Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rahvusvahelise majanduse konspekt". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
toll, kaubavahetus, tollimaks, tootmistegur, sektor, väliskaubandus, tollimaksu, vabakaubandus, tootmisharu, konkurents, importi, tollitariif, subsiidium, kapital, kvoodi, tehnoloogia, turg, tööjõud, tootmisharud, ekspordisubsiidium, impordikvoot, ricardo, mastaabisääst, dumping, mastaabiefekt, alternatiivkulu, suurusest, turud, koondumineAbsoluutne eelis võib kujuneda lähtuvalt kahest alusest: Loomulik e. looduslik eelis, mille tekkepõhjuseks on soodsad looduslikud tingimused (erilised klimaatilised tingimused, maaressursid, maavarad jne). Omandatud eelis, mille põhjuseks on tehnoloogia, tööoskuste ja vilumuste kõrge tase (näiteks oli Šveitsil pikka aega selline positsioon käekellade tootmisel). Absoluutse eelise seadus (3) Laissez faire! A. Smithi tees oli, et juhul kui kaubavahetus erinevate riikide vahel toimub vabalt (puuduvad valitsuste kehtestatud kitsendused): • Siis riigid spetsialiseeruvad vastavalt oma tootmiseeldustele ja igaüks hakkab tootma just neid kaupu, mida suudab toota kõige efektiivsemalt. • Tootmisressursid paigutatakse ümber nendesse tootmisharudesse, millel on eelisseisund (absoluutne eelis) võrreldes teiste riikide vastavate tootmisharudega.
Absoluutne eelis võib kujuneda lähtuvalt kahest alusest: 1 Loomulik e. looduslik eelis, mille tekkepõhjuseks on soodsad looduslikud tingimused (erilised klimaatilised tingimused, maaressursid, maavarad jne). Omandatud eelis, mille põhjuseks on tehnoloogia, tööoskuste ja vilumuste kõrge tase (näiteks oli Sveitsil pikka aega selline positsioon käekellade tootmisel). Absoluutse eelise seadus (3) Laissez faire! A. Smithi tees oli, et juhul kui kaubavahetus erinevate riikide vahel toimub vabalt (puuduvad valitsuste kehtestatud kitsendused): · Siis riigid spetsialiseeruvad vastavalt oma tootmiseeldustele ja igaüks hakkab tootma just neid kaupu, mida suudab toota kõige efektiivsemalt. · Tootmisressursid paigutatakse ümber nendesse tootmisharudesse, millel on eelisseisund (absoluutne eelis) võrreldes teiste riikide vastavate tootmisharudega.
Kui levinud on merkantilistide omadele sarnased vaated Teie hinnangul tänapäeval?Svoe mnenie. 2. Kirjeldage väliskaubanduse käsitlust A. Smithi absoluutse eelise mudelis. Milles seisneb selles mudelis kasu kaubandusest, mis on kaubanduse tekke alus? Defineerige absoluutne eelis A. Smith arendas välja absoluutse eelisseisundi teooria, mille kohaselt erinevad riigid võivad toota kaupu ja teenuseid erineva efektiivsusega. Smith arvas, et juhul kui kaubavahetus eri riikide vahel toimub vabalt (puuduvad valitsustepoolsed kitsendused), siis riigid spetsialiseeruvad tootmistingimuste alusel ja igaüks hakkab tootma nimelt neid kaupu, milliseid toodab efektiivsemalt. Tootmisressursid paigutatakse ümber nendesse tootmisharudesse, millel on eelisseisund võrreldes teiste riikide vastava tootmisharuga. Taolise spetsialiseerumise kaudu muutub riikide tootmisprotsess efektiivsemaks. Ekspordist saadud täiendavate summade eest saab
Absoluutses eelisseisundis olev riik (mõlema kauba tootmine efektiivsem) spetsialiseerub aga selle kauba tootmisele, kus tema eelisseisund on suurem (siin on tema suhteline eelis). · Kitsendused. Tööväärtusteooriat kõrvale heites kaob aga ka alus suhtelise eelise teooria tõestamiseks sellises vormis nagu seda esitas D. Ricardo. · Erinevus absoluutsest teooriast.Isegi kui ühel riigil olemas absoluutne eelis kõikide kaupade ja teenuste suhtes, on kaubavahetus teiste riikidega võimalik. · Ühised seisukohad. Mõlemad riigid saavad kasu kaubavahetusest. Mõlemal riigil absoluutne eelis. Mõlemad riigid spetsialiseeruvad absoluutse eelise tootele. 10. Alternatiivkuludele baseeruv suhtelise eelise teooria: tekkepõhjused, püsivad alternatiivkulud, tootmisvõimaluste raja kuju, täieliku spetsialiseerumise võimalus. · Tekkepõhjused. Aitas seletada Ricardo teooriat- Niisiis omab teatud kauba
ÜLDISE TASAKAALU MUDEL Üldise tasakaalu all mõistetakse olukorda, kus tootmine, tarbimine, hinnad ja järelikult ka rahvusvaheline kaubandus on üheaegselt tasakaalus. Lihtsustavad eeldused: 1) Kõik majanduses osalejad lähtuvad ratsionaalsest käitumisest; 2) maailmas eksisteerivad vaid kaks riiki, mis kauplevad vaid kahe kaubaga; 3) suhteliste hindade kasutamine; 4) mõlemas tööstusharus on täiuslik konkurents ja tootmises puudub ülevooluefekt/välisefekt. 5) tootmistegurid on vabalt liikuvad mõlema tööstusharu vahel ühe riigi raames; 6) ühiskonna samasuskõverat saab esitada üksikindiviidide samasuskõverate summana. Kombineerides pakkumist ja nõudmist leitakse tootmise ja tarbimise maht ning määratakse hinnad. Autarkia olukord, kus riik ei osale rahvusvahelises kaubanduses. MERKANTILISM
ühetaolised- majandussubjektidele kergemini mõistetav ja riiklikult paremini reguleeritav, · Välismõjudele reageerimispaindlikkus e. üldreeglina väikeriigis on väikseid ettevõtteid need on vähem inertsed, · Väikeriigi ühiskond on kokkuhoidvam ja terviklikum, · Otsustajate ja otsuse täitjate tihedam seotus. (suurim eelis)- kindlustab suurema selguse. · Võib välja kaubelda soodsamad kaubavahetus tingimused, · Finantseering avaldab suuremat mõju annab tugevama arengu. · Väike riik võib kaitsekulud väliste partnerite kaela veeretada, läbi NATO. · Väikses riigis on suurem võimalus kommunikatsiooni vahendite ja infrastruktuuri rakendamine. NT: Eesti katmiseks mobiilsidega kulus vähe aega. Teedevõrgustik igati hea e. infrastruktuuri näide. 2. Väikeriigi puudused
• RIIGI JULGEOLEKU KINDLUSTAMISE ARGUMENT • Põhitees: iseseisvuse tagamiseks peab riik olema isevarustav vähemalt hädavajalike kaupadega. • Oponendid on seisukohal, et riik ei saa kunagi olla täiesti isevarustav, sest loodusressursid pole võrdselt üle maailma jaotunud. • Isevarustamine läheb tavaliselt ka rohkem maksma. 3. Tollilised piirangud: tollimaksu mõiste ja erinevad klassifikatsioonid. Tollimaks[1] on imporditavale või eksporditavale kaubale rakendatav maks, mille eesmärgiks on muuta kaupade suhtelisi hindu ja selle kaudu mõjutada rahvusvahelise kaubavahetuse struktuuri. Eksporditollide (nimetatud tavaliselt ekspordimaksuks) eesmärgiks on hoida nappe ressursse või toorainet kodus. Imporditollide eesmärgiks on siseturu (s.t. antud riigi tootjate) kaitsmine väljastpoolt tuleva konkurentsi eest
