Kokkuvõte
Eesti Rahva Muuseumi külastusest
Eesti
Rahva
Muuseum on kõikidele eestlastele südamelähedane ja oluline,
sest see on juba ammusest ajast õpetanud meid hindama meie rahvuse
ainulaadsust. Meie pärandi kogumine on aidanud inimestel mõista
Eesti kultuuri väärtuslikkust ning see aitas ka luua eestlaste
soovi iseseisvuseks. Keel ja kultuur on eestlase identiteedi aluseks
ning koos säilitamise ja kogumisega aitab meil seda paremini mõista.
Muuseum
asutati aastal 1909. 1944. aastal sai
Raadi mõsahoone kannatada ja
koliti endisesse kohtumajja
Veski tänavale, kus asub siiani Eesti
Rahva Muuseumi peamaja. ERM-i peamajas on üle miljoni säiliku, mis
on kogutud pika aja jooksul. Kogudest on ligi poole neist
kättesaadavad veebipõhiselt kirjete või kujutistena erinevatest
andmebaasidest. Peamajas asuvad erinevad hoidlad. Tekstiilihoidla -
mütsid, mis on kenasti karpi paigutatud, vööd, mis on rullitud ja
kihelkondade järgi järjestatud, leidus ilusat käsitööd, riideid
jne. Puukeldris leidus pudelikogu ja õllekannuhoidla –
kannu põhja
all oli nr ja kindlasti küljes ka
silt , punane pael tähistab eset,
mis on
haruldus ehk rariteet. Teises tekstiilihoidlas nägime, kuidas
säilitada eset,
tekstiil oli kaetud spetsiaalse vikalent paberiga,
mis säilitab eset paremini. Kunstihoidlas on ligikaugudu
tuhat eset,
mis on digiteeritud. Fotokogus leidub 20000 klaasnegatiivi ja 10000
digifotot. Negatiivid on pakitud ümbrikutesse ja filminegatiivid on
happelises ümbrikus.
ERM-i
näitustemajas saab külastada püsinäitust „Eesti. Maa, rahvas,
kultuur.“ Muuseumi algusaegadel peeti tähtsaks vana kaduva
talurahva kultuuri talletamist. ERM-i ülesandeks on kujundada
tervikvaade Eesti
kultuurile ja selle säilimisele. Näituse saalis
sai näha erinevaid tööriistu, mida
talurahvas kunagi igapäeva
elus kasutas.
Saal ei ole suur, paljud asjad on riputatud
seintele .
Näitusel on näha erinevaid Eesti rahvariideid erinevatest
kihelkondadest.
Seintel rippusid vaibad ja muud käsitöö esemed.
Püsinäitusel
on rõhk pandud talurahvale. Leidus ka esemeid, kuidas elasid
kunangised nö Eesti aadlikud. Välja olid toodud erinevad
mööbliesemed ja seina peal võis näha pilte sellest ajast.
Ajutisteks
näitusteks olid „Pronksspiraalidest vaselisteni“ ja „Traditsioon
?
Inspiratsioon “. Esimene
näitus räägib selle erilise
kaunistusviisi püsimist ja arengut läbi aastasadade. Tutvustati
tava kaunistada rõivaid väikestest traadist keeratud
spiraaltorukestest mustritega. Välja oli pandud näiteid
varasematest arheoloogilistest leidudest kuni etnograafiliste
kaunistusteni. Teine näitus oli pühendatud Eesti
väärtustele .
Eksponeeritud on kunstniku joonistused,
ehted , ehteseeriad ja
moekollektsioonidele
disainitud ehtelooming, mis on sündinud seoses
meie
ajalooga .
Kui
ERM loodi, pandigi
põhilist rõhku esemelisele vanavarale, sest need
kujutasid lihtrahva kombeid ning selle ajal peeti väga oluliseks
talurahvakultuuri talletamist. Pidevalt toimub seal ka erinevaid
üritusi – kontserte, loenguid, filmiõhtuid ja palju muud
huvitavat.
Kõik kommentaarid