c) Kommunistlik mässukatse Tallinnas 1. detsembril 1924: vasakpoolsete ideede populaarsus EKP plaan Vene kommunistidega võim haarata ja ühendada Eesti NSVL-ga mässu ebaõnnestumine ja EKP keelustamine 2. Välispoliitika a) Peaeesmärk omariikluse kindlustamine: Suurim oht nõukogude Venemaa b) Balti liidu loomise kava (Soome. Eesti, Läti, Leedu ja Poola) ebaõnnestus: Eesti-Läti kaitsekoostöö leping c) Osalemine Rahvasteliidus (alates 1921) 3. Majanduslik areng a) Tähtsaim haru põllumajandus: maareform mõisamaade riigistamine ja jagamine soovijaile taludeks peamiseks jäi loomakasvatus, mille saadused olid põhiliseks ekspordiks või, liha, munad b) Tööstuses orienteeruti idaturult ümber lääneturule: suleti või korraldati ümber hiigeltehased uued tööstusharud kohaliku toorainega - põlevkivikeemia, puidutööstus jm.
On rahvusvaheline leping. Sõlmiti 2. veebruaril Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus. Sellega lõpetati Vabadussõda, määrati Eesti idapiir ning Nõukogude Venemaa tunnustas Eesti Vabariigi iseseisvust. Tartu rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles. On registreeritud Rahvasteliidus. On avaldatud koos prantsus- ja ingliskeelse tõlkega Rahvasteliidu dokumentide kogumikus nr. XI 1922. aastal. Rahulepingu allkirjastajad Eesti Demokraatliku Vabariigi esindajad: Asutava Kogu liige Jaan Poska Asutava Kogu liige - Ants Piip Asutava Kogu liige Asutava Kogu liige Mait Püüman Julius Seljamaa Kindralstaabi kindralmajor Jaan Soots Venemaa Nõukogude Föderatiivse Sotsialistliku Vabariigi
Rahvasteliiduga ühinemine võeti Eestis sihiks juba 1919. aastal ja 23. novembril 1919 asutati Eesti Rahvasteliidu Ühing, kuid peatselt selgus, et Eesti astumist Rahvasteliitu hakkas takistama suurriikide tunnustuse puudumine meie iseseisvusele. Eesti oli Rahvasteliidu liige alates 22. septembrist 1921. Eesti okupeerimise järel vabastas Johannes Varese valitsus 11. juulil 1940 Karl Selteri ametist, kuid Selter jäi Genfi ja jätkas oma ametikohustuste täitmist. Eesti liikmelisus Rahvasteliidus lõppes koos liidu laialisaatmisega aprillis 1946.
Põhjuseks oli see, et Prantsusmaa viis oma väed Ruhri tööstuspiirkonda. Ruhri kivisöebasseinid. 1922 oli selge, et Saksamaa ei suuda maksta reparatsioone. Metallurgias tekkisid rahutused. Sekkus Rahvasteliit. Prantsusmaa toob väed välja, tööstus vähenes. 2. Konflikt 1923 Soome ja Rootsi vahel, konflikt ei läinud sõjaliseks. Konflikti põhjuseks oli Ahvenamaa. Tahtsid ühineda Rootsi kuningriigiga. Hakati arutama seda Rahvasteliidus. Ahvenamaa sai autonoomia. Konflikt lahenes. 3. Konflikt 1924 Poola ja Leedu vahel, põhjuseks oli Vilniuse linn. Linn kuulus Poolale ja Leedukad tahtsid seda endale. Sõjaline konflikt. Vilniusest sai Kaunase asemel uus pealinn. Saksamaa 1920 aastatel Majandusolukord oli peale sõda väga kehv. Saksamaal oli karta revolutsiooni. November 1918 algas Kielis sõjalaevastiku madruste ülestõus ja see kandus edasi üle terve Saksamaa.
Tartu rahu Tartu rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles, registreeritud Rahvasteliidus ning avaldatud koos prantsus- ja ingliskeelse tõlkega Rahvasteliidu dokumentide kogumikus nr. XI 1922. aastal.Leping ratifitseeriti Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee poolt 4.veebruaril ja Eesti Asutava Kogu poolt 13. veebruaril 1920. Ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima.Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab peale sõjaseisukorra lõpetamise ka Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-,
oma suhteid pingestada. Julgeoleku valdkonnas oli Eesti väikeriigina rohkem kõrvaltvaataja rollis, kuid omas siiski selgeid seisukohti. Kaks läbivat teemat Eesti jaoks oli vältida välisriikide sõjajõudude desarmeerimist enne oma riigi kaitsemiseks vajaliku taseme saavutamist ja kindlustada Rahvasteliidu toetus võimaliku Nõukogude Liidu agressiooni korral. Eesti enda siseriiklikud küsmused kerkisid samuti Rahvasteliidus paaril korral üles. Peamiselt oli see seotud vähemusrahvuste teemaga. Eesti okupeerimise järel vabastas valitsus Karl Selteri ametist, kuid Selter jäi siiski Genfi ja jätkas oma ametikohustuste täitmist. Rahvasteliidu viimasel täiskogul, aga Balti riikide esindajatel enam osaleda ei lubatud. Eesti liikmelisus Rahvasteliidus lõppes koos liidu laialisaatmisega aprillis 1946. 9 Rahvasteliidu likvideerimine
UNISEF ILO Lastekaitse Save the Children PHR UNICEFi strateegia: -Õiguskaitse, et tagada lapstööjõu rakendamine seaduse järgi -Hariduse kättesaadavuse parandamine, hariduse kvaliteedi ja asjakohasuse parandamine, koolide vägivalla käsitlemine. -Perede ja kogukondade teadlikkuse tõstmine ning laste ekspluateerimise vastu võitlemine -Sotsiaalkaitseprogrammid ja rahasiirded, et parandada perekondade ja elanike majanduslikku olukorda, et Orjus 1926. aastal Rahvasteliidus vastu võetud Orjapidamise ja orjakaubanduse keelustamise konventsiooni kohaselt on orjus "isiku staatus või olukord, milles tema mistahes võime üle rakendub omandiõigus". Orjus tänapäeval Umbes 35,8 miljonit sunnitakse korjama puuvilla, kasvatama kanepit, võitlema sõdades, koristama rikaste järel ja oma keha müüma. lapsetööjõud= orjus TÄNAN KUULAMAST!
Soome praegugi jõus oleva põhiseaduse ning Soome suhted välisriikidega hakkasid normaliseeruma. PÄRAST ISESEISVUMIST Majanduslikest raskustest ja suhteliselt madalast elatustasemest hoolimata valitses Soomes 1920. aastatel üsna optimistlik vaim, mida aitasid üleval hoida soome sportlaste menu, arenev kirjandus ja riikliku iseseisvumisega kaasnev rahvusvaheline läbikäimine- rohked diplomaatilised kontaktid, riigipeade külaskäigud ja Soomes tegutsemine Rahvasteliidus. Samas andis rahvusvaheline majanduskriis, mis algas 1920. aastate lõpul, end tunda ka Soomes nii majanduslikult kui poliitiliselt. CARL GUSTAV MANNERHEIM LAPUA- LIIKUMINE 1920. aastate lõpul tekkis Lapua-liikumine. 1930. aastal sooritasid lapualased marsi Helsingisse, sellest võttis osa üle 10 000 inimese. Lapua-liikumise mõjul suruti kommunistid Soome poliitikaelust kõrvale. Samas aga ei õnnestunud lapualaste endi riigipöördekatse ja ka see liikumine
Tartu rahuleping Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõppes Vabadussõda ning pandi alus Eesti Vabariigi iseseisvusele. Tartu rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles, registreeritud Rahvasteliidus ning avaldatud koos prantsus- ja ingliskeelse tõlkega Rahvasteliidu dokumentide kogumikus (nr. XI 1922. aastal). Ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima.Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab peale sõjaseisukorra lõpetamise ka Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust loobudes "igaveseks ajaks kõigist
5. detsembril 1919 taasalustatud rahukõnelused osutusid seekord edukaks ja 3. jaanuaril kell 10.30 jõustus relvarahu. 5. detsembrit 1919 loetakse Eesti vabadussõja lõpupäevaks. Järgnes rahulepingu sõlmimine Tartus 2. veebruaril 1920. Tartu rahuga tunnustas Venemaa tingimusteta ja igaveseks ajaks Eesti riiklikku iseseisvust ja Vabadussõja tulemusel kehtestatud piire. Tartu rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles, registreeritud Rahvasteliidus ning avaldatud ka prantsuse- ja ingliskeelse tõlkega Rahvasteliidu tähtsamate dokumentide kogumikus. Dokumentides on käsitletud riigipiiri fikseerimist, julgeolekuküsimusi jm. Eriline tähtsus oli poolte territooriumil asuvate teineteise suhtes vaenulike organisatsioonide keelustamisel ja võõraste sõjaliste struktuuride likvideerimisel. Loobuti vastastikku sõjakulutuste tasumisest. Venemaa kohustus tagastama Eestist evakueeritud varandused, s.h. kultuuriväärtused. (Kahjuks suurt osa
Norrasse tagasi ka Fram. Norra rahvas võttis Nanseni ja ta meeskonnakaaslased vastu eksataatilise vaimustusega. Rahvus, kes püüdles iseseisvuse poole, vajas kangelasi, et tõsta oma eneseusku. NANSEN RIIGIMEHE NING HUMANISTINA Nansenil oli tähtis roll ka Norra iseseisvumisel Rootsis 1905.aastal. Ta oli norra rahva seas nii populaarne, et talle pakuti isegi kuninga kohta. 1906-1908. aastal oli ta Norra saadik Suurbritannias. Nansen oli esimene Norra esindaja 1920. aastal austatud Rahvasteliidus. Seal tegeles ta sõjavangide vahetamise küsimustega ning 1921. aasta Volgamaa näljahäda leevendamisega. 1922. aastal sai Nansen Nobeli rahaauhinna.
- Säilis valitsuse kontroll elualade üle. 1934-vaikiv ajastu Kehtis tsensuur Kõik poliitilised parteid keelatud(v.a Isamaa Liit) Lubatud noorteorganisatsionid(gaidid) Ülejäänud sattusid opositsiooni VÄLISPOLIITIKA 20NDATEL 1. Tunnustuse saavutamine 2. Suhted naabritega 3. Otsiti liitlasi Eesti tunnustamine Nõukogude Venemaa de Jure 1921.a.sept enamik maailma suurriike toetasid Eestit- Rahvasteliidus Püüti sõlmida Balti liitu, ei õnnestunud - Piiritülid - Poola tahtis saada juhtrolli, Soome vaatas Saksa poole 1920.Venelastega piirid paika- 1924 suhted head 1.dets kommunstide poolt riigipöörde katse- kukkus läbi MAJANDUS Uus riik, palju ümberkorraldusi Tööstused purustatud või veetud laiali Venemaale Puudu tehnilise kõrgharidusega inimestest Puudu tehnikast,tööjõust,meestest Inimeste ostujõud madal
alustada reparatsioonide regulaarset väljamaksmist. Briandi-Kelloggi pakt 1928: oli esimene rahvusvaheline leping, mis keelas liikmesriikidel sõjapidamise üksteise vahel. See oli lühike dokument, mis koosnes kahest artiklist ning milles ei olnud määratud sanktsioone pakti tingimuste mittetäitmise eest. See oli 20. sajandi alguses kõige rohkem ratifitseeritud rahvusvaheline leping, mis registreeriti 4. septembril 1928 Rahvasteliidus. Algselt oli plaanitud Kelloggi-Briandi pakt sõlmida vaid Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriikide vahel, kuid hiljem liitusid veel mitukümmend riiki. 1922. aastal toimus Itaalia linnas Genovas konverents, kus arutati majandus-ja rahandusküsimusi Esimest korda osales rahvusvahelisel konverentsil ka Nõukogude Venemaa. Lääneriikidel ei õnnestunud saavutada venelastega kokkulepet tsaariaegsete võlgade tasumise osas. Seepärast ei soovinud ei inglased ega ka
soovinud. Briti maavägi oli nõrk, kuigi investeeriti sõjalaevastikku ja lennuväkke. Prantsusmaa olukorrale aitas kaasa 1930-ndate ebastabiilne sisepoliitiline olukord. Tänu Ameerika Ühendriikide kõrvalejäämisele ei olnud kollektiivse julgeoleku organisatsioon Rahvasteliit, mis sõltus selle liikmete tahtest teiste kaitseks jõudu kasutada, elujõuline. Ühendriikide Kongress ei ratifitseerinud lepingut, mis oleks taganud riigi osalemise Rahvasteliidus. 1936-1939aastal toimunud Hispaania kodusõda peetakse II maailmasõja eelprooviks. Prantsusmaa ettepanekul rakendati Euroopa riikides Hispaania kodusõja suhtes mittevahelesegamispoliitika. Kuid diktatuurid ignoreerisid seda ning vabariiklastest sõdijaid toetas NSV Liit ja Franco pooldajaid Saksamaa.1939aasta 1. aprillil kuulutas Franco kodusõja lõppenuks ja Hispaanias kehtestati Franco diktatuur. 23.augustil 1939 sõlmisid Saksamaa ja NSV Liit Moskvas kõigi suureks üllatuseks
Vabadussõda Eestis toimus vabadussõda 1918. aasta novembrist kuni 1920. aastani Nõukogude võimu vastu ja 1919. aasta juulis Landeswehri vastu. 11 novembril jäi Saksamaa Esimese maailmasõja tulemusena Lääneliitlastele alla. 13. novembril tühistas Nõukogude Venemaa valitsus ühepoolselt pärast Saksamaal toimunud Novembrirevolutsiooni ja saksa vägede evakueerimise algust, Saksa keisririigiga sõlmitud Brest - Litovski rahulepingu. 16. novembril andis Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vcietis käsu alustada pealetungi laial rindel taanduvate saksa vägede järel, kuid kindel käsk oli see, et kindlasti hoiduda relvakonfliktidest Saksa keisririigi armeega. 28. novembril ründas Punaarmee kahe diviisi jõududega Eestit sooviga taastada Nõukogude võim Eestis. Toimus Narva lahing. Lahingu käigus vallutas Punaarmee Narva ja Jaanilinna. Lahingule eelnes 22.novembril 1918 toimunud katse linn vallutada, see katse löödi aga...
ka Fram. Norra rahvas võttis Nanseni ja ta meeskonnakaaslased vastu ekstaatilise vaimustusega 18871908 oli Nansen Oslo ülikooli zooloogiaprofessor 19081930 okeanograafiaprofessor Riigimees ja humanist Tähtis roll Norra iseseisvumisel Rootsis 1905. aastal. (Ta oli norra rahva seas nii populaarne, et talle pakuti isegi kuninga kohta.) 19061908 oli ta Norra saadik Suurbritannias. Nansen oli esimene Norra esindaja 1920 asutatud Rahvasteliidus. (tegeles sõjavangide vahetamise küsimustega ja 1921. aasta Volgamaa näljahäda leevendamisega.) Teosed eesti keeles "Fridtjof Nansen'i reisijuhtumised Põhja-Jäämere jääl ja pimeduses" I-III "Öös ja jääs" "Suuskadel läbi Gröönimaa" "Fram" Polaarmeres" I-II Tunnustused F. Nansen valiti 1897. aastal Ameerika Filosoofiaseltsi välisliikmeks. Aastal 1922 Nobeli rahuauhind Noorusaeg
aastatel Tsehhoslovakkia jaoks saatuslikuks. Selle alad läksid Serbia- Horvaatia-Sloveenia kuningriigile mis hiljem hakkas kandma Jugoslaavia Kuningriige nime. 7. Kirjelda Saksamaa taasrelvastumist ja Itaalia ja Jaapani vallutusi. 1933. aasta algul tuli võimule Natsionaalsotsilistik Töölispartei(natsid) Adolf Hitleri juhtimisel, kes teatas oma kavatsusest tühistada "ebaõiglane ja Saksamaad alandav" Versailles' rahuleping. 1933. aastal astus Saksamaa Rahvasteliidus välja. Hitler ja tema abilised asusid looma võimast sõjaväge.1935. aastal toimus Saarimaal rahvahääletus. Seal oli enamik Saarimaa elanikest Saksamaaga taasühinemise poolt ning Hitler sai selle ala endale. Järgmisel aastal sisenesid Saksa väed Reini piirkonda, kuigi Versailles' rahuleping seda keelas. Kuna Saksamaa ei olnud veel valmis sõjaks oma läänenaabriga, anti Saksa kindralitele käsk viia väeüksused Reini piirkonnast välja
5. detsembril 1919 taasalustatud rahukõnelused osutusid seekord edukaks ja 3. jaanuaril kell 10.30 jõustus relvarahu. 5. detsembrit 1919 loetakse Eesti vabadussõja lõpupäevaks. Järgnes rahulepingu sõlmimine Tartus 2. veebruaril 1920. Tartu rahuga tunnustas Venemaa tingimusteta ja igaveseks ajaks Eesti riiklikku iseseisvust ja Vabadussõja tulemusel kehtestatud piire. Tartu rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles, registreeritud Rahvasteliidus ning avaldatud ka prantsuse- ja ingliskeelse tõlkega Rahvasteliidu tähtsamate dokumentide kogumikus. Dokumentides on käsitletud riigipiiri fikseerimist, julgeolekuküsimusi jm. Eriline tähtsus oli poolte territooriumil asuvate teineteise suhtes vaenulike organisatsioonide keelustamisel ja võõraste sõjaliste struktuuride likvideerimisel. Loobuti vastastikku sõjakulutuste tasumisest. Venemaa kohustus tagastama Eestist evakueeritud varandused, s.h. kultuuriväärtused
Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata Prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitiline olukord 1930- ndatel aastatel. Kollektiivse julgeoleku organisatsioon Rahvasteliit, mis sõltus selle liikmete tahtest teiste kaitseks jõudu kasutada, ei osutunud elujõuliseks Ameerika Ühendriikide kõrvalejäämise tõttu. Ühendriikide Kongress ei ratifitseerinud lepingut, mis oleks taganud riigi osalemise Rahvasteliidus. Rahvasteliidu nõrkus ilmnes juba Etioopia ja Mandzuuria kriiside ajal. 1933. aastal astusid sealt desarmeerimisalaste läbirääkimiste nurjumise ettekäändel välja Saksamaa ning samuti Jaapan. NSV Liit heideti välja sõja alustamise pärast Soome vastu 30. novembril, 1939, vastavalt Molotov-Ribbentropi paktile. Vastavalt leninlikule kontseptsioonile pidid kapitalistid tulevases sõjas iseennast hävitama. Teise maailmasõja eelprooviks peetakse
Teoreetiliselt oleks Eesti,Läti ja Soome moodustanud märkimisväärse sõjalise jõu, kuid kaitseliit oli olemas vaid Eesti ja Läti vahel. Oleks võinud Eesti saatust muuta negatiivselt. · Balti riikide ühine esinemine Nõukogude Liidu nõudmiste vastu, pöördumine moraalse toetuse saamiseks Rahvasteliidu poole, apelleerimine rahvusvahelisele õigusele. Oleks võinud Eesti saatust muuta positiivselt. · Rahvasteliidus oma iseseisvuse küsimuse tõstatamine. Oleks saanud kasvõi moraalset tuge, et vastupanu agressorile on õigustatud. See oleks mõjunud pigem positiivselt Eestile. 2. Eesti kaotused okupatsiooni tagajärjel oleksid olnud suuremad esimese alternatiivi kasutamisel, sest esimesel puhul oleks Eesti kasutanud sõjalist vastupanu ja seega oleks ka Nõukogude Liit alustanud sõda ja kasutanud rohkem relvajõude. Teise