järgi peitub siin just eeldus vastastikuse kasu saamiseks omavahelisest kaubavahetusest. · RIIGI JULGEOLEKU KINDLUSTAMISE ARGUMENT · Põhitees: iseseisvuse tagamiseks peab riik olema isevarustav vähemalt hädavajalike kaupadega. · Oponendid on seisukohal, et riik ei saa kunagi olla täiesti isevarustav, sest loodusressursid pole võrdselt üle maailma jaotunud. · Isevarustamine läheb tavaliselt ka rohkem maksma. 3. Tollilised piirangud: tollimaksu mõiste ja erinevad klassifikatsioonid. Tollimaks[1] on imporditavale või eksporditavale kaubale rakendatav maks, mille eesmärgiks on muuta kaupade suhtelisi hindu ja selle kaudu mõjutada rahvusvahelise kaubavahetuse struktuuri. Eksporditollide (nimetatud tavaliselt ekspordimaksuks) eesmärgiks on hoida nappe ressursse või toorainet kodus. Imporditollide eesmärgiks on siseturu (s.t. antud riigi tootjate) kaitsmine väljastpoolt tuleva konkurentsi eest
kaasneva konkurentsieelise ärakasutamine. Toote küpsusfaasi jõudes tehakse investeeringuid arengumaadesse, et kasutada sealseid odavamaid tootmisvõimalusi. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 69 Oligopolistliku reaktsiooni teooria oligopoolse turustruktuuri korral toob ühe firma poolt tehtud OVI kaasa analoogsed investeeringud teiste sama tootmisharu suuremate ettevõtete poolt, et mitte kaotada turuosa. Muud OVI liikumist seletavad teooriad Likviidsusteooria esialgne OVI on suhteliselt väike, kuid kasvab seejärel reinvesteeritud kasumi arvel. Põhjuseks on asjaolu, et firmasisese kapitali hind võib olla madalam võrreldes väliste kapitaliallikatega. Valuutapiirkonna teooria OVI tegemine on seda tõenäolisem, mida tugevam on investori koduriigi valuuta võrreldes sihtriigi omaga.
kuld täitis ka raha tema käsutuses saavad just need Kaubavahetuse saavad tarbida intensiivselt funktsiooni) olevast kullavarust, kaks riiki aluseks on väljaspool oma kasutatakse antud vaid määrav on riigi vabakaubandus tootmisvõimaluste riigis külluslikke tootmistegureid ja käsutuses olevate Suhtelist eelist omab rada.
Rahvusvahelise majanduse mõiste EESTI MAJANDUSPOLIITILINE MUDEL Kaks alternatiivi: VALUUTAKOMITEE TASAKAALUSTATUD Ankurvaluuta euro EELARVE Suletud majandus ? Avatud majandus VABAKAUBANDUS PUUDUMINE Majanduse avatuse–suletuse skaalal on Eesti üks avatumaid riike maailmas Suletud majandus – majandussüsteem, millel puuduvad välismajandus- likud suhted Avatud majandus – majandussüsteem, milles lubatakse tehinguid välis- maiste majandussubjektidega Trendid rahvusvahelises kaubanduses 14 Kaubandus GDP 12 10 8 6 4 2 0
Majanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver. Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist. Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele. Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka) Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal
tasakaaluhinnani. Turul võib tekkida lühiajaliselt ka turu ülejääk ehk liigpakkumine. Turu ülejääk on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. Graafiliselt väljendatuna jääb liigpakkumine nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikepunktist kõrgemale. Turu ülejäägi tingimustes hakkavad need tootjad, kes ei saa hinnaga 10 eurot oma kaubast lahti, pakkuma kaupa madalama hinnaga. See omakorda sunnib ka teisi pakkujaid hinda alandama. Kui konkurents surub hinna alla, vähendavad tootjad pakkumist.Tarbijad hakkavad madalama hinna juures rohkem kaupu ostma. Ülejääk väheneb, kuni hind jõuab punkti E, kus nõudlus ja pakkumine lõikuvad. Turu tasakaal püsib nii kaua kuni turul toimivad jõud hakkavad muutma kas nõudlust või pakkumist. Graafiliselt väljendatuna tähendab see kas nõudluskõvera või pakkumiskõvera nihkumist,mis viib uuele tasakaalupunktile, millel vastavad uus tasakaaluhind ja tasakaalukogus.
Vastupidiseid tendentsid nihutavad nimetatuid kõveraid vasakule. 37. Nimetage erinevaid turuvorme, selgitage nende erinevusi ning võimalikku kasulikkust/kahjulikkust erinevate majandussubjektide (tarbijad, ettevõtted, ühiskond tervikuna) vaatenurgast. Täieliku konkurentsiga turg saab tekkida polüpoli korral, kui kõik tootjad on valmistavad ühesugust hüvist. Monopolistliku konkurentsiga turg võik tekkida polüpoli korral, kui hüvid on tarvija jaoks eristatav. Monopoli korral konkurents tootjate vahel puudub. Oligopolistliku konkurentsi korral sõltub tasakaalulahend tootjate käitumisest. Monopoli korral hüvise tarbitav kogus väheneb, tarbijate heaolu langeb. Monopol toob kaasa heaolu kaotuse ühiskonnas ja ressursside ebaefektiivse kasutamise. Monopoli korral saab tootja täiendavat puhastulu, ühiskonna heaolu jaguneb tootja kasuks ümber. 38. Millised on täieliku konkurentsi eksisteerimise eeldused? Kuidas leitakse turutasakaal konkurentsi korral?
vaadeldakse etteantutena ja muutumatutena (ceteris paribus). 1.2. Struktuuriökonoomikat iseloomustab tegeleb turule orienteeritud ettevõtete tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustamine). Püütakse selgitada, millistes situatsioonides peaks riik majandusse sekkuma (soodustama konkurentsi, maksud, jne) Institutsiooniökonoomikat iseloomustab teooria loomisel püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid, nagu konkurents (turg), normid, heategevus ja bürokraatia. (turumajandus arvestab vaid konkurentsi ja plaanimajandus bürokraatia kadu avalduvat avalikku võimu). 1.3. Majandusteoorias on vaja lihtsustavaid eeldusi, sest tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, arvestatakse vaid väikest kõige tähtsamat osa tegelikkusest (majandusmudel). Agregeerimine, sest üksikute majandussubjektide käitumist võimatu prognoosida. 1.4
Majanduse küsimuste vastused 1.Missugused on peamised rahvusvahelise kaubanduse tekkepõhjused? Üksikul riigil on raske varustada oma kodanike kõigi vajalike hüvistega ja selleks on vaja neid importida. Mõnikord on odavam importida, sest hind on soodsam. Ressursid on piiratud, toodete mitmekesisus(tarbijate maitse-eelistused), mitmepoolse kasu saamine. 2. Erinevad kaubanduspoliitilised vahendid ja nende peamised kasutamispõhjused. 1)Kindel tollimaks on määratud kindlas koduses valuutas väljendatud rahasummana imporditava kauba ühikult. 2)Väärtuseline tollimaks kehtestatakse teatud kindla %-na imporditava kauba hinnast. 3)Kombineeritud tollimaks on esitatav summana, kus tasutakse nii väärtuselist tollimaksu kui lisaks sellele on ka kindlat tollimaksu. 4)Liikuv tollimaks ei ole määratletud kindla rahasummana või %-na kauba hinnast, vaid on seotud teiste teguritega
Tollimaks Sisseveetava koguse piiritlemine Tollimaks ei piiritle impordi kogust, see sõltub maailmaturu pakkumise ja hinna muutumisest. Kehtivusaeg Üldreeglina pole ajaliselt piiratud, on erandid: tärkava ja vananeva tootmisharu kaitseks. Mõju hinnale Muuta kaupade suhtelisi hindu, SÕE-s tõuseb hind maailmaturu hinnast tollimaksu võrra kõrgemale. Mõju tarbijale Maksavad kinni hinnatõusu võrreldes maailmaturu hinnaga. Mõju tootjale Saavad täiendavat kasumit (Joonisel a) Valitsuse osa Eelarvetulu tollimaksust (Joonisel c) Mõju rahvamajandusele Kaasneb puhas kaotus rahvamajandusele (Joonisel b+d) Välismaiste tootjate osa puudub Lõpetab kaubavahetuse Kulutoll Tollimaksu mõju avaldub täielikult ,,väikeses riigis", mis pole oma toimingutega võimeline mõjutama maailmaturu hindasid.
