Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Äike (1)

1 Hindamata
Punktid
Äike #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 33 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor olesita Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
10
pptx

Äike

ÄIKE Hanna-Liisa Roone ÄIKE Äike ehk pikne on kompleksne elektriline atmosfäärinähtus. Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid, harva tromb või vesipüks. Külmal aastaajal tuleb äikesega rünksajupilvedest lumekruupe, jääkruupe ja hooglund. LEVIK Maakeral on äikest korraga keskeltläbi umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas. Näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid. VÄLK Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel. Tavaliselt on ühe välgu kestvus 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Kõige rohkem on joonv

Füüsika
thumbnail
18
docx

Äike

............................................................................................... 7 2.2. Äike ja keskkond.............................................................................................. 7 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 8 VIIDATUD ALLIKATE LOETELU.................................................................................. 9 SISSEJUHATUS Käesoleva referaadi teemaks on äike. Referaat annab ülevaate äikese tekkimise põhjustest, äikesega kaasnevatest ilmastikunähtustest ning äikesega kaasnevatest ohtudest. Äike põhjustab Eestis igal aastal suuremaid ja väiksemaid põlenguid ning muid õnnetusi, seega hõlmab teema suuresti ka päästevaldkonda. 2 1. ÄIKESE MÕISTE JA TEKKEPÕHJUSED Äike ehk pikne on kompleksne elektriline atmosfäärinähtus, mis tekib tavaliselt tõusvate

Füüsika
thumbnail
12
rtf

Äike

veel lisasoojust ja protsess läheb laviinina käima. Äikesepilve keskel vertikaalselt üles puhuv tuul kiirusega kuni 50 meetrit sekundis võib kanda hõljuvas olekus poolekiloseid raheterasid. Vertikaaltuul käivitabki pilve staatilise elektri generaatori, mille mehhanism on üsna keeruline. Enamus suuri rehaterasid ja tilku kannavad negatiivset nig väikesed tilgad positiiviset laengut. Tuul viib positiivse laebgu vastu elektrijõudu üless kuni elektriväli kasvab nii tugevaks, et algab äike. Välgud on mitmekesised ja keerukad mitte ainult väliskujut , vaid ka füüsikalise mehhanismi ja struktuuri poolest. Välgu uurimused moodustavad kõige suurema osa atmosfäärielektri teadusest. Scholar. google.com annab küsimusele teadusartiklitest, mille pealkirjas on sõna välk u 12 500 vastust, samal ajal, kui sõna äike pealkirjadest otsides saab vastuseid kõigest u 850 korda. Kõige lihtsam välgu uurimise meetod on pika säriajaga pildistamine öösel

Füüsika
thumbnail
2
doc

Äike

Välgunool kulgeb kõige väiksema takistusega teed mööda, alati pole see sirgjooneline. Tavaliselt on välgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda. Kuna kogu protsess käib nii kähku, siis ei ole märgata ka seda, et sageli lööb välk alt üles (maalt pilvesse). Sel juhul on piksenool harunenud ülalt. Kõige rohkem on joonvälku, mis kujutab endast harilikult 2-3 km pikkust mitmeharulist kanalit. Miks tekib äike? Õhus on alati elektrit. Ka täiesti puhtas õhus leidub alati laetud osakesi. Päikeselt liigub Maa poole peale valgust kandvate neutraalsete (ilma elektrilaenguta) footonite ka laetud osakesi. Neid on aga tunduvalt vähem kui maailmaruumi avarustest tulevas kosmilises kiirguses sisalduvaid vesiniku-, heeliumi-, süsiniku-, hapniku-, raua- jt. ioone arvust. Nende energia on miljoneid kordi suurem, kui energia, mida on osakestele suudetud anda inimese poolt loodud kiirendites. Kui

Geograafia
thumbnail
3
txt

Äike

Liigid Kohalikku ehk humassisisest ikest phjustavad tusvad huvoolud, mis tekivad maapinna ebahtlase soojenemise tagajrjel harilikult prast keskpeva, mere kohal ka sel ja hommikul. Frondiike puhkeb enamasti klmafrondil (atmosfrifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm prast ikest jahedamaks. Frondiike hlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik ike. Levik Maakeral on ikest htaegu umbes 1800 kohas. ikese sagedus kahaneb ldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, niteks Jaava saarel on aastas le 300 ikesepeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle phjuseks on pooluselhedasemate alade madalam temperatuur ja viksemad temperatuuri kontrastid. Vlk Vlk on vimas nhtav elektrilahendus, mis esineb ikesepilves, pilvede vahel vi pilve ja maapinna vahel. Tavaliselt on vlgu eluiga 0,2 sekundit. Selle ajaga juab sde pilve ja maa vahel les-alla kia isegi mitukmmend korda. Kige rohkem on joonvlku, mis kujutab endast harilikult 2...3 km pikkust mitmeharulist kanalit. Miks lb vlku? hus on ala

Ökoturism
thumbnail
16
pptx

Äike ehk pikne

Äike Mis on äike? Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude ja müristamisena Kaasnevad hoovihmad, rahe ja tugevad tuuleiilid Tingimused:  lühikeseaja jooksul peab suur kogus sooja ja niisket õhku tõusma atmosfääri kõrgematesse õhukihtidesse, et tekiks võimas ja sademeterohke pilv  tekkinud pilves peab olema piisaval hulgal laetud osakesi  samanimelised laengud peavad olema ruumiliselt “sorteeritud” Äikesepilvede kujunemine  Äikesepilv on hiiglasuur elektriakumulaator  Pilve alumisse ossa kogunevad negatiivsed ja ülemisse postiivsed laengud  Hakkab toimima lihtne füüsikaseadus – erinimelised laengud tõmbuvad  Saabub hetk, kus õhk ei suuda enam takistada kahe erinimelise laengu ühinemist ja taevast lõhestab välk ning kärgatab kõu Välgu toime  Maapinda lüües ohustab välk elusolendeid ja võib põhjustada purustusi ning tulekahjusid  Pikselöögist tabatud puudes au

Füüsika
thumbnail
8
doc

Välk ja äike

Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike. Levik Maakeral on äikest ühtaegu umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid. Äike mütoloogias Paljude rahvaste mütoloogias on äikese põhjustajaks usutud jumalaid või jumalusi.

Füüsika
thumbnail
6
doc

Välk - Referaadi vormis

pärineb pilvest. Äike on siis nii kaugel, et pilve pole näha ja müristamist pole kuulda. Liigid Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul. Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil(atmosfäärifront)tekkivais pilvedes.Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks.Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam, kui kohalik äike. Levik Maakeral on äikest ühtaegu umbes 1800 kohas. Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid. Välkude esinemist ja geograafilist jaotust uuritakse satelliidifotode ja välgu raadiosignaale jälgivate maapealsete vaatlusvõrkude abil. Meie lähinaabritest on

Füüsika




Kommentaarid (1)

Marike18 profiilipilt
Marike18: Abiks ikka;)
19:34 30-04-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun