüot, mis kujuneb gastrulatsiooni tulemusena nim kariklooteks eh gastrulaks. 11. Lootelehed: · Ektoderm välimine · Entoderm sisemine · Mesoderm - keskmine 12. Rakkude diferentseerumine arenevad erinevad rakutüübid Histogenees kudede teke Organogenees organite teke 13. Embrüot võib nimetada looteks kuskil 3. lootearengu kuul, hetkel, mis loode hakkab sarnanema sündiva imikuga. 14. Ektoterm paneb aluse närvisüsteemile, meeleelunditele ning naha ja suu epiteelkoele, samuti kujunevad sellest küüned, karvad ja hammaste vaap Mesoderm moodustab tugi- ja liikumiselundkonna, vereringeelundkonna, eritus ja sigimiselundkonna. Entoderm kujunevad seede- ja hingamiseludnkond. 15
Geneetilise haiguse avaldumiseks peab inimesel olema mõlemas geenis muutus. Inimene päris oma vanematelt ühe muutusega geeni ja teise normaalse geeni, siis juhtudel normaalne geen korvab muutusega geeni ja see inimene on muutuse kandja. 6. Iseloomusta mitokondriaalset pärandumistüüpi? Emapoolne pärilikkustüüp, haigestuvad nii pojad kui tütred, haiguse raskusaste/tunnuse väljendus sõltub selles, kui suur osa mitokondreid on kahjustunud 7. Rakutüübid, mida võimalik eristada eukarüootsetel organismidel? Too igaühe kohta näide? Protistide - Seente - Taimede - Loomade - 8. Eukarüootsele rakule iseloomulikud omadused ja protsessid? Membraaniga ümbritsetud tuum. Valkudega ühinenud DNA. Genoomis esinevad mittekodeeritavad järjestused (intronid). Iseloomulikud on membraansed organellid. Rakkude tsütoplasma ja komponendid liiguvad tänu tsütoskeleti olemasolule. Esineb endo- ja eksotsütoos
(mõned erandid siiski on – immuunrakud) • Rakutüüpide vahelised erinevused tekivad erinevate geenide ekspressiooniga • Kõik rakutüübid peavad reguleerima neile vastavat geenide ekspressiooni programmi • Geenide regulatsioon on vajalik rakkude spetsialiseerumise jaoks Geenide regulatsiooni uurimine on molekulaarbioloogia peamine valdkond
kasvatatakse koed/organid Tüvirakud diferentseerumata või vähe diferentseerunud jagunemisvõimelised rakud, mis võivad diferentseeruda teisteks rakutüüpideks, kuid säilitavad ka endasuguseid. Rakuteraapia ravimeetodid, mille puhul organismi hävinud rakke või organite kahjustunud funktsioone taastatakse tüvirakkude siirdamisega. Blastomeer totipotentne tüvirakk Embrüonaalsed tüvirakud kõik rakutüübid, aga ei tule tervikorganismi Nabaväädivere tüvirakud stimulatsiooni korral saavad areneda paljudeks koetüüpideks Täiskasvanu tüvirakud nt vereloome tüvirakud Geenitehnoloogia seidneb DNA valitud lõikude eraldamises, töötlemises in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri kromosoomi, plasmiidi või viirusesse. Rekombinantne DNA DNA molekul, milles on ühendatud eri liikidelt pärit DNA fragmendid.
aktiivsust (sünteesivate RNA molekulide ja valgu molekulide hulka või ajahetke) Jaotatakse(2): 1) Pidevalt aktiivsed (housekeeping genes) – pidevalt vajalike biokeemiliste reaktsioonide läbiviimisega seotud ensüümid (näit. Hingamine, põhiainevahetuse rajad ine.) 2) Aktiivsed, kui rakk diferentseerub 3) Aktiivsed teatuval eluetapil, hiljem inaktiivsed 4) Aktiivsed teatavas rakutüübid, teises rakutüübis inaktiivsed 5) Muutuvad aktiivseks ainult siis kui rakku saabub käsklus (näit. Hormooni mõGeen – DNA funktsionaalne osa, mis sisaldab informatsiooni kas RNA molekuli ehituse või jutusel) • umb. 33% geenidest, ca 22000 tk. on mRNA geenid ja kodeerivad valkusid. ! 13. Millised sündmused toimuvad replikatsiooni käigus DNA mahajääval ahelal? DNA replikatsioon toimub replikatsioonikahvlis
.. Primaarne rakukultuur on otseselt koest eraldatud rakkudest koosnev ja piiratud jagunemisvõimega kloon. Rakuliin on imortaliseeritud kloon, mis on võimeline paljunema/ jagunema piiramatult. Immortaliseeritud liine saab kas iseeneslike mutatsiooni tagajärjeliste transformatsioonide kaudu, ka eraldades rakke kasvajatest. Tekitada kunstlikult telomeraasi sisseviimisel rakku. Rakuliin sageli aneupolidne- kromosoomide arv normaalsest erinev (tavaliselt suurem). Eri rakutüübid transformeeruvad eri sagedusega, suured liikidevahelised erinevused. 5. Miks rakud vajavad kasvamiseks seerumit? Et rakud end hästi tunneksid. Seerum-keskkond + mitogeenid=kasvufaktorid ja muud proliferisatsiooniks vajalikud substansid. Enamasti kasutatakse veise loote seerumit (FBS (ka FCS) foetal bovine serum) kontsentratsiooniga 10%. Seerum on hüübinud vere vedel osa. Seerumi koostis pole defineeritud, ta sisaldab albumiine, kasvufaktoreid ja teisi valke, vitamiine, rasvhappeid,
kuidas toimub viljastumine. Tema kirjeldas seda metafüüsilistes arenguteooriates, et spermatosoidi peas on üks inimene, kes on kvantitatiivselt täielikult arenemata aga kvalitatiivselt on tal kõik olemas. Kirjeldas homunkuluse, ehk siis et spermatosoidi peas on pisike inimene olemas, täielikult arenenud, ainult kasvama peab. Ja seda ta siis teeb emaüsas. Sellega naise roll piirdus. Tänapäeval teavad kõik, et pole olemas ,,väikest inimest", küll on olemas teatud infot kandvad rakutüübid. Munarkk Aastal 1826. rääkis Karl Ernst von Baer, Eestist võrsunud baltisaksa loodusteadlane, et ka naisel on mingi rakk olemas, mis seostub järglase saamisega. - Munarakk on organismi kõige suurem rakk. Aastal 1875 demonstreeris embrüoloog ja tsütoloog Oskar Hertwig, et viljastumise käigus tungib spermatosoid munarakku. 1. Tänapäeval on arusaam, et emarakk teeb tegelikult ka selle valiku, millise
tõmbekapi all ja steriilitud vahenditega. Korke ei hoia kaua lahti, karpe ka mitte. Peseme käsi. 2. Millisel temperatuurid säilitatakse külmunud rakke? Kuidas minimeerida rakkude suremust külmutamisel? -196 DMSO abil, mis takistab jääkristallide teket. Sulatada kiirelt. 3. Rakkude kasvukeskkond. Keskkonnas peab olema kõik eluks vajalik. Peab olema sobiv. Substraat peab olema (tahke või vedel või pooltahke). Vahest vaja teist kultuuri, mille peal kasvada. 4. Rakuliinid ja rakutüübid, millega praktikumi jooksul tutvusid. HeLa emakakaelavähi rakkudest, kandilised ja hajusalt; H1299 kopsukartsinoomi rakud (epiteel) , kandilised, kobaratena; CaCo2 käärsoolevähi rakud, ümarad ja kobarates; Val5 hiire embrüonaalsed tüvirakud, pikad, hajusalt; 5. Kirjelda heas konditsioonis olevat rakukultuuri (kinnituvad rakud, jagunevad rakud, surnud rakud). Oletades, et tegemist on substraadile kinnituva koega: -rakud substraadile kinnitunud
3. Kilpnääre 4. Harkelund 5. Neerupealised 6. Kõhunääre 7. Munasarjad 8. Munandid Talituse regulatsioon toimub närvisüsteemi ja hormoonide abil. Rakk – Kude – Elund – Elundkond – Organism Organism koosneb 60 000 miljardist rakust ja täiskasvanul on rakke üle 200 erineva tüübi. Erinevad rakutüübid moodustavad erinevaid kudesid Tüvirakk – Jagunemisvõimeline rakk, mille tütarrakud võivad areneda eri tüüpi kudedeks Ühesuguse ehituse, talitluse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe Neli koetüüpi: Epiteelkude – Kaitseb ja katab organismi sise- ja välispinda, moodustab näärmeid, tihedalt koos Lihaskude – Kokkutõmbumisvõimeline, liikumiseks Sidekude – Palju rakuvaheainet, moodustab teisi kudesid toetava süsteemi
Geenivektor siirdajad. Rekombinantne geenivektor sisaldab siiratavat geeni Transgeensed imetajad toodavad piimas või veres inimese ravivalke või toidulisandeid Transeegnsed taimed: Parandada saaduste tarbekvaliteeti Suurendada vastupidavust haigustele ja kahjurputukatele Tõsta taluvust umbtõrje kemikaalide suhtes Tõsta karmide keskkonnatingimuste taluvust 8 Inimene Inimene kuulub loomariiki/imetajate hulka: · Inimesel on samad rakutüübid ja organid, mis teistel loomadel · Samasugune ainevahetus · Anatoomiline ehitus, füsioloogiline talitus ja sigimisviis on sarnased teiste imetajatega · Järglaste sünnitamine ja imetamine · Gaasivahetus kopsudes · Neljaosaline süda · Pidev energiavajadus · Stabiilne homöostaas · Organism on terviklik süsteem ja talitused toimuvad rütmiliselt jne...
Sisearetus on nt sugulasabielud, Amishi religioosne pere, Euroopa ''siniverelised'' (kuningaperekonnad). 112. Välisaretus. Ehk autbriiding. Taime- ja loomaliikide, kes genotüübilt on suhteliselt kaugemalt seotud (võrreldes inbriidinguga), ristamine. Toimub alati liigisiseselt. Heteroosiefekt taimedel (lopsakam vegetatiivne kasv). 113. Ühiseellased. Järglaste ühine eellane. Ka tüvirakk, millest diferentseeruva kõik teised rakutüübid. 114. Suguluskoefitsient. Kui suurel määral oleme kellegagi suguluses? 115. Inbriidingukoefitsient (amishid). Sugulasaretuse osa indiviidi X genotüübis. Nt amishitel retsessiivse autonoomse tunnuse albinismi avaldumine. 116. Langetõbi. Ehk epilepsia on närvisüsteemi haigus, mille tunnuseks on korduvalt esinevad krambihood. Saab teha kindlaks aju aktiivsuse alusel. Väga palju levinud Aafrikas. 117. Diabeet tüüp I. Suhkruhaigus
Heterokromatiin – mõiste, mis seostub inaktiivse DNAga 22. Raku elutsükli osad, neis toimuvad protsessid, raku talitlus elutsükli jooksul, kontrollpunktid. Rakkude diferentseerumine ja spetsialiseerumine, näiteid. Diferentseerumine- (ka eristumine, rakuline diferentseerumine, asümmeetriline jagunemine; ladina keeles differentiatio) on peamiselt päristuumsete organismide arengus (ontogeneesis) aset leidev, valdavalt normaalne protsess, mille käigus diferentseerumata rakutüübid või koed muutuvad, erinevate tegurite toimel, ümber teistsuguse morfoloogia ja/või funktsiooniga rakkudeks või kudedeks.[1] Näiteks meristeemi rakkude või tüvirakkude diferentseerumise tulemusel kujunevad mitmesugused spetsialiseerunud koed. Muutumise all peetakse silmas nii arenemist kui ka küpsemist. Eristumisprotsess võib muuta nii raku kuju, suurust, membraanipotentsiaali, morfogeenide kontsentratsioonigradienti, vastuvõtlikkust signaalidele jm
kristallid) koos zelatiinitaolise materjaliga mõjutades nii karvarakke, need aktiveeruvad tasakaalunärv Oma asendi tõttu reageerib kotike rohkem vertikaalsele kiirendusele ja mõik horisontaalsele kiirendusele Sissejuhatus psühholoogiasse 27 Sissejuhatus psühholoogiasse 28 Karvarakke on tasakaaluorganis kahesuguseid, tüüp I ja II. *Need rakud paiknevad erinevates piirkondades. *Mõlemad rakutüübid saavad ajutüvest sisendi, millega reguleeritakse retseptori tundlikkust. * Võib-olla on neil ka erinev sensoorne funktsioon (Muuseas miks on kuulmine ja tasakaalumeel koos ühes organis?) Sissejuhatus psühholoogiasse 29 Tasakaalu juhteteed Retseptor-rakud vestibulaarganglion vestibulaartuumad ajutüves (teatud määral info lahkneb poolringkanalitest ja mõigust ning kotikesest erinevatesse
Ganglionrakud on võimelised genereerima AP. Värvusnägemine- tundlikkuse max on 420, 530 ja 560 nm, vastavalt jagunevad kolvikesed S, M ja L tüübiks. Kontrastnägemine- valguskiire keskosas olevad fotoretseptorid saavad rohkem stimuleeritud kui äärealadel paiknevad retseptorid. Ruumiline e binokulaarne nägemine eksisteerib alas, mis jääb mõlema silma vaatevälja. Kumbki ajupoolkera saab informatsiooni vastaspoolsest vaateväljast. Liikumine Luude rakutüübid: oseoblastid ehitavad luid, osteotsüüdid, osteoklastid lagundavad (Wolffi seadus). I-VII pärisroided ühenduses rinnakuga, VIII-XII ebaroided Pidevühendused e liidused (luud seotud fibroos- või kõhrühendite kaudu) või sünoviaalühendid e liigesed (luude otstes liigesekihn, moodustub liigeseõõs, kuhu sünteesitakse liigesevõiet e sünooviat, liiges kaetud kõhrega). Üheteljelised liigesed-
ampulli( laiend poolringkanali otsas) harja asendi muutus-vestibulaarsete karvarakkude aktiveerumine. Karvarakud reageerivad erinevalt sõltuvalt liikumise suunas. Vestibulum (mõik ja kotike): pea asend ruumis, lineaarne kiirendus ja selle suund)Pea asendi muutumisel v lineaarsel kiirendusel liiguvad otoliidid(kaltsium.karbonaadi kristallid) koos zelatinitaolise materjaliga- mõjutades nii karvarakke, need aktiveeruvad-tasakaalunärv. Karvarakke on tasakaaluelundis kahte tüüpi, mõlemad rakutüübid saavad ajutüvest sisendi, millega reguleeritakse retseptori tundlikkust. V-o on neil ka erinev sensoorne funkt.Tasakaalumeel ja kuulmine ühes organis koos. Tasakaalu juhteteed: Retseptorrakud-vestibulaarganglion-vestibulaartuumad ajutüves(teatud määral info lahkneb poolringkanalitest ja mõigust ning kotikesest erinevatesse ajutüve tuumadesse)-ülenevad ja alanevad teed (peaaju ja seljaaju poole). Info ka tagasi, mõjutamaks retseptoreid
Primaarne rakukultuur on otseselt koest eraldatud rakkudest koosnev ja piiratud jagunemisvõimega kloon. Rakuliin on imortaliseeritud kloon, mis on võimeline paljunema/ jagunema piiramatult. Immortaliseeritud liine saab kas iseeneslike mutatsiooni tagajärjeliste transformatsioonide kaudu, ka eraldades rakke kasvajatest. Tekitada kunstlikult telomeraasi sisseviimisel rakku. Rakuliin sageli aneupolidne- kromosoomide arv normaalsest erinev (tavaliselt suurem). Eri rakutüübid transformeeruvad eri sagedusega, suured liikidevahelised erinevused. · Milleks on söötmesse lisatud seerum, antibiootikumid ja aminohapped? Et rakud end hästi tunneksid. Seerum-keskkond + mitogeenid=kasvufaktorid ja muud proliferisatsiooniks vajalikud substansid. Antibiootikumid-et bakterid vohama ei hakkaks, meie rakud olid antibiootikumile resistentsed (vist). Aminohapped- loomarakk ei ole võimeline kõiki ah ise sünteesima.
