Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Äike (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist


ÄIKE
Hanna -Liisa Roone
ÄIKE
Äike ehk  pikne  on kompleksne elektriline atmosfäärinähtus.
Äike võib tekkida rünksajupilvede korral.
Kaasnevad  hoovihm , rahe ja tugevad tuuleiilid, harva tromb või vesipüks.
Külmal aastaajal tuleb äikesega rünksajupilvedest lumekruupe, jääkruupe 
ja hooglund.

LEVIK
Maakeral on äikest korraga keskeltläbi umbes 1800 kohas.
Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas.
Näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. 
Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja 
väiksemad temperatuuri kontrastid.
VÄLK
Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel 
või pilve ja maapinna vahel.
Tavaliselt on ühe välgu kestvus 0,2 sekundit. Selle ajaga  jõuab säde pilve ja 
maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda.
Kõige rohkem on joonvälku
TEKKEPÕHJUS
Välgu energiaallikaks on tõusvad õhuvoolud äikesepilves.
Õhuvoolu kiirus ulatub 50 meetrini sekundis.
Umbes veerand välkudest on pilve ja maa vahel ning enamik neist kannab 
maapinnale negatiivset elektrilaengut.
Kuna välk kestab vaid sekundi murdosa , siis on välgu koguenergia alla 
megavatt -tunni.
KÕU
Sähvatusele järgnev lööklaine.
Müristavat häält tekitab välgukanalis tekkiv paukgaas.
Mida kaugemal välku lööb, seda pikem on välgu ja müristamise vaheline aeg (1 
kilomeetrile vastab 3 sekundit).
Hääl levib ligikaudu kiirusega 330 m/s.
VÄLGU TOIME
Maapinda lüües võib välk põhjustada purustusi ja tulekahjusid ning ohustab 
elusolendeid.
Pikselöögist tabatud puudes aurustub vesi momentaanselt.
Kahjustuste vältimiseks kaitstakse ehitisi piksevarrastega.
PIKSELÖÖGI MÕJU INIMESE 
ORGANISMILE
Äikesenoolest tabatul on tüüpilistel juhtudel rohked verevalumid ja 
põletushaavad.
Pikselöögi tagajärjel seiskub tihti süda.
Uuemate tähelepanekute järgi ei põhjusta inimese või looma surma mitte ainult 
äikese ajal tekkiv  elektrilaeng . Surma põhjuseks võib olla ka pikselöögi ajal 
tekkiv magnetväli.
ÄIKE MÜTOLOOGIAS
Paljude rahvaste mütoloogias on äikese põhjustajaks usutud jumalaid või 
jumalusi . Vanakreeka mütoloogias on äikese- (ja peajumalaks) Zeus , Eesti 
rahvausundis Äike või Pikker  või Pikne jne.

Document Outline

Vasakule Paremale
Äike #1 Äike #2 Äike #3 Äike #4 Äike #5 Äike #6 Äike #7 Äike #8 Äike #9 Äike #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hannakas15 Õppematerjali autor
Powerpoint

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
8
doc

Välk ja äike

Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike. Levik Maakeral on äikest ühtaegu umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid. Äike mütoloogias Paljude rahvaste mütoloogias on äikese põhjustajaks usutud jumalaid või jumalusi.

Füüsika
thumbnail
9
odt

Äike ja staatiline elekter

ÄIKE Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike. Levik Maakeral on äikest ühtaegu umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid. Välk Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit

Kategoriseerimata
thumbnail
6
doc

Välk - Referaadi vormis

pärineb pilvest. Äike on siis nii kaugel, et pilve pole näha ja müristamist pole kuulda. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil(atmosfäärifront)tekkivais pilvedes.Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks.Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam, kui kohalik äike. Levik Maakeral on äikest ühtaegu umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid. Välkude esinemist ja geograafilist jaotust uuritakse satelliidifotode ja välgu raadiosignaale jälgivate maapealsete vaatlusvõrkude abil. Meie lähinaabritest on

Füüsika
thumbnail
1
doc

Äike

Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike. Levik Maakeral on äikest korraga keskeltläbi umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid. Välk

Füüsika
thumbnail
18
docx

Äike

............................................................................................... 7 2.2. Äike ja keskkond.............................................................................................. 7 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 8 VIIDATUD ALLIKATE LOETELU.................................................................................. 9 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on äike. Referaat annab ülevaate äikese tekkimise põhjustest, äikesega kaasnevatest ilmastikunähtustest ning äikesega kaasnevatest ohtudest. Äike põhjustab Eestis igal aastal suuremaid ja väiksemaid põlenguid ning muid õnnetusi, seega hõlmab teema suuresti ka päästevaldkonda. 2 1. ÄIKESE MÕISTE JA TEKKEPÕHJUSED Äike ehk pikne on kompleksne elektriline atmosfäärinähtus, mis tekib tavaliselt tõusvate

Füüsika
thumbnail
2
doc

Elektriväli looduses

Elektriväli looduses ehk äike Äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10-20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid. Õhus on alati elektrit. Ka täiesti puhtas õhus leidub alati laetud osakesi. Päikeselt

Füüsika
thumbnail
11
ppt

Benjamin Franklin ja Välk

endast harilikult 23 km pikkust mitmeharulist kanalit. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike. Välgu toime Sähvatusele järgnev lööklaine, mis tekib välgu kuumusest plahvatuslikult paisuvast õhust ja magnetväljast, põhjustab müristamise. Müristavat häält tekitab ka välgukanalis tekkiv paukgaas. Mida kaugemal välku lööb, seda pikem on välgu ja müristamise vaheline aeg (1 kilomeetrile vastab 3 sekundit). See tuleneb sellest, et hääl levib atmosfääris normaaltingimustel ligikaudu kiirusega 330 m/s

Füüsika
thumbnail
7
doc

Äike ja staatiline elekter

Kui ilmad on kuivad, kasvavad laengud märgatavalt suuremaks kui niiskete ilmade puhul. Laeng purskub enam- vähem iseenesest, kui õhu suhteline niiskus on väiksem kui 25%, aga ilmastiku niiskuse suurenedes ei saa kõrvaldada staatilise elektri probleemi. Ideaalseks õhuniiskuseks loetakse 40%. · Et staatilist elektrit tunda, on vaja 3000- voldist laengut. · Et kuulda, on vaja 4000- voldist laengut. · Et näha, on vaja üle 5000- voldist laengut. Mis on äike? Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena.Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Ta tekib suhteliselt lühikese aja jooksul. Kiiresti tõusvad soojad ja niisked õhumassid kogunevad atmosfääri kõrgematesse kihtidesse, tekitades võimsa ja sademeterohke pilvemoodustise (tihti alasikujuline). Äikesega kaasnevad välk, sageli tugevad hoovihmad

Füüsika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun