,,Kas hakkate rahvatantsu tantsima?" See on nende arvates tüütu küsimus, sest et nende kultuuris pandi ikka rahvariided peole selga, sest need oli piduriided, millega käidigi peol, mitte ei pandud selga ülikonda jms. Teine lugu räägib sellest, kuidas poodides müüakse nukke, kellel on rahvariided seljas, kuid ei pööratud tähelepanu detailidele. Väikerahvastele on tähtis, et nende rahvariideid kujutatakse täpselt, mitte nii umbes, kuidas tootja arvab, et on õigesti. Nendele oli rahvariietel suur tähtsus ning neid hinnati kõrgelt. Viimane lugu räägib külamemmede ansamblist ning sellest kuidas nad osalesid Eurovisioonil ja olid edukad ning kogusid endale suure fännibaasi. Ka nemad kandsid rahvariideid, sest see oli nende kultuuri üks osa ning seda hinnati kõrgelt.
Saamid Pjotr and Cambu ( ° °) Saamid ehk laplased elavad Soome, Rootsi, Norra põhjaosas ja Vene aladele jääval Koola poolsaarel. Nad on arvukaim põlisrahvas Põhja-Euroopas. Saamidel on rikkad kultuuritraditsioonid mis elavad ka tänapäeval. Igapäevaselt tehakse käsitööd , lauldakse vanu laule, tantsitakse tantse ja kantakse rahvariideid. Nende lipp Saami Tüüpiline laul on joig. Laulul arvatakse olevat eriline vägi, see võimaldab tunda ühtekuuluvust mõne nähtusega , paiga, puu, kivi, looma või inimesega. Saam võib laulda kõigest mida näeb või ette kujutab. Joigudel on vähe sõnu. Pillidest on enam levinum võrutrumm Võrutrummi mängisid samaanid (nõiad) Rahvusvaheliselt tuntud saami joigajate hulka kuulus Nils-Aslak Valkeapää ja kuulub tänini Wimme Saari. Laulud https://www.youtube
Ehete rohkuse ja kvaliteedi järgi hinnati kandja jõukust. Vitsasõlgi, mis olid vajalikud eelkõige rõivaste kinnitamiseks, kandsid ka mehed. Preesid olid lamedad sakilise äärega mitmes suuruses rinnaehted ja kui preesi kaunistasid värvilise klaasi tükid, kutsuti seda silmadega preesiks. Sõlgi oli väga erineva suurusega, eriti suured sõled olid Setumaal. Kuigi vanad hõbeehted olid sageli vähese hõbesisaldusega valge metalli sulamist, moodustasid need kokku varanduse. Rahvariideid kanti piduliku riidena kuni 19. sajandi lõpuni ning 20. sajandi algul veel Lääne- Eestis ja saartel, eriti Muhumaal. Tänaseni kantakse rahvariideid Kihnu saarel. Ka on säilinud Eesti kaguosas elavate setude vanad rahvarõivad, kuid neid kantakse vaid esinemisrõivana ja mõnikord pulmades. Kasutatud kirjandus 1. Tuubel, V. 2001 Eesti Rahvakultuur 19. Sajandil. Tõravere Trükikoda 2. Piiri, R. 2011 Ehtimine. OÜ Vali Press 3. Puppart, P
Vähemusrahvad: Ukraina rahvariided Traditsiooniline Ukraina naiste rahvariietus koosneb pikast seelikust, pluusist või tuunikast, pearätikust, sallist või muust dekoratiivsed peakattest ja vööst. Need komponendid on rikkalikult kaunistatud. Neile on tikitud traditsioonilise rahvamustri motiive. Punane on tähtsaim värv Ukraina rahvariietel. Vähemusrahvad: Ukraina rahvariided Ukraina rahvariided on piirkonniti erinevad. Tänapäeval kantakse traditsioonilisi rahvariideid peamiselt festivalidel, muudel erilistel puhkudel või pühade ajal. Ukraina talupoegade riietuses oli meestel kasutusel tikitud valge tuunika. Antud pildil on kujutatud mehel vööl tüüpiline puidust kruus, mida kasutati arvatavasti kalja (kvas) või õlle joomiseks. Vähemusrahvad: Ukraina rahvariided Bast kingi, ühtesid vanimat tüüpi jalatseid, on tehtud ja kantud sajandeid Ukrainas, Venemaal ja Ida-Euroopas. Need olid traditsiooniliselt valmistatud
talvemüts. Saaremaal eriti murumüts. Oluline ese oli vöö, mis meestel kinnitas ülerõivaid, naistel hoidis ülal seelikut. Tütarlapsed pidid vööd kandma juba lapseeas, et nad kasvaksid peenepihalised. Jalatsiteks olid pastlad ja kingad mõne määral ka säärsaapad, tööl puukoorest viisud. Tingimata pidid abielunaised kandma tanu ja põlle. Rõivastust täiendasid ehted milleks olid sõled preesid, hõbekeed ja helmed. Tavaliselt olid need tehtud pronksist (eriti sõled). Rahvariideid kanti kui mindi kirikusse peole, kiigele või pulmapeole. Kuna Eestis on mitmeid maakondi on ka rahvarõivad jaotatud maakondade kaupa ära. Saarde mees kandis kaapkübarat, pikka kuube ja säärsaapaid. Tõstamaa mees kandis vesti, vatti, kintspükse, säärepaelu ja viiske. Põhja-Eesti mees kandis nokkmütsi ehk venemütsi, saterkuuba ja säärsaapaid. Jämaja mees kandis sukkmütsi, vatti, sukki ja viiske. Virumaa naine kandis pottmütsi, õlaräti ning kaapkleiti
Tulemuseks oli rahva ükskõikne või isegi vanulik suhtumine kirikusse ja religiooni. Kuuekümnendatel aastatel vaimne surutis mõnevõrra vähenes. Tänu sellele elavnes ka kultuurielu. Seitsmekümnendate lõpus hakati aktiivselt propageerima vene keele kasulikkust. Vene keelt hakati õpetama juba lasteaedades. Kõrgkoolides suurendati vastuvõttu nendele erialadele, mille õppetöö oli vene keeles. Kuigi minu arvates Eesti kultuurielu oli olemas iseenesest, rahvariideid ei keelatud ära.Nad hoidsid mingil määral oma laulu- ja tantsupeo kultuuri, mis olid ka enamasti Eesti rahvalaulude ning sõnade saatel.
Etendus „Kratt“ räägib ahnest taluperemehest, kes endale krati teeb. Kõrvalteemaks oli ka armastus peremehe tütre ja sulase vahel. Etenduse sisu oli huvitav. Mulle meeldis see, et kogu aeg oli midagi toimumas. Kordagi ei läinud mul mõte etendusest eemale. Näiteks „Pähklipurejaga“ võrreldes oli „Krati“ sisu väga huvitav, sest see oli enamjaolt arusaadav ja lihtne, teema oli huvitekitav. Tegelaste kostüümid olid väga toredad. Inimeste kostüümid meenutasid Eesti rahvariideid, mis sobisid etenduse teemaga. Kõikide tegelaste kostüümid sobisid nendega hästi. Kuradi ja põrgurahva punased kostüümid, soengud ja grimm tegid nad veel kuratlikumaks. Sulased olid äratuntavad lihtsaid tööriideid meenutavate helehallide pükste ja särkide järgi. Lavakujundus jäi natuke arusaamatuks. See oli kaasaegne ja kunstipärane. Mõningate lavakujunduse elementide mõtet ma ei leidnud. Ma oleks tahtnud näha näiteks tegevusaegset vana taluõue, loodust.
+ Tänapäeval on mitmeid valikuid, kuidas abielu sõlmida (kiiresti ja odavalt, pikalt planeeritult ja kulukalt). Pulmad Teostatakse abiellumise puhul (enamasti) Vanasti oli see rohkem traditsiooniline sündmus täis igasuguseid rituaale ja maagilisi sündmusi. Tänapäeaval üritatakse pulmadega teisi üle trumbata, kuigi põhimõte on sama mis vanasti. Pulmadele võivad järgneda mesinädalad. Eesti pulmakombed Tänapäeval rahvariideid kantakse harva Pulma võib juhtida pulmavanem, kes on üldjuhul kas pruutpaari meessoost sugulane, sõber või professionaalne peojuht. Pruuti saadavad pruutneitsid. Peigmehe poolt aitab pulma korraldada isamees. Tavaks on, et pulmalised teevad pruutpaarile kingitusi. harrastatakse ka ühismänge ja -laulmisi pulmaliste lõbustamiseks (pruudipärg ja osavusproovid). Laulatus On Kiriklik talitus, kus mees ja naine sõlmivad teineteisega abielulepingu.
Lood muudeti ümber aariateks ning muusikalist tausta laiendati, kuid jäeti selle iseloom siiski algsele Kotlyarevsky etendusele omaseks. Ooper räägib sellest, kuidas kaks noort, Natalka ning Petro võitlevad oma armastuse eest. Natalka isa on aga noorte armastuse vastu ning neid ootab pikk lahusolek. Loomulikult lõppeb lugu õnnelikult ning armastus puhkeb taas õitsele. Tegemist on lihtsa ja rahvaliku looga armastusest, kust võib leida hoogsaid tantsuseadeid ning värvikirevaid rahvariideid. Minu arvates on juba suurde ooperitelki sisse astumine omaette elamus. See on lihtsalt uskumatu, kuidas Saaremaale tuuakse selline asi peo peale kohale. Olen eelneval aastal ka ise seal töödanud aga kohviku poolses osas. Minu arust oli kõik täpselt paigas! „Natalka Poltaavast“ pikkus oli täpselt paras ja lugu köitis mind terve aja. Eriliseks lemmikuks peaksin Natalkat mänginud noort neidu, kes oli väga temperamentne ja kandis rolli suurepäraselt välja
püsima ka peale tema seda. Nii asutasidki tema kaaslased ERM-i Hurda elutöö mälestamiseks ja säilitamiseks. Lisaks Hurdale on oluliseks inimeseks muuseumi asustamisel olnud Oskar Kallas, kes oli põhiline tegelane muusemi loomise käigus. Kuna algselt ei olnud Eesti Rahva Muuseumil oma maja, hoiti esimesi üle Eesti kokku kogutud esemeid Kallase kodus. Esmakordne näitus avati alles 1911. aastal Vanemuises. Siis võis seal näha juba erinevaid rahvariideid, kindaid, ehteid ja palju muud. Kui ERM loodi, pandigi põhiliselt rõhku esemelisele vanavarale, sest need kujutasid lihtrahva kombeid ning selle ajal peeti väga oluliseks talurahvakultuuri talletamist. Kuni Teise maailmasõjani kogus ERM peaaegu kõike, mis oli seotud eestlaste pärandiga. Peale seda loodi aga uus eraldi kirjandusmuuseum, mis on eraldatud tänaseni. Eesti Rahva Muuseum on kõikidele eestlastele kindlasti südamelähedane ja oluline, sest see
See on Eesti riigi sünnipäev. Selle päeva hommikul päikesetõusu ajal heisatakse Toompea tornis pidulikult riigilipp. Lipu heiskamise ajal lauldakse hümni. Ka kõikidel majadel lehvivad sini-must-valged lipud. Aastapäeva puhul toimub pealinnas sõjaväe paraad. Paraadi avab president. Õhtul korraldab president koos abikaasaga piduliku vastuvõtu. President tervitab vastuvõtul kõiki külalisi kättpidi. Külalised saabuvad pidulikes riietes. Vastuvõtul võib kanda ka eesti rahvariideid. Eesti rahvariided on väga ilusad. Naistel on peas tanu ja ees põll. Seljas on neil tikitud pluus ja triibuline seelik. Seeliku peale on seotud kirju vöö. Meestel on seljas pikk must kuub ja peas kaabu. Jalas võib kanda põlvpükse ja pastlaid. Pidulik õhtu lõpeb ilutulestikuga. 2. Sõnaseletusi: suitsupääsuke vapp (rahvuslind) (Eesti riigi sümbol) rukkilill (rahvuslill)
Harvem tehti nööpimiskoht ka paremale. Rahvariietus täidab alati kindlat funktsiooni- ta peab olema: • praktiline • kergesti hooldatav • esteetiliselt vastivõetav Euroopalik riietusstiil hakkas Venemaal levima 1700 a. , kui Peeter esimese käsuga olid kõik ( peale talupoegade ja kirikuteenijate) kohustatud kandma euroopa stiilis kostüümi. See avaldas mõju ka rahvariietele. Linnas hakkas see riietusstiil levima väga ruttu, kuid maal jäädi enesele truuks ja kanti rahvariideid edasi. Ülariided • Kaftan • Zipun (riidest õmmeldud pikem mantel) • Šuba ( kasukas) • Tulup ( samuti kasukas, kuid pikem) Naised kandsid ka šuba/t ehk kasukat. Suvel kanti maal jalas viiske(lapti) ja ka saapaid ( sapogi) Talvel ag kanti vilte ( valenki). Rahvas suhtus jalanõudesse lugupidavalt. Viltidest on kirjutatud laul – “ Valenki”. Nüüd on rahvariided saanud ajalooks, kuid neid kantakse ikka pidupäevadel ja tähtsatel sündmustel. Ei saa ette kujutada ühtegi
ümbrikus. ERM-i näitustemajas saab külastada püsinäitust „Eesti. Maa, rahvas, kultuur.“ Muuseumi algusaegadel peeti tähtsaks vana kaduva talurahva kultuuri talletamist. ERM-i ülesandeks on kujundada tervikvaade Eesti kultuurile ja selle säilimisele. Näituse saalis sai näha erinevaid tööriistu, mida talurahvas kunagi igapäeva elus kasutas. Saal ei ole suur, paljud asjad on riputatud seintele. Näitusel on näha erinevaid Eesti rahvariideid erinevatest kihelkondadest. Seintel rippusid vaibad ja muud käsitöö esemed. Püsinäitusel on rõhk pandud talurahvale. Leidus ka esemeid, kuidas elasid kunangised nö Eesti aadlikud. Välja olid toodud erinevad mööbliesemed ja seina peal võis näha pilte sellest ajast. Ajutisteks näitusteks olid „Pronksspiraalidest vaselisteni“ ja „Traditsioon ? Inspiratsioon“. Esimene näitus räägib selle erilise kaunistusviisi püsimist ja arengut läbi aastasadade.
saksa erakooli. Esimese maailmasõja puhkedes asus perekond elama Tallinna ja kunstikalduvustega noormees valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Andeka õpilasena läbis ta kaks klassi ühe aastaga ning viidi üle aktiklassi. Kolme aasta jooksul, mis ta kunsttööstuskoolis õppis, oli Viiralti peamiseks õpetajaks Nikolai Triik (eesti maalikunstnik, graafik ja pedagoog). 1917. ja 1918. aastal käis Viiralt kunsttööstuskooli ülesandel Tartus Eesti Rahva Muuseumi kogudes rahvariideid ja etnograafilisi esemeid joonistamas. Ta osales kooli õpilasalbumi "Noorus" kujundamisel (1918) ja kuulus Eesti Noorte Ühingu "Tungal" juhatusse. Pärast Tallinna Kunsttööstuskooli lõpetamist jätkas Wiiralt 1919. aasta oktoobrist oma õpinguid Tartus Pallases Anton Starkopfi skulptuuriateljees. 1922–1923 jätkas Viiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werneri juhatusel. 1923. aasta sügisel sõitis Viiralt tagasi Tartusse
20. sajandi alguses kanti rahvarõivaid Setumaal, kohati Lääne-Eestis ja saartel. Kihnu saarel veel meie päevilgi. Rahvarõivad tänapäeval Rahvarõivad on muutunud aasta-aastalt populaarsemaks. Neid kannavad kooliõpetajad, laulu- ja tantsupidude aegu näeme rahvarõivas ka neid, kes esinemistega seotud polegi. Üldine peorõõm ja eriline meeleolu lausa sunnivad kaasa minema. Ka presideni vastuvõtul sobib kanda rahvariideid. Kuid rahvariiete kandmisel tehakse ka vigu, mis kindlasti tulenevad vähestest teatmistest. Rahvarõivas naisel peaksid jalas olema lihtsad kinnised mustad kingad. Sobivad ka paeltega kingad. Kontsad peavad olema madalad ja tugevad, tikk-kontsaga rahvatantsu tantsida ei saa. Lahtised kingad ei sobi villase seeliku juurde mitte mingil juhul. Lapsed võivad äärmisel juhul kanda pigem musti kingi meenutavaid tenniseid.
Välimist ilu peetakse tänapäeval palju tähtsamaks kui sisemist. Inimesega ei räägitagi, kui ta näeb teistest erinev välja, selline, mis pole tänapäeva mõistes ,,ilus". Teoses ,,Dorian Gray portree" oli samuti Dorian kogu elu noor ja ilus, samal ajal kui portree temast iga patuga vananes. Ka rahvariiete ja koolivormi kandmine on tänapäeval ära kadunud. Enamik noori tunneb piinlikkust kui nad koolivormi või rahvariideid kandma peavad, ent vanasti oli see täiesti normaalne kui koolivorm või rahvariided seljas olid. Ka meikima hakatakse tänapäeval väga varakult ning arvatakse, et ilma meigita ei ole inimene ilus. Inimeste vaated ja ellusuhtumine on ajaga väga palju muutunud, seda soodustab ühiskond ja ka meedia. Vanasti kasutati nii noorena vaid hügieenilist huulepulka, kui sedagi. Eetika- ja hariduskriis on tänapäeval väga suureks probleemiks. Näiteks laste kombed on väga palju muutunud
Aksessuaarid Pidulik peakate oli pealt laieneva rummuga kübar. See tehti vildist ja rummu ümber seoti punane või valge pael. Suvel kanti ka tuttmütsi või murumütsi. Jalas olid meestel valged, pruunid või hallid sukad ja mustad kingad. Igapäevaselt kanti pättisid. Kokkuvõte Saare rahvariided on säilinud ka tänapäeval peaaegu muutumatutena, mida inimesed uhkusega kannavad. Ka inimestel, kes elavad Saaremaalt eemal, kannavad erinevatel üritustel justnimelt oma kodukoha saare rahvariideid. Rõhutades sellega oma päritolu ja väärtustades saare rahva ajalugu, kombeid ja traditsioone. Lisa Karja naine Karja mees Karja ümbrik ja abu triip Karja abielupaar Kasutatud kirjandus http://www.folkart.ee/ http://www.erm.ee/ http://www.estonica.org/ http://saaremaamarditalu.blogspot.com/ http://www.folk.ee/
kniksu tehakse vaid kuningale või kuningannale. Teiseks suureks eksimuseks vastuvõtul oli käest kinni hoides kätlemast lahkumine, isegi mehed ei osanud oma käsivart pakkuda. Preidendi proua nägi tänavu oma Haapsalu salli tehnikas kootud kleidis imekaunis välja. Rahvuslikud tikandid on Evelini puhul juba ootus pärased-poolerojakil võis näha tikitud lilli ja liblikaid. Kõrvarõngad olid õrnad klassikalised ja naiselikud. Sellel aastal oli palju kasutatud rahvariideid, mis on kodumaa sünnipäeva tähistamiseks ülimalt paslik viis. Ingrid Rüütlil pliseeritud komplekt suursugune ja lihtne. Meeldiv oli see ,et tänavu ei olnud palju paljastavate õlgadega daame. Palju oli kasutatud suuri tikandeid ja Eesti moedisainerite loomingut. 5 Piduliku toitlustuse menüü Eesti Vabariigi 92. aasatapäeva toitlustamine menüü oli väga mitmekülgne. Pakuti väga
naftast maagaasist hüdroenergiast turismist Norra haridus Norras on koolikohustus lastele vanuses 6–16 aastat. Seejärel võivad noored astuda kas keskkooli või kutsekeskkooli. Kõrgharidusasutused jagunevad ülikoolideks ja kõrgkoolideks. Bakalaureuseõpe kestab 3 aastat, magistriõpe 2 aastat ja doktoriõpe 3 aastat. Oslo ülikool on Norra vanim ja suurim ülikool Pühad/tähtpäevad Rahvuspäev.Norralased tähistavad 17.mail Rahvuspäeva. Inimesed kannavad sel päeval rahvariideid ning osalevad paraadidel (enamasti osalevad lapsed), mis võtavad aset üle kogu maa. Jõulud. Norralased toovad oma kuused enamasti metsast ise. Jõulukuusk ehitakse jõululaupäeval ja seda teevad tavaliselt vanemad elutoas suletud uste taga, samal ajal kui lapsed teistes tubades põnevusega ootavad. Pärast seda tantsib kogu pere ringis kuuse ümber ja laulab jõululaule. Õhtul jagatakse kingitusi. Lihavõtted
poliitikute klubi. Ilves loodab, et järgmise viie aasta jooksul saab Eestist riik, kus tegevussuuna näitavad kodanikud. Sellest saab presidendi sõnul tema ametiaja eesmärk. Mina olen Toomas Hendrik Ilvesega kui Eesti Vabariigi presidendiga rahul. Pean teda sümpaatsemaks kui oli Arnold Rüütel. Ka on mulle jäänud mulje, et Ilves väärtustab Eesti kultuuri ja üritab seda arendada, ta kannab meelsasti rahvariideid ning tegeleb vana talu ülesehitamisega. Samuti on minu arvates vahva, et ta kannab alati kikilipsu. Oleks küll parem, kui Toomas Hendrik Ilves oleks sündinud ja üles kasvanud Eestis, kuid leian, et ta on presidendina siiani hästi hakkama saanud.
kirjutamises ja selleks, et lastel oli võimalus tundide pärast õpetajale küsimusi esitada ja neid lahendada. Sellel ajal saab õpetaja ka keelemänge korraldada ja vanematega kontakteetida. Koolis korraldatakse tihti erinevaid üridusi ja väljasõite, kus lapsed samuti arendavad oma keele oskust ja lähenevad eesti kultuuriga. Sageli käivad koolis külalised, kelle jaoks kool organiseerib ekskursiooni, kus õpilased, kes ekskursiooni ajal kannavad eesti rahvariideid, ise rääkivad oma koolist nii vene, kui ka eesti keeles (see sõltub sellest, millist keelt räägivad külalised). (Narva Vanalinna Riigikooli põhimäärus http://www.nvrk.edu.ee/new/index.php/dokumentatsioon/dokumentatsioon/168-narva- vanalinna-riigikooli-p-him-rus, http://www.nvrk.edu.ee/new/index.php/kooli- ldinfo/metoodika) Allates 2009
1. Absolutism liidus katoliku vastureformatsiooniga- Barokk · Itaalia(sünnimaa), hisp, Austr, L-Saksamaa, L-Madalmaad, Poola, Leedu · Tellijaks oli kirik, kiriku huvid- usulisel teemal · Kunst- esinduslik, sümboliseeris ülevust ja jõudu · Kujutas usulisi ekstaase, märtrisurmasid ja imesid · Barokk- kunst mõjutas rahvariideid 2. Absolutistlikud maad, kusilmalik võim oli kiriku allutanud · Pr, mitmed Saksamaa väikemonarhid, Inglismaa 1640 a. · Tellijaks õukond · Klassikalised antiikkunsti mõjud 3. Kapitalistlik ja protestantlik Holland · Holland, revol järgne Ingl, Lutherlik P- Saksamaa, Skandinaavia, Eesti · Tellijaks kodanlus Arhidektuur Itraalias ja Saksamaal Tunnused:
kohalikest traditsioonidest ning ürituse toimumise kellaajast. Kõige tavalisemaks ja ohutumaks valikuks on nn. väike must kleit. Frakk: Frakk on meeste kõige pidulikum riietus, mida kantakse ainult õhtul peale kella 19.00. Frakk on meeste riietus, mida kantakse paljudel väga pidulikel üritustel: ametlikel vastuvõttudel, bankettidel, ooperiõhtutel, ballidel ja aastapäeva pidustustel. Fraki asemel võib kanda tumedat ülikonda, kuid mitte vastupidi. Selle asemel võib kanda ka rahvariideid. Kui meesterahvas kannab frakki, siis tema kaaslaselt oodatakse üldjuhul maani peokleiti. Olenevalt ürituse formaalsusest, tohib kaaslane kanda kas kinniste või lahtiste õlgadega kleiti. Lisaks sellele võib frakis saabuva mehe kaaslane kanda ballikleiti. Sisukord 1. Ajalugu 2. Kasutamine 3. Kaunistamine 4. Menüü 5. Retseptid 6. Riietus
TUNNUSED: Ebaühtlase arengu tõttu suured erinevused Euroopa maades 1. absolutism liidus katoliikliku vastureformatsiooniga- Barokk · Itaalia(sünnimaa), Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna- Madalmaad(Belgia), Poola, Leedu · tellijaks kirik - kiriku huvid usulised teemad · kunst esinduslik , sümboliseeris ülevust ja jõudu · kujutas usulisi ekstaase, märtrisurmasid ja imesid · barokk-kunst mõjutas rahvariideid 2. absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud- baroklik klassitsism · Prantsusmaa, mitmed Saksamaa väikemonarhid, Inglismaa 1640.a. · tellijaks õukond · klassikalised antiikkunsti eeskujud 3. kapitalistlik ja protestantlik Holland - baroklik realism · Holland, revol.järgne Inglismaa, luterlik Põhja-Saksamaa, Skandinaavia, Eesti
(4p) Algselt tegutses pietistidest kirikuõpetajate toetusel, hiljem kaugenes neist. Propageeris usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust. Pani rõhku võrdsusele ja vendlusele (nt lugejate valimine kogudusele, vara kollektiivne kasutamine). Loobusid kirikus käimisest ja ehitasid endale ise palvemajasid. Kutsusid üles loobuma lõbustustest (kõrtsid jäid tühjaks; vargused lõppesid; samas hävitasid ka rahvariideid ja pille). Suur teene oli hernhuutlastel kirjutamisoskuse levikul (kirjutasid käsitsi usulist kirjandust ümber ja levitasid usuvendadele). Liikumine keelustati kohalike kirikuõpetajate ja mõisnike taotluse alusel 1743; taaselustus alates 19.sajandi algusest, aga ei saavutanud enam endist ulatust. 9. Selgita mõisted: 18.saj 1) restitutsioon- mõisate tagastamine vene tsaari poolt 2) barokk-kunsti ja ehitusstiil
katmine võõraste pilkude eest. Samas täidab rõivastus ühiskondlikku ülesannet, väljendades selle kandja sugu, seisust, vanust, elukutset või isegi jõukust. Rahvarõivas, vaatamata oma esmasele ülesandele on aga väga kaunis, maitsekas ja esinduslik. Nii on ka rahvarõivastel tänapäeval täita mõningaid ühiskondlikke ülesandeid olla esindusriietuseks teatud pidulikel puhkudel, aktustel, vastuvõttudel jne. Eriti suure uhkusega kantakse rahvariideid rahvapidustustel (laulu- ja tantsupeod), kus nende kandjateks on valitsevalt naised ja lapsed. Rääkides riiete eripäradest, siis rahvariiete kaunistamisel peale värvide ja erinevate lõigete kasutatakse ornamentikat. Ornament koosneb geomeetrilistest ja loodusmotiividel ning põhineb sümmeetrial ja ka motiivide liht- ja rütmilisel kordumisel. Igal paikkonnal olid erinevad mustrid ja kirjad, millega tehti just oma rahvarõivas eriliseks.
kontserdid. Nii linnast kui maalt leiab mitmeid võimalusi aktiivseteks tegevusteks. Linna parkide ja alleede rohelust täiendab maakonna lummav loodus. Mõnusaks ajaviiteks on jalutuskäigud metsas, kajakimatkad jõel või merelahel, ratsutamine, kalastamine, jahiretked jm. Lisaks seiklusrikkad raba või kanuuretked Tolkuse matkarajal, Soomaa Rahvuspargis ja mujal maakonnas. Armsalt kodune ja samas eksootiline on Kihnu saar, kus rahvariideid kantakse igapäevaselt ja kus vanaemade unikaalne käsitöö on siiani au sees. Osasaamist siinsetest tavadest pakuvad ka teised väikesaared koos romantilise Läänerannikuga. Sügisene Pärnu on armas paik lõõgastumiseks, kas mõnes spaas või väljasõiduna rahulikku miljööd pakkuvasse õdusasse villasse. Pariis Linna ajalooline südamik on Cite saar. Selle vanimad ehitised endine piiskopi ja kuningaloss,
Majutushoone on valgusküllane kahekordne palkmaja. Lisaks on aias külastajetele mõeldud tünnisaun. Uksest sisendes pääseb külastaja suurde ja avarasse külalistetuppa, kus asub hubasust pakkuv suursugune kamin selle kõrval olevate kaminapuudega. Ruumis on mugavad diivanid, diivanilaud raamatutega ja loomanahast vaibad. Külalistetoas mängib rahustav merekohinat ja looduse hääli imiteeriv muusika. Teenindajad kannavad Eesti rahvariideid ning viivad seeläbi külastajad "ajas tagasi". Sisseregistreerimiskaart on kujundatud nö "vanas stiilis", kasutatud on ilusat kalligraafilist kirja ja paber on samuti kästitsi valmistatud. Lisaks antakse külastajale kaart avastamaks ümberkaudseid metsi ja niitusid ning keskkonnateadlikkus tõstev abimaterjal. Majutusettevõttes on 24 kahekohalist tuba. Kõikides tubades on põrandaküttega tualett ja dusiruum. Kahel toal on rõdu, kust avaneb
On tore, et see pole vaid laulu- ja tantsupidude ajaks vaid tunnustatud kehakate ka teistel pidulikel hetkedel. Viimastel aastatel võrdsustatakse rahvarõiva kandmine fraki ja õhtukleidi kandmise pidulikkusega. Valides rahvarõivaid, võiks üldjuhul lähtuda oma juurtest- panna selga selle kandi rõivad, kust ollakse pärit või kuskohast on pärit näiteks mees. Kõige kindlam on pidulikel vastuvõttudel kanda rahvariideid kuna rahvarõivas on ajatu ega lähe moest ning on ilus. Rahvarõival on erinevalt enamikest teistest pidulikest riietest oma lugu. Vanade rahvakommete ja pidudega seotud rõivastuse, selle põlise mustrite ja ehete visas säilitamises avaldus Eesti rahva püüd kaitsta kogu oma põlist kultuuri võõraste rõhujate vastu, keda rahvast järsult eraldasid nende erinevad rõivad, teistsugused kombed ja eluviis.
liikumine oli vaid usulise suunitlusega mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest ning hakati esitama sotsiaalseid nõdmisi liikumine ei tegelenud hävitustööga hävitati kõik, mis oli seotud vanade kommetega: ohvrikohti, torupille, kandleid, viiuleid, rahvariideid, ehteid Mõlemad said alguse Saksmaalt. Propageerisid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust, sellega kaasnes näiteks paljude kõrtside sulgemine. Püüdsid rahvale usutõdesid selgitada. Suurt rõhku pandi lugemisoskuse levitamisele. 8. Pietism, hernhuutlus. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus:
sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta. Vaatamisväärsused Eestis Kihnu saar. Pärnumaa Kodulehekülg: http://www.kihnu.ee Armsalt kodune ja eksootiline üheskoos, meretaguses eraldatuses elav ning ometi külalislahke selline on saar, kus rahvariideid kantakse iga päev ja kus vanaemade unikaalne käsitöökunst on au sees. Nii perekondlikel kui üldrahvalikel pidudel tuntakse rõõmu rahvalaulust ja tantsust. Traditsioone austav ja samas ajaga kaasas käiv väike Kihnu ütleb oma külalistele TERE TULEMAST! Luitemaa Looduskaitseala, Pärnumaa Kodulehekülg: http://www.luitemaa.eoy.ee Rannametsa Soometsa Looduskaitseala on eesti üks ainulaadsemaid kaitsealasid. Oma praegusel
Liikumine oli vaid usulise suunitlusega. Mitmes paigas väljus liikumine usulistest raamidest ning hakati esitama sotsiaalseid nõudmisi, mis tõttu valitsus keelustas liikumise. Liikumine ei tegelenud hävitustöödega. Hävitati kõike, mis oli seotud vanade kommetega: ohvrikohti, kandleid, torupille, viiuleid, rahvariideid, ehteid. Said alguse Saksamaalt, Baltimaile levisid 1820.-1840.aastateni. Propageerisid usuvagadust, alandlikkust, kõlblust; sellega kaasnes nt paljude kõrtside sulgemine. Andis tõuke koorilaulule ja puhkpillimuusika levikule eestlaste hulgas. Eestlane muutus kõlbelisemaks: töökamaks, ausamaks, tarvitas vähem alkoholi ja harvenesid kaklused. Hernhuutlaste tegevuse tähtsus: • Rahvas tuli religioonile lähemale
tänapäevani. Käsitöö oskused on seal väga kõrgesti hinnatud. Nimelt püüavad emad anda oma tütardele edasi teadmisi erinevate tehnikate, mustrite ja lõigete tegemiseks. Pikkadel talveõhtutel korraldatakse Ülaljõstmisõ, mil neiud ühiselt laulu ja jutu saatel kudumistöid teevad. Peamiselt kasutavad naised käsitöös villa ning selle parema kvaliteedi nimel kasvatab iga talu ise lambaid. Naistel on oskused ise lambal villa võtta, kedrata ning ka lõnga värvida. Kuna rahvariideid kantakse igapäevaselt, on keskmisel kihnu naisel riidekapis umbes kakskümmend seelikut. Kihnu naine Naise ülikond koosneb särgist, käistest, vammusest, seelikust, vööst, sukkadest ja pasteldest. Särk on valmistatud labasest takusest riidest ning on ilma õlaõmblusteta, kolmnurkse kaelaava ja lühikeste varrukatega. Särk ulatub poole sääreni ning selle alläärde on õmmeldud kitsas kirivöö. Käised on õmmeldud linasest labasest riidest
· Ehkki sageli peetakse pulmakommetest kõneldes silmas eelkõige 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul etnograafide kirjeldatud pulmakombeid, on tavad viimase sajandi vältel suuresti muutunud. · Ehkki praktikas on eri traditsioonid läbipõimunud, võib eristada tänapäevaseid eesti pulmakombeid, traditsioonilisi eesti pulmakombeid, nende vahele asetuvaid eesti maausuliste pulmakombeid, eesti luterlikke ja õigeusupulmakombeid. · Eesti rahvariideid kantakse tänapäeval pulmas harva, pruutpaari levinuim rõivastus on peigmehel must ülikond valge särgiga ja pruudil valge (harvem roosa või muus pastelses toonis) pitsirohke kleit. · Samas võidakse kasutada ka muud pidulikku rõivastust, näiteks (pseudo)keskaegseid rõivaid. · Laulatusel kannab pruut pruudikimpu, mis üldjuhul on tehtud elavatest lõikelilledest. ·Kesksel kohal eesti tänapäevastes pulmakommetes on pulmapidu.
2007 Sisukord: · Sissejuhatus lk 3 · Särk lk 4 · Käised lk 4 · Seelikud lk 6 · Põll lk 8 · Vöö lk 9 · Pikk-kuub lk 10 · Peakatted lk 11 · Ehted lk 16 · Sukad lk18 · Jalanõud lk18 · Tasku, kott lk 19 · Ristsõna lk 20 · Kokkuvõte lk 21 · Kirjandus lk 23 2 Sissejuhatus: Antud uurimustöö tutvustab Ambla kihelkonna naiste rahvariideid 19. sajandil. Ambla kihelkond asub Järvamaal. Ambla kihelkonna rahvarõivad kuulusid Põhja-Eesti rahvarõivarühma ning mille põhiosadeks olid särk, käised, seelik, vöö, põll (abielunaistel) ja traditsiooniline peakate. Põhiliseks ülerõivaks, ühtlasi pidulikuks rõivaks oli villasest riidest pikk-kuub. 1870.-1880. aastatel levis Järvamaal ruuduliste või ristitriibuliste üleüldseriiete ehk kaapotkleitide kandmine.
34. Muhulased pätid, lilltikand ja värvikirevaimad rahvariided Eestis. Pätid on muhu naise traditsioonilised jalanõud ehk musta värvi riidest sussid, mis on kaunistatud lilltikandiga. Muhu lilltikand on loodusest inspireeritud tikandites leidub maasikaid, marju, rukkililli, viljapäid, moone jne. Lilltikandit võib leida kõikjalt. Koguva külas asuvas Muhu muuseumis saab näha muhulaste värvikirevaid rahvariideid ja käsitööd. Muuseumipere räägib soovijatele kohalikest kommetest. Nii Muhu saarel kui ka paljudes teistes Eesti käsitööpoodidest võib leida musta värvi riidest ja muhu tikandiga kaunistatud käsitööesemeid. 35. Kihnlased kört ehk kihnu naise villane rahvariideseelik on igapäevases kasutuses. Körti kannavad täna väikelapsed, neiud, naised kui ka eakad vanamemmed. Seega on
"Tallinna Toompea tagavaade", "Tiskre" "Vaade Patkuli trepi juurest" Kokkuvõte Baltisakslaste kunsti põhitemaatika keerles nende endi elu ümber. Nad portreteerisid oma kaasmaalasi ja kujutasid endaga seotud paigakesi, peamiselt mõisaid, kuid tehti ka linnavaateid. Baltisakslased ei kujutanud talusid, küll aga talupoegi. Nad ei süvenenud eestlaste hingeellu, tunti vaid eksootilist huvi meie esivanemate kommete ja traditsioonide vastu ning väga hoolega on maalitud rahvariideid. Tänu eestlastega jagatud kultuuriruumile ja aktiivsusele siinse kunstielu korraldamisel, on baltisakslastest kunstnike loomingut nende rahvusest hoolimata õigusega peetud siinse kunstiajaloo loomulikuks osaks. 19. sajandil koondus baltisaksa kunstnike loominguline tegevus peamiselt Tallinna ja Tartusse, kus taasavatud Tartu Ülikooli juurde oli 1803. aastal asutati joonistuskool. Joonistuskooli kõrval kujunes mitmete baltisaksa kunstnike õpingute kohaks
Wiiralt Koeru saksa erakooli. Esimese maailmasõja puhkedes asus perekond elama Tallinna ja kunstikalduvusega noormees valis edasiõppimiseks Tallinna Kunsttööstuskooli. Andeka õpilasena läis ta kaks klassi ühe aastaga ning viidi üle antiklassi. Kolme aasta jooksul mis ta kunsttööstuskoolis õppis, oli Wiiralti peamiseks õpetajaks Nikolai Triik 1917. ja 1918 aastal käis Wiiarlt kunstitööstuskooli ülesandel Tartus Eesti Rahva Muuseumi kogudes rahvariideid ja etnograafilisi esemeid joonistamas. Ta osales kooli õpilasalbumi ,,Noorus" kujundamisel ja kuulus Eesti Noorte Ühingu ,,Tungal" juhatusse. Wiiralt Tallinna Kunstitööstuskooli ei lõpetanud kuna tuli peale Saksa okupatsioon ja revolutsioon. Vabadussõja puhkedes asus Wiiralt 1918 aasta detsembri algul vabatahtlikuna Tallinna Kooliõpilaste pataljoni. Ta võttis osa Koplis formeeritud õpilaspataljoni õppustest ja määrati soomusrongi nr 2
"Tallinna Toompea tagavaade", "Tiskre" "Vaade Patkuli trepi juurest" Kokkuvõte Baltisakslaste kunsti põhitemaatika keerles nende endi elu ümber. Nad portreteerisid oma kaasmaalasi ja kujutasid endaga seotud paigakesi, peamiselt mõisaid, kuid tehti ka linnavaateid. Baltisakslased ei kujutanud talusid, küll aga talupoegi. Nad ei süvenenud eestlaste hingeellu, tunti vaid eksootilist huvi meie esivanemate kommete ja traditsioonide vastu ning väga hoolega on maalitud rahvariideid. Tänu eestlastega jagatud kultuuriruumile ja aktiivsusele siinse kunstielu korraldamisel, on baltisakslastest kunstnike loomingut nende rahvusest hoolimata õigusega peetud siinse kunstiajaloo loomulikuks osaks. 19. sajandil koondus baltisaksa kunstnike loominguline tegevus peamiselt Tallinna ja Tartusse, kus taasavatud Tartu Ülikooli juurde oli 1803. aastal asutati joonistuskool. Joonistuskooli kõrval kujunes mitmete baltisaksa kunstnike õpingute kohaks
Luikede järve printsessi Odettei`i näol õnne ja armastuse ideaalkuju. Saades täisealiseks, pidi prints vastu võtma trooni ja valima oma seisusele vastava abikaasa. Fanfaarid teavitasid lossiväravas suurest ballist. Ballile saabus külalisi paljudest maadest Ungarist, Hispaaniast, Poolast jne. Esitati iga riigi tantse. Prints pidi tantsima kõigi oma mõrsjakandidaatidega, kes kõik kandsid oma maad esindavaid imeilusaid rahvariideid. Prints tundis, et ta ei ole siiski mõrsjavalikuks valmis. Ootamatult ilmus ballile von Rothbart ja ta esitles õukonnale oma tütart Ottiliet,. Neiu oli luigeprintsess Odette`iga äravahetamiseni sarnane ja prints arvas, et Odette ise on saabunud peole. Ottilie võrgutas salakavalalt printsi ning Siegfried oli nii võlutud neiust, et pani tema sõrme kihlasõrmuse. Von Rothbart võidutses, sest ta salaplaan õnnestus ja suurest rõõmust otsustas tõe teistele paljastada
vanarahvas esmaspäeva ning neljapäeva, kesknädal ja reede olid aga õnnetud päevad ning seetõttu välditi neil päevadel nooriku peiukoju toomist. Pulmade kestus olenes eelkõige abiellujate jõukusest, kuid alla kahe päeva pulmi siiski ei peetud. Vahel võis pulmapidu kesta isegi terve nädala ning takistamaks liiga pikki pulmi, loodi isegi seadusi. Abiellujate riietus Erinevalt tänapäevasest traditsioonist, kandsid pruut ning peigmees veel eelmisel sajandilgi rahvariideid. Pruudil olid rahvarõivad eriti kaunilt ning külluslikult kaunistatud. Samuti oli tavaks, et mõrsja pead ehtis tanu, rätik või müts. Laulatus Kiriklikku laulatust ei peetud varasemalt eriti tähtsaks, see oli pigem kiriku poolt peale surutud toiming. Kuna laulatust ei peetud oluliseks, siis ei toimunud see üldjuhul ka pulmadega samal ajal. Tavaõiguse järgi polnud ka abielu laulatamisega sõlmitud, vaid alles peale tanutamist, ms toimus pulmas
Ühtlasi selle viimase muudatusega sai kiriku ehitamise ajalugu läbi. Tulevikus tehti hoonele vaid parandustöid. Rootsi ärkamisliikumise ajal (19. sajandil) tulid Eestisse misjonitööd tegema viis meest, kelle hulgas oli Vormsi saarel väga tuntud misjonär Lars Johan Österblom. Österblom viibis saarel 14 aastat ning selle ajaga asutas ta 3 kooli, palvemajasid ja karskusseltse. Ta jättis jälje rahva harimisse, kasvatusse ning ellu muutis Vormsi rahvariideid ja isegi arhitektuuri. Österblomi laiaulatusliku tegevuse tõttu vaadeldaksegi Vormsi ajalugu kahes perioodis: Österblomi eelne ja järgne aeg. Vaatamata tema positiivsetele tegudele taheti teda saarelt korduvalt välja süüa ning seda eelkõige kohaliku kirikuõpetaja kinnisidee tõttu. Lõpuks, 1886. aastal, väljasaatmine õnnestus. Väljasaatmise põhjuseks toodi kahjulikkust kreeka-katoliku kirikule. Õigeusu kogudus rajati Vormsi saarele 1886. aastal. Kirik rajati Tsaariaegse Venemaa
kohta kogu Eesti ulatuses praegu küll veel Eesti rahvaarv 18811897 arengutendentsid avalduvad mõnevõrra puuduvad, senised uurimused näitavad pikemate ajaperioodide (5 ja Saaremaa rahvariideid. 19. saj. keskpaik siiski, et 18. sajandil abiellujate keskmine 10 aastat) lõikes, seejuures erinevused vanus varasemate aegadega võrreldes tõusis aja käigus 4,9 korda). Prantsuse tüübi puhul Eestimaal üksikute
Rongkäigu ees kanti nelja (Vene riigi, Eestimaa, Liivimaa ja Tartu linna) lippu, millele järgnesid kolm pastorit-kõnepidajat, peokomitee liikmed, auvõõrad ja külalised ning seejärel lauljad. Laulukooridest tuli esimesena "Vanemuise" koor, rongkäigu lõpetasid Maarja kirikukoor ja sakslastest koosnev Tartu noormeeste laulukoor, mida juhatas Willigerode. Teiste kooride järjestus määrati loosivõtmisega Tamarkin 1965:30). Rongkäigus lehvis 37 lippu ja lauljad kandsid eri värvi rahvariideid, mis tõstsid oluliselt peo välist dekoratiivsust ja suurendasid pidulikku meeleolu. Kokku osales laulupeos 46 laulu- ja 5 pasunakoori Kell 10 hakkas Toomeorus, Toomkiriku varemete kõrval, kus praegu on tenniseväljakud, avajumalateenistus. Kell 4 pärast lõunat algas vaimulik kontsert saksa seltsi "Ressource´i" aias, mis asus praeguse Peetri kiriku vastas ning kuhu 1959. aastal püstitati mälestusmärk tähistamaks I üldlaulupidu. Õhtul avasid lauljatele
vanarahvas esmaspäeva ning neljapäeva, kesknädal ja reede olid aga õnnetud päevad ning seetõttu välditi neil päevadel nooriku peiukoju toomist. Pulmade kestus olenes eelkõige abiellujate jõukusest, kuid alla kahe päeva pulmi siiski ei peetud. Vahel võis pulmapidu kesta isegi terve nädala ning takistamaks liiga pikki pulmi, loodi isegi seadusi. Abiellujate riietus Erinevalt tänapäevasest traditsioonist, kandsid pruut ning peigmees veel eelmisel sajandilgi rahvariideid. Pruudil olid rahvarõivad eriti kaunilt ning külluslikult kaunistatud. Samuti oli tavaks, et mõrsja pead ehtis tanu, rätik või müts. Laulatus Kiriklikku laulatust ei peetud varasemalt eriti tähtsaks, see oli pigem kiriku poolt peale surutud toiming. Kuna laulatust ei peetud oluliseks, siis ei toimunud see üldjuhul ka pulmadega samal ajal. Tavaõiguse järgi polnud ka abielu laulatamisega sõlmitud, vaid alles peale tanutamist, ms toimus pulmas
neist. 16) propageeris usuvagadust, alandlikkust ja kõlblust. 17) pani rõhku võrdsusele ja vendlusele (N: lugejate valimine kogudusele, vara kollektiivne kasutamine). 18) loobusid kirikus käimisest ja ehitasid endale ise palvemajad. 19) kutsusid ülesse loobuma lõbustustest (kõrtsid jäid tühjaks; vargused lõppesid; samas hävitasid ka rahvariideid ja pille). 20) suur teene kirjutamisoskuse levikul (kirjutasid käsitsi usulist kirjandust umber ja levitasid usuvendadele). 6 21) keelustati kohalike kirikuõpetajate ja mõisnike taotluse alusel 1743; taaselustus alates 19.sajandi algusest, aga ei saavutanud enam endist ulatust. · Ratsionalism:
teatrietendused, spordisündmused ja kontserdid. Nii linnast kui maalt leiab mitmeid võimalusi aktiivseteks tegevusteks. Linna parkide ja alleede rohelust täiendab maakonna lummav loodus. Mõnusaks ajaviiteks on jalutuskäigud metsas, kajakimatkad jõel või merelahel, ratsutamine, kalastamine, jahiretked jm. Lisaks seiklusrikkad raba- või kanuuretked Tolkuse matkarajal, Soomaa rahvuspargis ja mujal maakonnas. Armsalt kodune ja samas eksootiline on Kihnu saar, kus rahvariideid kantakse igapäevaselt ja kus vanaemade unikaalne käsitöö on siiani au sees. Osasaamist siinsetest tavadest pakuvad ka teised väikesaared koos romantilise Läänerannikuga. Sügisene Pärnu on armas paik lõõgastumiseks, kas mõnes spaas või väljasõiduna rahulikku miljööd pakkuvasse õdusasse villasse. Lume ja jää ajal asenduvad purjekad lahel jääpurjekate, jääsurfajate ning mööda jõge pikitud kalastajatega
Kasutatud kirjandus 1. Eesti rahvakultuur. 1998, 2008 2. M. Mägi. Eesti aastal 1200. 2003 3. I. Manninen. Eesti rahvariiete ajalugu. 1927 4. Väike käsiraamat: parkimine, viltimine ja taimedega värvimine. 2002 5. I. Teder. Naha- ja köitekunsti ajalugu. 2004 6. A. Viires. Vana Eesti rahvaelu. 2004 7. A. Viires. Kultuur ja traditsioon. 2001 8. A. Viires. Rahvakultuuri leksikon. 2007 9. I.Tõnurist. Rahvarõivakandja abiline. 2003 10. E.Astel. Taskud vööle, kotid kätte rahvariideid kandes. 2006 11. Ajaloost : http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:-RO5Xcao- z0J:www.furs.ee/ajaloost+karusnaha+ajalugu&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee 08.01.2013 12. E-kultuuripärand : http://webcache.googleusercontent.com/search? q=cache:QE_CNe12Tm4J:www.e-kultuur.ee/+e-kultuurip %C3%A4rand&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee 25.01.-29.01.2013 22
Rongkäigu ees kanti nelja (Vene riigi, Eestimaa, Liivimaa ja Tartu linna) lippu, millele järgnesid kolm pastorit-kõnepidajat, peokomitee liikmed, auvõõrad ja külalised ning seejärel lauljad. Laulukooridest tuli esimesena "Vanemuise" koor, rongkäigu lõpetasid Maarja kirikukoor ja sakslastest koosnev Tartu noormeeste laulukoor, mida juhatas Willigerode. Teiste kooride järjestus määrati loosivõtmisega. Rongkäigus lehvis 37 lippu ja lauljad kandsid eri värvi rahvariideid, mis tõstsid oluliselt peo välist dekoratiivsust ja suurendasid pidulikku meeleolu. Kokku osales laulupeos 46 laulu- ja 5 pasunakoori. Kell 10 hakkas Toomeorus, Toomkiriku varemete kõrval, kus praegu on tenniseväljakud, avajumalateenistus. Kell 4 pärast lõunat algas vaimulik kontsert saksa seltsi "Ressource´i" aias, mis asus praeguse Peetri kiriku vastas ning kuhu 1959. aastal püstitati mälestusmärk tähistamaks I üldlaulupidu
1.Rahvuslik liikumine 19. sajandil 19.saj esimesel poolel kuhjus terve rida väga olulisi protsesse ja arenguid, mis kõik omal moel valmistasid ette sajandi teise l poolel toimunud rahvuslikku ärkamist. Kõigepealt toimus uus elavnemine vennastekoguduste liikumises. Venastekogudustega oli osaliselt seotud mitu tähtsat nihet eestlaste kultuuris ja kultuurielus. Nimelt taunisid usuliselt ärganud vanu kombeid, rahvariideid, rahvapille jne. Nende maailmapildis oli tekkinud mingi tühemik-otsiti uut tõde ja uut maailmavaadet. Üldiselt oli eestlastel kaks valikut: kas sulada mõne teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks. Ajalugu näitas, et valiti viimane. 1.1.Rahvusliku ärkamisaja tekkimise eeldused 19. saj keskel elas Eesti üle vapustavaid muudatusi. Paari aastakümnega tehti läbi hüpe harimatust ning tulevikuväljavaadeteta maarahvast sotsiaalselt kihistunud rahvusesse
annaabi.ee 
