Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Välk (0)

1 Hindamata
Punktid
Lähte Ühisgümnaasium
Välk
Referaat
Kaarel Aruoja
11. klass
Õpetaja: Jaak Vaabel



Lähte 2011

Sisukord


Välk 1
Referaat 1
Sisukord 2
Sissejuhatus 3
1.Välk 3
1.1.Välgu olemus 3
1.2.Välgu tekkepõhjused 4
2.Ettevaatusabinõud 5
2.1.Piksevardad 5
2.2.Lihtsamad ettevaatusabinõud 6
3.Välgu mõju 6
3.1.Välgu mõju loodusele 6
3.2.Pikselöögi mõju elusorganismile 7
Kokkuvõte 7
Kasutatud kirjandus 8

Sissejuhatus


Igaüks meist on näinud äikesetormi ajal välku, kuid vähesed teavad täpselt, millega tegu on. Äikese võimsusest räägib minevik , mil vanaaja jumalate relvaks oli välk ( Zeus , Eesti rahvausundis Pikker või Pikne ). Ma tahtsin väiksena alati teada, miks välk tekib. Välk on võimas nähtav elektrilahendus (äikese tajutav valgusefekt), mis esineb pilvedes, pilvede vahel või maapinna ja pilve vahel.
  • Välk


  • Välgu olemus


    Alles paarsada aastat tagasi 1752. aastal tõestati katsega , et välk on elektriline nähtus. Selle katse korraldas kuulus ameeriklane Benjamin Franklin. Katse oli erakordselt ohtlik. Laboris samalaadset katset proovinud eestlane Georg Wilhelm Richmann sai tabamuse välgulöögiga.
    Pilt 1. Välk
    Välk on oma olemuselt elektrisäde, mille tekkimiseks on vaja kõrgemat pinget. Ühe välgu kestvus on tavaliselt umbes 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde käia mitukümmend korda üles-alla pilve ja maa vahel. Kõige rohkem esineb joonvälku, mis on 2-3 km pikkune mitmeharuline välgukanal.
    Lõviosa välkudest algavad ning lõppevad äikesepilves ja nad põhjustavad valguse-sähvatust, müristamist ja keemilisi reaktsioone. Ainult veerand välkudest ulatuvad maapinnani.
  • Välgu tekkepõhjused


    Välgu energia allikaks on tõusvad õhuvoolud, mille algseks põhjuseks on õhu soojenemine maapinna poolt. Kuna soe õhk on kergem, tõuseb üles. Samaaegselt hakkab veeaur kondenseeruma tõusvas õhuvoolus, mis tingib veel omakorda õhu soojenemise. Vertikaaltuul paneb käima äikesepilve staatilise elektri generaatori, mille mehhanism on väga keeruline. Suured raheterad ja tilgad kannavad negatiivset ning väikesed tilgad positiivset laengut. Niiviisi viib tuul positiivse laengu vastu elektrijõudu üles kuni elektriväli kasvab nii tugevaks , et algab äike.
    Joonis 1. Äikesepilv
    Kuna maapinaal on positiivne laeng ja pilve allosas negatiivne, tekib nende vahel voolukanal. Liider kannab negatiivset laengut allapoole, kuni liidri ja pilve alla kogunenud positiivse laengu vaheline väljatugevus põhjustab vastassuunalise läbilöögi.
  • Ettevaatusabinõud

  • Piksevardad


    Selleks, et kaitsta enda kodutehnikat ja iseennast , on soovitatav majade külge kinnitada piksevardad. Piksevarras on leiutis, mis kaitseb maju äikeselöögi eest. Esimest korda võeti see kasutusele 18. sajandil – ajal mil hakkas elektriõpetus arenema. Piksevarda esma-leiutaja ei ole siiamaani teada. 1753. aastal katsetas seda Benjamin Franklin Ameerikas, kuid umbes samal ajal leiutas Prokop Diviš sõltumatult piksevarda Euroopas. Piksevarda kaitsefunktsioon seisneb selles, et see tõmbab äikeselöögi enda pihta ning maandab selle.
    Pilt 2. Piksevardad
  • Lihtsamad ettevaatusabinõud


