Enesekontrolli test 1. Kõik alljärgnevad on olulised makroökonoomilised muutujad, välja arvatud: asenduse piirmäär MRS (ON: reaalne SKP; töötuse määr; inflatsioonimäär ) 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut. Eeldades, et tegemist on lõpptarbimise toodetega on SKP väärtus: 7 rahaühikut 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalne SKP deflaator ................... ligikaudu ........... protsenti: suureneb; 2 5. Rahvamajanduslikus arvepidamises loetakse investeeringuteks kõiki alljärgnevaid, välja arvatud: korporatsioonide aktsiate ostmine 6. Eeldame, et 2004 aastal maksis keskmise, tüüpilise leibkonna ostukorv 14000 rahaühikut
1. Kõik alljärgnevad on olulised makroökonoomilised muutujad, välja arvatud reaalne SKP töötuse määr asenduse piirmäär MRS inflatsioonimäär 2. Võrreldes retsessiooniga reaalne SKP depressiooni ajal: kahaneb palju kiiremini 3. Eeldame, et koguprodukt koosneb ainult neljast ühikust õuntest ja kuuest ühikust apelsinidest, õunaühiku hind on 1 rahaühik ja apelsinide ühikuhind 0,5 rahaühikut. Eeldades, et tegemist on lõpptarbimise toodetega on SKP väärtus: 7 SKP = 4x1 + 6x0.5 4. Kui nominaalne SKP kasvab 5 protsenti ja SKP deflaator kasvab 3 protsenti, siis reaalne SKP deflaator ................... ligikaudu ........... protsenti: suureneb; 2 SKP deflaator = 5-2 5. Rahvamajanduslikus arvepidamises loetakse investeeringuteks kõiki alljärgnevaid, välja arvatud: ‘ korporatsioonide aktsiate ostmine
Selle leppega on ka tegelikult omad kiiksud. Leppega ühinenud firmad on lubanud, et euro kasutuselevõtuga hinnad ei tõuse. Rikkumata leppe reegleid, on osad firmad lihtsalt hindu tõstnud enne eurole üleminekut. Hindade tõusu vastu aitab kaasa ka see, et kes hindasid tarbija kahjuks ümardavad, saavad trahvitud. Euroga seoses muretsetakse veel võltsraha leviku kasvu ja seda peamiselt kahel põhjusel. Esiteks eurodes saab maksta paljudes riikides ja mida rohkem mingit rahaühikut kasutatakse, seda paremini tasub see ennast ära võltsijatele. Teiseks on euro kupüürid teiste rahadega võrreldes väärtuslikumad. Spetsialistid räägivad, et muretsemiseks pole põhjust, sest euro on kõige turvalisem rahaühik. Numbreid vaadates aga selgub, et tänavu on kuue kuu jooksul juba avastatud 337 000 võltsrahatähte, mis on ligi 20 protsenti rohkem, kui eelmisel aastal. Kõige tipuks peab Saksamaa eurode võltsimise peasüüdlaseks Baltikumi, sest
Valuuta Valuuta väärtuse määrab täielikult selle hind valuutaturul. Kuna see hind on pidevalt muutuv siis nim rahaühikut vabaks ehk sujuvaks kursiks. Valuuta väärtuse määratakse nn valuutaindeksi kaudu. Valuuta väärtus määratakse mingi teise maailmariigiühiku suhtes. Noteeritud kurss- nim raha väärtuse hinnangut teatud ajahetkel Noteeringud jagunevad: · Otsene noteering- valuutakursina antakse välisraha ühikule ( 1 USD ) vastava kodumaise raha hulk ( näide ) · Pöördnoteering- kodumaisele rahaühikule antakse vastav välisraha hulk
massiühikuid Nimetus Tähis Seos teiste massiühikutega gramm g 1 g = 1 g kilogramm kg 1 kg = 1000 g tsentner ts 1 ts = 100 kg = 100 000 g 1 t = 10 ts = 1000 kg = 1 000 tonn t 000 g MAHUÜHIKUD liiter l detsiliiter dl sentiliiter cl milliliiter ml 1 l = 10 dl = 100 cl = 1000 ml 1 l = 1000 ml RAHAÜHIKUD Meie kodumaal on kasutusel kaks rahaühikut: euro(.) ja sent (s.). 1 . = 100 s. TEMPERATUUR Temperatuuri mõõtmise seadet nimetatakse termomeetriks Temperatuur on füüsikaline suurus, mis iseloomustab keha soojuslikku olekut ehk soojusastet.
väga suur, kuid mõne aja pärast on juba inimesed nii harjunud sellega, et ei saa arugi, kui loomulikuks neile need hinnad saanud on, ning ei vaja enam arvutamistki, et teada saada, kui palju asi kroonides maksta võib. Euro kasutuselevõtmine on see kasulik ka Eesti majandusele, mis vahepeal suures kriisis oli, sest euroga kaasneb palju suurem usaldus Eesti riigi vastu, ning kui mitmed riigid omavad sama rahaühikut on neil parem koostööd teha ja siia investeerida. Aitäh, et kuulasite!
meetoditest = kõigist ülaltoodutest 22. Kui rahvamajanduse sääst on samasuunaliselt (positiivselt) seotud intressimääraga, siis tehnoloogiline uuendus, mis suurendab investeeringute nõudlust: nihutab investeeringute nõudluskõvera vasakule 23. Kui nominaalne intressimäär on 8 protsenti ja üldine hinnataseme tõus on 5% aastas, siis reaalne intressimäär on: 3% 24. Kui tarbimisfunktsioon on kujul C=100 + 0,8·(Y–T), kasutatav tulu on 1000 rahaühikut ja Y=2000, siis tarbimise piirkalduvus MPC on: 0,8 3. Raha ja inflatsioon 1. Üldise hinnataseme langust nimetatakse delflatsioon ja see on üldise hinnataseme tõusu ehk inflatsioon vastandmõiste. 2. Hiperinflatsiooni korral on hinnataseme tõus rohkem kui 50 protsenti kuus ehk hinnad tõusevad aastaga üle 100 korra 3. Raha funktsioonideks on raha kui väärtpaber, raha kui vahetusvahend ja raha kui väärtusmõõt 4
aastat. Majandusarvestuse arengu algetappidel oli raamatupidamine väga lihtne ja selge. 6.sajandil e.Kr. võtsid kreeklased üldkasutusele rahamündid, mis võimaldas majandusarvestuse viia täiesti uuele tasemele. Lõpuks oli võimalik kirja panna kogu omand ja kõik tehingud mitte enam kui nii palju põlde ja nii palju orje või nii mitu vaati veini nii mitme untsi hõbeda vastu, vaid kui nii mitu teatud süsteemi rahaühikut. Hetkel maksunduses kasutusel olevate krediit- ja deebetkaartide nimed on pärit ladina keelest. Deebet tähendab „ta võlgneb“ ning krediit „ta usaldab“. Juba keskaegses Euroopas kasutati neid sõnu raamatupidamises. Viimase 500 aasta jooksul on kasutusel olnud mitukümmend raamatupidamise süsteemi, mis said tavaliselt nimetuse päritolumaa järgi. Tänapäeval peaks raamatupidaja teadma nelja tähtsama süsteemi ülevaadet- itaalia, saksa, prantsuse-inglise ja ameerika süsteem
08 rahaühiku võrra. M R = R (Q) = 20. Nagu näha MR ei sõltu toodangu hulgast. Toodangu suurendamisel ühe ühiku võrra tulu suureneb alati 20 rahaühiku võrra. Kulufunktsiooni vabaliige on 600, mis ongi püsikuluks (see ei sõltu toodanguhulgast Q). Q2 102 Muutuvkulu avaldub kujul T V C(Q) = 4Q + 200 . Kui Q = 10, siis T V C(Q) = 4 · 10 + 200 = 40.5 rahaühikut. Tooteühikuhind on näha tulufunktsioonist. p = 20 rahaühikut. 2.Leida järgmiste funktsioonide elastsus ning määrata, milliste Q väärtuste korral on antud funktsioonid 1) jäigad, 2) ühikelastsed, 3)elastsed: Lahendus:D(p) = 54 p3 + 20 Elastsuse leidmise valemi järgi p p Ep (D) = D · D = 54 +20 · -3·54 p4 81
