Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rahvusvahelise õiguse mõiste ja olemus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
eraõigus, riigisisene, diplomaatia, reguleerimisese, tunnistatud, baseerub, keskvõim, ülimuslik, parlament, karistamise, samasugune, jõustamine, õigusrikkuja, sanktsioonid, tunnusmärgiks, suhetega, õigussüsteemide, sarnanedaRahvusvahelist õigust on tähistatud ka terminiga „rahvaste õigus“ (ius gentium). Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ja kehtib kogu maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Rahvusvaheline õigus on eelkõige mõeldud võrdsete ja suveäärnsete riikide omavaheliste suhete reguleerimiseks. Tegemist on horisontaalvõimuga, puudub keskvõim. Sanktsioonid on vähemefektiivsed kui siseriiklikus õiguses, ent see ei tee rahvusvahelist õigust ebaefektiivseks – ta lihtsalt toimib teistmoodi, vastastikuse ja konsensuse põhimõttel. Rahvusvaheline eraõigus kehtestab reeglid, millise riigi õigust kohaldatakse riigisiseses kohtus, kui õigussuhtes esineb nn välimaine element. Rahvusvaheline avalik õigus moodustab iseseisva õigussüsteemi (rahvusvaheline õigus)
rahvusvahelise õiguse subjektide vahelisi suhteid. Eristatakse Rahvusvahelist eraõigust määrab, millise riigi õigust kohaldada juhtudel, mil õigussuhtel on kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust. Kuigi erinevate riikide rahvusvahelise eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib erinevat rahvusvahelist õigust nii palju kui on riike. Rahvusvaheline eraõigus ei kujuta endast rahvusvahelise avaliku õiguse osa või vastupidi. Samas on riigid sõlminud rahvusvahelisi lepinguid rahvusvahelise eraõiguse ühtlustamiseks. Rahvusvahelist avalikku õigust on see õigus, mida mõistame rahvusvahelise õiguse all, mis moodustab eraldi õigussüsteemi. Eristada võib ka universaalset ja regionaalset rahvusvahelist õigust Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ning kehtib kogu
(füüsilistele, avalik- või eraõiguslikele millest olulisimad on riigid juriidilistele isikutele) Õigus kohustuslik kõigile subjektidele Õigus kohustuslik nendele riikidele kes on väljendanud nõusolekut Funktsioonid jaotatud seadusandliku, Ei ole võimalik võime eristada (puudub täitesaatva ja kohtuvõimu vahel parlament, tsentraliseeritud valitsus, kohustusliku jurisdiktsiooniga kohus) Õigus tagatud sunnijõuga Puudub konkreetne ja efektiivne sunnimehhanism Rahvusvahelise õiguse fundamentaalsed põhimõtted kirja pandud ÜRO hartas 1) Riikide suveräänsus ja võrdõiguslikkus a. Riikidel on ainuvõim oma territooriumi ja elanikkonna üle e avaliku
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi �
Rahvusvaheline Mereorganisatsioon on ÜRO allasutus, mille eesmärk on navigatsiooni ja laevade tehnilise ohutuse tagamine avamerel ja merereostuse ärahoidmine. INIMÕIGUSED Inimõigused on võõrandamatud õigused, mida inimesed omavad inimeseks olemise tõttu, sõltumata õigusaktidest; need on universaalsed. Fundamentaalsed inimõigused on: Õigus elule Piinamise keeld Ebainimliku ja alandava kohtlemise või karistamise keeld Genotsiidi keeld Orjuse keeld Jt Inimõigusi rühmitatakse: Kodaniku- ja poliitilised õigused (õigus elule, vabadusele, võrdsusele ja isikupuutumatusele, kaitsele julma, alandava, ebainimliku kohtlemise või karistamise eest, kaitsele diskrimineerimise eest, südametunnistuse- ja usuvabadusele, ühinemisvabadusele, eraelu kaitsele jne) Majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused (õigus toidule, inimväärsele, tervist ja
- tema tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest - ise liigendub struktuuriüksusteks - riigiorgani töötajad saavad töötasu riigilt, riik määrab nende õigused ja kohustused Riigiorganite liigitus võimude lahususe põhimõttest lähtudes: - Seadusandliku võimu organ võtab ülimisliku juriidilise jõuga õigusakte ja eelarve vastu. o Kõrgeimad – rahva esindusorgan ehk parlament (Eestis – Riigikogu) o Kohalikud – kohakile omavalitsuste esinduskogud (linna- ja vallavolikogud) - Täidesaatva riigivõimu organid viivad ellu seadustes ja kõrgemalseisavate haldusorganite üigusaktides sisalduvaid nõusid. o Keskhaldusorganid – nende pädevus hõlmab kogu riigi või föderatsiooni territoriumi (Eesti Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid)
arvestades varasemate samasuguste juhtude pretsedente ja õiguse üldpõhimõtteid. Kohtuasja lahendamise käigus esilekerkivad õiguslikud juhtmõtted, oletused ja arvamused, mis viivad lahendini. 7. Eraõiguse ja avaliku õiguse vahetegu, olulisemad põhimõtted. Õigussüsteem, õiguse valdkonnad, nende lühiiseloomustus, kuulumine era- ja avaliku õiguse harusse. Eraõigus - reguleerib eraisikute vahelisi suhteid. Eraõigus on dispositiivne. eraõiguses on lubatud kõik, mis ei ole keelatud. Avalik õigus reguleerib avaliku võimu organite pädevust ja moodustamist ning avaliku võimu ja eraisikute vahelisi suhteid. Avalikus õiguses on keelatud kõik, mis ei ole lubatud. Avalikus õiguses saab avaliku võimu organ tegutseda vaid seaduse alusel ehk teha üksnes seda, mida seadus lubab. Õigussüsteem on õiguskordade kogum, millel on sarnane õigusfilosoofiline käsitlus riigist ja õigusest. Avalik õigus:
❏ Põhineb rahvusvahelisel tavaõigusel Aut dedere, aut iudicare printsiip: (erinev printsiip - tekitab riikidel kohustuse kriminaalkohtulikku jurisdiktsiooni teostada) ❏ Kui isik on pannud toime lepingus defineeritud kuriteo, peab riik kas mõistma isiku üle kohut või andma isiku välja ❏ Põhineb rahvusvahelistel lepingutel Väljaandmine: ❏ Konkreetsed väljaandmise reeglid tulenevad sõlmitud väljaandmise lepingutest ❏ Riigisisene õigus võib sisaldada täiendavaid reegleid ❏ Rahvusvahelisest õigusest tulenevad põhimõtted: - Väljaandmine ei ole kohustuslik ilma asjakohase lepinguta, kuid samas ei keela rahvusva õigus isikuid välja anda lepingulise kohustuseta (kui riigil on soov vastu tulle teise riigi saadud taotlusele, siis on tal õigus isikut välja anda)
funktsioone. Seda kutsutakse ka riigiaparaadiks - selle abil teostatakse riigivõimu. Kolm peamist riigiorganit eskisteerib - seadusandlik (parlament), täitesaatev(politsei näiteks, eesmärk on õigusaktides sätestatud nõudmiste elluviimin) ja kohtuvõim (õiguse mõistmine). 5. Kohalik omavalitsus - seadusandlik võim jagatakse riigi territoriaalse ulatuse alusel kõrgeimaks ja kohalikuks. Parlament on kõrgeim seadusandliku võimu täitesaatev organ . Kohalikud valitsused ei kuulu otseselt riigiaparaati aga korraldab avaliku võimu täitesaatmist kohalikul tasandil. 6. Ühiskonnaelu õigusliku reguleerimise alused ja korraldus. 7. Riigi õiguskord ja selle kujundamine - Vabariigi valitsuse seadus annab teatud inimestele õiguse otsuseid teha 8. Õiguskorra funktsioonid - suht sama mis punktis 1.2. 9
55. Avalik-õiguslik asutus. Erisused avalik-õiguslikust ühendusest. Näited 56. Avalik-õiguslik sihtasutus 57. Haldusorgan. Mõiste (HMS § 8 lg 1, lg 2) ja tunnused (institutsionaalne, funktsionaalne). Kes on organi käsutaja 58. Haldusorganite liigid ja nende pädevuste liigid 59. Mille kaudu omandab avaliku halduse õigusvõime, mida see tähendab. Kuidas (mille kaudu) muutub avaliku halduse kandja teovõimeliseks. 60. Mis on karistusõiguses karistamise alus? 61. Mis on süüteokoosseisu tunnused? 62. Millised on peamised karistusõiguse põhimõtted? 63. Mis eristab keskaja ja tänapäeva karistusõigust? 64. Mis eristab kuritegu ja väärtegu? 65. Miks inimesed panevad toime kuritegusid? 66. Mis on karistatamise eesmärk? 67. Millal kohaldatakse rahvusvahelist õigust? 68. Millal kohaldatakse rahvusvahelist eraõigust? 69. Rahvusvahelise õiguse printsiibid, allikad, subjektid 70. Mis eristab rahvusvahelist avalikku ja eraõigust? 71
kohustused. 24. Eesti õigussüsteemi üksikute õigusharude sisust ja normatiivsetest põhiaktidest Õigusharudes eristatakse kahte suurt valdkonda: eraõigust ja avalikku õigust. Erinevus nende kahe õigusharu vahel tuleneb põhimõtteliselt sellest, kes osalevad uuritavas õigussuhtes. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand. Avaliku õiguse moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, kes õigussuhtes osaleb jõupositsioonilt teostades oma võimu. Avaliku õiguse all mõistetakse ka põhimõtteid, mille alusel on korraldatud riigi ülesehitus ning riigi suhted kodanikega. Avaliku õiguse alla kuuluvad peale riigiõiguse veel haldus-, finants-, kriminaal- ja protsessiõigus ning ka rahvusvaheline õigus. 25. Õigusperekonnad
elunevatele etnilistele eestlastele võimalus kadunud riigi kodakondsuse asemel valida kas Eesti Demokraatlise Vabariigi või Vene SFNV kodakondsus. 3. Avaliku võimu organisatsioon Avalik võim on suveräänse riigi õigus ja võime teostada takistamatult oma vabalt moodustatud riigiorganite süsteemi abil seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu. Avalik võim ning selle teostamine on riigi kolmanda põhitunnuse sisuline aspekt. Avalik võim baseerub riigi autoriteedil ning riiklikul sunnil (ultima ratio printsiip). Avaliku võimu organisatsiooniks on riigi süsteem. See on riigi kolmanda põhitunnuse vormi aspekt. Riigi süsteemi (veel ka: riigi poliitiline mehhanism; riigi poliitiline süsteem) moodustavad riigiaparaat (st riigi süsteemi primaarsed elemendid) ning nn teised organisatsioonid (st riigi süsteemi sekundaarsed elemendid). Primaarsed ning sekundaarsed elemendid jagunevad kas kollegiaalseteks või ainuisikulisteks
esimele lepingute publitseeritud kogu sarjale see ongi rahvõ. 19.sajandi rahvusvahelist õigust iseloomustavad: - öeldakse et rahvõ kehtib kristliku rahva vahel, tsiviliseeritud rahvaste vahel. Hiinas nt. *ekstraterritoriaalsed lepingud hiinalstel puudub jurisdiktsioon inglaste asjus. Ainult tsiviliseertud kohus saab kohut mõista inglaste üle. Seda rakendatakse ka baltikumile sakslased on kõrgema tsivilisatsiooniga. - konverentsi diplomaatia - suhtumine sõjasse. Industriaalse revolutsiooniga kaasnes relvastuse areng. 19.sajandi teisel poolel domineerivad püüdlused ohjata teatud relvade kasutamist. Piiramised viivad 1899.ja 1907.a Haagi kokkuleppeni, millega pannakse piirangud teatud relvade kasutamisele. 19.sajandi keskel sündis ka Punase Risti Komitee Genfis. - Väiksemate rv organisatsioonide teke (nt rv postiühing). Maailmasõdade periood
· Sünnib seaduseelnõu loomise protsessis. Hea õigusloome ja normdokument. Räägib sellest, mida on vaja eelnõu koostamisel silmas pidada. · Normaalsetest nõuetest kinnipidamisest ei piisa, et sünniks hea ja õiglane õigus. · Positiivse õiguse kohal hõljub alati ülipositiivne õigus. · Õige õigus on ainult selline, mis on kantud õiguse ideest. Õiguse valdkonnad 1. Eraõigus õigusnormide kogum, mida iseloomustab privaatautonoomia (poolte juriidiline võrdsus). Selline õigusega relevantne tegelikkus, kuhu sattudes oleme juriidiliselt võrdsed. Saame otsustada, kas siseneda õiguslikku tegelikusesse või mitte. Kordinatsioonisuhted, oleme võrdsed. 2. Avalik õigus subordinatsiooni suhted õiguslikus elus, oleme juriidiliselt allutatud positsioonil. Avaliku võimu kandja on juriidiliselt tugevam. 3
1. Inimeste vastastikuse kaitse ja heaolu tagamise; 2. Sotsiaalse koostöö organiseerimise; 3. Koordinatsiooniküsimuste lahendamise · Ojektiivselt -õiguse omavahel seotud normid, mis vastavad ideele õigusest. · Subjektiivselt- õiguskorrast tulenev ja õigussubjektile kuuluv õigustus (midagi nõuda; ise käituda) 2. Õiguse süsteem · Huvi teooria- Avalik õigus on see, mis on seotud (Rooma) riigi huvidega, eraõigus on see, mis on seotud üksikisiku kasuga · Subjekti teooria - Eraõiguses on subjektid üksteisega õigussuhetes võrdses seisundis, nende vahel valitsevad koordinatsioonisuhted.Avalikus õiguses on subjektid õigussuhetes üksteisele allutatud ning nende vahel valitsevad subordinatsiooni suhted. 3. Õiguse autonoomsus Õhtumaast usu- ja õiguselus omane teatud dualism, mis on oma alguse saanud antiigist,
Islami õigus „Aafrika konstitutsioon“ Mandri-euroopalik (seadusõigus) Common law- 10, 11 saj-19 saj. 1066 Inglismaa vallutaja. Communit hakkas looma kohtud (kuninglikud kohtud), kes ütlesid, mis on õigus. See koht, mis räägib, mis on õigus on RATIO DECIDENDI see on siduvus. Kaasuse lahendus- OBITES DICTUM. PRETSEDENT???? Vanim parlament-Islandil. Inglismaa on samuti, kuid nö teisel kohal. Primaarne Esmane on kohtu, sekundaarne on parlament. Tekkisid apellatsioonikohtud ehk kantslerikohtud, et edasi kaevata, kui ei sobinud otsus. Selles kultuuris on kõige tähtsamad kohtud, kohtunikud. Meie vaatame seadusest asja, kuid nende arust on küsimus ainult pretsedendis. Islami õigus- dualistlik, mis seisneb selles, et üks osa õigusest on jumalik, mida kutsutakse sariaadik (suund, tee). Moslemid usuvad seda et Šariaat lähtub otseselt jumalikust ilmutusest
Rahvusvaheline avalik õigus Enne ÜRO loomist oli RÕ subjektid ainult riigid. Tänapäeval peetakse rahvusvahelise õiguse subjektideks ka rahvusvahelisi organisatsioone ning piiratud määral füüsilisi ja juriidilisi isikuid. Riigid suveräänsed teoreetiliselt võrdsed; riike ei saa käskida ega keelata. Rahvusvaheline õigus- riikidevaheline õigus; teiste rahvusvahelise õiguse subjektide käitumise reguleerimine. Kõik rahvusvahelise õiguse normid ja reeglid kuuluvad täitmisele riikidele. On teatud reeglid, normid, millest kõik on teadlikud ja käituvad nende järgi rahvusvaheline õigus. RÕ ei ole seadus; ei ole moraalsed reeglid. Kui on ebamoraalne, on karistatavad karistuseaduse alusel (kriminaalõigus) Ebamoraalne: röövimine, vägistamine, riigireetmine reguleerime kriminaalseadustikuga. Mis juhtub kui rahvusvahelise sõiguses rikutakse normi? Rahvusvahelises õiguses ei ole kindlaid/efektiivseid karistusmeetmeid. (Venemaa mitte kar
- Normatiivsus - Ühiskondlikkus - Ajaloolisus - Kokkuleppelisus - Neutraalsus (+ eetiline neutralsus) Õiguse ülesanded Õigus on abstraktsioon, mis on inimeste poolt kasutusele võetud, et tagada kord. - Korrafunktsioon – õigus suunab inimeste käitumist, riigi tegevust ning tagab normide täitmise sunni kohaldamise võimalusega (KORD) - Rahufunktsioon – sõltub riikliku võimu ainukasutamise õiguse teostamise tõhususest ning baseerub õigusnormide ühiskondlikul aktsepteerimisel. Teame mida kellelt ja kust oodata. - Otsustamisfunktsioon – õige käitumine on kirjas õigusnormis Õiguse liigitamine -Õiguse allika järgi: positiivne õigus (muutub ajaga) loomuõigus (inimõigus)- inimmõistus või jumalik tahe; moraalselt oluline. -Objektiivne õigus – kehtivate õigusnormide kogum -Subjektiivne õigus – objektiivsest õigusest tulenev õigustus õigussubjektile Õiguse jagamine
.............................................................211 Õiguse valdkonnad....................................................................................................................211 ÕIGUSALLIKATE TEEMA ANNAB AINET MÕTISKLUSTEKS.................................212 Järgmiselt esmalt mõned näited sellest, et õigusallikate teema annab põhjust aruteludeks. Seejärel näiteid meie õigussüsteemi osade täiendavatest kirjeldustest..............................212 Avalik- ja eraõigus..................................................................................................................214 Miks on eraõiguse ja avaliku õiguse eristamine oluline?.........................................................214 Riigiõigus.................................................................................................................................215 Haldusõigus............................................................................................................
RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS *Rahvusvaheline eraõigus 2008 Nurmela *Rahvusvahelise eraõiguse seadus ,,Rahvusvaheline eraõigus on tegelikult polüsüsteemne, keeruline, juriidiline kompleks. Polüsüsteemne tähendab, et midagi on rahvusvahelisest õigusest, kus riigi on kokku leppinud, et teatud konfilktide korral küsimused lahnedatakse kindlal moel" Müllerson I LOENG: REÕ olemus, määratlus ja koht õigussüsteemis Rahvusvaheline avalik õigus korraldab suhteid üksikute riikide vahel. Rahvusvaheline eraõiguse aineks on lahendada kokkupõrkeid üksikute õigussüsteemide vahel, mis tekivad
2. Õiguse tunnused *Õigus on käitumisreeglite kogum *Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum *Õiguses väljendub riigi tahe *Õigus on üldkohustuslike normide kogum *Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga *Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele 3. Õigusperekonnad. Mandri-Euroopa Anglo-Ameerika islami, hinduistlik, judaistlik Kaug-Ida, Aafrika sotsialistlik 4. Õiguse süsteem, õigusvaldkonnad, avalik õigus, eraõigus. ÕIGUSSÜSTEEM - mingis riigis kehtiva õiguse struktuur, mis jaguneb õigusharudeks ja õigusinstituutideks. ÕIGUSE SÜSTEEM: ÕIGUSE PÕHIVALDKONNAD, ÕIGUSHARUD ÕIGUSE INSTITUUDID, ÕIGUSTLOOVAD AKTID, ÕIGUSNORMID. 2 suurimat õigussüsteemi on KONTINENTAALNE ÕIGUSSÜSTEEM e. romaani- germaani õigussüsteem ja ÜLDINE ÕIGUSSÜSTEEM e Common Law Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel.
rolli: ühelt poolt on ta vaadeldav inimhulgana, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega selle võimu tegevuse objektiks, teiselt poolt on rahvas riigi arengu protsessis üha enam muutunud riigivõimu teostajaks, riigivõimu subjektiks. Rahva riigivõimu subjektiks on riigiga seotud püsiva õigusliku kodakondsusega isikud. 5. Riigi mõiste. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil toestab suveräänset võimu, on relvastatud, jagamatu ja ülimuslik. 6. Riigi funktsioonid. Riigi funktsioon on riigi tegevuse põhisuund, mis vastab riigi ees seisvatele ülesannetele ja annab riigile sotsiaalmajandusliku ja poliitilise iseloomustuse. Need tegevuse põhisuunad on objektiivse iseloomuga, st nende teostamine ei sõltu riigi suvast, nende iseloomu määravad riigi eesmärgid ja ülesanded. Riik teostab oma funktsioone riigiaparaadi kaudu. 1) Sisefunktsioonid(maksusüs., kohus, politsei, haridus) – riigivõimu säilitamise ja
režiimist, ühiskonna poliitilisest struktuurist, ajaloolise arengu erisusest jms teguritest. Demokraatlikes riikides teostavad avalikku võimu riigiaparaat oma mitmesuguste struktuursete elementide (riigiorganite) abil ja kohaliku omavalitsuse asutused. Antidemokraatlikud poliitilised režiimid kasutavad avaliku võimu teostamiseks ka mitmesuguseid mitteriiklikke sunniorganisatsioone (nt: nn mustsärklased Itaalias). Avalik võim jaguneb: Seadusandlik võim - parlament Täidesaatev võim - valitsus Kohtuvõim - kohtud Riigivõim on suveräänne võim. Suveräänsus tähendab riigi täielikku välispoliitilist sõltumatust teistest riikidest (iseseisvust) ja võimu ülimuslikkust sisepoliitilises elus (võimu jagamatust). Riigi faktiline suveräänsuse ulatus: enamik riike on oma huvide välispoliitilisel teostamisel seotud paljude teiste riikidega, kuuludes mitmesugustesse rahvusvahelistesse
Riigiaparaat on riigiorganite süsteem, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on riigi tähtsaim koostisosa ja riigi kehastus. Riigiorganid saab liigitada mitmeti, kuid kõige levinum on liigitus lahususe alusel: seadusandlikud, täidesaatvad ja kohtuvõim. Riik kui niisugune ei saa ise tegutseda. Otsuseid võtavad vastu ning viivad ellu ikkagi inimesed. Riik on juriidiline isik. Riigiorganid võivad olla ainuisikulised ( nt president) või kollegiaalsed ( nt parlament, valitsus). Seadusandliku võimu organina on parlament demokraatliku riigi aparaadis kesksel kohal. Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel liigitatakse seadusandliku võimu organid kõrgeimateks ja kohalikeks. Kõrgeimaks organiks on rahva esindusorgan parlament. Parlamendi ülesanne on seaduste ja riigieelarve vastu võtmine. Kohalikeks esindusorganiteks on kohalike omavalitsuste esinduskogud, kes ei kuulu otseselt riigiorganite süsteemi. Teatavatel juhtudel on seadusandja ka rahvas.
riigiorgani tegevusega seotud kulud kaetakse riigieelarve vahenditest riigiorgan ise liigendub struktuuriüksusteks riigiorgani koosseisus töötavad inimesed saavad oma töö eest tasu riigilt, nad on riigiteenistujad Kõige levinumaks ja algsemaks on riigiorganite liigitus võimude lahususe põhimõttest lähtudes seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu organiteks. Seadusandliku võimu organ – parlament, esmaseks ülesandeks on seaduste vastuvõtmine (samuti ka riigieelarve); seadusandliku võimu organid liigitatakse kõrgeimateks (Riigikogu) ja kohalikeks (valla- ja linnavolikogud) Täidesaatva võimu organ – valitsus, esmaseks ülesandeks on seadustes ja kõrgemalseisvate haldusorganite õigusaktides sisalduvate nõuete elluviimine; täidesaatva võimu organid liigitatakse keskhaldusorganiteks (Vabariigi Valitsus) ja kohalikeks haldusorganiteks (maavanem).
kõrgemal. Käskkiri on üksikakt, mille annab (pea)minister välja seaduse alusel põhiseaduse põhjal seesmiste konkreetsete küsimuste lahendamiseks. Seadus jõustub 10 päeva pärast Riigi Teatajas avaldamist. Määrus jõustub 3 päeva pärast Riigi Teatajas avaldamist. Avaliku ja eraõiguse eristamine 1) Subordinatsiooniteooria eristab avalikku ja eraõigust selle järgi, et avalik õigus reguleerib alluvussuhteid, aga eraõigus võrdsusel põhinevaid suhteid. Teooria puudus: ka eraõiguses esineb alluvussuhteid (suhted vanemate ja laste vahel, eestkoste) ning avalikus õiguses võrdsusel põhinevaid suhteid (haldusleping). 2) Huviteooria- avalik õigus on see, mis lähtub riigi huvist, eraõigus puudutab üksikisiku huve. Teooria puuduseks on see, et paljud õigusnormid lähtuvad samaaegselt nii avalikest kui ka erahuvidest.