b. Järgnev infektsioon on sarnane infektsioonile rakukultuuris (4-11). Esmaselt nakatatud rakkudest vabanevad (basaalse membraani suunas) BVd. c. Sekundaarne infektsioon toimub esialgsest infektsioonist pärinevate virionide (BV) vahendusel. Viirus levib putukas vererakkude (hemotsüüdid) ja/või õhutorude epiteeltakkude kaudu; vastuvõtlikes peremeestes nakatuvad lõpptulemusena peaaegu kõik rööviku sisesed koe- ja rakutüübid; d. Hilises faasis täituvad putuka raku tuumad inklusioonkehadega, röövik sureb ja täitub piimja polüheedreid sisalduva vedelikuga. Epidermis muutub hapraks (viiruse proteaasi ja kitinaasi toimel) ja selle purunedes polüheedrid väljuvad. Baculoviirused ja peremehe kaitsesüsteemid Baculoviiruse infektsiooni rakkude tasandil iseloomustab nakatatud rakkude tuumade suurenemine, raku tsütoskeleti ümberkorraldamine ja raku biosünteeside (valgu ja RNA sünteesi)
Esineb fastsiates e. Sidekirmetes,ligamentides e.sidemetes, aponeuroosides e.kilekõõlustes, skleeras e.kõvakestas silmas, korneas e.sarvkestas silmas. Spetsiifilised e. Eriomadustega sidekoed – rasvkude,veri,kõhrkude, luukude, hematopoeetiline kude,lümf. Rasvkude -Esineb organismis suuremate või väiksemate kobaratena, mis on üksteisest eraldatud kollageensetest kiududest koosnevate vaheseintega. Rikkalikult veresooni. -Rasvrakkude vahel peaaegu kõik sidekoes leiduvad rakutüübid: Fibroblastid, histiotsüüdid,nuumrakud jne. -Erineb kohevast sidekoest rasvarakkude rohkuse ja kiulise põhiaine vähemuse poolest. Nende kudede vahel toimuvad ka üleminekud. Säilib seal, kus on megaanilised ülesanded kulmud, orbitaalid jne. Veri ja lümf -Sidekoe vedelad alaliigid,koosneb rakkudest ja vereplasmast. -Pärit mesenhüümist ehk siis mesenhümaalset päritolu. -Erinevad testest sidekoe alaliikidest sellega, et ei paljune kohapeal vaid vereloomeorganites.
meetodid, mida kasutatakse hüpoteesi tõestamiseks/ümberlükkamiseks. Arengupsühholoogiaga seonduvad teadusharud on arengubioloogia, kus tuntakse huvi arenguliste protsesside vastu, filosoofia, pedagoogika, andragoogika, religiooniteadus, sotsioloogia, keemia, kultuuripsühholoogia, antropoloogia. Arengubioloogia (developmental biology) tuumaks on kolm põhiprobleemi, mida iseloomustab uuritavate protsesside pöördumatus: diferentseerumine eristumine; leiab aset arengus, rakutüübid või koed muutuvad diferentseerituks eri tegurite mõjul arenemine ja küpsemine morfogenees arengus toimuvad organismi ja selle osade kuju/vormi muutuse kasvamine. Ontogenees on indiviidi arengukäik munaraku viljastumisest surmani. Ontogeneesi põhiprotsessid on diferentseerumine ja morfogenees. Lisandub uurimissuunana veel üks pöördumatu protsess, fülogenees liigi põlvnemiskäik ehk liigi evolutsiooniline käsitlus; elundkonna või üksikolendi
2* pikem eluiga) Aeglane individuaalne areng NEOTEENIA. inimkond on OMNIVOORID e. kõige sööjad inimesele on iseloomulik kultuuriline käitumine. Omab kõnevõimet=artikuleeritud.Võimeline kirjutama. Sotsiaalsed suhted tuginevad perekonna suhetele.(loom paarisuhe) Oskab valmistada tööriistu, luua ja kasutada tehnoloogiaid,inimene oskab plaanerida kaugele ette. Lagedal maal elavad.Ruumikasutus inimahvidest erinev. Inimese kui imetaja tunnused Inimese organismides on loomadele omased rakutüübid, koed ja elundid. Inimese süda on 4 kambriline(2 koda,2 vatsakest) 2 vereringet. Gaasivahetus toimub kopsudes ja kudedes. Seedekulglas toit peenestatakse, lõhustatakse ja lõhustamissaadused imenduvad verre. Organism vajab pidevalt energiat.Energia vajadus tagatakse raku hingamisega.Sellega tagatakse pidev soojustootmine. Organismis on stabiilne sisekeskkond ja püsiv kehatemperatuur. Imetajad on ENDOTERMSED. HOMÖOSTAAS organismi stabiilne sisekeskkond
puhtuse hoidmise vajadusest, inbriigingudepressioon- kahjulike retsessiivsete geenide avalgumine 352. Väliaretus: outbreeding, mittesugulaste ristamine, geenid viiakse heterosügootsesse olekusse, kus kahjuliku retsessiivsed alleelid ei avaldu, suureneb järglaste elujõud, koos sellega suureneb taimedel ka vegetatiivne mass (nim heteroos e hübriidjõud) 353. Ühiseellased: järglaste ühine eellane, ka tüvirakk, millest diferentseeruvad kõik teised rakutüübid 354. Suguluskoeefitsent: geenide osa, mis on kahel järglasel ühised ja mis on saadud virtuaalselt ühiseellaselt, leitakse inbreedingu koeefitsendi korrutamisel kahega 355. Imbriidingukoefitsent (amishid): millise tõenäosusega vanemate geenikomplektid kanduvad edasi järglastele, USA geneetik S. Wright 1921 ja 1940 USA teadlane C. Cottermann täiustas, amishireligioosse pere 8 põlvkonna vältel
väikesed ehk siis kui hüdra on saavutanud suurema kasvu. 4) Kompenseeriv regeneratsioon diferentseerunud rakud jagunevad, säilitavad oma fn'i. Uued rakud ei tulene tüvirakkudest ega läbi dediferentseerumise. (imetaja maks) Dif-nud rakud paljunevad, et taastada vigastatud organi struktuur ja fn. (nt maks kompenseerib puuduoleva sagara- uut sagarat ei kasvatata, vaid suurendatakse teisi sagaraid) kõik rakutüübid maksas suurendavad oma hulka. HGF hepatotsüütide kasvu suurendamine. · Vananemine ja mis seda põhjustab? - elamiseks ja paljunemiseks vajalike füsioloogiliste fn-de ajast sõltuv mandumine/ allakäik. Põhjustavad: mutatsioonid (kiirgus, hapniku radikaalid), keskkonna faktorid, juhuslikud epigeneetilised muutused (sobimatu metülatsioon) Vead DNA reparatsioonil; kulumine (punktmutatsioonide arv kasvab vanusega, sellega väheneb
tekkes · ~25-35%Agranulotsüüdid a. Lümfotsüüdid b. Monotsüüdid Leukotsüüdid on võimelised liikuma veresoonkonnast kudedesse,liikumapanevaks jõuks kemotaksis (neid tõmbavad ligi bakterite ja põletikus kudede poolt sekreteeritavad ained). Organismi kaitsmine patogeensete sissetungijate eest. Leukotsüütide üldine ülesanne on immunoloogiline kaitse, erinevad rakutüübid realiseerivad selle erinevaid aspekte.Kaitsemehhanism võib olla: Mittespetsiifiline (fagotsüteerimine) või spetsiifiline(antikehad plasmarakkudest,antigeen-antikeha reaktsioon) · Trombotsüüdid,tuumata,eluiga 10p.Osaleb hemostaasis e vere hüübimises. 9. Vere hüübimise füsioloogia. Kui endoteel on vigastatud, puutuvad trombotsüütid sidekoes oleva kollageeniga kokku ja aktiveeruvad, kleepuvad kokku ja liibuvad vigastatud kohale.
põletikureaktsiooni tekkes ~25-35%Agranulotsüüdid a. Lümfotsüüdid b. Monotsüüdid Leukotsüüdid on võimelised liikuma veresoonkonnast kudedesse,liikumapanevaks jõuks kemotaksis (neid tõmbavad ligi bakterite ja põletikus kudede poolt sekreteeritavad ained). Organismi kaitsmine patogeensete sissetungijate eest. Leukotsüütide üldine ülesanne on immunoloogiline kaitse, erinevad rakutüübid realiseerivad selle erinevaid aspekte.Kaitsemehhanism võib olla: Mittespetsiifiline (fagotsüteerimine) või spetsiifiline(antikehad plasmarakkudest,antigeen-antikeha reaktsioon) Trombotsüüdid,tuumata,eluiga 10p.Osaleb hemostaasis e vere hüübimises. 9. Vere hüübimise füsioloogia. Kui endoteel on vigastatud, puutuvad trombotsüütid sidekoes oleva kollageeniga kokku ja aktiveeruvad, kleepuvad kokku ja liibuvad vigastatud kohale.
) 11) Vakuool 12) Platiidid (Leukoplastod, hloroplastis ja hromoplastid) 13) Rakumembraan 18. Rakukesta ehitus ja funktsioon Sarapuu õpik Rakuehitus ja talitus lk 18-20(64-66) 19. Geenitehnoloogia mudelorganismid *soolekepike *pärm *poolduv pärm *ümaruss *äädikakärbes *sebrakala *koduhiir *rändrott *müürlook *riis täpsemalt on powerpointis igast liigist juttu Selle leiate loengud 2011 alt ja see on pealkirjaga Geenitehnoloogia I 2011 -Rakk - rakutüübid-koed-ECM ja MUDELORGANISMID 20. DNA pakkimine, kromosoomide ehitus Sarapuu õpik Rakuehitus ja talitus lk 8-9(54-55) 21. Replikatsioon Replikatsioon- matriitssüntees, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Päristuumsetel rakkudel toimub see enne mitoosi ja meioosi. Matriitssüntees- st, et DNA , RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide (DNA või RNA)
kasvajate teket. 20. Kasvajate avaldumise osaline penetrantsus penetrantsus (ingl. Penetrance)- Indiviidide protsent, kellel on konkreetne fenotüüp, võrreldes nende isenditega, kellel see võiks genotüübi tõttu olla. 13.PPT 1. Ühiseellane, juurtega ja juurteta evolutsioonipuu ühiseellane (ingl. Progenitor)- Järglaste ühine eellane. Ka tüvirakk, millest diferentseeruvad kõik teised rakutüübid. juurtega fülogeneesipuu (ingl. Rooted tree)- Organismide omavahelise evolutsioneerumise diagramm, on seotud ühiseellasega. juurteta fülogeneesipuu (ingl. Unrooted tree)- Organismide sugulus praegusel ajal, ühiseellane teadmata. 2. Evolutsiooniline psühholoogia 3. Populatsiooni geneetiline tasakaal Tasakaalustav valik a. Sirprakuline aneemia b. Mutatsiooni-selektsiooni tasakaal c. Mutatsiooni-geenitriivi tasakaal 4
- Eksplitsiitse mälu ringes olevad struktuurid saavad sisendi aga ka mujalt ajukoorest ja ajutüve süsteemidest (sh atsetüülkoliini, serotoniini, noradrenaliini aktiveerivatest süsteemidest) Hipokampus - Limbiline struktuur mis asetsed mediaalselt oimusagaras - Koosneb kahest käärust – ammoni sarvest ja hammaskäärust - Mõlemad koosnevat erinevat tüüpi rakkudest ja püramidaalrakud ammoni sarves on jagatud 4 gruppi CA1, CA2, CA3, CA4 - Need rakutüübid on erineval määral tundlikud anoksiale ja mürkidele nt esialgu saab mõjutatud CA1, seejärel ülejäänud CA rakud ja alles siis hammaskäär Hipokampuse juhteteed ülejäänud ajuga - Perforantne juhtete – ühendab hipokampuse struktuuri tagumise oimukoorega - Fimbria fornix juhtetee – ühendab hipokampuse taalamuse, prefrontaalse koore, baasganglionite ja hüpotaalamusega Hipokampuse funktsioon
kasutades kirjeldas mitmeid erinevaid rakutüüpe, ka inimese seemnerakke. Seniajani ei teatud kuidas toimub viljastumine. Tema kirjeldas seda metafüüsilistes arenguteooriates, et spermatosoidi peas on üks inimene, kes on kvantitatiivselt täielikult arenemata aga kvalitatiivselt on tal kõik olemas. Ta peab lihtsalt kasvama- naise roll oli ainult paiga pakkumine. Tänapäeval teavad kõik, et pole olemas ,,väikest inimest", küll on olemas teatud infot kandvad rakutüübid. Munarakk- Munaraku avastamise au kuulub Eestist võrsunud baltisaksa loodusteadlasele Karl Ernst von Baerile- 1862. Munarakk on organismi kõige suurem rakk. 1875. aastal demonstreeris embrüoloog ja tsütoloog Oskar Hertwig, et viljastumise käigus tungib spermatosoid munarakku. Munaraku viljastab 1 spermatosoid aga munarakk teeb valiku. Kuidas? Ta lükkab ebasobivad ära. Mis kriteeriumite abil ta eemale lükkab, seda keegi öelda ei oska
maosisu söögitorru pääseda ning selle limaskesta kahjustada Sfinkteri toonust langetavad mitmesugused tegurid: 47 – Tarbitud ained: rasv, šokolaad, piparmünt, alkohol, nikotiin – Hormonaalsed: nt progesteroon Maonääre 100 näärmekrüpti mm2 limaskestapinna kohta, kokku ca 3.5 miljonit Erinevad rakutüübid: – Mukotsüüdid produtseerivad lima (erinev epiteelirakkude limast) – Pearakud sekreteerivad pepsinogeeni (proteolüütilise ensüümi pepsiini inaktiivne vorm) – Parietaalrakud sekreteerivad soolhapet (HCl) ja seesmist faktorit – G-rakud sekreteerivad gastriini (stimuleerib parietaalrakke, mao limaskesta kasvu, pankreast CCK-B retseptorite kaudu) Maonõre Koostis: – Soolad
rännata (nii minevikku kui ka tulevikku). Mis on hipokampus ja rinaalkoor, mis roll on neil mälu funktsioneerimises? Hipokampus: Limbiline struktuur, mis asetseb mediaalselt oimusagaras: 2 kääru - Ammoni sarv ja hammaskäär (dentate gyrus). • Mõlemad koosnevad erinevat tüüpi rakkudest ja püramidaalrakud Ammoni sarves on jagatud nelja gruppi: CA1, CA2, CA3 ja CA4. • Need rakutüübid on erineval määral tundlikud anoksiale ja mürkidele - nt esialgu saab mõjutatud CA1, seejärel ülejäänud CA rakud ja alles siis hammaskäär Kuidas väljendub ajupoolkerade asümmeetria mälu funktsiooni puhul (temporaalsagara lateralisatsioon, frontaalsagara HERA)? Ilmneb ajupoolkerade asümmeetria seoses mälestuste kodeerimise ja taastamisega, mida nimetatakse HERA (hemispheric encoding and retrieval assymmetry). HERA järgi ilmneb kolm eeldust:
diferentseerumisel erinevaid rakutüüpe. arengu käigus moorulast blastotsüst – välimine kiht trofoblast e trofektoderm; sisemine kiht nn sisemine rakumass ICM, kust tekivad kõik tulevase organismi rakud. Potentsi alusel eristatakse: Totipotentsed rakud – suudavad diferentseeruda kõigiks rakutüüpideks ja ka platsenta trofoblasti rakkudeks inimesel sügoot ja 4-8 sellest esimeste jagunemistega tekkinud rakku Pluripotentsed rakud – sellest tekivad kõik rakutüübid aga MITTE trofoplast. Blastotsüsti sisemise rakumassi (ICM) rakud. Multipotentsed rakud – võivad olla nii embrüos kui ka täiskasvanud organismis, suudavad diferentseeruda suhteliselt piiratud hulgaks rakutüüpideks. (nt hematopoeetiline tüvirakk on multipotentne, sest suudab diferentseerumisel anda kõiki vererakke – müeloidseid leukotsüüte, erütrotsüüte ja lümfotsüüte ja trombotsüüte. Oligopotentsed rakud – suudavad diferentseeruda paariks erinevaks rakutüübiks
· Multipotentsed rakud, erinevad ühe koetüübi tasandil. Näiteks punane luuüdi. Inimesel 5..10% geene avaldub, teised on küll olemas, aga nende info on blokeeritud. Histogonees 1. üldine Rakud täitavad väga üldiseid ülesandeid · rakud paljunevad · rakud kasvavad · üldine ainevahetus · võimalik üle minna eri koetüüpidesse ja siis tekib ploritentsus. · Pannakse paika ka need rakutüübid, mis hiljem peale loote iga enam ei jagune. · Inimestes sellisteks rakkudeks on: närvirakud, südamelihaserakud, silma läätse rakud, kõrva kuulmis retseptorid. 2. septsiifiline · valikuline geeniaktivatsioon tulevastes eri koetüüpides hakkavad avalduma erinevad geenid, käivitub erinevate valkude süntees. · Rakud omandavad iseloomuliku kuju · Omandavad tüüpilise paigutuse. · rakuvaheaine
nõudvate ülesannetega ning varasemast kogemusest õppimisega. - Mälu võime Mis on hipokampus ja rinaalkoor, mis roll on neil mälu funktsioneerimises? Hipokampus – limbiline struktuur mis asetseb mediaalselt oimusagaras. Koosneb kahest käärust – Ammoni sarvest ja hammaskäärust. Mõlemad koosnevad erinevat tüüpi rakkudest ja püramidaalrakud Ammoni sarves (jagatud 4 gruppi). - Need rakutüübid on erineval määral tundlikud anoksiale ja mürkidele. - Juhteteed – perforantne, fimbria fornix - Kui kahjustatud siis enamastihäiritud retrograadne amneesia, kestus olenevalt ammoni sarve püramiidrakkude tasandiyest. Kui ainult hipokampus kahjustatud siis täielikult antero- ja retrograadne amneesia. - Oluline episoodilise mälu puhul, semantilise mälu eest vastutavad ümbritsevad piirkonnad. Rinaalkoor – jaguneb peririnaalkorteksiks ja enotrinaalkorteksiks.