ülendati Laidoneri korduvalt kuni alampolkovniku auastme ja diviisi staabiülema ametini. 1917. aasta lõpul asus juhtima 1. Eesti diviisi, korraldas riigikaitset ja välisabi. 1918 määrati J. Laidoner vägede ülemjuhatajaks, kellena viis sõja võiduka lõpuni. Tegutses ülemjuhatajana ka pärast 1924. aasta 1. detsembri mässukatse mahasurumist. Laidoner korraldas ümber riigikaitse ja taastas Kaitseliidu tegevuse. Samal ajal oli ta aktiivne riigikogu liige, esindas Eestit Rahvasteliidus ja rahvusvahelistel konverentsidel. Riigi kaitsevõime aluseks pidas Laidoner stabiilset majandust ja tehnilist arengut. Seepärast on loomulik, et ta toetas kindlalt iseseisva Tallinna Tehnikaülikooli loomist. Johan Laidoner küüditati 19. juulil 1940 Penzasse, vangistati 1941. aastal, suri 1953. Saksa vägede tulekuga lahkus Laidoner Petrogradi. Põhjuseks oli asjaolu, et sakslased arreteerisid kõik nende haardeulatusesse jäänud Vene luureohvitserid
Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata Prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitiline olukord 1930-ndatel aastatel. Kollektiivse julgeoleku organisatsioon Rahvasteliit, mis sõltus selle liikmete tahtest teiste kaitseks jõudu kasutada, ei osutunud elujõuliseks tänu Ameerika Ühendriikide kõrvalejäämisele. Ühendriikide Kongress ei ratifitseerinud lepingut, mis oleks taganud riigi osalemise Rahvasteliidus. Rahvasteliidu nõrkus ilmnes juba Etioopia ja Mandzuuria kriiside ajal. 1933. aastal astusid sealt desarmeerimisalaste läbirääkimiste nurjumise ettekäändel välja Saksamaa ning samuti Jaapan. NSV Liit heideti välja sõja alustamise pärast Soome vastu 30. novembril, 1939, vastavalt Molotov-Ribbentropi paktile. Vastavalt leninlikule kontseptsioonile pidid kapitalistid tulevases sõjas iseennast hävitama. Teise maailmasõja eelprooviks
igaveseks ajaks kõigist suverään-õigustest, mis olid Venemaal Eesti rahva ja -maa kohta..." 402 päeva kestnud Vabadussõda lõppes Eesti täieliku võiduga. Eesti kaotas langenutena hinnanguliselt 36004000 ja haavatutena umbes 14 000 inimest. Alles nüüd saabus võimalus hakata pea kaks aastat tagasi välja kuulutatud Eesti Vabariiki tegelikult üles ehitama. Tartu rahueping Tartu rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles, registreeritud Rahvasteliidus ning avaldatud koos prantsus- ja ingliskeelse tõlkega Rahvasteliidu dokumentide kogumikus nr. XI 1922. aastal. Leping ratifitseeriti Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee poolt 4. veebruaril ja Eesti Asutava Kogu poolt 13. veebruaril 1920. Ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima. Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab peale sõjaseisukorra lõpetamise ka Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-,
detsembril 1924, mil Nõukogude agentuur organiseeris mässukatse Tallinnas. Terroristid löödi puruks küll juba enne Laidoneri aktiivse tegevuse algust, ent tollel sündmusel oli ometi suur tähtsus Eesti riigikaitse ja Laidoneri enese jaoks. Poliitikuna on Laidoneri teened kõige nähtavamad diplomaatia valdkonnas. Endine ülemjuhataja oli kahe maailmasõja vahel kindlasti kõige tuntum eestlane välismaal ja seda kasutas Eesti riik ka maksimaalselt ära. Laidoner esindas korduvalt Eestit Rahvasteliidus Genfis ja kõikvõimalikel rahvusvahelistel konverentsidel. Tihti tuli täita ka esindusülesandeid. Loomulikult oli Laidoner paljude organisatsioonide ja seltside esimees või juhatusliige. Isegi vabal ajal ei saanud Laidoner tegelikult lahti lõputust hulgast vastuvõttudest ja visiitidest Eesti Vabariigi huvides. Kõigil neil aastail, mil Laidoner oli eemal otsesest sõjaväe juhtimisest, säilitas ta armeega tiheda kontakti. Laidoner osales manöövreil
Pariisi rahukonverentsil sõlmiti rahulepingutega koos ka Rahvasteliidu põhikiri. See kavandati kõikide maailma riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid. Paraku jäid Rahvasteliidust välja mitmed maailma võimsad riigid, nagu näiteks Ameerika Ühendriigid. See muutis Rahvasteliidu ebatõhusaks organisatsiooniks, mis ei suutnud täita võetud ülesandeid. Ka seetõttu et Rahvasteliidus polnud kindlat järelvalvet ega karistust, selleks kui keegi ei peaks lubadustest üle astuma (mida nt Saksamaa tegigi) 2. Impeeriumite lagunemine ja uute riikide tekkimine Kesk- ja Ida-Euroopas. Venemaast - Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Rumeenia Saksamaast - Elsass-Lotring Prantsusmaale, Poola, Leedu, Taani, Belgia, Tsehhoslovakkia Austria-Ungari - Poola, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Rumeenia, Jugoslaavia, Itaalia
Ümberjaotamisel ei arvestatud ka elanike soove. Veel kehtestati Saksamaale sõjalisi piiranguid: Sõjaväge vähendati 100 000 meheni, võis olla ainult vabatahtlikes koosnev sõjavägi, vähendati relvastust ja tehnikat ning Reini vasakkallas ja 50 km laiune paremkallas kuulutati demitaliseeritud tsooniks. Veel pidi Saksamaa maksma kompentsatsoone Prantsusmaale, Belgiale ja Suurbitaniale. Lepingute koostisosaks oli ka Rahvasteliidu põhikiri, mida kaotajad pidid tunnistama. Rahvasteliidus toimus riikide rahvusvaheline koostöö, konflikte lahendati rahulikul teel, peakontor paiknes Genfis ning koosnes Täinskogust ja Nõukogust. Selle eesmärgiks oli sõja ärahoidmine tulevikus. Rahvusvahelised suhted 1920ndatel Valdas lootus demokraatia võidule. Sel ajal tähtsamaks probleemiks oli Saksamaa reparatsioonide küsimus. Eriti nõudis makseid Prantsusmaa Saksamaa käest ja 1923 okupeeris Ruhni piirkonna.
1936.a. moodustati RAHVARINNE, mille programmilised nõuded olid: * ametiühingu õiguste laiendamine * fasistlike organisatsioonide sulgemine * tööliste elatustaseme tõstmine * monopolide võimu piiramine * julgeolekusüsteemi loomine Euroopas * rahvusvaheline koostöö Rahvasteliidus 1936 parlamendivalimistel Rahvarinne võitis ja valitsusjuhiks sai LEON BLUM. II maailmasõja algul langes Prantsusmaa Saksamaa kallaletungi ohvriks. 1940. aastal Prantsusmaa III vabariik likvideeriti. III VÄLISPOLIITIKA • 1920. aastate algul oli Prantsusmaa üks peamisi nõukogude vastase intervensiooni toetajaid. • 1924.a. tunnustas Prantsusmaa nõukogude valitsust. • Prantsuse välisministeeriumis valmis Idapakti kava, mis nägi ette, et Nõukogude
suvepuhkusele. Septembris 1934 tuli Riigikogu uuesti kokku ning nõudis tagasipöördumist dem. valitsemisviisi juurde. Ainuparteiks tuli Isamaaliit, mis kestis kuni Vene okupatsioonini 1940. aastal. Tartu Rahuleping Tartu rahuleping on 2. veebruaril 1920 Eesti Vabariigi ja Nõukogude Venemaa vahel Tartus sõlmitud rahvusvaheline leping, millega lõppes Vabadussõda ning pandi alus Eesti Vabariigi iseseisvusele. Tartu rahuleping on koostatud eesti ja vene keeles, registreeritud Rahvasteliidus ning avaldatud koos prantsus- ja ingliskeelse tõlkega Rahvasteliidu dokumentide kogumikus (nr. XI 1922. aastal). Ratifitseerimiskirjad vahetati Moskvas 30. märtsil 1920 ja sellest päevast hakkas leping kehtima.Leping koosneb 20 artiklist ja sisaldab peale sõjaseisukorra lõpetamise ka Eesti riigi tunnustamise artikleid, mis käsitlevad piiri-, julgeoleku-, majandus-, sotsiaal- ja liikluspoliitikat. Lepingu kohaselt tunnustas Venemaa Eesti iseseisvust loobudes "igaveseks ajaks
esindajana Asutava Kogu liikmeks (http://www.utlib.ee/ee/publikatsioonid/2001/ar/lisad/20.html )ja nii algas tema pikk ja teenekas töö Eesti Põhiseaduse kujundamisel. J. Uluots võttis osa niihästi Eesti Vabariigi Valitsemise Ajutise Korra, kui ka I Põhiseaduse väljatöötamisest. 1922. aasta Asundusseaduse eelnõu, mis moodustas aluse hiljem vastuvõetud Maaseadusele. Aastail 1926-1927 kaitses J. Uluots Rahvasteliidus Eesti Maareformi põhimõtteid (http://www.utlib.ee/ee/kataloogid/nimistud/uluots_nimistu.pdf). Ta oli 1938. a. EV põhiseaduse üks loojaid ning osales tsiviilseadustiku väljatöötamises (http://www.utlib.ee/ee/publikatsioonid/2001/ar/lisad/20.html). Tähtis osa oli tal maareformi õigusliku külje kujundamisel. 1924. aasta II poolaastast valiti J. Uluots Eestimaa õiguse erakorraliseks professoriks, uus õppeaine tema esituses oli Eestimaa
Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata Prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitiline olukord 1930-ndatel aastatel. · Kollektiivse julgeoleku organisatsioon Rahvastliit, mis sõltus selle liikmete tahtest teiste kaitseks jõudu kasutada, ei osutunud elujõuliseks tänu Ameerika Ühendriikide kõrvalejäämisele. Ühendriikide Kongress ei ratifitseerinud lepingut, mis oleks taganud riigi osalemise Rahvasteliidus. Rahvasteliidu nõrkus ilmnes juba Etioopia ja Mandzuuria kriiside ajal. 1933. aastal astusid sealt desarmeerimisalaste läbirääkimiste nurjumise ettekäändel välja Saksamaa ning samuti Jaapan. NSV Liit heideti välja sõja alustamise pärast Soome vastu 30. novembril, 1939, vastavalt Molotov-Ribbentropi paktile. Vastavalt leninlikule kontseptsioonile pidid kapitalistid tulevases sõjas iseennast hävitama. Teise maailmasõja eelprooviks peetakse mõnikord
Eesti peab igati kaasa aitama Rahvasteliidu teovõime suurendamisele ega tohi seejuures hoolida mingitest kuludest. Seetõttu lõidki Eesti diplomaadid Rahvasteliidu ettevõtmistes aktiivselt kaasa, osaledes kõigil rahvusvahelistel nõupidamistel ning ühinedes kõigi oluliste otsuste ja kokkulepetega. Kuna 1920. aastate teisel poolel rahvusvaheline olukord paranes ning otsene hädaoht Eestile vähenes, siis näis, et julgeoleku tagamiseks piisab tihedast koostööst Rahvasteliidus. Rahvasteliidu kollektiivse julgeoleku süsteem – põhines artiklitele 10 ja 16. 9 Artikkel 10 – kõikidel liikmetel kohustus abistada agressiooni ohvriks langenud liikmesriiki. Artikkel 16 – majanduslike ja sõjaliste sanktsioonide kehtestamine agressori vastu. 1924 – Genfi protokoll: sanktsioonide võimalus selle agressori suhtes, kes Rahvasteliitu ei kuulu. 1925 seda lepet ei ratifitseeritud, SB vastuseisu tõttu.
asju ajada'. Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata Prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitiline olukord 1930-ndatel aastatel. Kollektiivse julgeoleku organisatsioon Rahvasteliit, mis sõltus selle liikmete tahtest teiste kaitseks jõudu kasutada, ei osutunud elujõuliseks Ameerika Ühendriikide kõrvalejäämise tõttu. Ühendriikide Kongress ei ratifitseerinud lepingut, mis oleks taganud riigi osalemise Rahvasteliidus. Rahvasteliidu nõrkus ilmnes juba Etioopia ja Mandzuuria kriiside ajal. 1933. aastal astusid sealt desarmeerimisalaste läbirääkimiste nurjumise ettekäändel välja Saksamaa ning samuti Jaapan. NSV Liit heideti välja sõja alustamise pärast Soome vastu 30. novembril, 1939, vastavalt Molotov-Ribbentropi paktile. Vastavalt leninlikule kontseptsioonile pidid kapitalistid tulevases sõjas iseennast hävitama. Teise
1933. aastal kirjutas Eesti koos NSVL jt riikidega alla agressiooni määratlemist Londoni konventsioonile, mis keelustas sõjalise kallaletungi. Kollektiivse julgeolekusüsteemi rajamisel tegid väikeriigid panuse Rahvasteliidule, mille põhikiri kohustas liikmeid üksteist agressiooni korral sõjaliselt toetama. Ühtlasi tähendas see orienteerumist Suurbritanniale ja Prantsusmaale, kuna just need riigid etendasid Rahvasteliidus juhtivat osa. Rahvasteliidust rahutagajat ei saanud, sest Jaapan, Saksamaa, Itaalia astusid sellest välja ning NSVL heideti välja. Kollektiivse julgeoleku poliitikat tabas täielik läbikukkumine. 7 SUHTED TEISTE RIIKIDEGA Eesti suhtes välisriikidega oli eriline koht Soomel. Soome oli esimene riik, kellelt loodeti abi ja tuge. Eesti-Soome suhteid varjutas salajane piiritusevedu Eestist Soome, autoritaarse korra
Teise maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata Prantsusmaa ebastabiilne sisepoliitiline olukord 1930-ndatel aastatel. Kollektiivse julgeoleku organisatsioon Rahvasteliit, mis sõltus selle liikmete tahtest teiste kaitseks jõudu kasutada, ei osutunud elujõuliseks tänu Ameerika Ühendriikide kõrvalejäämisele. Ühendriikide Kongress ei ratifitseerinud lepingut, mis oleks taganud riigi osalemise Rahvasteliidus. Rahvasteliidu nõrkus ilmnes juba Etioopia ja Mandzuuria kriiside ajal. 1933. aastal astusid sealt desarmeerimisalaste läbirääkimiste nurjumise ettekäändel välja Saksamaa ning samuti Jaapan. NSV Liit heideti välja sõja alustamise pärast Soome vastu 30. novembril, 1939, vastavalt Molotov-Ribbentropi paktile. Vastavalt leninlikule kontseptsioonile pidid kapitalistid tulevases sõjas iseennast hävitama. Teise maailmasõja eelprooviks peetakse
õigustest Eestile b) pandi paika Eesti-Venemaa piir c) Venemaa loobus Eesti aladel olevatest vene riigi varadest d) vabastas Eesti võlgadest Venemaale ning Venemaa andis Eestile 15 miljonit kulrubla e) Eestile tagastati kultuurivarad leping registreeriti Rahvasteliidus, ning selles oli 20 artiklit 54. 12. Eesti Vabariik 1920. aastatel. 55. Sisepoliitiline, majanduslik ja välispoliitiline areng - vt rühmatöö vastavad küsimused! 56. 57. Sisepoliitiline areng üldvalimistel valiti Asutav kogu Vabariigi esimene põhiseadus võeti vastu 15. juunil 1920. aastal Põhiseadus väga liberaalne ja demokraatlik
Serbia ja Montenegro 30 500 Hiina 29 000 Kongo 28 000 Türgi 27 000 Iraak 23 000 Somaalia 22 000 Kolumbia 20 000 Nigeeria 18 000 Iraan 15 500 India 15 300 Pakistan 15 300 Pagulaste õiguste arengu ajalooline aspekt (jätk 1) Rahvasteliidus määrati 1921. aastal põgenike ülemkomissariks Norra esindaja Fridtjof Nansen, kes seadis sisse põgenike reisidokumendi nn "nanseni passi". Pagulaste õiguste arengu ajalooline aspekt (jätk 2) Üksikisiku õigus otsida tagakiusamise eest varjupaika teises riigis oli sätestatud veel Havanna 1928. aasta lepingus, Montevideo 1933. aasta poliitilise varjupaiga lepingus, Caracase diplomaatilise asüüli lepingus, 1948
Oma ülesehituselt oli see eeskujuks tänapäevasele ÜRO-le. Täiskogu koosnes liikmesriikide delegatsioonidest, igaühel neist üks hääl. Rahvasteliidu Nõukogu võiks võrrelda ÜRO Julgeolekunõukoguga, mis tegeles maailma rahu mõjustavate küsimustega. Nõukogu koosnes alalistest ja Täiskogu poolt valitavatest ajutistest liikmetest. Viieks alaliseks liikmeks olid Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapan ja USA, kusjuures juhtivat osa Rahvasteliidus etendasid Inglismaa ja Prantsusmaa. Rahvasteliidu Alaline Sekretariaat asus Sveitsis Genfis. Rahvasteliit pidi haarama kõiki maailmariike ning pidi tegelema otseselt sõja ja rahu küsimustega, et riikidevahelisi tüliküsimusi mitte lasta sõjaks kasvada, eesmärgiga tagada maailmas riikidevaheline rahu, julgeolek ja territoriaalne puutumatus. Rahvasteliidu põhikirja peamine autor oli Ameerika president W. Wilson. Ometi Ameerika Ühendriigid ei astunud Rahvasteliidu liikmeks
Berliin-Rooma teljeks. · 25.11.1936 sõlmis Hitler Jaapaniga nn. Antikominterni pakti ühiseks tegutsemiseks Nõukogude Liidu vastu. Hiljem ühinesid Itaalia jt. riigid. Itaalia-Abessinia sõda · Taustaks Mussolini püüdlus luua "Itaalia impeerium" Rooma impeeriumi eeskujul. · Algas piirikonfliktidega 1934. aasta lõpul. Näitas Rahvasteliidu täielikku küündimatust konflikt lahendada · 3.10.1935 alustas Itaalia sõda. Itaalia kuulutati küll Rahvasteliidus agressoriks, kuid märkimisväärseid sanktsioone ei rakendatud. 5.05.1936. Abessinia liideti Itaalia Ida- Aafrikaga · Abessiinia ei andnud alla ega alistunud kunagi täielikult. 1941 oli riik taas vaba Austria ühendamine (Anschluss) · 14.04.1935 sõlmitud Prantsuse, Inglise, Itaalia kokkulepe nn. Stresa rinne pidi kindlustama just Austria territoriaalse terviklikkuse. Abessinia konflikt oli selle osapooled aga tülli ajanud.
aasta märtsis kuulutab esimese nõukogude vabariigina iseseisvust; Nõukogude Liidu reaktsiooniks on majandusblokaad; jaanuaris 1991 hukkub 14 inimest kui Nõukogude väed Vilniuse teletorni ründavad, juulis 1991 hukkub OMON-i rünnakus Medininkai piiripunktile seitse Leedu piirivalvurit; 36. Holland XX sajandil 1890. oli lõppenud personaalunioon Luksemburgiga; koloniaalimpeerium; kiiresti kasvav rahvaarv; I ilmasõja ajal neutraalne, samas mõlema võitleva poole mõju all; osales Rahvasteliidus; Suurest Depressioonist tugevalt mõjutatud; Teises ilmasõjas kapituleerub 1940. aastal Saksamaale, kuninglik perekond ja valitsus lahkusid Suurbritanniasse; 1942. aastal alistus Indoneesias Jaapanile; vabastati 1944-1945; pärast sõda annekteeris osa Saksamaa territooriumi (tagastas 1963), deporteeris sakslasi; sai Marshalli plaanist abi; 1952-53 lahkusid hollandlased Indoneesiast, mis oli iseseisvunud, 1962. Uus-Guinealt, seejuures „repatrieeriti“ Hollandisse ka nn. indod, st
1) Rahu tagamiseks 2) Desarmeerimise edendamiseks 3) Humanitaarküsimustes Inimõigused ja pagulaste ja tagakiusatute probleemid. Polaaruurija ja diplomaat Fridtjof Nanseni tegevus sõjavangide ja Venemaa pagulaste ja näljahädaliste heaks (Rahvasteliidu pagulaskomiskoni juht. Nanseni pass (kodakondsuseta isikute reisidokument). Nobeli rahupreemia. Oslo konventsioon 1930 Euroopa väikeriikide tihe omavaheline koostöö Rahvasteliidus, ka kaubandus- ja tollipoliitika Oslo kaubanduspoliitiline konventsioon 1930, osapooled Rootsi, Taani, Norra, Madalmaad, Belgia, Luxembourg (Soome ühines 1933). Ühine eesmärk oli garanteerida neutraliteet omavahelise koostöö abil. Rahuoptimistmi perioodi lõpp: 1935. aastal kaotati usk, et Rahvasteliit saab garanteerida maailmarahu säilimise. 52 Sise-ja majanduspoliitilka: Põhjamaise mudeli sünd. Lähtekoht läänemaailmas 1920-30
suveräänsust ning Nõukogude Liit ei sekku Eesti siseasjadesse. Baaside aeg 18.10.1939 17.06.1940 (Eesti Vabariigi sisuline lõpp, EV okupeerimine 90 000 punaväelase poolt) Eesti Vabariik oli nimeliselt/vormiliselt suveräänne riik, kuna tegelikult oli Eesti Vabariigi suveräänsus piiratud ja eriti ilmnes see välispoliitikas: 1. Eesti ei julgenud riigitasandil Soomet Talvesõjas aidata (Eestist läks Talvesõtta umbes 1000 vabatahtlikku) 2. Eesti jäi erapooletuks Rahvasteliidus, kui hääletati Nõukogude Liidu agressoriks kuulutamist Talvesõjas. Sisepoliitikas: 1. Oktoobris toimus baltisakslaste lahkumine (umbes 13 000). Baltisakslased olid MRP ohvriteks ja nad asustati Lääne-Poolasse nende alade saksastamiseks. 2. Oktroobris toimus valitsuse vahtus, ametisse astus viimane seaduslik EV valitsus, eesotsas Jüri Uluotsaga (24. valitsus). Eesti okupeerimine ja annekteerimine Nõukogude Liidu poolt · 16
normaaltalu, ülendati Eesti Vabariigi ainsaks Kindralleitnandiks (sel ajal ainus). 26.03.1920 rahuldati tema lahkumis avaldus, kuigi temast oleks olnud suur kasu rahuaegse sõjaväe organiseerimisel. 1920-1929 oli ta kolmel korral valitud Põllumeeste kogu poolt Riigikogu liikmeks (tegeles sõjandus ja finants probleemidega). 01.12.1924 - seoses punaste mässuga, kutsuti ta uuesti ülemjuhatajaks, kust vabanes juulis 1925. 1924. aastal taastas ta Kaitseliidu. 1929. aastani esindas ta Eestit Rahvasteliidus. 1925. aastal käis Rahvasteliidu volinikuna Mosulis lahendamas Türgi ja Inglise mandaatterritooriumi Iraagi Piiritüli. Tema ettekande tulemusena otsustas Rahvasteliit anda Mosuli Iraagile (on kaheldud, kas Laidoner oli selles küsimuse erapooletu) ja 1926. aastal sõlmiti vastav leping. Laidoner ei lasknud oma nime kasutada 40'000 vapsil ja ei toetanud neid. 12.03.1934 teostasid Päts ja
Alates 1941. aastast kasutati loosungit “Etioopia täna, kohu Aafrika homme”. Afrikanistid on üritanud ka rõhutada seda, et Teine maailmasõda peaks algama isegi itaallaste vallutustega Etioopias 1935. aastal. Suur osa riigist suudeti alistada, aga muutus lahingutes tuli alles 1936. aastal, kui Itaalia kasutas mürkgaase. 1941. a Etioopia vabanes, kuigi vahepeal oli riigi keiser põgenenud Londonisse ning pidanud ka kõne Rahvasteliidus, ennustades prohvetlikult ette, et tema riigi saatus tabab ka Euroopa riike ning viimased peaks Etioopiale appi tulema. 1945. a toimus Aafrikas Pan Aafrika V kongress, kus initsiatiiv läks afroameeriklastelt aafriklastele. Seal arutati ka tõsiselt juba neegrite riikide iseseisvumise võimalikkust. Seal osales 200 delegaati, kes esindasid erinevaid organisatsioone Aafrika asumaadest ning nende peamine eesmärk oli aafriklaste poliitiline organiseerimine.
