Võru I Põhikool Vanapagan eesti rahvausundis Referaat Võru 2009 Vanapagan Vanapagan kardab rahvajuttudes tihti hunte ja pikset. Huntide kartus viitab juttude tegelase sarnasusele kodukäijate ja külmkingadega, keda hundid murravad. Oskar Looritsa väitel tõendab see, et tegemist on erakordsete surnute hingedega, kes hulguvad mööda ilma. Huntide eest põgenev Vanapagan on sellisel juhul ühes pärimuskihis välja vahetanud huntide eest põgeneva kodukäija. Siin võib olla seos germaani mütoloogiaga, kus hunti on nimetatud "Odini koeraks" ja Fenrir-hunt neelab surnute hingi. Paljudes lugudes esinevad vanapaganad mitmuses ja ainult üht silmapaistvamat neist nimetatakse ainsuslikult Vanapaganaks. Nad elavad metsas, soos või koobastes. Neid vanapaganaid võidakse peljata kui eksitajaid, kuid sageli saavad nad külarahvaga hästi läbi. Vanapaganatel käiakse külas (pulmas...
surnute hingi · Puudub pühakiri Nähtamatud olendid · Nimetati: haldjateks, vaimudeks ja väiksemateks jumalateks ning Click to edit Master text styles jumalusteks Second level Third level Fourth level · Rahvausundis on tähtis "vägi" Fifth level · Elu sünnitas Maaema · Metsas elasid oma vaimud, metsaemad ja metsaisad · Kõige tihedamad suhted olid inimestel ikka kodu, põllu ja majapidamisega seotud vaimude ja jumalatega. Teispoolsus Click to edit Master text styles Second level
Piksepeni Piksepeni on liblikas, kes on omale nime saanud mittesüstemaatilisel ning välimust mittekirjeldaval viisil. Esimene pool putuka nimest – pikne – on laenatud jumalatelt. Eesti rahvausundis on pikne äikest ja vihma käsutav ning viljakust andev haldjas. Nime teine pool – peni – tuleneb aga putukatest vägagi erineva kodustatud loomaliigi pisut halvustavast nimetusest. Oma välimuselt on ta vägagi silmatorkav. Valmiku tiibade siruulatus võib olla üle 50 millimeetri. Lisame siia veel majesteetlikud sametmustad, pisut roheka läikega esitiivad, mida kaunistavad ebakorrapärased valged, vahel
Libahunt on paljude rahvaste usundis esinev ajutiselt või alaliselt hundiks muutunud või muudetud inimene. Libahundi (ka koduhunt, inimesehunt, soend) kujutelm on tuntud ka eesti rahvausundis; võimalik, et laenuna germaani ja slaavi rahvastelt. Eestlaste uskumuste järgi võis libahundiks saada nõia loitsimise needmise läbi või ise teatud maagilisi toiminguid sooritades hundinaha selga tõmbamine, kolm korda ümber nõiutud kivi käimine, enda erilise nõiutud võidega määrimine, nõiasõnade lugemine. Usuti, et libahundid murravad koduloomi, harvem ka inimesi. Esines uskumus, et libahunte eristab tavalistest huntidest valge märk kaelal - jälg kaelas
Varasemate uskumuste kohaselt käis inimese hing ise nõiasõnade mõjul kratiks. Hiljem on levinud arusaam erinevatest esemetest valmistatud krattidest. Üldine on olnud usk , et inimkätega valmistatud krati elluäratamiseks on vaja kuradile kolm tilka verd anda, oma hing talle müüa. Piltlikult võidakse kratiks nimetada varast või vallatut last. Autor: Eduard Tubina, Karl Martin Sinijärv. Tuulispask rahvapärane nimetus keeristuule kohta. Eesti rahvausundis oli levinud kujutelm, et keeristuul on (pahatahtlik) vaim või olend (näiteks: nõid). Autor: Matthias Johann Eisen, Ferdinand Johann Wiedemann.
Apollon oli peajumal Zeusi ja titaanide Koiose ja Phoibe tütar Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Tema sümbolid olid vibu ja nool ning lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsamaid jumalusi. Ta oli valguse, ennustamise ja muusika kaitsja, kellele allusid muusad. Samas valitses ta ka katku ja näriliste üle. Tal oli kaks järglast: Asklepios arstikunsti jumal ja Aristaios põllunduse, puu- ja karjakasvatuse ning jahinduse kaitsja. Rahvausundis hoidis ta eemal kurja. Samuti austati teda Apollo nime all Vana-Roomas. Delfi oraakli kaitsjana oli ta ennustusjumal. Ravimisega seostati kas Apollonit ennast või tema poega, arstikunsti jumalat Asklepiost; samas võis Apollon tuua tõbesid ja epideemiaid. Ta kaitses Kreeka kolooniaid, samuti kariloomi. Muusade juhina olid tema hoole all muusika ja luule, ning üks ta levinud atribuute oli Hermese valmistatud lüüra. Apollonit ülistavaid hümne nimetati paiaanideks. Apollon
tähendusega usuti, et igal taimel veekogul põllul loomal hing on oma , mis kuuleb laulu ja aitab kaasa töö edenemisele ning elujärje parandamisele. Laulude kaudu on säilinud teadmised meie esivanemate elust. Heinategu Palgivedu Lehmalüps Viljalõikus Eesti rahvausundis muusikajumalat ei tuntud Ometi on meie eeposes “Kalevipoeg” tegelaseks laulujumal Vanemuine. See tegelane ilmub esimest korda 19. sajandil Kristjan Jaak Petersoni luuletustes ja Friedrich Robert Faehlmanni muistendites. Olulised kultuuritegelased olid: Friedrich Reinhold Kreutzwald Kirjutas rahvaluule ainestikulise regivärsi vormis eepose “Kalevipoeg” Lydia Koidula Ärkamisaja meelolusid kajastav Eesti esimene naisluuletaja
Lugupeetud õpetaja ja kallid kaasõpilased, ma sooviksin kõneleda teile hingedeajast, mida kõik teavad ajana, mil mälestatakse surnuid ja süüdatakse nende auks koduakendel küünlad. Aga millesse hingedeajal usutakse ja kuidas hingi austatakse, sellest räägin teile kohe lähemalt. Eesti põhjarannikul kutsutakse hingedeaega ka jaguajaks. Eesti rahvausundis on hingedeaeg sügisene periood eesti rahvakalendris surnute mälestamisele pühendatud aeg. Sel ajal austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord aga juba perioodil, mis algab pärast mihklipäeva. On ka arvamusi, et hingedeaeg eelnes vahetult jõuludele või paiknes novembris. Hingedeaja sisse on kuulunud kindlasti hingedepäev.
Äike Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike. Levik Maakeral on äikest korraga keskeltläbi umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate ala...
Eesti mütoloogia Eesti mütoloogia- Eesti rahvapärimuses sisalduv müütide ja nende elementide kompleks Vähe andmeid- hakati koguma alles 19.sajandil Mütoloogilisteks olenditeks peetakse näiteks libahunte, koerakoonlaseid, haldjaid jne… Kes on haldjas? «Haldjas» on gooti laen, mille vasteks on sõna haldan saksa keeles halten (= hoidma, kaitsma) Rahva animistlikus rahvausundis mingi looduseseme, nähtuse või ehitisega seotud ja seda hooldav üleloomulik olend. Reeglina on haldjad seotud kindla kohaga nn võimupiirkonnaga Sisuliselt on nad kohakaitsevaimud Näiteks järvehaldjad, metshaldjad, majahaldjad… Järvehaldjas Haldjate olemusest Nende hing elustab keha- vabahing Vanad eestlased mõistsid haldja all looduses elutsevaid hingesid
ÄIKE Hanna-Liisa Roone ÄIKE Äike ehk pikne on kompleksne elektriline atmosfäärinähtus. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid, harva tromb või vesipüks. Külmal aastaajal tuleb äikesega rünksajupilvedest lumekruupe, jääkruupe ja hooglund. LEVIK Maakeral on äikest korraga keskeltläbi umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas. Näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid. VÄLK Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Tavaliselt on ühe välgu kestvus 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Kõige rohkem...
Basilisk Roomaja-laadne koletis Neid on peetud madude kuningaks hiiglaslik sisalik, suur madu või koletis, kellel on mao saba ja hambad, kuke pea ja lohe tiivad Ükssarv Ükssarvikud esinevad muinas-Mesopotaamia,- Hiina ja -India kunstis ja müütides Olend, kes sarnaneb keha poolest hobusega. Greif Greif oli kotka pea ja tiivulise lõvi kehaga loom antiikmütoloogias Greif on kasutusel ka heraldikas vapiloomana Näkk Näkk on eesti rahvausundis enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend, kes elab vees Usuti, et näkk meelitab ettevaatamatuid veekogu või kaevu äärde ja püüab neid sinna uputada Kratt Kodukaitsja ja varavedaja oli vaid osades majapidamistes Kratt varastab peremehe jaoks naabritelt vilja, raha... Uskumusjutud räägivad võõra krati varastamisest spetsiaalsete nõiasõnadega
nendesse suhtuti loomulikult. Uskumused muutusid ajal, mil tähtsaks sai usk. Tänu usule hakati libahunte hukka mõistma. Seda peamiselt seetõttu, et neid hakati seostama kurjuse ning Jumala teotusega. Keskajal suurenes huvi nende olendite vastu, kuna inimesi, keda kahtlustati libahundiks olemises, hukati avalikult. Jutte libahundist ei kohta me ainult rahvapärimuses, vaid ka 20. ja 21. sajandi kirjanduses. Lood libahundist köidavad inimesi tänase päevani. Eesti rahvausundis teati, et libahundiks võis saada nõia needmise läbi või ise maagilisi toiminguid tehes. Viimase variandi puhul tõmmati näiteks hundinahk selga, määrati end nõiutud võidega, tehti kolm ringi ümber nõiutud kivi, või loeti nõiasõnu. Rahvapärimuse kohaselt moondas inimene end hundiks õhtul ja sai tagasi inimeseks hommikul. Inimkuju taastamiseks pidi läbi viima sarnaseid toiminguid, mis libahundiks saamisel. Usuti, et ka teised inimesed saavad aidata libahundil inimese
Hingesandid 19. sajandil ja 20. sajandi alguses on Mulgimaal käidud õhtuti valgesse rõivastatult vaikselt või uludes akende taga või perest peresse. Hingesandid olid enamasti lapsed. Andeid nad ei palunud, kuid neile anti igasugust surnute mälestamise juurde kuuluvat toidukraami: käkke, pähkleid, ube, herneid. Hing See vana läänemeresoome ühissõna märgib elualget inimeses, loomades ja muus looduses ning on olulisemaid kujutelmi rahvausundis. Hing asub kogu kehas, kuid ka üksikutes elundites, veres, juustes ja küüntes. Hingekujutelmaga kuuluvad kokku sellised nähtused nagu vari ja hingamine ehk hingus, samuti nimi. Kõigi nende koosmõjul oli inimese hingejõud tugevam või nõrgem. Näiteks lastel oli hing nõrgem kui täiskasvanutel. Hinge sisaldavaid kehaosi, nagu juukseid, küüsi, verd, ei jäetud kunagi laokile, et nende kaudu ei saaks keegi omanikku mõjutada või haigusi saata. Näiteks laialiloobitud või õue visatud
Historia" basiliski kui väikest madu, kelle pilk tapab ja kelle roomamisest jääb maha mürgise lima rada. Muudes allikates on väidetud, et basiliski pilk võib kivistada, ning nende hingeõhk võib olla mürgine. Greif oli kotka pea ja tiivulise lõvi kehaga loom antiikmütoloogias. Greife kujutati skulptuuridena assüüria-babüloonia kultuuris. 8. sajandil e.m.a. levis Kreekasse ja Rooma, kust hiljem võeti kasutusel keskaegse ornamendi kujuna. Näkk-on eesti rahvausundis enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend, kes elab vees. Usuti, et näkk meelitab ettevaatamatuid veekogu või kaevu äärde ja püüab neid sinna uputada. Usuti, et näkk esineb enamasti naise kujul, kuid võib moondada ennast ka erinevateks esemeteks. Gorge oli vanakreeka mütoloogias Aitoolia pealinna Kalydoni printsess, Oineuse ja Althaia tütar. Tal oli 4 venda, kellest tuntuim on Meleagros, ja 3 õde, kellest tuntuim on Deianeira.
mõtiskluseks, võimaluse märgata ümbritsevas seda, mida argitoimetuste tuhinas on pea võimatu tähele panna: kuidas „lõhnab lehti juues toom” ja maine on nii rõõm kui valu; kuidas surelik võib tunnetada ennast osana tervikust ja hetkega mõista selle terviku – ja seega iseenda – igavikulisust. Tuhat aastat on siinjuures kõigest abivahend, inimmõistusele hoomatavam ajaühik, et lugejat mitte liiga laiale teele eksitada; nii nagu loodusnähtused on rahvausundis tõlgendatud inimkujulisteks, lihtsustamaks suure maailma mõistmist ja lubades toetuda rituaalidele, mida on võimalik suunata ühele konkreetsele jumalusele. Siin me näeme mütoloogilist maailmavaadet, maa-taeva ja inimliku-jumaliku eristamist, inimese püüdu ja unistust jõuda täiuslikkuseni. Esimese kahe stroofiga juhatatakse lugeja järkjärgult luuletuse maailma, tutvustatakse talle olukorda; kolmanda stroofi alguseks seisabki ta äkki soojas kevadöös väraval ja tunneb aja
Hingedepäeva on nimetatud juba 14. sajandi allikates, kuid tema tähistamine (nagu ka 1. november ehk pühakutepäev) on jäänud omauskumustele tugineva hingedeaja varju. 1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad. Hing See vana läänemeresoome ühissõna märgib elualget inimeses, loomades ja muus looduses ning on olulisemaid kujutelmi rahvausundis. Hing asub kogu kehas, kuid ka üksikutes elundites, veres, juustes ja küüntes. Hingekujutelmaga kuuluvad kokku sellised nähtused nagu vari ja hingamine ehk hingus, samuti nimi. Kõigi nende koosmõjul oli inimese hingejõud tugevam või nõrgem. Näiteks lastel oli hing nõrgem kui täiskasvanutel. Hinge sisaldavaid kehaosi, nagu juukseid, küüsi, verd, ei jäetud kunagi laokile, et nende kaudu ei saaks keegi omanikku mõjutada või haigusi saata
ühitati kuu- ja päikese-aasta. HINGESANDID 19. sajandil ja 20. sajandi alguses on Mulgimaal käidud õhtuti valgesse rõivastatult vaikselt või uludes akende taga või perest peresse. Hingesandid olid enamasti lapsed. Andeid nad ei palunud, kuid neile anti igasugust surnute mälestamise juurde kuuluvat toidukraami: käkke, pähkleid, ube, herneid. HING See vana läänemeresoome ühissõna märgib elualget inimeses, loomades ja muus looduses ning on olulisemaid kujutelmi rahvausundis. Hing asub kogu kehas, kuid ka üksikutes elundites, veres, juustes ja küüntes. Hingekujutelmaga kuuluvad kokku sellised nähtused nagu vari ja hingamine ehk hingus, samuti nimi. Kõigi nende koosmõjul oli inimese hingejõud tugevam või nõrgem. Näiteks lastel oli hing nõrgem kui täiskasvanutel. Hinge sisaldavaid kehaosi, nagu juukseid, küüsi, verd, ei jäetud kunagi laokile, et nende kaudu ei saaks keegi omanikku mõjutada või haigusi saata
.........................................................................................................6 Kasutatud kirjandus...................................................................................................8 2 Sissejuhatus Igaüks meist on näinud äikesetormi ajal välku, kuid vähesed teavad täpselt, millega tegu on. Äikese võimsusest räägib minevik, mil vanaaja jumalate relvaks oli välk (Zeus, Eesti rahvausundis Pikker või Pikne). Ma tahtsin väiksena alati teada, miks välk tekib. Välk on võimas nähtav elektrilahendus (äikese tajutav valgusefekt), mis esineb pilvedes, pilvede vahel või maapinna ja pilve vahel. 1. Välk 1.1. Välgu olemus Alles paarsada aastat tagasi 1752. aastal tõestati katsega, et välk on elektriline nähtus. Selle katse korraldas kuulus ameeriklane Benjamin Franklin. Katse oli erakordselt ohtlik. Laboris samalaadset katset proovinud eestlane Georg Wilhelm
-20. sajandini. Rootsiajal püsib olukord üsna samamoodi nagu 16. sajandil. Vahe on võib-olla selles, et Põhja-Eesti saab varem luterlikuks kui Lõuna-Eesti. Pühakud ei mahu luterlikku maailmapilti, luterlased ei omasta pühakutele sakraalset mõõdet pärast nende surma. Katoliiklased usuvad, et pühakud on olemas, nad on kuskil kõrgemal vaimsetes sfäärides ning neile on kergem ligi saada kui Jumalale, kuna nad on lähemal inimestele ning rohkem inimesed. Tõsisem murrang rahvausundis toimub 1720.-1730. aastatel, kui Eestisse jõuavad vennaste koguduse liikumise käimalükkajad. Mentaliteedis muutub midagi väga tõsiselt, toimub sisuline-usuline ärkamine ristiusule väga paljudes kihelkondades. Vanad katoliku kombed jäävad minevikku ning rahvas hakkab omal algatusel koos käima ja palvetunde pidama. Nad käivad ka kirikud ning kuuluvad kiriku kogukonda, kuid kirik ei anna neile seda, mida nad saavad enda palvetundides, kus nad ise arutavad pühakirja,
Libahunt Libahunt on paljude rahvaste usundis ajutiselt või alaliselt hundiks muutunud inimene. Libahunt on tuntud ka Eesti rahvausundis võimalik ,et tulnud germaani või slaavi rahvastelt.Eestlaste uskumuste jargi võis saada libahundiks kas nõia loitsutamise abil või enese teatud maagilisi toiminguid sooritades. Libahundiks saamise maagilised tomingud olid kas hundinaha selga panek ,ümber nõiutud kivi kolm korda käimine, erilise nõiutud võidega määrimine või nõiasõnade lugemise abil. Arvati, et libahundid murravad koduloomi. Usuti, et libahunti eristab
kirjeldatud erinevalt - kõrvetab nahka, pilk ja hiiglasliku sisalikuna, ohver langeb basiliski suure maona või võimusesse koletisena, kellel on mao saba ja hambad, kuke pea ja lohe tiivad Greif Greif oli kotka pea ja tiivulise lõvi kehaga loom antiikmütoloogias Greife kujutati skulptuuridena assüüria- babüloonia kultuuris. 8. sajandil Greif on kasutusel ka heraldikas vapiloomana. Näkk Näkk on eesti rahvausundis enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend, kes elab vees Usuti, et näkk esineb enamasti naise kujul, kuid võib moondada ennast ka erinevateks esemeteks Usuti, et näkk meelitab ettevaatamatuid veekogu või kaevu äärde ja püüab neid sinna uputada Kratt Kodukaitsja, varavedaja Ta teeb oma peremehe Kratt varastab peremehe rikkaks, suurendab karja jaoks naabritelt vilja, raha ja hoolitseb selle eest jmt
Häädemeeste Keskkool Luulekogu analüüs CAROLINA PIHELGAS KIRI KODUST CAROLINA PIHELGAS Carolina Pihelgas on sündinud 24. veebruaril 1986. aastal. Ta on eesti luuletaja ja tõlkija, ajakirja Ninniku toimetaja ning Värske Rõhu peatoimetaja. Pihelgas on õppinud Tartu Ülikoolis usuteadust ja religiooniantroloogiat ning kaitsnud aastal 2012 magistritöö teemal ''Meieisapalve eesti rahvausundis: lausung ja lausumine (M. J. Eiseni rahvaluulekogude põhjal). Carolina kuulub alates 2012. aastast Eesti Kirjanike Liitu. RAAMATUD Luule 2006 ''Sõrmemuster'' 2010 ''Metsas algavad hääled'' 2011 ''Õnnekangestus'' 2014 ''Kiri kodust'' Tõlked 2010 Pablo Neruda, ''Kapteni laulud'' 2012 Miranda July, ''Siin oledki sa kõige rohkem oma'' 2012 Tor Ulven, ''Sinagi kuulud kiviaega''
kalakarjasest vaimolend: Muistendid mitmesuguste eritunnustega hiidkalast (sabata, ühe silmaga, punase silmaga, sammaldunud pea või seljaga) on tuntud mitmete rahvaste folklooris. Kalandusealasest kirjandusest võib saada kinnitust, et nn tölpsabakalu on tegelikkuses olemas. Teada on juhtumid, kus püüti haruldane sabata haug, kelle keha lõppes selja ja pärakuuimega, samuti saadi kalapüügil lest, kellel puudus keha tagumine kolmandik. Rahvausundis on eeldusi tähenduslikuks saada samuti püsihaavanditega (nn reiaga) kaladel. Ka on väga suurte haugide ülapool tõesti tumerohelise värvusega, nii et tundub, nagu vees lebaks sammaldunud puuront. Muistendirühm järvede rändamisest
Kui lapsele öelda, et ta peab jõe- või järvevees ettevaatlik olema, ei anna see ütlemine alati soovitud tulemust. Laps ei pruugi aru saada, et vesi võibolla ohtlik. Kui talle aga rääkida, et vees elab õel vanake, näkk, kes tirib inimesi alla vetesügavustesse, võtab laps sõnumi tõenäoliselt hoopis teistmoodi vastu. Rahvausundi kõige olulisem funktsioon on aga olemasolusse seoste ja mõte loomine. Olendid, loomad, linnud, putukad ja taimed on rahvausundis väga tähtsal kohal ja nende tähendust rahvausundis tõlgendatakse erinevalt vastavalt iga riigi traditsioonidele. Oluline on nende tõlgenduste lastele edasi rääkimine. Tänapäeva lastel on vaja treenida kuulamis- ja jutustamisokust, seda saab teha jutustades rahvausundist. Kuuldes vanu muistendeid müstilisest loodusest ja maastikest areneb lastel fantaasia. Piiblist võis lugeda, kuidas tuleks elada, et taevasse pääseda, aga nii maiste ja samas nii elutähtsate probleemide
Majades tuleks hoiduda telefoniga knelemast, televiisori vaatamisest (maailmas on kllaga niteid tulekahjude kohta, mis phjustatud vlgulgist TV- antenni!), ahju ktmisest (suitsusammas toimib laetud osakeste suure kontsentratsiooni tttu piksevardana), hoida eemale isegi seinakontaktidest. ike mtoloogias Paljude rahvaste mtoloogias on ikese phjustajaks usutud jumalaid vi jumalusi. Vanakreeka mtoloogias on ikese- ja peajumalaks Zeus; Eesti rahvausundis ike vi Pikker vi Pikne jne. Mt piksest ehk ikesest Vadjalaste uskumustes figureerib pikne kui taevase liolendi triist vi tema tegevuse ilming. On iseloomulik, et mristamise puhul on eldud ka, et jumal kolistab vi mristab vi et jumal, eriti aga Pha Eelja sidab hobusega vi vankriga mda kive. Jumaliku ilmutusena on mristamist peetud paha tagakihutamiseks. Sarnaselt vikerkaarele pole tohtinud ka pikset narrida. Pilvele srmega nitamine pidi kaasa tooma pikselgi
Fourth level PALUKÜLA HIIEMÄGI Fifth level Paluküla hiiemägi asub Lõuna Harjumaal Paluküla küla südames. Paluküla hiiemägi on olnud ümberkaudsetele elanikele läbi mitme inimpõlve eriline ja püha. Juba ammustel aegadel on käidud hiiemäel ohverdamas. Ande viidi hiiemäel asuvasse Tõnniauku. Tõnn on eesti rahvausundis koduhaldjas ja oli tavaks viia talle ohvrianniks uudsevilja, samuti tapetud loomade liha, värskelt küpsetatud leiba ja kõigest muust, mis majapidamises keedeti, küpsetati, kasvatati. PALIVERE HIIEPUU Click to edit Master text styles Vana muistendi järgi olla Palivere Second level hiiepuud kusagilt mujalt tulnud ja sinna Third level pidama jäänud
(vt välgu toime). Majades tuleks hoiduda telefoniga kõnelemast, televiisori vaatamisest (maailmas on küllaga näiteid tulekahjude kohta, mis põhjustatud välgulöögist TV-antenni!), ahju kütmisest (suitsusammas toimib laetud osakeste suure kontsentratsiooni tõttu piksevardana), hoida eemale isegi seinakontaktidest. Äike mütoloogias Paljude rahvaste mütoloogias on äikese põhjustajaks usutud jumalaid või jumalusi. Vanakreeka mütoloogias on äikese- ja peajumalaks Zeus; Eesti rahvausundis Äike või Pikker või Pikne jne. Staatiline elekter Staatiline elekter on äratanud inimestes huvi juba sajandeid. Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid, nagu näiteks sulgi. Nüüd
väe. Mitmetel metsas elutsevatel loomadel olevat olnud eriline vägi. Usse kardeti nende mürgi tõttu ning tihti seostati neid surnutega. Arvati, et loomadel, lindudel sisaldavad ohtrasti elujõudu ning väge küüned, kihvad, nokad, sarved ja suled. Kes selliseid asju endale sai, sai endale ka vastava olendi jõu, võimu ning väe. Vee vägi Meie kodumaa rohkearvulised jõed ja järved ning meri on moodustanud eesti rahva elus, rahvakultuuris ja rahvausundis sama tähtsa ökoloogilise tagapõhja kui mets. Veel on rahvausus olnud alati ja kõikjal puhastav ja pühitsev mõju, teiselt poolt ka võõras ja vaenulik vägi, mis inimestele haigusi võis tuua. Veest ja pühadest veekogudest on vanarahvas aga ka parandust mitmesuguste hädade ja haiguste vastu otsinud: näiteks tervise-, elu-, silma-, ilma-, uduallikatest. Inimesed uskusid allikate ravivasse toimesse ning haiguste korral koguneti allikate juurde
sama tulemuslikult kui tulekera taeva all. · Neid seostati meteoriidikatastroofiga ( Altai greifid). · Võlurid kasutavad greife nagu sfinksegi sageli varanduse valvajana. · Kuigi greifid on üsna metsikud, on teada, et käputäiel kogenud võluritel on läinud korda ühega neist sõbraks saada · Greifid toituvad noorest lihast. · Greif on kasutusel ka heraldikas vapiloomana. Näkk · On eesti rahvausundis enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend, kes elab vees. · Usuti, et näkk meelitab ettevaatamatuid veekogu või kaevu äärde ja püüab neid sinna uputada · Usuti, et näkk esineb enamasti naise kujul, kuid võib moondada ennast ka erinevateks esemeteks. · Näkk kuulub eesti rahvapärimuses mõjukaimate tegelaste hulka. · Näkitaolised veeolendid on tuntud väga paljude rahvaste mütoloogias, palju ühisjooni
Ta otsustas maa luua.Ta teatas sellest ka vanapaganat kelle ta võttis omale orjaks.Ta käskis vanapaganal maa luua, nii et ta tooks vee alt põhja kottidega ülesse.Ta oli toonud juba väga mittu kotti pinnale.Siis käis suur pauk ja kottid plahvatasid.Nii tekkiski Maa. 9) Kurat(Vanapagan)- Jumalaks pürgiv vaim, kes võib meelitada ka inimesi pattu tegema. Pisuhänd(Tulihänd)- Ise tehtud asi miss hakkab sulle varandust kokku tooma. Kratt(Puuk)- Varavedaja. Näkk- Eesti rahvausundis enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend, kes elab vees. Libahunt- Inimene kes muutub täiskuu ajal hundiks. Kodukäijad- Surnud hinged. Haldjas- Kohakaitsevaim. Virmalised- Atmosfääri kõrgemates kihtides esinev optiline nähtus, mille põhjustajaks on Päikeselt lähtuvate laetud osakeste (niinimetatud päikesetuule) kokkupõrked Maa atmosfääri osakestega. Katk- Kergesti leviv nakkushaigus, mille tekitajaks on bakter Yersinia pestis. 10)a)...........................................
vastupidi konkreetne ja emotsioonitu. Kui muistend püüab tõsiseltvõetavuse huvides lisada teatud fakte (asukoht, keegi kes oli kohal, tuntud tegelased), siis memoraat keskendub rohkem kogemuse edasiandmisele ja sisaldab kogemuse seisukohalt (mitte kuulaja seisukohalt) olulisi fakte. 41. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid. Reet Hiiemäe sari eesti rahvausundi erinevate valdkondade kohta(armastus, kaitsemaagia, ended ja ennustused) “Ended ja ennustamised eesti rahvausundis“, „Kaitsemaagia eesti rahvausundis“. Oskar Loorits „Eesti rahvausundi maailmavaade“ Uku Masing „Eesti usund“ 42. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? Usk hingedesse, sandid kui hinged kes tulevad pikalt rännakult kaugest teispoolsusest. Viljaõnne toomine külastatavatesse peredesse. 43. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kolm näidet inimelu keskse sündmusega seotud siirderiituse kohta.
Keskmine eluiga on 1,2- 1,6 aastat. Maksimaalne eluiga 5 aastat ja 2 kuud. Tutt-tihane kuulub kaitsvate liikide hulka. Põhjatihane Põhjatihasel on hele tiivalaik, suur pea, kohev sulestik. Iseloomulik on ninahäälne kare venitatud kutsehüüd. Elutseb okas- ja segametsades, toiduks putukad, seemned ja marjad. Eestis üldlevinud harilik haudelind. Tihane rahvausundis Tihastega seostuvad mõningad mütoloogilised kujutlused. Nende häälitsemine elamu läheduses on halb enne, enamasti ette kuulutades inimese või looma surma. Kunagi lasknud peremees kariloomade vahele hüüdma tulnud tihase püssiga maha, mille järel naabri lambad ära surnud. Kagu-Eestis peeti tihase häälitsemist teekäija suhtes vasakul heaks märgiks, paremal halvaks märgiks.