= rahvaste õigus ehk ius gentium. Eristatakse: Universaalne e üldine rv õ on üldiselt aktsepteeritud ning kehtib kogu maailmas. Regionaalne e partikulaarne rv õ kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Siseriiklik õ on adresseeritud valitsusasutustele, üksikisikutele ja isikute gruppidele. Rv õ on eelkõige mõeldud võrdsete ja suveräänsete riikide omavaheliste suhete regul-ks. Rv õ-se puhul tegu horisontaalsüst-ga, puudub keskvõim, tsentraliseeritud jõu kasutamine ja keskvõimu funkts jagunemine 3ks. ÜRO Peaassamblee ei ole üleilmne seadusandja; Rv Kohus lahendab vaidlusi, kui pooled on nõus; ÜRO Julgeolekunõukogu tegevus on piiratud 5 alalise liikme vetoõigusega. Toimib teistmoodi, põhinedes vastastikuse ja konsensuse pm-tel. Õiguslikult siduv. Rv eraõigus kehtestab reeglid, millise riigi õigust kohaldatakse siseriiklikus kohtus, kui õigussuhtes esineb nn välismaine element
Eeltoodud seletamine: 1) Õigusliku reguleerimise objektiks on erinevates eluvaldkondades esinevad ühiskondlikud suhted, mida reguleeritakse kindlate üheliigiliste õigus-normidega 2) Õigusliku reguleerimise meetod on juriidiliste vahendite süsteem, mida saab kasutada ühiskondlike suhete reguleerimise ,neid on kaks: autoritaarne ja autonoomne meetod. Õigusesüsteem jaguned kaheks põhivaldkonnaks. avalik õigus ja eraõigus. Õiguse põhivaldkondade all tuleb mõista positiivse õiguse süsteemi liigitamist õigusliku reguleerimise vastava objektide rühma ja spetsiifilise meetodi põhjal kahte põhivaldkonda: era- ehk tsiviilõigus ning avalik õigus. Kumbki valdkond koondab kindlates seostes spetsiifiliselt ühetüübilisi ühiskondlikke suhteid reguleerivaid õigusharusid ning õiguse instituute. Nii era- kui ka avaliku õiguse mõiste tugineb ajalooliselt rooma õiguse süsteemile: eraõigus ja avalik õigus
Teisene õigus koosneb liidu institutsioonide õigusaktidest, see on liidu enda õigusloome tulemus. Euroopa Liidu institutsioonid annavad õigusakte volituste alusel,mis nad said lepingutega. Teisese õiguse moodustavad määrused, direktiivid, otsused, soovitused ja arvamused, mis on liikmesriikide jaoks erineva siduvuse ja kohustuslikkuse astmega aktid. Määrused on Euroopa Liidu teisese õiguse aktide hulgas kõige kõrgema juriidilise jõuga õigusaktid. Määrusi võtavad vastu Euroopa Parlament koos Euroopa Nõukoguga ning Euroopa Nõukogu ja Euroopa Komisjon, määrust kohaldatakse üldiselt kogu liidu ulatuses, ta on igale liikmesriigile siduv ja igas liikmesriigis ka vahetult kohaldatav. Direktiivid on kõige olulisemateks õigusaktideks Euroopa Liidu liikmesriikide seadusandluse lähendamisel, neid loetakse ka liidu sotsiaalpoliitika üheks põhiallikaks. Direktiive annab Euroopa Nõukogu või tema delegatsiooni alusel Euroopa Komisjon.
5. Õigluse ja õiguse mõisted ja nendevahelised seosed: Õiglus on inimeste kooselu põhiväärtus. Valdavalt on jõutud järeldusele, et õiglus ei esita õigusele nõuet ,,igaühele võrdselt", pigem on see nõue ,,igaühele oma". Õiguskord sisaldab 2 liiki õiglust: võrdustavat ja jaotavat. Võrdsustav õiglus realiseerub eraõiguse valdkonnas, nt. Kahjude hüvitamisel. Jaotava õigluse realiseerimisel peetakse silmas riigi suhet kodanikesse. Õiglus on esmane ja sellel baseerub õigus. Nad on koos eksisteerivad mõisted. Õigus peab andma võimaluse taastada õiglust. Õigus on sihitud õigluse garanteerimisele, seaduse ees on kõik võrdsed, nt. Keegi võtab ära teie prillid, st. Õiglus on rikutud, kuid tal ei olnud õigust seda teha. Õigusega püüame mõista tõde ja taastada õiguse. Õigus esindab õiglust, aga ei asenda seda. 6. Seaduse mõiste:
● Erinevad geopoliitikad - teoreetiline-praktiline -> teoreetilist teevad akadeemikud, üritavad seletada riikide käitumist, võttesse arvesse mingeid geograafilisi näitajaid. praktilist geopoliitikat ei harrastata enam nii palju (Hitler tegi seda, ütles, et Saksa riik peab laienema ida poole, et saksa rahvale anda uut elamisruumi jne). - traditsiooniline-uus -> traditsiooniline on II MS eelne: jaguneb globaalseks (anglo- saksi koolkond) ning riigisisene (Saksa koolkond, mis tegeles riigi kui orgaanilise olendi mõtestamisega; laienemine, elutsüklid jne). uus geopoliitika on tänapäeval pmst, väga konstruktivistlik, identiteetide ja metafooride otsing? ** globaalne-riigisisene ● Angloameerika geostrateegia - Alfred Mahan ** Mere- ja maajõud. Need, kellel on väljapääs merele, on parem positsioon. - Halford Mackinder ** ruum ja aeg
Riikkondsus – kasutatakse riikides, kus on monarhia. Monarhil pole kodanikke, vaid on alamad. Riigi lisatunnused: riigilaenud ja maksud, riigi sümboolika (lipp, vapp, hümn), riiklikud tähtpäevad jne. Riigiorganite tunnused (riigiaparaat). Riik ei saa ise tegutseda – otsuseid võtavad vastu ja viivad ellu inimesed. Riik on juriidiline isik, kes tegutseb oma organite süsteemi (riigiaparaadi) kaudu. Riigiorganid võivad olla ainuisikulised (nt president) või kollegiaalsed (nt parlament, valitsus, jne). Riigiorganite liigid moodustamisviisi alusel: 1. Valitavad a. Otsevalitavad (vahetult rahva poolt) b. Kaudselt valitavad (nt valijameeste kaudu) 2. Määratavad, nimetatavad, kinnitatavad Riigiorganite liigid võimuvolituste päritavuse või mittepäritavuse alusel, konstitutsioonilised/ mittekonstitutsioonilised jpm liigitused. Parlament (Riigikogu) on riigi SEADUSANDLIK esindusorgan, mis võtab vastu seadusi, st üldkohustuslikke
õiguslikus olukorras. Bussis on väga kitsas, talong on sügaval taskus, selle väljavõtmise korral hakkavad teised virisema. Kontrolör aga küsib piletit. Saad trahvi. Õigusolukord on keeruline, kuna objektiivne, subjektiivne õigus on olemas, kuid kommunikatsiooni ei ole tekkinud. Tänapäevane elu nõuab kõigi kolme komponendi teadmist. ÕIGUST on tänapäevastes ühiskondades nii palju, kui meie subjektidena oma käitumisega ütleme. Eraõigus on selline õiguse suur valdkond, kus õiguse subjektid, kes selles vallas toimetavad, on võrdsed. Sinna sisenemine on kõigi enda vaba valik. Avaliku õiguse puhul on tegu situatsiooniga, kus õiguse subjektid on allutatud. Üks on juriidiliselt tugevam. Subordinatsiooni suhted, meie otsustusel ei ole enam rolli. Psühholoogiliselt keerulisem õigusvaldkond. Siin on määravad riigihuvid. Mõnikord on süsteem struktureeritud 3ks - eraldi on ka karistusõigus
annaabi.ee 