Nende eest sai ta Nobeli rahupreemia. Üks punktidest oli ettepanek Rahvasteliid loomiseks. Rahvasteliidu loomine oli hiljem sees kõigis sõlmitud rahulepingutes. 1920 loodi Rahvasteliit. Keskus Genfis, Sveitsis. Peamiseks ülesandeks oli säilitada rahu euroopas ja ka maailmas, kuid siiski euroopa keskne. USA kongress keeldus Rahvasteliitu astumast, sest ei olnud seal piisavalt suurt sõnaõigust. 1921-1922 Washingtoni konverents - USA sai piisava sõnaõiguse Rahvasteliidus ning liitus sellega. Lisaks sellel otsustati veel et USA-l võib olla Suurbritanniaga ühesuurune sõjalaevastik ning et kõik riigid võivad kaugida vabalt tegutseda. Tekkinud süsteemi suurriikide vahel peale I maailmasõda nimetatakse Versaile- Washingtoni süsteemiks. Selle tähtsaimad põhimõtted olid kirjas I maailmasõja kaotanud riikidega sõlmitud rahulepingutes: 28.09.1919 Versaile leping - rahuleping Saksamaaga. Väga karmid rahu tingimused. Need
Orjastamine võib tänapäeval olla inimsusevastane kuritegu, kui see toimub kas laiaulatuslikult või plaanipäraselt. Vana-Rooma suurim orjapidaja oli ametikohast tulenevalt Rooma keiser. Tema orje oli riigi valitsusasutustes isegi kõige tähtsamatel kohtadel. Keisri orjad moodustasid erandliku orjarühma; keisri orja nimetati servus Augusti nostri ('meie keiserliku kõrguse ori'). Tavaliselt said need hiljem vabaks. 1926. aastal Rahvasteliidus vastu võetud Orjapidamise ja orjakaubanduse keelustamise konventsiooni kohaselt on orjus "isiku staatus või olukord, milles tema mistahes võime üle rakendub omandiõigus". Konventsiooni kohaselt pole orjal näiteks õigust omaniku territooriumilt lahkuda ilma eriloata (passita); põgenemisel võidakse ta vangistada ja omanikule tagastada. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi kohaselt (1998) on orjastamine üks inimsusevastaseid kuritegusid, mis seisneb "mõne
veendunud, et Eesti peab igati kaasa aitama Rahvasteliidu teovõime suurendamisele ega tohi seejuures hoolida mingitest kuludest. Seetõttu lõidki Eesti diplomaadid Rahvasteliidu ettevõtmistes aktiivselt kaasa, osaledes kõigil rahvusvahelistel nõupidamistel ning ühinedes kõigi oluliste otsuste ja kokkulepetega. Kuna 1920. aastate teisel poolel rahvusvaheline olukord paranes ning otsene hädaoht Eestile vähenes, siis näis, et julgeoleku tagamiseks piisab tihedast koostööst Rahvasteliidus. Eesti suhted Suurbritannia, Saksamaa, N. Liidu, Rootsi ja Poolaga. Suurbritannia oli riik, kelle tunnustust Eesti enim ootas. Suurbritannia oli suurvõik ja suur eeskuju, euroopalike väärtustega. Abistas Eestis iseseisvuse saavutamisel. 1930 läks sinna üe kolmandiku ekspordist. Väikeriigil oleks olnud vaja sellist suurt sõpra, kes on ohutus kauguses. Inglismaa aga poliitiliste sidemete tekkest ei olnud huvitatud ja tulevikus sõjas rohkem abi ei lubanud osutada
Eelkõige püüdsid haritlased iseennast veenda Euroopasse kuulumises, 1930.a-te teisel poolel peeti Euroopasse kuulumist iseenesestmõistetavaks. Oponeeriva vaate pakkus Oskar Loorits, viidates eestlaste kuulumisele uurali rahvaste perre ja nimetades eestlasi Ida vaimu lasteks. Villem Reiman ja Jaan Tõnisson kõnelesid Eesti asendi dualismist, mis üheaegselt lahutab ja ühendab Euroopa kahte poolt. 1931 esinesid Karl Pusta ja Jaan Tõnisson Rahvasteliidus avaldusega Euroopa ühinemiseks. Euroopa Uniooni toetati aktiivselt julgeoleku kaalutlustel ja nn igavese rahu ideedega seoses. Samal ajal oli Euroopa aga üks killustatumaid piirkondi maailmas. 1930. aastail kõneldi ka Balto-Skandiast, st Baltiriikide ja Skandinaavia liidust. Üldreeglina jäädi siiski Põhjamaadest eemale. 1930.a-te esimesel poolel hakati otsima nn oma teed ja seda, kelle eeskujul oma orientiirid seada. Loomingu vastavale ankeedile vastas 27 tuntud kultuuri- ja
annaabi.ee 