Levik Maakeral on äikest ühtaegu umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid. Äike mütoloogias Paljude rahvaste mütoloogias on äikese põhjustajaks usutud jumalaid või jumalusi. Vanakreeka mütoloogias on äikese- (ja peajumalaks) Zeus; Eesti rahvausundis Äike või Pikker või Pikne jne. Keerlev äikesetorm (Cumulonimbus arcus), pildistatud 17. juuli, 2004, Hollandis. Välk Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Enamik välkudest algavad ja lõpevad siiski äikesepilves ning nad ei põhjusta muud, kui valgusesähvatust, müristamist ja keemilisi reaktsioone.
aprill. ENE 1 // Valgus, 1985. Tõlkinud L.Liivak ja A.Raitviir, Loodusentsüklopeedia // Odamees 2001. http://et.wikipedia.org/wiki/Austraalia http://www.austraalia.info/austraalia/maast-ja-ilmast http://www.godiscover.ee/?id=1311 http://www.hot.ee/nadka/profile/austraalia.html Laurits,P. ,,Austraalia aborigeenide kunst" http://www.triennial.ee/vana/tgtkonverents_laurits.htm Niglas,M. ,,Taevajumalad Austraalia rahvausundis" http://www.folklore.ee/Tagused/nr15/niglas.htm http://www.miksike.ee/ http://www.hot.ee/aussie/loodus.html 9
Lavaline kaksus, alati on tegelasi tegevuses ainult kaks (naine ja madu, mees ja naine, jumal ja mees) Mao kõne Kinkija kellelegi kingitakse midagi, see on omamoodi proovilepanek Samad tegelased Sugupoolerollide kehtestamine Hoiatus uudishimu/sõnakuulmatuse eest Karistus 16. Kuidas on seotud omavahel piiblimüüt inglite langemisest (nt Js 14:12-21, Ilm 12:1-10) ja rahvapärane seletus haldjate tekkimisest? Inglid rahvausundis taevas oli sõda (mihklipäeval) ja ingeid (ja kurat ka) visati taevast alla. Kurat oli jumala kõige püham ingel tahtis jumalast veel ülemaks saada, aga siis viskas jumal ta taevast maha. See, kes vette kukkus sest sai veealajas, kes metsa kukkus, sellest sai metsaaljas, kes väljale, see väljaaljas. On olemas veevaimud, maavaimud ja metsavaimud (eelnev tekst) Piiblis (taevas oli jälle sõda ka), inglid olid jumala juhiste täitjad maailma loomisel (ehk siis pmst lõid
Säärase elektrilöögiga kaasneva magnetvälja toimel võibki süda seisma jääda. Erinevalt otsesest äikesetabamusest ei põhjusta magnetväli inimese kehal põletushaavu ja verevalumeid. Arvatavasti võib just piksega kaasneva magnetvälja arvele kirjutada jalgratturite salapärase hukkumise mitmes paigas. Äike mütoloogias Paljude rahvaste mütoloogias on äikese põhjustajaks usutud jumalaid või jumalusi. Vanakreeka mütoloogias on äikese- (ja peajumalaks)Zeus; Eesti rahvausundis Äike või Pikker või Pikne jne. Ettevaatus abinõud Et ennast äikese eest kaitsta, tuleb hooned kaitsta korralike piksevarrastega.Tasub eemale hoiduda kõrgetest puudest lagedal väljal, eriti ohtlikud on lehtpuud (tammed) just nende suure veesisalduse tõttu (vt välgu toime). Majades tuleks hoiduda telefoniga kõnelemast, televiisori vaatamisest (maailmas on küllaga näieid tulekahjude kohta, mis põhjustatud välgulöögist TV-antenni!), ahju
muusik, ta on intelligentne- Ta näeb igat vale läbi. Lühidalt öeldes on ta macho (mehelik, veidi ülbe, egoistlik) ideaalkujutis. (Dommermuth-Gudrich, Gerold, 2004. Müüdid: Tuntumad Vanakreeka Müüdid. Apollon. Gerstenberg Verlag. Lehekülg 50) Eri aegadel ja paikades on Apollonit peetud valguse, päikese, tõe, muusika, ennustamise, arstikunsti, ravimise, katku, luule, kunstide, vibulaskmise, oraaklite, templite, teadmiste ja särava nooruse jumalaks. Rahvausundis hoidis ta eemal kurja. Etruskide kreekamõjulises mütoloogias tunti teda Apulu nime all. Samuti austati teda Apollo nime all Vana-Roomas ning tema kultus on levinud tänapäevases kreeka-rooma uuspaganluses. Delfi oraakli kaitsjana oli ta ennustusjumal. Ravimisega seostati kas Apollonit ennast või tema poega, arstikunsti jumalat Asklepiost; samas võis Apollon tuua tõbesid ja epideemiaid. Ta kaitses Kreeka kolooniaid, samuti kariloomi. Muusade juhina olid tema hoole all muusika ja
Jaguajal oodati hingi koju ja kostitati neid. Õhtuti mõistatati ja ei tohtinud kedrata. Kogu kombestik sarnanes mujal tähistatud hingedeajaga. Kalendriuurijad on arvanud, et jaguaeg/hingedeaeg on olnud muistse aastavahetuse tsükkel, aeg, mil ühitati kuu- ja päikese-aasta. 7 Hing See vana läänemeresoome ühissõna märgib elualget inimeses, loomades ja muus looduses ning on olulisemaid kujutelmi rahvausundis. Hing asub kogu kehas, kuid ka üksikutes elundites, veres, juustes ja küüntes. Hingekujutelmaga kuuluvad kokku sellised nähtused nagu vari ja hingamine ehk hingus, samuti nimi. Kõigi nende koosmõjul oli inimese hingejõud tugevam või nõrgem. Näiteks lastel oli hing nõrgem kui täiskasvanutel. Hinge sisaldavaid kehaosi, nagu juukseid, küüsi, verd, ei jäetud kunagi laokile, et nende kaudu ei saaks keegi omanikku mõjutada või haigusi saata
eelkõige muusikuid, sest ta õpetab ja juhendab naisi nende töödes. Apollon 1 ÜLESANDED Apollon (ka Phoibos; Vana-Rooma: Apollo) oli vanakreeka mütoloogias peajumal Zeusi ja Leto poeg ning jahijumalanna Artemise kaksikvend. Tema sümbolid olid vibu ja nool ning lüüra. Apollon oli kreeka religiooni üks tähtsaimaid jumalusi: valguse, ennustamise ja muusika kaitsja, kellele allusid muusad. Samas valitses ta ka katku ja näriliste üle. Rahvausundis hoidis ta eemal kurja. 2 TÄHTSAMAD TEOD Apollon tappis Delphi lähedal draakon Pythoni, kes oli maaema Gaia laps ning elas Parnassose koopas. Pärast kaljumao tapmist rajas Apollon sinna oma pühamu, kus preestitar Pythia ennustas temalt saadud inspiratsiooni mõjul tulevikku. Enne aga pidi Apollon oma tegu kahetsema ja Zeus sundis teda kuriteo hüvitamiseks kahel korral sureliku inimese orjaks hakkama. Legendi järgi oli Apollonil sõber Hyakinthos, kelle ta kogemata surmas
inimesele), mitte vertikaalne nagu kõrgreligiooni puhul. Vertikaalsus avaldub selles, et religioon liigub “kõrgemalt” (nt paavst) madalamale tavalise inimese poole. Samuti võiks rahvausundile iseloomulikuks pidada vahetust: seda kogetakse/ sündmusi/üleloomulikku kogetakse ise. Kõrgreligioonis aga vahendatakse inimestele kellegi kokkupuudet üleloomulikuga. Oluline on ka see, et kõrgreligiooni puhul on tavaliselt olemas üks “õige” jumal vms, kuid samas rahvausundis võib olla asju/isikuid/ olendeid, mida/keda uskuda väga palju ning iga inimene võib leida oma. Kõrgreligiooni puhul on ka tavaliselt olemas õpetajad (või need samad vahendajad), kes võivad rahvausundis puududa. Rahvausund on isiklikum kui kõrgreligioon. Rahvausundit vahendavad nt usundilegendid [NB! ebatäpne mõiste, õige on “usundiline muistend”], kuid samas võivad seda teha ka memoraadid ning miks mitte ka loitsud. 40. Mis ons memoraat
........................................................................................ 17 2.7 ELUIGA............................................................................................................ 18 2.8 SAADUSED JA NENDE KASUTAMINE........................................................................18 2.9 HARILIK MÄND EESTIS........................................................................................19 2.10 RAHVAUSUNDIS............................................................................................. 20 2.11 MESIPUUD.................................................................................................... 20 2.12 SEENHAIGUSED............................................................................................. 21 2.13 KAHJURPUTUKAD........................................................................................... 22 2.14 MUUD KAHJUSTAJAD......
Peaaegu kõigis teadetes, kus kirjeldatakse vaimu väljakutsumist taldrikuga, on nõutavaks peetud küünlavalgust. Ainult Pärnu-Jaagupist on üksikteade, mille järgi toiminguks vajatakse kuuvalgust. !13 Teiseks tuntud vaimudega suhtlemise vahendiks on kõnelevad lauad või pingid. Siin on põhiatribuudiks laud, mis soovitavalt peaks olema kolmejalgne ja valmistatud ilma ühegi naelata, kuna raud on rahvausundis tuntud tõrjemaagilise toime poolest. Lauale/pingile esitatakse mitmeid küsimusi ja vastuseks kopsib laud jalaga. Alfabeeti kasutatakse analoogiliselt taldrikukeerutamisega. Puupingi abil ennustamine oli levinud eelmise sajandi alguskümnendil, kus vaimudega suhtlema kogunes kindlasse peresse enamasti noorem rahvas. Raamatuga ennustamiseks vajatakse kääre, niiti ja raamatut. On hea, kui raamatul on mustad kaaned. Niit seotakse raamatu ümber ja käärid asetatakse kaantele
eesti rahvausund eesti rahvausund kui uskumuste segu *mõiste eesti tavausun tähistab uskumuste kogumit, mis valitses Eestis eistiusu ajal, st pärast aastail 1208-1227 toimunud ristiusustamist. Oli ristiusu ning rahvuslikkude uskumuste segu. vaimolendid ja looduse hingestatus *usuti, et on olemas palju nähtamatuid olendeid- haldjaid, vaime ning väiksemaid jumalaid ja jumalusi. *usuti, eti inimene sai teispoolsusega sidet lüüa nii palvetamisega,kui ohverdamisega *rahvausundis läbis arusaam väest- määratlemata energiast, mida sai kasutada ja suunata ning mis avaldus nii kiriku kui ka looduse kaudu. pühapaigad *pühapaigad asusid looduses- hiied, pühad puud, kivid allikad ja ohvrimäed- sinna viidi ande ja oodai abi. *looduslikkude pühapaikade seas oli lihtsalt ravipaiku ja ka tugevama väega kohti. elu pärast surma *surm ei tähendanud elu lõppu: elu jätkus teises ilmas, kust lahkunud said omakseid ja järeletulijaid aidata. Kalm oli ka suhtlemispaik
hinduism on religioon või mitte. 33. Iseloomusta vähemalt kolme veedade ajastu jumalat, nende olemust, "tegevusvaldkondi" ja omavahelisi suhteid. Agni-tulejumal(vene k tuli).Indra-äikesejumal/taevajumal, ta on kige populaarsem jumal, temast kirjutati kõige tuntuimas mandalas:nr33)Vayu-tormi/tuuejumal,ta aitab hoida maailma korras. Ähvardab ja karistab inimesi, kui nad rituaale ei tee. 34. Kirjelda [nt toetudes Ü. Valgu ja S. Lourdusamy artiklile], kuidas suhestuvad Tamili rahvausundis braahmanlikud "suured jumalad" ja kohalikud "külajumalad". 35. Kuidas on seotud Kirde-India hõimureligioonid ja (nt Kmakhy templiga seotud) tantra praktikad? 36. Kes ja millal võttis kasutusele alama mütoloogia mõiste? Missuguste arusaamadega on selle mõiste kasutuselevõtt seotud? 19.sajandil Jacob Grimm. Wilhelm Schwartz-rahvapärimus kui hilisema polüteismi lähtekoht. Evolutsiooni-idee,Pärimuslik jutt,Lühike,Koskkonnale kohandatud,Lokaliseeritud,Usutav või
vaenlaste vastu (Heintalu 2006a: 249). Elavate maailma jäid kinni ka mustad nõiad; võlgnikud; inimesed, kelle töö jäi pooleli; rikkusest kinnihoidjad; kurjade inimeste hinged (Heintalu 2006a: 259); patused inimesed, vanapoisid, vanatüdrukud, ahned ja kadestajad, kuid ka need inimesed, kes polnud ise oma surmas süüdi: õnnetusjuhtumite ohvrid, uppunud, mõrvatud, iseäranis hukatud lapsed. Eesti rahvausundis sai "vääralt surnust" kodukäija, kusjuures kodukäija võis ilmuda mitte ainult omas kehas ("elav surnu") vaid ka teisikuna, hingena, viirastusena, loomana.30 28 "" (vene keel) 29 "" (vene keel) 30 Eisen,M.J. Kes hakkab kodu käima? [WWW] http://www.folklore.ee/rl/pubte/ee/vanad/eisen/koduk/iii.html , viimati vaadatud 04.10.2008 22
Avatud süsteem, pidevalt muutuv ja täienev; Eri algete konglomeraat, milles ühendatud eri päritolu ja erineva vanusega elemendid Uute elementide tõlgendamine vanade arusaamade aluse ja vanade elementide tõlgendamine uute arusaamade alusel. Uute tähenduste loomine pidevad loomisprotsessis. Rahvausundit iseloomustab heterogeensus, ebaloogilisus, vastuolulisus Seostub etniliste traditsioonide ja folgiga Oluline on silmas pidada, mis ajastu rahvausundit kirjeldame. 19nda sajandi rahvausundis elasid kõrvuti jumal, vaimud jm müütilised olendid. Tunnused, mis eristavad rahvausundit suurusunditest: Sünkretism (erinev algupära, heterogeensus – nt reinkarnatsiooni idee levib praegu Euroopas) Orienteeritus reaalsele elule (mitte, et mis on „lunastus”, mis „patt”) 35. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost. Uku Masing – „Eesti usund“ 36. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus?
Avatud süsteem, pidevalt muutuv ja täienev; Eri algete konglomeraat, milles ühendatud eri päritolu ja erineva vanusega elemendid Uute elementide tõlgendamine vanade arusaamade aluse ja vanade elementide tõlgendamine uute arusaamade alusel. Uute tähenduste loomine pidevad loomisprotsessis. Rahvausundit iseloomustab heterogeensus, ebaloogilisus, vastuolulisus Seostiub etniliste traditsioonide ja folgiga Oluline on silmas pidada, mis ajastu rahvausundit kirjeldame. 19nda sajandi rahvausundis elasid kõrvuti jumal, vaimud jm müütilised olendid. Tunnused, mis eristavad rahvausundit suurusunditest: Sünkretism (erinev algupära, heterogeensus nt reinkarnatsiooni idee levib praegu Euroopas) Orienteeritus reaalsele elule (mitte, et mis on ,,lunastus", mis ,,patt") 35. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost. Uku Masing ,,Eesti usund" 36. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? Mardipäev (10. Nov)
Varuna on Taeva (ja vee?) ja universumi valitseja. Teda on kujutatud ka jumalana, kelle ülesandeks oli mõista kohut inimeste üle. Agni oli tulejumal, kes koldetulena oli alati kohalolev ning kaitses kodu. Ta oli tuntud kui jumalate ja inimeste vahendaja, kes kannab ohvriannid jumalani. 34. Kuidas on (nt India ainese näitel) mütoloogia seotud sotsiaalse ja materiaalse tegelikkusega? 35. Kirjelda toetudes Ü. Valgu ja S. Lourdusamy artiklile, kuidas suhestuvad Tamili rahvausundis braahmanlikud “suured jumalad” ja kohalikud “külajumalad”. Universumit valitsevad suured jumalad on inimestele nii kaugele jäävad, et kipuvad pigem tagaplaanil olema. Nimelt inimesed ei taha oma pisekeste muredega kõige vägevamaid jumalaid tülitada, vaid räägivad hoopis külajumalatega, kes on inimestele palju rohkem lähemal. Kuigi inimeste igapäevaelus jäävad suured jumalad tagaplaanile on nad loomismüütides väga tähtsal kohal, kes on külajumalate esivanemad.
3.Agni - tulejumal. Tuli kui vahendaja inimeste ja jumalate vahel. Koldetulena alati kohalolev ja kaitsev. Usuti olevat paljudes kohtades tulepulgast välguni. Ka preestrite jumal ohvritule persofikatsiooni tõttu. Jumalik teadmine, juhatab inimese jumalateni. Lad keeles ignis , vene keeles ogon. 4.Lisapunktideks Vayua - tormi- ja tuulejumal, erakordselt ilus ja Surya - päikesejumal. 42. Kirjelda (nt toetudes Ü. Valgu ja S. Lourdusamy artiklile), kuidas suhestuvad Tamili rahvausundis braahmanlikud "suured jumalad" ja kohalikud "külajumalad". Igal külal või kohal on oma jumalad, kes on aidanud sellel kohal olla viljakas, toovad sisse midagi, aitavad neid läbi raskete aegade. Need võivad olla nii esivanemad kui ka lihtsalt jumalad. Suuri jumalaid austatkse ka aga nad pole väikestes külades nii tähtsad,, suurem rõhk on omajumalatele 43. Missugused arusaamad teispoolsusest avalduvad eesti (ja teiste läänemeresoome rahvaste) mardipäevalauludes
annaabi.ee 