soovivad ja suudavad antud ajaperioodil müüa. Pakkumist mõjutavad tegurid: - aeg; - tehnoloogia areng; - tootmiseks kasutatavate ressursside hinnad; - tootjate ootused hindade muutumise kohta; - maksud ja subsiidiumid. Tasakaaluhind ja tasakaalukogus on nii tootjatele kui tarbijatele vastuvõetav hinna ja koguse kombinatsioon. Nõudluse hinnaelastsus - tarbija reageerimise tundlikkus hinna muutustele, nõutava koguse muutust, mis järgneb hinna muutusele. 3. Konkurents Täieliku konkurentsiga turg: - palju osalejaid; - toodang on ühetaoline (näiteks toorpiim, teravili); - turule tulek ja sealt lahkumine on lihtne. - üks tegija ei määra hinda ega muuda ka koguturu müügikogust; Monopolistliku konkurentsiga turg, see tähendab, et iga tootja on oma toodangu osas monopolist: · palju osalejaid; · toodang on diferentseeritud (erinev); · turule tulek ja sealt lahkumine on lihtne; · hinnad on erinevad tänu toodangu diferentseeritusele
2. Rahvusvaheline tööjaotus, international division of labor - riikide 2. spetsialiseerumine mingile kindlale tootmisalale ja selle toodangu vahetamine teiste - riikide toodangu vastu, territoriaalse tööjaotuse kõrgeim vorm. - 3. 3. Rahvusvaheline kaubandus, international trade on kaubavahetus kahe või , - rohkema erinevast riigist pärit partneri (importija ja eksportija) vahel. Rahvusvaheline kaubandus on ka majandusteaduse haru. 4. , export/s - 5. , import/s - 4
tarbeks 1 tund tundi 1 CD-mängija 1 korvpall Kunstikale 3 Sportikale 1 tund tundi Töötunnid kokku Töötunde kokku 6 2 tundi tundi Nagu näha saavad mõlemad riigid mõlemad kaubad, kuid Kunstika töölised kulutavad nüüd 2 tundi endise 3 tunni asemel ja Sportika 6 tundi 9 tunni asemel. Kuna mõlemad riigid toodavad nüüd kaupu ressursse otstarbekamalt kasutades on tõusnud nende tootlikus. Tollimaks Tollimaks on riigipiiri ületavatelt kaupadelt nõutav lõiv, mida võetakse teatud tariifide järgi. Tollimakse on kahte põhilist liiki: 1. Tulutolli võetakse raha hankimiseks. 2. Kaitsetolle võetakse kodumaise tööstuse kaitsmiseks välismaise konkurentsi eest. Kogumiskoha järgi: - impordi tollimaks
20. Miks on vajalik valitsusepoolne sekkumine turule? Miks on välismõjude ja ühishüviste puhul vajalik valitsuse sekkumine turule? 21. Kuidas mõjutavad keskkonnaprobleemid riikide majanduslikku arengut? Vaesus ja rahvastiku juurdekasv, loodusressursside ammendumine, saastumine (probl.maailmas). 22. Iseloomustage avatud majanduse arengustrateegiat. Suhtelist eelist kasutades maksimeeritakse tulusid väliskaubandusest; soodustatakse Välisinvesteeringuid; konkurents tööjõuturul, mis hoiab kulutused tööjõule madalad; liberaalne kaubanduspoliitika; vahetuskursipoliitika, mis tagaks ekspordi konkurentsivõime; riigipoolne sekkumine turgudele on viidud miinimumini; siseriiklik majanduspoliitika peab toetama väljapoole suunatud arengut. 23. Miks väidetakse, et arengumaade kaubandustingimused on süstemaatiliselt halvenenud?lk215 Primaartooteid eksportivate riikide kaubandustingimused on süstemaatiliselt halvenenud,
summaarne pakkumine turul. Tuleb kõik liita nah. 12. Kuidas tekib tootja hinnavaru? Viimase ühiku eest saadud hind katab täpselt ära selle ühiku tootmiseks kulunud ressursid, kõikide teiste ühikute eest saadud raha aga jääb üle. 13. Mille poolest erineb tootja hinnavaru kasumist? Püsikulude poolest. 4. Turutasakaalu kujunemine. Turutõrked Turg – mehhanism, mis viib kindlal ajal ja kindlas kohas kokku tootja ja tarbija, et need saaksid kaupa kindla hinnaga müüa ja osta; täielik konkurents –turuprotesside mudel, mida päriselt ei eksisteeri; turutasakaal – ainuke turusituatsioon, mille korral kehtiva tasakaaluhinna tõttu saavad kõik pakkujad täita oma müügisoovid ning kõik tarbijad rahuldada oma vajadused; tasakaaluhind – hind, mille korral nõudlus ja pakkumine on tasakaalus; tasakaalukogus – tasakaalu hinnaga ostetav ja müüdav hüviste kogus; ülejääk – selle hinna juures pakutakse rohkem kui nõutakse; defitsiit – selle hinna juures nõutakse
summaarne pakkumine turul. Tuleb kõik liita nah. 12. Kuidas tekib tootja hinnavaru? Viimase ühiku eest saadud hind katab täpselt ära selle ühiku tootmiseks kulunud ressursid, kõikide teiste ühikute eest saadud raha aga jääb üle. 13. Mille poolest erineb tootja hinnavaru kasumist? Püsikulude poolest. 4. Turutasakaalu kujunemine. Turutõrked Turg mehhanism, mis viib kindlal ajal ja kindlas kohas kokku tootja ja tarbija, et need saaksid kaupa kindla hinnaga müüa ja osta; täielik konkurents turuprotesside mudel, mida päriselt ei eksisteeri; turutasakaal ainuke turusituatsioon, mille korral kehtiva tasakaaluhinna tõttu saavad kõik pakkujad täita oma müügisoovid ning kõik tarbijad rahuldada oma vajadused; tasakaaluhind hind, mille korral nõudlus ja pakkumine on tasakaalus; tasakaalukogus tasakaalu hinnaga ostetav ja müüdav hüviste kogus; ülejääk selle hinna juures pakutakse rohkem kui nõutakse; defitsiit selle hinna juures nõutakse
Selleks on RIIGI RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE AGREGAATNÄITAJAD, mis kujutavad endist koondväärtusi, mis mõõdavad majandustegevuse tagajärgi mingil ajaperioodil ja mida kasutatakse mitmesugusteks makroökonoomilisteks analüüsideks ja riikidevaheliseks võrdluseks. Vastavalt rahvamajanduse arvepidamise süsteemile eristatakse majandussüsteemi kirjeldamisel viit olulisemat majandussektorit: majapidamised, ettevõtted, finantssektor, avalik sektor ja välissektor. Igal sektoril on majandusnäitajate kujunemisel erinev roll ja tähtsus. 1.1 Rahvamajanduse arvepidamissüsteemi põhinäitajad KOGUTOODANG on rahvamajanduses teatud ajaperioodi jooksul lõpptarbimiseks toodetud kaupade ja teenuste kogumi rahas väljendatud väärtus. Kogutoodangut võib käsitleda kui sisemajanduse koguprodukti või rahvuslikku koguprodukti. SISEMAJANDUSE KOGUPRODUKT (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku (tavaliselt 1 aasta)
1. Rahvusvaheline majandus 2. Riigipiire ületavad kaubad, teenused ning ka kapital ja sellepärast rahvusvahelise majanduse uurimisobjektideks on -rahvusvaheline kaubandus -rahandus. Alustame siis rahvusvahelise kaubandusega 3. Import- sissevedu Eksport- väljavedu Kaubanduses toimub pidev liikumine. Tooteid ja teenuseid imporditakse ning eksporditakse. Import ja eksport ei ole alati võrdsed, aga nad sõltuvad teineteisest. Meie impordime näiteks oma majapidamisse asju ning vastutasuks ekspordime oma tööjõu eest saadud tasu. Samamoodi toimub ka riigis, ühe riigi import moodustab teise riigi ekspordi. 4. Miks tekkis rahvusvaheline kaubandus? -Ressursside piiratus ja ebaühtlane jagunemine. Kõiki tooteid ei ole võimalik kõikjal toota või kui on siis ei ole see kasulik (Nt.banaanid). Hoopis odavam on seda impotida. -Toodete mitmekesisus ja tarbijate eelistus.Näiteks toodetakse Eestis mööblit kuid samas on müügil ka välismaal toodet
! Honogeensed on ühesuguste omadustega kaubad, mille puhul toimib konkurents ilma eriliste piiranguteta. Näiteks kütused, metallid jms maavarad/loodusvarad. Diferentseeritud on erinevate omadustega kaubad, mis on oma väga sarnase eesmärgiga konkurentidest millegi poolest siiski erinevad. Näiteks erinevad karastusjoogid, autod ja arvutid. Üldine eesmärk sama, teatud detailid erinevad ning seetõttu ka inimestel erinevad eelistused. Erinevad konkurentsitüübid: Täielik konkurents. Ettevõtted ei mõjuta ise turgu, vaid määravat tootele hinna, millega turg on nõus seda ostma. Mittetäielik konkurents. Tooted on piisavalt erinevad, et firmad saavad siiski ise mõjutada oma toodete hinnaplaneerimist. o Hüviste turg monopol, monopolistlik konkurents (mitmed ettevõtted erineva kaubaga, mis otse üksteisega ei konkureeri, kuid asenduskaubana konkureerivad üksteisena, näiteks erineva
Eestis soovitatakse miinimumhinda kasutada põllumajanduses, tagamaks põllumeestele sissetulekute osas suuremat kindlustunnet. KASUM = TULUD KULUD Konkurentsi iseloomustamiseks vaadeldaks nelja olulist tunnust: o Müüjate arv turul o Müüjata poolt pakutava kauba omapära o Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks o Müüjate võime mõjutada hinda Neli erinevat turutüüpi: 1. täielik konkurents 2. monopol 3. monopolistlik konkurents 4. oligopol Täielik konkurents: 1. firmade arv on suur, kuid nende tootmismaht väike ning ükski firma ei saa turuhinda mõjutada lähtuvalt oma suurusest 2. Firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Kui mõni müüja üritab kaupa müüa kõrgema hinnaga, siis seda ei osteta 3. turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei takista firmasid turule tulemast või sealt lahkumast 4
kasumi maksimeerimine võib olla ka kahjumi minimeerimine Võrreldes piirkulu ja piirtulu, ei saa öelda, kas ettevõte ka tegelikult kasumit saab Kasumi suuruse hindamiseks peab võrdlema, kas kogutulu ja kogukulu või keskmist kulu ja hinda Et ettevõte kasumit saaks, peab keskmine kulu olema madalam, kui hind Konkurents Hindade kujunemise turul määrab suuresti ära müüjate vaheline konkurents Turustruktuur – määrab ära selle, kuidas ettevõtted omavahel konkureerivad: o Täielik konkurents o Monopol o Monopolistlik konkurents o Oligopol Turustruktuuride tunnused: Müüjate arv turul Müüjate poolt pakutava hüvise omapära Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks Müüjate võime mõjutada hinda Täieliku konkurentsiga on tegemist, kui:
ühisturundus Ühisturundus on ettevõtjate individuaalsete eesmärkide saavutamine ühiste turundustegevuste kaudu. Ekspordile suunatud ühisturundus tähendab ettevõtjate jaoks soodsamat ja tulemuslikumat võimalust end sihtturul potentsiaalsetele klientidele ja tutvustada. Mujal maailmas läbi tehtud strateegiline koostöömeetod on end õigustanud eriti väiksemate ettevõtete seas, sest koostöö käigus õpitakse tundma erinevaid võimalusi ekspordi laiendamiseks või selle alustamiseks. Ettevõtjate ühiselt välisturule sisenemine võib paljude alustavate ettevõtjate jaoks olla ka ainuvõimalik samm. Ühisturunduse eelisteks on: · ühistegevustest tulenev sünergiaefekt, kogemuste ja teadmiste ühine rakendamine; · uute partnerite leidmine ja kaasamine suuremahuliste allhangete täitmiseks; · ressursside kuluefektiivne, tõhusam majandamine Ühisturu olemus regionaalsed ühendused on tänapäeva maailmas tihti läinud kaugemale lihtsatest kokkulepetest vaba kaupl
vastupidiste muutustega). 9. Pakkumine ja mis seda mõjutab. Pakkumiskõver Pakkumisseadus kauba pakutav kogus ja hind on võrdeliselt seotud. Hinna tõus suurendab ja langus vähendab pakkumist Pakkumine on kaubakogus mida pakkujad soovivad müüs ja on suutelised valmistama olemasoleva hinna eest Pikema aja jooksul suudetakse enam pakkuda (toota). Turupakkumise seisukohalt konkurents tiheneb tulevad uued pakkujad turule Kõrgema hinna juures tahetakse rohkem pakkuda- kasum on suurem, kõrgema hinna juures suudad katta ka kõik tootmiskulud. Kui hind on kõrgem siis samade ressursside korral toota kaupa mille hind on kõrgem kui alternatiivsel kaubal. N. Leib- kõrgem hind on koorikleival ja seemenleival, tuleb teha kõrgema hinnaga leiba Pakkumistabel Hind( kroonides) Pakutav kogus (tk nädalas) 5 1
mujale, kui hakata välja selgitama õiguskeskkonna võimalikke mõjusid investeeringule. • Investeeringute juhtimine Mida keerulisemad on tingimused maailma majanduses, seda enam on hinnas inimesed, kes saavad aru kuhu ja kuidas raha tegelikult liigub. 6. millised põhjused sunnivad ettevõtteid rahvusvahelistuma? ● tootmise laiendamine suurema tulu saamise eesmärgiga ● uute klientide otsing ● konkurents ● rahvusvahelistumine võimaldab uutel ettevõttel siseneda uutele turgudele ● koolitab juhtkonda ja töötajaid, paranevad juhtimis- ja tööoskused (tõuseb töötajate kvalifikatsioon) ● rakendab uusi tehnoloogiaid ● turu suurendamist ja ressursside otsimist ● välismaise tarnija olulisus ● otsimine uusi väljakutseid mitte jääda pidama mugavustsooni, kuna ettevõtete kliendid on ka pidevas arengus.
valmistamiseks, kus tootmiskulu on minimaalne. Nende järgi valibki firma soovitava pika perioodi tootmiskoguse e. suurusvariandi, mille korral seda kogust saab toota minimaalse kuluga. 16 5. KONKURENTSIPOLIITIKA 5.1 TURUSTRUKTUURID Erinevates tootmisharudes on väga erinev hulk ettevõtteid mõnes on väga palju, teises aga võib-olla üks. Ostjate ja müüjate arv turul määrab ära turu struktuuri. Neid on neli: 1. täiuslik konkurents 2. täiuslik monopol 3. monopolistlik konkurents 4. oligopol Esimesed 2 on turustruktuuri piirjuhtumid, mida tegelikus elus peaaegu ei esine, aga neid käsitletakse selleks, et paremini mõista vahepealseid struktuure. KILE TÄIUSLIK väga palju sarnased ei saa hinda KONKURENTS müüjaid tooted kehtestada ega mõjutada
Integratsiooniga kaasnenud positiivsed mõjud julgeoleku ja poliitilise stabiilsuse suurenemisele. Majanduslikud põhjused: Regionaalse ühenduse moodustamiseks on vaba kauplemisega kaasnev kasu. Kauplemispiirangute kaotamine suurendab ettevõtevahelist konkurentsi. Samuti loob suurem siseturg võimalusi masstootmisega kaasneva tsüklikulude kokkuhoiu kasutamist. Suurem turg meelitab ligi investeeringuid. Kasvab liikmesriikidevaheline kaubavahetus, ühendusväeliste tootjate turult eemaletõrjumine. 2. Rahvusvahelise kaubanduse koostöövormid Vabakaubanduspiirkond on koostöövorm, mille raames liikmesriigid kõrvaldavad omavahelise kaubavahetuse tõkked, ent säilitavad need igaüks eraldi kaubavahetuses kolmandate riikidega. (EFTA, NAFTA) Tolliliit iseloomustab koostöövormi, kus lisaks omavaheliste kaubandustõkete kõrvaldamisele,
annaabi.ee 