T, näiteks, seondub DNA-ga ja kontrollib varaste ja hiliste geenide transkriptsiooni ning inaktiveerib p53 ja p105RB – põhjustades raku kasvu. Polüoomiviiruse genoomi kasutatakse väga efektiivselt: mittekodeeriv regioon on initsiatsioonisaitidega, hilistel valkudel on sama alguspunktiga mRNA, millest siis protsessingul saadakse kolm erinevat. Rõngaskromosoomi kasutatakse kahes suunas. Viirus vabaneb raku lüüsil. Patogenees. Igal viirusel spetsiifilised peremehed ja rakutüübid. JC ja BK on inimese viirused, mis ilmselt sisenevad hingamisteede kaudu, siis infitseerivad lümfotsüüte ja neere minimaalse tsütopatoloogilise efektiga. BK põhjustab neeru latentset infektsiooni, JC neeru-, B- rakkude ja monotsüütide rea infektsiooni. Replikatsiooni immuunkompetentsetel takistatakse. Immuunkompromiteeritutel põhjustab viiruse reaktivatsioon neerudes viiruse levitamist uriini, potentsiaalselt tõsiseid UTIsid (BK) või vireemiat ja KNS infektsiooni (JC)
7. Mis on rakkude transformatsioon, transformatsiooni erinevad viisid? · Nn. "transformeeritud rakud" jagunevad lõpmatult ja selliseid ühest rakust alguse saanud immortaliseeritud kloone nimetatakse rakuliiniks · Rakkude transformatsioon võib tekkida iseeneslikult mutatsioonide tagajärjel, selliseid rakke saab eraldada ka nt kasvajakoest või tekitada nt. telomeraasi kodeeriva geeni sisseviimisega rakku · Erinevad rakutüübid transformeeruvad erineva sagedusega, väga suured on ka liikidevahelised erinevused Mõned kultuuri viidud rakud differentsieeruvad ja võivad moodustada koesarnaseid struktuure 8. Rakkude fusioonid, milleks kasutatakse. · Rakud võivad teatud tingimustel liituda- rakkude fusioon. Kui liituvad kaks erinevat rakku, tekib hübriidrakk, mida nimetatakse heterokarüooniks (heterokaryon). Selliste rakkude tuumad ühinevad rakkude jagunemisel.
DNA on transkriptsiooni käigus tihedalt seotud RNAP subühikute vahele, mis seletab transkriptsiooni kõrge protsessiivsuse. Eukarüootsest transkriptsioonist Eukarüootidel on reeglina rohkem geene kui prokarüootidel. Näiteks imetajatel arvatakse olevat 40 000 erinevat geeni, kuna prokarüootidel on neid rohkem kui 10x vähem. Seepärast on ka eukrüootide geenide regulatsiooni mehhanismid oluliselt komplitseeritumad. Lisaks on hulkraksetel eukarüootidel erinevad rakutüübid ja koed, milles ekspresseeruvad erinevad geenikomplektid. Eriti keeruliseks muudab geeni ekspressiooni regulatsiooni hulkraksetes organismides rakkude difentseerumine individuaalse arengu käigus, mille eri astmetel avalduvad erinevad geenikomplektid ja toimub ulatuslik geenide avaldumise ümberlülitumine. palju DNA cis elemente ja trans faktoreid Erienevalt reguleeritud geeniperekonnad 5'TOP näiteks on housekeeping geenid
põrnas ning lümfisõlmedes. Leukopoeesi reguleerib reguleerivat kolooniat stimuleerivad faktorid ehk CSF. Osaliselt reguleerivad olemasolevad leukotsüüdid: nt. bakteriaalse infektsiooni korral leukotsüütidest vabanevad tsütokiinid stimuleerivad uute neutrofiilide ja makrofaagide tootmist. Leukotsüütide ülesandeks on organismi kaitsmine patogeenset sissetungijate eest. Leukotsüütide üldine ülesanne on immunoloogiline kaitse. Erinevad rakutüübid realiseerivad selle erinevaid aspekte. Valgelibled kasutavad vereringet transpordiks, kuid toimivad kudedes. Leukotsüüdid on võimelised liikuma veresoonkonnast kudedesse- seda nimetatakse leukodiapedeesiks. Liikumapanevaks jõuks on kemotaksis ( neid tõmbavad ligi bakterite ja põletikus kudede poolt sekreteeritavad ained). Trombotsüüdid Trombotsüüte ehk vereliistakuid on kehas 150-400 * 10 astmes 9 ühes liitris veres. Nad on tuumata ning nende
regiooniks: primaarne südameväli – südame eellasrakud sellest regioonist liituvad ja moodustavad südametoru, kuna nende rakkude proliferatiivne võimekus on kesine, siis annavad aluse ainult südame vasakule vatsakesele sekundaarne südameväli – südametoru anterioorsesse ossa produtseerivad kojad ja väljavoolu kulgla (arterioostüvi ja arteriooskoonus) – aort ja kopsuarter; posterioorselt parem vatsake, sissevoolu piirkond – kopsuveen ja õõnesveen Südame rakutüübid: kardiomüotsüüdid (lihaskiht, müokard), endokard, klappide endokardiaalsed padjandid, epikard (südame veresooned, mis toidavad südant) ja Purkinje rakud (koordineerivad südamelööke) moodustuvad südamevälja rakkudest. Neuraalharja rakud panustavad väljavoolukulgla ja südame vaheseina moodustumisse. Kuidas toimub südametoru moodustumine, neljakambrilise südame kujunemine, südame lingustumine? Sooltoru moodustumine suunab ka südame mesodermi rakke vastavalt
annaabi.ee 