    Äikesetormi ajal ei ole soovitatav hoida kodutehnikat elektriringes, et vältida nende hävimist pikselöögi mõju tõttu. Samuti ei ole soovitatav äikesetormi ajal telefoniga rääkida ja telekat vaadata. Maailmas on küllaga näiteid tulekahjude kohta, mis on põhjustatud välgulöögist TV-antenni. Ahju kütmine on ka mittesoovitatav, sest suitsu-sammas toimib laetud osakeste kontsentratsiooni tõttu piksevardana äikesetormi ajal.
  • Välgu mõju

  • Välgu mõju loodusele


    Välk võib maapinda tabades tekitada purustusi: tihtilugu murrab välk suuri puid maha. Pikselöögist tabatud puudes aurustub vesi momentaanselt, purustades sageli need suurteks tükkideks. Samuti võib tekkida äikesetormi tõttu tulekahjusid. Välk ohustab ka elusolendeid.
  • Pikselöögi mõju elusorganismile


    Tavaliselt, kui inimest tabab äike, siis tekivad kannatanud põletushaavad ja verevalumid. Tihedaks surmapõhjuseks on südame seiskumine. Teadlased avastasid hiljuti , et tavaliselt ei sure inimesed pikselöögi elektrilaengu tõttu, vaid hoopis pikselöögi ajal tekkiva magnetvälja tõttu.

    Kokkuvõte


    Välgu näol on tegemist väga ohtliku ja võimsa loodusjõuga, mida ei tohi alavääristada. Välk võib-olla ilus ja äikesetormi ajal saab teha väga kunstilisi pilte, kuid sel on surmav võime – iga aasta sureb üle maailma üsna märkimisväärne arv, seetõttu peab olema ettevaatlik selle suhtes. Referaadi koostamine oli autori jaoks väga kasulik, sest autor sai teada palju uut informatsiooni.

    Kasutatud kirjandus


    Interneti allikad:

    8
  • Vasakule Paremale
    Välk #1 Välk #2 Välk #3 Välk #4 Välk #5 Välk #6 Välk #7 Välk #8
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-12-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Kaarel Aruoja Õppematerjali autor
    Referaat välgu kohta, 11.klass. Töö viis.

    Kasutatud allikad

    Sarnased õppematerjalid

    Välk ja äike
    8
    doc

    Välk ja äike

    ..20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid. Äike mütoloogias Paljude rahvaste mütoloogias on äikese põhjustajaks usutud jumalaid või jumalusi. Vanakreeka mütoloogias on äikese- (ja peajumalaks) Zeus; Eesti rahvausundis Äike või Pikker või Pikne jne. Keerlev äikesetorm (Cumulonimbus arcus), pildistatud 17. juuli, 2004, Hollandis. Välk Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Enamik välkudest algavad ja lõpevad siiski äikesepilves ning nad ei põhjusta muud, kui valgusesähvatust, müristamist ja keemilisi reaktsioone. Välgunool kulgeb kõige väiksema takistusega teed mööda, alati pole see sirgjooneline. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles- alla käia isegi mitukümmend korda

    Füüsika
    Välk - Referaadi vormis
    6
    doc

    Välk - Referaadi vormis

    Äike ehk pikne on atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisega.Äike võib tekkida rünksajupilvede korral.Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Välk tekib ainult äikesepilves. Ka põuavälk, mille sähvatust võib vahel näha öises pilvitus taevas, pärineb pilvest. Äike on siis nii kaugel, et pilve pole näha ja müristamist pole kuulda. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil(atmosfäärifront)tekkivais pilvedes.Sel juhul

    Füüsika
    Benjamin Franklin ja Välk
    11
    ppt

    Benjamin Franklin ja Välk

    Benjamin Franklin Välk V Ä LK Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Enamik välkudest algavad ja lõpevad siiski äikesepilves ning nad ei põhjusta muud, kui valgusesähvatust, müristamist ja keemilisi reaktsioone. Välgunool kulgeb kõige väiksema takistusega teed mööda, alati pole see sirgjooneline. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa

    Füüsika
    Äike
    18
    docx

    Äike

    ....................................................................3 1.1. Äikese jagunemine.......................................................................................... 3 1.1.1.Äikese jagunemine tekkepõhjustest ja -tingimustest lähtuvalt......................3 1.1.2.Õhumassisisese äikese jagunemine..............................................................4 1.1.3.Äikese jagunemine rünksajupilvede organiseerumise järgi...........................4 1.2. Välk.................................................................................................................. 5 1.3. Kõu.................................................................................................................. 5 2.ÄIKESE MÕJU INIMESELE JA KESKKONNALE..........................................................6 2.1. Äike ja inimene................................................................................................ 7 2.2. Äike ja keskkond................

    Füüsika
    Äike ja staatiline elekter
    9
    odt

    Äike ja staatiline elekter

    Tartu Kutsehariduskeskus Am09 Helar Heitur ÄIKE JA STAATILINE ELEKTER Referaat Juhendaja Helmo Ainsoo Tartu 2009 SISUKORD: 1) Äikse liigid ja levik 2) Välk ja välgu toime 3) Välgutaolised nähtused 4) Ettevaatusabinõus, Äike mütoloogias 5) Staatiline elekter ja selle olemus Tekkimis kohad ja Kaitse staatiliste elektrilaengute kuhjumise vastu ÄIKE Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul.

    Kategoriseerimata
    Äike
    12
    rtf

    Äike

    korda väiksem. See ületab aga inimese saavutusi, 30 megavolti näiteks National Electrostatic Corporation´i Pelletron- kiirendis, ikkagi mitmekümnekordselt. Müristamine on küll muljetavaldav ja hirmu tekitav nähtus, kuid üsnagi kahjutu ning lihtsalt uuritav ja seletatav. Ligikaudu kolmesentimeetrise läbimõõduga välgukanalis kuumeneb õhk silmapilkselt kuni 30 000 kraadini, mis on märksa enam kui lõhkeaine plahvatuses. Paisuva õhu lööklaine on tugev pauk. Välk kestab murdosa sekundist, müristamine aga mitu sekundit. Vahel arvatakse naiivselt, et müristmine muudab pikaajaliseks pilvedevahelise kaja. See ei pea paika. Pilved on hõredaad ja kuigi kaja nendelt on sonariks nimetatud ülitundliku aparatuuri abil registreeritav, jääb see inimese kõrvale märkamatuks. Kontrollis võib teha paugu pilvise taeva all ja oodata , kas kajab. Müristamine venib pikale hoopis lihtsal põhjusel. Välk on haruline ja mitu kilomeetrit pikk ning pauk jõuab

    Füüsika
    Pilved-tuli ja äike
    23
    docx

    Pilved, tuli ja äike

    Inimesed elasid pimeduses ja külmas, toitu söödi toorelt. Ühel noorel jumalal, Prometheusel, hakkas inimestest kahju ning seetõttu varastas ta jumalatelt tule ja tõi selle inimestele. Seda müüti oleks ilmselt kõige õigem tõlgendada järgmiselt ­ kunagi kauges minevikus said inimese tule välgult, mis lõi kuiva puusse ning pani selle põlema. Tegemist on põneva loodusnähtusega, mis sisendab aukartust veel tänapäevalgi. Ent mida välk endast kujutab? Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest

    Füüsika
    Äike ja staatiline elekter
    7
    doc

    Äike ja staatiline elekter

    · Et kuulda, on vaja 4000- voldist laengut. · Et näha, on vaja üle 5000- voldist laengut. Mis on äike? Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena.Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Ta tekib suhteliselt lühikese aja jooksul. Kiiresti tõusvad soojad ja niisked õhumassid kogunevad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, tekitades võimsa ja sademeterohke pilvemoodustise (tihti alasikujuline). Äikesega kaasnevad välk, sageli tugevad hoovihmad (põhjustavad äkilisi üleujutusi), tugev tuul, rahe ning trombid (vesipüksid). Kohalikku ehk

    Füüsika




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun