Kultuurilise diskrimineerimise puudumine Empaatiavõime Kohanemine Kultuurierinevuste juhtimise protsessi 5 faasi 1. Algatamine juhi pühendumine 2. Hindamine praktika ja kogemuste uurimine 3. Teadvustamine teadlikkus kultuurierinevustest 4. Ellurakendamine muudetakse organisatsiooni juhtimissüsteeme 5. Tagasiside oluline saada tagasisidet Peamised dimensioonid, mis mõjutavad märkimisväärseid ja mõõdetavaid erinevusi rahvuskultuuride vahel Universalism erandlikkus Universalistlik kultuuri edasiviivaks jõuks on reeglid + ratsionaalne ja loogiline lähenemine Erandlikkus reeglite tõlgendamisel suurem vabadus, rajaneb inimestevahelistel suhetel Kollektivism individualism Kollektivism väärtustab eeskätt suurte inimrühmade püüdlusi, asetades need kõrgemale mis tahes individuaalsetest huvidest või taotlustest Individualism näitab, mil määral toetub indiviid rühmale ning mil määral
Eristatakse kaht ajajärku: · VARAKESKAEG (476a- 10s) Sugukondliku korra lagunemise ja feodaalsuhte kujunemise aeg. Esimene vaimne taassünd leidis aset 8saj Karl Suure ajal, mil rajati koole, koguti ja kirjutati ümber antiikkirjandust jne. Eriti tähysa rolli omandasid varakeskajal kloostrid, millest said omamoodi kultuurikeskused. Nii riikide kui ka riikliku korralduse väljakujunematuse tõttu ei soodustanud varakeskaeg rahvustunde teket, teiselt poolt takistas rahvuskultuuride arenemist rahvuskeelte arenematus. Ladina keel oli kasutusel nii suulise kui ka kirjaliku suhtlemise vahendina, märkides ühtlasi piiri n-ö kultuurmaailma ja barbarite vahel · KLASSIKALINE KESKAEG (11-15s) Feodaalühiskonna õitseng, linnade kiire kasv, nende muutumine poliitiliseks jõuks seda aega iseloomustab suur intellektuaalne aktiivsus. Vaimuliku kirjanduse kõrval arenesid rüütlikirjandus ja rahvakirjandus.
Jaak Peterson ilma rahalisest abist. Kevadel 1820 lahkus ta Eestist jäädavalt. End maarahva laulikuks nimetav ja rahvale oode kirjutav mees viibis Eestis seetõttu kõigest poolteist aastat. Klassikalise gümnaasiumihariduse mõjul hakkas ta juurdlema maailma tekke, inimese olemuse ja ülesannete, elu mõtte ning igavikuprobleemide üle. Samuti mõjutasid Kristjan Jaak Petersoni arengut tollase Euroopa valgustusideed rahvuskultuuride, keelte, usundite tähtsusest. Eriti suurt huvi tundis ta keelte vastu, õppides ja õpetades juba gümnaasiumipäevil saksa, rootsi, vene, ladina, kreeka, heebrea keelt. Peterson oskas vähemalt 16 keelt, sealhulgas mitut idamaa keelt. Tema tähtsus Esimese eestlasena väärtustas meie kultuuri Kristjan Jaak Peterson. Tema looming on eesti rahvusliku kirjanduse alustalasid. Peterson nimetas ennast
· Väiksemate rahvaste esindajad (moldaavlased, tserkessid) pidasid aga oma keele ja kultuuri säilitamisel oluliseks sidemeid kodumaa ning seal elavate sugulastega. · Pärimuskultuuri tuleb lastele tutvustada juba varases eas. Tuleb õpetada praktilisi oskusi (folkloor, rahvatants ja muusika), rääkida kultuurist ja luua lastele kultuurne keskkond. · Ühiskond peaks rohkem väärtustama rahvakultuuri (rahaline, moraalne toetus riigi poolt), tuleks korraldada rahvuskultuuride festivale ja pidustusi. Tähtsaks aspektiks vähemusrahvustega heade sidemete hoidmisel on tolerants. Vähemusrahvuste organisatsioonid · Eesti Ukrainlaste Kongress · Eestimaa Rahvuste Ühendus · Eesti Vanausuliste Kultuurikeskus · Eestimaa Valgevenelaste Assotsiatsioon · Ida-Virumaa Integratsioonikeskus · MTÜ Eesti Aserbaidzaani Kultuurikeskus Ajdan · MTÜ Pärnumaa Vähemusrahvuste Liit RADUGA
sangariajaks. · Rüütlikultuuri keskne teema oli daamikultus. · Keskaja kirjandust iseloomustab allergoorilisus. KÜSIMUSED: 1. Kuidas iseloomustada keskaja kultuuri? 2. Mis on kristlus? 3. Mida tähendab allegooria? 4. Kuidas iseloomustad keskaja eeposeid, rüütlikirjandust, trubaduuride lüürikat? VASTUSED: 1. Keskaja kultuur oli eelkõige kosmopoliitiline, mille põhjuseks olid tollased segased riiklikud olud. Kirjanduse seisukohalt oli rahvuskultuuride renemise takisutseks rahvuskeelte arenematus, mistõttu suulise ja kirjaliku suhtlemise vahendiks sai ladina keel. Rahvuskeelena oli ladina ühiskeeleks. Keskaega ei kuulunud inimese individuaalsuse ausatamine, inimese olemuse määras tema seisus, hingeliselt oli ta ennekõike Jumalariigi sõnakuulelik poeg või tütar. Keskaegse Euroopa usuks oli ristiusk, mis on ka tänapäeval kõige levinum. 2
Varakeskaeg (476. a. 10. s.). Sugukondliku korra lagunemine ja feodaalsuhete kujunemise aeg. Esimene vaimne taassünd leidis aset 8. Sajandil Karl Suure ajal, mil rajati koole, koguti ja kirjutati ümber antiikkirjandust jne. Eriti tähtsa rolli omandasid varakeskajal kloostrid, millest said omamoodi kultuurikeskused. Nii riikide kui ka riikliku korralduse väljakujunematuse tõttu ei soodustanud varakeskaeg rahvustunde teket, teiselt poolt takistas rahvuskultuuride arenemist rahvuskeelte arenematus. Ladina keel oli kasutusel nii suulise kui ka kirjaliku suhtlemise vahendina, märkides ühtlasi piiri n-ö kultuurimaailma ja barbarite vahel. Klassikaline keskaeg (11. 15. s.). Feodaalühiskonna õitseng, linnade kiire kasv, nende muutumine poliitiliseks jõuks. Seda aga isloomustab suur intellektuaalne aktiivsus. Vaimuliku kirjanduse kõrval arenesid rüütlikirjandus ja rahvakirjandus. Hiliskeskaeg (Renessans) (14. 15. s.)
aastad 1815-18 tähistasid Kristjan Jaak Petersoni vaadete kujunemise ja oma mõtete värssidesse vormimise algust. Keeruline on mõista Kristjan Jaak Petersoni, oma aja geeniuse mõttemaailma vaid säilinud paarikümne luuletuse ja õhukese päevaraamatu põhjal. Klassikalise gümnaasiumihariduse mõjul hakkas ta juurdlema maailma tekke, inimese olemuse ja ülesannete, elu mõtte ning igavikuprobleemide üle. Samuti mõjutasid Kristjan Jaak Petersoni arengut tollase Euroopa valgustusideed rahvuskultuuride, keelte, usundite tähtsusest. Eriti suurt huvi tundis ta keelte vastu, õppides ja õpetades juba gümnaasiumipäevil saksa, rootsi, vene, ladina, kreeka, heebrea keelt.Keeleharrastuse kaudu teatakse ka ühte, et Kristjan Jaak Petersoni väheseid sõpru - läti haritlast Kaspars Biezbrdist, kellele ta tasuta keeli õpetas. Viimane õpetas omakorda hiljem kaua aega Viljandis eestlasi. Südamelähedaseimaks jäi Kristjan Jaak Petersonile eesti keel. Uskudes selle saamist kultuurkeeleks
Kenntniss der ehstnischen Sprache" artikleid eesti keele kohta, tõlkis rootsi keelest saksa keelde Kristfrid Gananderi "Mythologica Fennica"; täiendas tõlget "Finnische Mythologie", "Beiträge ..." XIV, 1822, omaette väljaanne tiitellehe andmeil 1821) arvatava eesti ainestikuga, mis mõjutas Friedrich Robert Faehlmanni ja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi kujutlust eesti muinasusust. Kristjan Jaak Petersoni arengut tollase Euroopa valgustusideed rahvuskultuuride, keelte, usundite tähtsusest. Peterson nimetas ennast maarahva laulikuks, hindas kirjanduse rahvuslikku omapära ja pidas võimalikuks algupärase eesti kirjanduse loomist. Tema luuleloomingust on teada ligi veerandsada luuletust (sh 3 saksakeelset). Põhiosa moodustavad heroilis-filosoofilised oodid, mida iseloomustab ülev värvi- ja kontrastirikas sõnastus, ja lihtsama värsikoega pastoraalid, milles leidub eesti
peaksid rohkem tähelepanu pöörama noori puudutavatele küsimustele. Oluline on jõuda sinnamaale, et noored tahaksid tagasi tulla ja ise panustada koduriigi arengusse. Öeldakse ju, et noorus on meie tulevik. Mis tulevikust saame me aga rääkida, kui noored siia jäädagi ei taha? Rahvastikurändega kaasnevateks negatiivseteks tagajärgedeks lähteriigile on veel soolis- vanuselised disproportsioonid ja maksumaksjate arvu vähenemine. Sihtkohariigile võib probleeme tekitada erinevate rahvuskultuuride segunemine, konfliktid immigrantide ja kohalike vahel, kuritegevuse suurenemine ning surve sotsiaalsfäärile. Eestiski võib nimetatud probleeme täheldada. Mina ise näiteks ei julge õhtuses Tallinnas jalutada linnaosades, mis on tuntud ,,venelaste territooriumitena" eesti noorte hulgas on üldse väga laialt levinud negatiivne suhtumine venelastesse ja ka teistesse ravustesse. Probleemi juured peituvad eri rahvuste väheses lõimumises
ainulaadsus ja jääda meelde teiste rahvaste kõrval. Euroopa kultuuripärandi ajaloolise mõju eriline väljendumine teistel kontinentidel peab viima erimeetmeteni, mis rõhutavad tegureid, mille eesmärk on tsivilisatsiooni ülesehitamine, vastastikune mõistmine ja konstruktiivne lähenemine neid väljendusi esindavate rahvaste vahel. Me soovitame nõukogule ja komisjonile rohkem väärtustada Euroopa klassikalist kultuuripärandit ja rahvuskultuuride ajaloolist panust läbi sajandite täies ulatuses, samal ajal ka arvestades kultuurisektori vajadusi tulevikus. Ma julgen arvata, et Euroopas elavad maailma parimad filmitegijad ning kirjanikud, kuid maailma kinolinadel domineerivad Hollywood ning raamatupoed on täis pehmekaanelist meelelahutust Ameerikast. Miskipärast tõlgime me just välismaist masstoodangut, mitte üksteise parimaid autoreid. Miskipärast eelistavad
Mõned, eriti Itaalia, ajaloolased ei soovi rääkida hiliskeskajast, vaid pigem 14. sajandi renessansist kui otsesest üleminekust uusajastusse. Sel juhul saab hiliskeskaega piiritleda pigem Euroopa renessansiga (1300–1600.a). Hiliskeskaja aluseks oli tekkinud rahasuhetelt üleminek rahamajandusele, sellele omasele merkantiilsele feodalismile, mis viis lõpuks absolutismi väljakujunemisele. Sai teoks rahvuste teke. See ilmnes rahvuskultuuride väljakujunemises, üleminekus rahvuskirikutele ja rahvusriikidele. Klassikalisele feodalismiajastule omase maast kinnihoidmise (feoodid, pärisorjad) asendas uus riigimõtlemine ja riikide ülesehitamine. Algas kaubandusrevolutsioon, mille kaks suuremat hüpet olid 13. sajandil Bütsantsilt kaugkaubanduse ülevõtmine ja 15. sajandi lõpus alanud kaubanduskeskme üleminek Lääne- ja Vahemerelt maailmaookeanidele. 1.4 Hiliskeskaja algus
Petersoni vaadete kujunemise ja oma mõtete värssidesse vormimise algust. Keeruline on mõista Kristjan Jaak Petersoni, oma aja geeniuse mõttemaailma vaid säilinud paarikümne luuletuse ja õhukese päevaraamatu põhjal. Klassikalise gümnaasiumihariduse mõjul hakkas ta juurdlema maailma tekke, inimese olemuse ja ülesannete, elu mõtte ning igavikuprobleemide üle. Samuti mõjutasid Kristjan Jaak Petersoni arengut tollase Euroopa valgustusideed rahvuskultuuride, keelte, usundite tähtsusest. Eriti suurt huvi tundis ta keelte vastu, õppides ja õpetades juba gümnaasiumipäevil saksa, rootsi, vene, ladina, kreeka, heebrea keelt. Aastatel 18191820 õppis Tartu ülikoolis, algul usu-, siis filosoofiateaduskonnas. Teoloogia asemel pühendus Kristjan Jaak Peterson heebrea, kaldea ja ladina keelele, mida õpetati sama teaduskonna eksageesi ja Idamaade filosoofia õppetoolis. Loengutel käis Kristjan Jaak Peterson arvatavasti 4-6 tundi
1970. aastate lõpul halvenes olukord Baltimaades veelgi. Järjest ilmsemale majanduslikule surutisele lisandus venestamise tugevnemine. 1978. aastal võtsid NLKP ja seejärel kohalikud parteid vastu erilised otsused venestamise kiirendamiseks. Otsustes nähti ette vene keele osatähtsuse märkimisväärne suurendamine nii avalikus elus kui ka hariduses. Eesmärgiks seati ühtse ,,nõukogude rahva" loomine, mis suhtleks omavahel rahvastevahelise suhtlemise keeles" ehk vene keeles. Rahvuskultuuride ja -keelte seni veel säilinud positsioon oli vaja kõikuma lüüa. Kiirendan' sisserännet, mille tagajärjel kahanes põlisrahvuse osatähtsus 1980. aastate lõpuks Eestis 63, Lätis 52 ja Leedus 79 protsendini. Läti suuremates linnades olid lätlased selleks ajaks jäänud juba vähemusse. Uue venestamiskampaania algus aktiviseeris avalikku vastupanuliikumist. Eestis alustas ilmumist põrandaalune väljaanne ,,Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis"
* kriisid ühiskonnas ja kirikus, * tsentraliseeritud riikide teke * kapitalistliku majanduse tekkimine * keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega * pärisorjuse kaotamine * kaubandusrevolutsioon * rahvuste kujunemine * linnvabariigid ja vabalinnad Hiliskeskaja aluseks oli tekkinud rahasuhetelt üleminek rahamajandusele, sellele omasele merkantiilsele feodalismile, mis viis lõpuks absolutismi väljakujunemisele. Sai teoks rahvuste teke. See ilmnes rahvuskultuuride väljakujunemises, üleminekus rahvuskirikutele ja rahvusriikidele. Klassikalisele feodalismiajastule omase maast kinnihoidmise (feoodid, pärisorjad) asendas uus riigimõtlemine ja riikide ülesehitamine. Algas kaubandusrevolutsioon, mille kaks suuremat hüpet olid 13s Bütsantsilt kaugkaubanduse ülevõtmine ja 15s lõpus alanud kaubanduskeskme üleminek Lääne- ja Vahemerelt maailmaookeanidele. Hiliskeskaja alguses sai rahamajandus ülekaalu naturaalmajandusest
Org.kultuurid on mõnel ajahetkel, eriti segavate asjaolude korral, väga selgelt nähtavad. Trice ja Beyer käsitlevad uute ideoloogiate peamiste allikatena organisatsioonivälist keskkonda. Uued vaadete ja ideede süsteemid tulevad organisatsiooni mitmel viisil. 1.laiaulatuslikest rahvusvahelistest liikumistest, kus eri ajajärkudel domineerivad mitmesugused poliitilised ja religioossed vaated. Nt keskkonna säästliku kasutamise põhimõtted, 2.rahvuskultuuride mõjus org.kultuurile ei kahelda, kuid sellealased uurimused on pinnapealsed. 3.paikkonna ja kohalikust eripärast tingitud tõekspidamised sisenevad organisatsiooni kiiremini kui eespool nim. 4.tegevusvaldkonna ideoloogiad kujundavad organisatsiooni ideoloogiad, sest tegevuste järgnevuse loogika kujundab tõekspidamiste kogumi 5.sidusgruppide suhted ehk organisatsiooni toimimisega seotud olulised grupid, kel on ootused ja ettekujutus koostegevusest 6
satub interpreteerija vaatevälja. Tüübid: Jälg, jäljend (imprint ), nt looma jalajälg Sümptom, nt inimnahal avalduvad haiguse jäljed Juhtlõngad (clues ), nt äratuntavad objektid mõrvapaigal (CSI) 16. Biosemiootika 17. Tähenduse liigid 18. Kultuurisemiootika Kultuurisemiootika põhiküsimus -- tähenduse tekke probleem. Sekundaarseteks modelleerivateks süsteemideks nimetame aga keerulisemaid semiootilisi struktuure: kunstide keeli, rituaalikeelt, rahvuskultuuride ja usundite ning mütoloogia semiootilisi süsteeme -- kõike seda, mida sisaldab endas «kultuuri» keeruline mõiste. Sekundaarsete modelleerivate süsteemide semiootika ongi kultuurisemiootika. Kultuurisemiootikast saab "erinevate märgisüsteemide funktsionaalset suhestatust uuriv teadus" (Kultuurisemiootika teesid 1973). Kultuuri olemus väljendub kõige paremini Lotmani kultuurisemiootika võtmemõistes tekst. Teksti
Lisaks meie sugulasrahva liivlaste minevikku ja Eesti sellele ilmnesid stalinistliku perioodi kunstis NSV olustikku põimiv “Karukell, kur mõningad rahvuslikud jooned, sest ametliku vameelsuse rohi” (1983). teooria kohaselt pidi kehtiv riigikord tooma Üldse võib 1970.80. aastate kodueesti kaasa rahvuskultuuride õitsengu. kirjanduse kohta nentida, et see on otsekui Maalis võis sõjajärgsel kümnendil märgata aheldatud Eesti ja tema murede külge, millest kunstnike jagunemist kahte leeri. Osa neist omakorda võib välja lugeda, kui tugev ja pidev püsis või üritas püsida “Pallase” maalilise ja oli võõrvõimu paine
Järjest ilmsematele majanduslikule surutisele lisandus venestamise tugevnemine. 1978.aastal võtsid NLKP (Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei) ja seejärel kohalikud parteid vastu erilised otsused venestamise kiirendamiseks. Otsustes nähti ette vene keele osatähtuse märkimisväärne suurendamine nii avalikus kui ka hariduses. Eesmärgiks seati ühtse „nõukogude rahva“ loomine, mis suhtleks omavahel „rahvastevahelise suhtlemise keeles“ ehk vene keeles. Rahvuskultuuride ja keelte seni veel säilinud positsioon oli vaja kõikuma lüüa. Kiirendati sisserändnet, mille tagajärjel kahanes põlisrahvuse osatähtuses. 1980.aastate lõpuks Eesti 63, Lätis 52 ja Leedus 79 protsendini. Läti suuremates linnades olid lätlased selleks ajaks jäänud juba vähemusse. Uue venestamiskampaania algus aktiviseeris avalikku vastupanuliikumist. Eestis alustas ilmumist põrandaalune väljaanne „Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis“.
Määras aunimetusi. EKP KK kultuuriosakond suunas väljapoole Eestit esinema sõitvate kultuuritegelaste tegevust Kinnitas kultuuritegelase nimekirjad ja repertuaari. Kontrollis nende esinemisi väljaspool Eestit. EKP KK kultuuriosakond kontrollis Eestisse saabuvate välismaa kultuuritegelaste tegevust Kinnitas nende nimekirjad ja tegevusprogrammi. Kultuurielu Rahvuskultuuride olukord NSVL-s Emakeelne kirjasõna Emakeelne haridus "Juurtetustamispoliitika" Intelligentsi vastu suunatud repressioonid Emakeele kasutamise teised kanalid: teater, TV ja raadio Rahvuste venestumine 14 Gigantomaania ehk kõige kujutamine ülivõrdes oli omane NL-le juba algusest peale, kuid süvenes 1970. aastail. Skulptuur: Tallinnas Maarjamäe. Opositsioon venestuspoliitikale
poliitikast; seda iseloomustab tegelikkuse ja tegelikkuse kujutamise vahelise piiri kadumine, tegelikkuse simulatsioon on inimeste jaoks tihti reaalsem kui reaalsus ise (sellist olukorda nimetab ta hüperreaalsuseks). 4. Globaliseerumine - Üks oluline protsess tänapäeva maailmas; maailma eri piirkondade vaheliste seoste tugevnemine. Globaliseerumise käigus peaks vähenema riikide ja rahvuskultuuride tähtsus, nende asemele tekib üks globaalkultuur. Ajaloo lõpp - Francis Fukuyama liberaalne demokraatia on tänapäeva maailmas saanud domineerivaks ideoloogiaks. Seda ei suuda ilmselt enam üksi teine ideoloogia troonilt kukutada. Seega poliitiliste ideede ajalugu on lõppenud.
Milles avaldub kultuuri seos ajalooga? tähendus ,,tsivilisatsiooni intellektuaalne v mentaalne mõõde" kinnistub 19. saj alguses. Kultuur ei ole selles tähenduses neutraalne mõiste, sageli eurooplastest kui kultuurrahvastest ja nt aafriklastest kui barbaritest (kultuur kui lääne kultuur) ... ja alles 19. saj lõpust kasutatakse sõna "kultuur" tänapäevases tähenduses märkimaks ,,inimeste kollektiivseid kombeid ja saavutusi", ja väheoluline ei ole siin kultuuri mõiste arengu seos rahvuskultuuride tekke ja rahvusromantiliste liikumistega. Raymond Williams (Keywords, 1976) osutab sõna "kultuur" viidates kolmele peamisele tähendusele tänapäevases kasutuses. Kultuur kui: · indiviidi, grupi v ühiskonna intellektuaalne, vaimne, ja esteetiline mõõde v areng · intellektuaalsed v loomingulised tegevused ja nende tulemid (film, teater, kirjandus, kujutavad kunstid jne). Kultuur = kunstid (nt kultuuriminister)
Suurbritannia, madalmaad, Kanada, Rootsi Maskiliinsus-feminiinsus (mil määral rõhutatakse mehelikke või naiselikke omadusi ja soorolle). Kõrge maskuliinsus - Jaapan Ebamäärasuse vältimine (mil määral tullakse toime ebamääraste situatsioonidega). Kõrge ebamäärasuse vältimine – Jaapan, Korea, Brasiilia, Pakistan Eesti on madala võimudistantsiga, individualistlik, maskuliinne ja ebamäärasusi taluv kultuur. Rahvuskultuuride teljed Universalism vs partikularism – reeglid või suhted? Kumb prevaleerib? Üldine tendents: majanduslikult arenenumates riikides domineerib universalism. Universialismi pooldaja: neid ei saa usaldada, sest nad aitavad alati oma sõpru. Partikularismi esindaja: neid ei saa usaldada, sest nad ei pruugi aidata isegi oma sõpru Avaldub:suhtumises lepingutesse, suhtumises aja kasutamisse
vestlemist. Sakslaste ja soomlaste jaoks pole tõde muud kui tõde. Jaapanis ja Suurbritannias on tõega kõik korras senikaua, kuni see ei hakka häirima sujuvat asjakäiku. Hiinas pole absoluutselt tõde olemas. Itaalias võib tõe suhtes kokku leppida. (Lewis, 2003) Maailmas räägitakse umbes 6000 erinevat keelt. See on selge, et me ei jõua kõiki keeli omale selgeks õppida, kellega koostööd teha tahame, kuid me saame tundma õppida erinevate rahvuste maailmasid, et koostöö sujuks. Rahvuskultuuride võrdlus algab sageli inimeste sotsiaalses käitumises esinevate erinevuste märkamisega, selgitab Lewis (2003, lk 204). Jaapanlastele ei meeldi kätt anda, tervitades nad hoopis kummardavad ja avalikus kohas ei nuuska nad nina. Brasiillased moodustavad korratuid bussijärjekordi, eelistavad pruune kingi mustadele ja saabuvad kokteilipeole kahetunnise hilinemisega. Kreeklased jõllitavad inimesele 5
Pakub välja metodoloogia, kuidas igapäevaasjade tähendusi uurida, läbi selle, et viitab, kuidas tähendused on ideoloogiliselt piiratud. Ta võtab hamburgeri, ja näitab, et see võib viidata nii ühte sorti toidule suhtes teiste toiduainetega - kiiroitudule, kuid võib viidata ka ameerika kultuurile, kuna ei kuule ei sushi ega röstbiifi hulka, ning kolmandaks võib viidata hoopis Mcdonaliseerumisele. Kuid kui vaadata seda teises taustsüsteemis - rahvuskultuuride süsteemis - viitab hamburger hoopis amerikaniseerumisele, modernismile, väärtustele, mis ei ole kuidagi tajutavad selle objekti sees. Vein. Pudel ja vein ise. Vein - kääritatud jook. Vein - mõnus rahustav jook. Oleneb, kes viitab. ,,Kasutus" on ka sotsiaalne konstruktsioon maailmaga ühendumisel, teatav eemalolek. Räägib nukkudest, mis oma loogikaga sotsialiseerivad last kodanlikku maailma - ta ei leiuta maailma, vaid mängib sellega, kus kõik on juba valmis
rahva vaimu. Zukovski nimetas Puskinit rahvalaulikuks. Krõlov oli ühe zanri meister. Kuulsaks muutus ta aga just valmikirjutajana. Krõlov suretas valmi zanri vene kirjanduses teda ületada pole enam võimalik. Vene kirjanduse tõlkimine eesti keelde algas Krõlovist. Puskin kirjutas aga kõikides kirjandusliikides, -zanrites ja haaras enda loominguga nii vene rahvuskultuuri kui ka väga paljusid Euroopa sündmuseid, tõlkis, tegi ümber, kirjutas teiste rahvuskultuuride ainetel. Palju on ta kirjutanud Itaalia kultuuri ainetel, samuti hispaania, pr, saksa, keskaja kultuuri ainetel. Selle tõttu nimetati Puskini üheks olulisemaks loomingujooneks kõigest maailmas toimuvast arusaamist. See oli väga tähtis, kuna vene kirjandus ei sulgenud ennast kunagi ainult oma rahvustemaatika piiridesse. Kõik vene kirjanikud kirjutasid Euroopa traditsiooni kontekstis. Euroopa keeled kultuurid olid omad. Seetõttu kirjutas Puskin kogu tolle aja maailmas toimuvast
Periodiseering: Varakeskaeg (476. a. 10. s.). Sugukondliku korra lagunemine ja feodaalsuhete kujunemise aeg. Esimene vaimne taassünd leidis aset 8. Sajandil Karl Suure ajal, mil rajati koole, koguti ja kirjutati ümber antiikkirjandust jne. Eriti tähtsa rolli omandasid varakeskajal kloostrid, millest said omamoodi kultuurikeskused. Nii riikide kui ka riikliku korralduse väljakujunematuse tõttu ei soodustanud varakeskaeg rahvustunde teket, teiselt poolt takistas rahvuskultuuride arenemist rahvuskeelte arenematus. Ladina keel oli kasutusel nii suulise kui ka kirjaliku suhtlemise vahendina, märkides ühtlasi piiri n-ö kultuurimaailma ja barbarite vahel. Klassikaline keskaeg (11. 15. s.). Feodaalühiskonna õitseng, linnade kiire kasv, nende muutumine poliitiliseks jõuks. Seda aga isloomustab suur intellektuaalne aktiivsus. Vaimuliku kirjanduse kõrval arenesid rüütlikirjandus ja rahvakirjandus. Hiliskeskaeg (14. 15. s.)
kultuuridevahelise kommunikatsiooni puhul kahe või enama kultuuri kooslust. Selline väli keskendub kultuurilise kapitali ümber, kuid et kultuuri puhul selle laias tähenduses on tegemist väga mitmetahulise nähtusega, võib ka öelda, et kaasatud on kõik kapitalid, mis lõppkokkuvõttes väljenduvad sümboolses kapitalis. Igas väljas toimub võitlus positsioonide pärast, tekivad konfliktid, kui indiviidid ja grupid (nt ka kultuurid nii laiemas kui rahvuskultuuride tähenduses Bourdieu ei ütle seda otsesõnu, kuid see tuleneb tema teooriast) püüavad määrata, mis moodustab selles väljas/ruumis/sellel turul legitiimse/legitimeeritud kapitali. Bourdieu: keel pole üksnes suhtlemisvahend, vaid ka võimumehhanism. Keel on kultuurilise kapitali osa (nt standardiseeritud, haritud keel vastandina regionaalsetele ja sotsiaalsetele dialektidele nagu nt töölisklassi keel), ning on sellisena aluseks sümboolsele
Sõjajärgsel ajal polnud Balti- maades okupatsiooni, valitses õitseng ja heaolu, kinnitab Rõžkov. Autor toob rohkesti arve Leedu, Eesti ja Läti majanduse, teaduse ning kultuuri arengu kohta nõukogude ajal, mil Balti vabariigid olevat arenenud dünaamiliselt. Ehitati sadu tööstusettevõtteid, sildu, tuhandeid kõigi mugavustega elumaju, polikliinikuid, haiglaid, sanatooriume, koole, lasteaedu jm. Okupatsiooniajal ehitati tegelikult välja veel üks Läti. Kõige tugevama impulsi rahvuskultuuride arenguks said Balti rahvad Liidu koosseisus. Liidus ei diskrimineerinud neid keegi, sissesõitnud vene- lased kohtlesid neid suure austusega. 1991. aastal anti baltlastele võimalus iseseisvuda. Vastutasuks aga nimetatakse venelasi okupantideks, migrantideks, muulasteks, mittepõlisteks jms, nende suhtes rakendatakse genotsiidi ja apartheidi- režiimi, nad on taandatud “õigusetu vähemuse” rolli. Eestlased on unustanud, et Venemaa andis neile hariduse ja aunimetused, avas neile tee maailma
Allegooria. Periodiseering: Varakeskaeg (476. a. 10. s.). Sugukondliku korra lagunemine ja feodaalsuhete kujunemise aeg. Esimene vaimne taassünd leidis aset 8. Sajandil Karl Suure ajal, mil rajati koole, koguti ja kirjutati ümber antiikkirjandust jne. Eriti tähtsa rolli omandasid varakeskajal kloostrid, millest said omamoodi kultuurikeskused. Nii riikide kui ka riikliku korralduse väljakujunematuse tõttu ei soodustanud varakeskaeg rahvustunde teket, teiselt poolt takistas rahvuskultuuride arenemist rahvuskeelte arenematus. Ladina keel oli kasutusel nii suulise kui ka kirjaliku suhtlemise vahendina, märkides ühtlasi piiri n-ö kultuurimaailma ja barbarite vahel. Klassikaline keskaeg (11. 15. s.). Feodaalühiskonna õitseng, linnade kiire kasv, nende muutumine poliitiliseks jõuks. Seda aga isloomustab suur intellektuaalne aktiivsus. Vaimuliku kirjanduse kõrval arenesid rüütlikirjandus ja rahvakirjandus. Hiliskeskaeg (14. 15. s.)
Feminiinsed maad hindavad elukvaliteeti nt. Taanis peetakse puhkust väga oluliseks ning ületunde ei tehta. Maskuliinsed maad Jaapan, Austria, Venetsueela, Itaalia, Sveits, Mehhiko, Iirimaa, Suurbritannia, Saksamaa. Feminiinsed Rootsi, Norra, Holland, Taani, Soome, Tsiili, Portugal, Tai. Hofstede kriitika: Uuring on tehtud ühe firma põhjal IBM-il on tugev organisatsioonikultuur see võis tulemusi mõjutada. Uuringust on välja jäetud endised sotsialistlikud maad 29. Rahvuskultuuride liigitus Lewise järgi Kultuure võib jagada kolme rühma: Lineaar-aktiivsed konkreetsed, ülesande lahendustele orienteeritud, kõrgeltorganiseeritud planeerijad. Sakslased, sveitslased analüüsivad projekti, pühenduvad, lahendavad probleeme lineaarsel meetodil, s.t. üks probleem korraga, saavutavad enamvähem täiusliku tulemuse. Saksalased peavad enese edu põhjuseks metoodilist plaanimist, otsuste tegemine võtab palju aega kuna nad arutavad igat asja pikalt ja põhjalikult.
...............................37 1.8 Muudatuste juhtimine ........................................................................................................................42 2. ORGANISATSIOON JA KULTUUR 44 2.1 Organisatsiooni mõiste ja struktuuritüübid .......................................................................................44 Funktsionaalne organisatsioon - ettevõtet organiseeritakse ....................................................................45 2.2 Rahvuskultuuride käsitlused..............................................................................................................50 Takistused kultuuride mõistmisel: ..........................................................................................................52 2.3 Organisatsioonikultuur ......................................................................................................................58 Harrison M. Trice & Janice M
Virtuaaltöö, kui katusmõiste alla mahuvad erinevad nn. uued töö vormid (mis ei eelda oma olemuselt meeskonnatööd), virtuaaltöö eelistest oli juttu alapunktis 1.1. Virtuaalmeeskondade kasutamise eelised on põhimõtteliselt virtuaaltöö eelistega samad. Virtuaalmeeskondade kasutamise puudused ja probleemid tulenevad peamiselt kolmest valdkonnast (IKT kasutamine, organisatsioonikäitumine/juhtimine ja kommunikatsioon). Lisaks neile kolmele (vt. joonis 6) võib neljandana lisanduda rahvuskultuuride ja/või organisatsioonikultuuride erinevusest tulenevad probleemid, aga see probleemvaldkondade ring on tõenäolisem siis, kui virtuaalmeeskonda kuuluvad erinevate rahvuste ja/või organisatsioonide esindajad (tavaliselt on selle probleemide ringi aktualiseerumise eelduseks virtuaalmeeskondade liikmete suur omavaheline distants). Ehk teisiti sõnastades: kui virtuaalmeeskondade kasutamisega ületatakse kultuurilisi ja organisatsioonilisi piire ja
Feminiinsed maad hindavad elukvaliteeti nt. Taanis peetakse puhkust väga oluliseks ning ületunde ei tehta. Maskuliinsed maad Jaapan, Austria, Venetsueela, Itaalia, Sveits, Mehhiko, Iirimaa, Suurbritannia, Saksamaa. Feminiinsed Rootsi, Norra, Holland, Taani, Soome, Tsiili, Portugal, Tai. Hofstede kriitika: Uuring on tehtud ühe firma põhjal IBM-il on tugev organisatsioonikultuur see võis tulemusi mõjutada. Uuringust on välja jäetud endised sotsialistlikud maad 29. Rahvuskultuuride liigitus Lewise järgi Kultuure võib jagada kolme rühma: L Lineaar-aktiivsed konkreetsed, ülesande lahendustele orienteeritud, kõrgeltorganiseeritud planeerijad. 2. Multiaktiivsed ei planeeri üksikasjalikult oma tegevust, lubab end rohkem saatuse hoolde, ei pea lubadustest kinni. Inimestele orienteeritud, jutukad, suhtlejad. Multiaktiivsed kultuurid on paindlikud, mitu tegevust samaaegselt. Pole huvitatud aja täpsest planeerimisest
(J. Lotman) Keel kui esmane (primaarne) modelleeriv süsteem on kultuuri aluseks ja "materjaliks" paljudele teistele modelleerivatele süsteemidele loomulik keel on ainus vahend, mille abil saab kõiki teisi keeli interpreteerida, mällu talletada, indiviidi või grupi teadvusse tuua Ka arenguperspektiivis eelneb teistele kultuurisüsteemidele Sekundaarseteks modelleerivateks süsteemideks nimetame aga keerulisemaid semiootilisi struktuure: kunstide keeli, rituaalikeelt, rahvuskultuuride ja usundite ning mütoloogia semiootilisi süsteeme -- kõike seda, mida sisaldab endas «kultuuri» keeruline mõiste. Sekundaarsete modelleerivate süsteemide semiootika ongi kultuurisemiootika semiootiline superstruktuur, mis on loodud esimese astme modelleerivat süsteemi kasutades kõik inimkultuurid sisaldavad vähemalt kaht teisest modelleerivat süsteemi: visuaalset ja verbaalset, ikoonilist ja sümboolset. Kuid hierarhiseerivad erinevalt
Roland Barhthes (1986) Mythologies Pakub välja metodoloogia, kuidas igapäevaasjade tähendusi uurida, läbi selle, et viitab, kuidas tähendused on ideoloogiliselt piiratud. Ta võtab hamburgeri, ja näitab, et see võib viidata nii ühte sorti toidule suhtes teiste toiduainetega - kiiroitudule, kuid võib viidata ka ameerika kultuurile, kuna ei kuule ei sushi ega röstbiifi hulka, ning kolmandaks võib viidata hoopis Mcdonaliseerumisele. Kuid kui vaadata seda teises taustsüsteemis - rahvuskultuuride süsteemis - viitab hamburger hoopis amerikaniseerumisele, modernismile, väärtustele, mis ei ole kuidagi tajutavad selle objekti sees. Vein. Pudel ja vein ise. Vein - kääritatud jook. Vein - mõnus rahustav jook. Oleneb, kes viitab. ,,Kasutus" on ka sotsiaalne konstruktsioon maailmaga ühendumisel, teatav eemalolek. Räägib nukkudest, mis oma loogikaga sotsialiseerivad last kodanlikku maailma - ta ei leiuta maailma, vaid mängib sellega, kus kõik on juba valmis
Milles avaldub kultuuri seos ajalooga? tähendus ,,tsivilisatsiooni intellektuaalne v mentaalne mõõde" kinnistub 19. saj alguses. Kultuur ei ole selles tähenduses neutraalne mõiste, sageli Eurooplastest kui kultuurrahvastest ja nt aafriklastest kui barbaritest (kultuur kui lääne kultuur) ja alles 19. saj lõpust kasutatakse sõna kultuur tänapäevases tähenduses märkimaks ,,inimeste kollektiivseid kombeid ja saavutusi", ja väheoluline ei ole siin kultuuri mõiste arengu seos rahvuskultuuride tekke ja rahvusromantiste liikumistega. Raymond Williams (Keywords, 1976) osutab 3 sõna "kultuur" peamisele tähendusele tänapäevases kasutuses. Kultuur kui: · indiviidi, grupi v ühiskonna intellektuaalne, vaimne, ja esteetiline mõõde v areng · intellektuaalsed v loomingulised tegevused ja nende tulemid (film, 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 3 teater, kirjandus, kujutavad kunstid jne). Kultuur = kunstid (nt kultuuriminister)
sai alguse 1517.aastal Saksamaal. Saksa pastor Martin Luther astus välja Roma paavsti valitsevast seisundist tuleneva omavoli, nt patukahetsuskirjade müümise vastu. Ta rõhutas südametunnistuse vabadust usuelus ja tunnistas pühakirja kui kristluse ainsat alust. Luterlik liikumine tähistas vabameelset suunda kristluses, mida püüti kooskõlastada uusaegse kultuuri ja teaduste arenguga. Luterlus tõi rahvuskultuuride, eriti rahvahariduse seisukohalt kaasa olulisi muutusi. Ladinakeelne jumalateenistus asendati emakeelsega, meil niisiis eestikeelsega. Osavõtt jumalateenistusest hakkas eeldama oskust pühakirja lugeda ja lauluraamatust laulda. Lugemisoskuse nõue omandas meie kultuuris pöördelise tähenduse: raamat ja haridus leidsid tee eestlaste juurde. Puuduliku keeleoskusega saksa soost vaimulikel tuli asuda eesti keelt õppima, sest teisiti polnud nende tegevus luterliku hingekarjasena mõeldav
ülemaailmses võrgus, et oma sisu reklaamida, levitada informatsiooni ja teavitada oma tegevusest Interneti kaudu. Kultuuriinformatsiooni edasiandmisel tuleb tagada kvaliteet. Samas on kvaliteet väga lai, üldine ja subjektiivne mõiste. Seetõttu on kvaliteediraamistiku eesmärk lahutada kvaliteet paljudeks kultuuriveebile kohasteks kriteeriumideks. Kuna selles valdkonnas saab vastavat raamistikku välja töötada üksnes rahvusvahelisel tasandil, on otstarbekas tegevusse kaasata eri rahvuskultuuride esindajad. Raamistik on arenev koetis, mida tuleb aegamööda laiendada ja täiustada käsikäes kogemuste ja juhtumiuuringutega, kujutades endast Euroopa tasandil tehtava koostöö tulemust. MINERVA (Ministerial NetwoRk for Valorising Activities in digitations) projekt on sobiv keskkond sellise raamistiku väljatöötamiseks. Euroopa kultuurialaste veebirakenduste kvaliteedikriteeriumide teke Euroopa kultuurialaste veebirakenduste kvaliteedikriteeriumide juured on Lundi
Seega oli see midagi hoopis enamat kui pelgalt muusikaline nähtus. Koos muusikaga tulid uued, seninägematud tantsud (shimmy, foxtrot, valss-boston, tango-milonga, one step, blues, caramba-step, charleston, hupa-hupa, java, slavoma florida), mis omakorda tingisid hoopis uue käitumismalli välja- kujunemise, mida võiks nimetada džässkultuuriks. Nii toimus see kogu Euroopas – džässkultuuri invasioon oli toimunud ja nüüdsest jättis see oma jälje kõikide temaga kokku- puutunud rahvuskultuuride arengule. Peame tõdema, et need muutused, hoolimata paljude süvamuusikategelaste ennustustest, ei olnud sugugi ajutist laadi ja ei peegeldu pelgalt moetantsude, lööklaulude või kõlaefektidena, mis äkki ilmuvad ja sama kiiresti kaovad. Nende mõju on märgatavalt suurem, põhjustades olulisi ja pöördumatuid muutusi nii muusi- kute kui publiku muusikalises maailmakäsitluses ja käitumismallides. Võrreldes vanemate
annaabi.ee 