sellele puutükile. Esimest korda inimajaloo jooksul ja alles 6.sajandil e.Kr. võeti kreeklaste poolt üldkasutusele rahamündid. Raha kasutuselevõtt reeglipärase väärtuse ja vahetuse vahendina võimaldas raamatupidamisel areneda täiesti uuele tasandile. Lõpuks oli võimalik kirja panna kogu omand ja kõik tehingud mitte enam kui nii palju põlde ja nii palju orje või nii mitu vaati veini nii mitme untsi hõbeda vastu, vaid kui nii mitu teatud süsteemi rahaühikut. Viimase 500 aasta jooksul on kasutusel olnud mitukümmend raamatupidamise süsteemi, mis said tavaliselt nimetuse päritolumaa järgi. Tänapäeval peaks raamatupidaja teadma nelja tähtsama süsteemi ülevaadet, milleks on itaalia, saksa, prantsuse-inglise ja ameerika süsteem. Seal hulgas on veel meile küll võõrad, kuid siiski olemasolevad on ka hiina, jaapani ning hong-kongi süsteemid. Majandusarvestuse ajaloo kõige tähtsaim aasta on 1445, sest siis sündis Luca Pacioli,
Kui euro jõuab Eestisse Euro on Euroopa Liidu rahaühik, liikmes riikide ühisressurss. Finantsid on iga riigi jaoks väga tähtsad. Lisaks pealinnale, keelele ja rahvaarvule nimetatakse riigist rääkides kindlasti ka selle rahaühikut. Eestis on selleks kroon. Kui siiani pikka aega oli igal riigil olnud oma raha, siis aastast 2002 hakkas paljudes Euroopa riikides kehtima ühtne valuuta euro. Liitumine Euroopa Liiduga tähendab, et ka Eesti võtab lähitulevikus kasutusele euro. Üleminek võtab aga aega ja seni tuleb teha ettevalmistusi. Paar lihtsamat näidet sellest oleks järgnevad: esiteks korraldas Eesti Pank mõni aasta tagasi üldsuse teavitamiseks euro sularaha alase infokampaania, mille
· Osalevate keskpankade vahelised krediiditingimused - krediidimehhanism: iga liikmesriik kandis 20% oma vääringust ja kullareservist ühisfondi. Olid krediidimehhanismid, mis võimaldasid keskpankadel sekkuda, kui kahepoolsed vahetuskursid ületasid teatava künnise. Euroopa Rahasüsteem (ERS) rajati stabiilsetele ja samas muudetavatele vahetuskurssidele, mille määratlemiseks kasutati uut Euroopa rahaühikut eküüd Euroopa Rahasüsteemi valuutade kaalutud keskmisel põhinevat valuutakorvi. Euroopa Rahasüsteemi raames kontrolliti valuutakursside kõikumist vahetuskursimehhanismi (ERM) abil ega lubatud neil ületada ±2,25% keskkursist. Erandiks oli liir, mis tohtis kõikuda kuni ±6%. Ehkki Euroopa Rahasüsteemi peamine eesmärk oli vähendada vahetuskursside ebastabiilsust, milles nähti kahjulikku mõju kaubandusele, investeeringutele ja majanduskasvule, aitas selle loomisele
elama. See on näide järgmisest mefistolikust käitumisest, mis oli vale, sest Stjopa ei olnud midagi valesti teinud. Ta oli lihtsalt kõrgel ametipostil, mis otseselt häiris professori karjääri mustkunstnikuna. Wolandile jäi ka ette korteriühistu esimees Nikanor, kelle ta suudab lavastada süüdi välisvaluuta omamises. Teadagi, revolutsioonijärgses Moskvas ei tohtinud omada ühtegi rahaühikut peale rubla või kopika. Kasutades oma andeid, muutis ta Nikanori rublad dollariteks, teatas miilitsale ning too pisteti pokri. Jällegi ei saanud kannataja kurjade jõududele vastu. Nii on ka mõnikord kohtupidamises, kus süütu mõistetakse vangi. Tavaliselt on selle põhjuseks valeinfo või tõendite võltsimine, kuid raamatus ,,Meister ja Margarita" on allikaks hoopis maagilised jõud. Niisama lihtsalt kui Woland oli saatnud Sjopa Jaltasse, kaob administraator Varenuhha
jõud oskasid leida üksmeele, ning, kasutades tervet mõistust, ehitati Eesti majandus üles. Eestlased on väga selge mõtlemisega ja oskavad teha ülimalt kasulikke otsuseid õigel ajal. Kuigi on olnud ka juhtumeid, kus eestlased ei kasuta oma tervet mõistust ja tegutsemistahet õigel ajal. Näitena võib tuua kui 1930. aastate majanduskriisi ajal tegi Eesti oma majandusajaloos ühe suurima vea, teiste riikide eeskujul ei võtnud Eesti kasutusele oma rahaühikut Krooni ja langes madalseisu. Tänasel päeval oleme taas sarnase valiku ees, kuid seekord oleme oma terve mõistusega otsustanud teisiti toimida, kui oleme otsustanud võtta kasutusele euro, mis ühtlustaks meid teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega ning aitaks majandusel taastuda. Kui 2008. aastal algas ülemaailmne majanduskriis, suutsid Eesti poliitilised jõud taaskord õigesti talitleda ja ette näha seda, mis majandusest toimuma hakkab, see kõik tulenes tervest mõistusest
Eesti haritlane, pensionär, talupoeg ja noor perekond on teadnud ja teavad ka täna: kroon ei ole paber, kroon on Eesti majandusliku ja poliitilise sõltumatuse lipp. Kroon toetub kullale, aga võrdselt ka iseseisvuva rahva lootusele, eneseohverdusele ja idealisemile. Seda kulda on meil rohkem kui on kulda Euroopas. Leian, et 1992. aasta rahareform oli Eesti rahva jaoks väga suur samm taasiseseisvuse tundmisel, oma raha ning rahaühikut võib lugeda ühtedeks iseseisva riigi tunnusteks. Samuti parendas Vene rublalt Eesti kroonile üleminek tuntavalt Eesti riigi majanduslikku olukorda. Eesti kroon osutus tugevamaks kui rubla, osalt muidugi ka seetõttu, et see fikseeriti kindlalt vahetuskursiga Saksa margaga. Sellega suudeti ka inflatsioon võrreldes rublaga üllatavalt madalal tasemel hoida. Enim tähelepanu tahaksin aga pöörata president Lennart Meri kõnele, millega ta aasta pärast krooni
kehtestati laialdased ei avaldata ning kui tõsteti, piirati kodanikuõiguse- riigikogu ei meeldisiis kodanikuvabadusi. kodanike täielik õigus laiali saata võrdsus seaduse ees. 3. Eesti 3 rahareformi (miks, millal, sisu) -1919 mark, et kaubandus oleks hea, kuna kehtis palju erinevaid siis oli ka suur segadus, maarahvas(ei olnud ühtsed valuutat/rahaühikut) - 1928 kroon(=100marka) reformiga vastu võtmine, mark ei olnud püsiv ega kindel - 1933 Tõnissoni valitsus devalveeris raha 35% võrra (toimus kullasisalduse vähendamine), aitas Eestil majanduskriisist väljuda. 4. Vabadussõjalased - Võitlesid Vabadussõjas Nõukogude Venemaa vastu -1929 EVKL, sihims majandusliku olukorra parandamine, sõjamälestuste jäädvustamine, Vabadussõja-aegse vaimsuse säilitamine - Üks põhialgatajaid A.Sirk- ideeline juht ning juhatuse esimees A.Larka
valuutas? Kodune ülesanne Liida kokku oma sünnipäev ja -kuu (näiteks õpetajal 19.09 19 + 9 = 28) ja loe Tavid ASi tabelist saadud arv valuutasid alustades ülevalt ja liikudes allapoole (eelneva näite kohaselt õpetaja sai nii lugedes valuuta Mauritiuse ruupia). Otsi internetist antud valuutast pilt(e) ning interneti lingid, kus on võimalik seda rahaühikut konverteerida teistesse valuutadesse (converter). Lisa ka teoreetiline osa, mis sisaldab: riigid, kus antud valuutat kasutatakse; mis/kes on rahatähtedel ja valuuta ajalugu. Töö vormista tekstitöötlusprogrammis ja salvesta pdf-failina. Töö esitamise tähtaeg on 11. november 2013 mailile [email protected]. Mauritiuse ruupia: http://coinmill.com/MUR_calculator.html#MUR=230
pistaatsiapähkleid ekspordiks Probleemid Põllumajanduse tootlikkus ning puhta joogivee kättesaadavus on vähenenud sedavõrd, et on tekkinud humanitaarkatastroofi oht, sest 85% riigi elanikkonnast elatub põllumajandusest. Peale üleujutuste esineb Afganistanis maavärinaid - 2002 aastal olid Hindukusi maavärinad milles hukkus üle 5000 inimese ja üle 600 000 inimese jäi kodutuks. Pidevad sõjad peletavad inimesed mujale elama. Muu Omavad oma rahaühikut: AFN - afgaani Pealinn on Kabul Rahvastiku tihedus on 32 inimest ühel ruutkilomeetril Rahvaarv: 28 717 200 inimest. Faktid Enamiku naabritega on Afganistanil usulised, rahvuslikud, keelelised ja geograafilised sidemed. Enamus osa riigist katavad Hindukusi ja Safrid Khi mäestik mis on tekkinud Alpi kurrutusel Kabuli nõgu ja riigi põhjaosa ühendab 1964. aastast talvekindel maantee üle Slangi kuru. Hindukus on kõige kõrgem Vkhni koridoris, kus
c) võrdub keskmise säästmiskalduvusega d) võrdub keskmise tarbimiskalduvusega 30. Kui kroonihoiuste intressimäär tõuseb, siis : a) rahanõudlus suureneb b) rahanõudlus väheneb c) raha nõutav kogus suureneb d) raha nõutav kogus väheneb ÜLESANDED 31 -35. Iga õige vastus annab 2 p. Kokku 20 p. 31. Oletame, et meil on tegemist väikese riigiga, kus toodetakse ainult leiba. Antud riigi kohta on teada järgmised andmede: - valitsus kulutab 10000 rahaühikut selleks, et osta leiba sõjaväe toitlustamiseks - tarbijad kulutavad leiva ostmiseks 57000 RÜ - leivatööstuse omanik akumuleerib täiendavaid leivavarusid 3000 RÜ eest, maksab töölistele netopalka 50000 RÜ, tasub otseseid makse 11000 RÜ ning aktsiaomanikele dividende 2000 RÜ - küpsetusahi põles maha ja tema taastamine maksis 4000 RÜ 32. Leida: a) SKP ja SPP 70000 (57000+10000 + 3000) , 66000 (70000 4000)
punkte 34 0 Ülesanne 2.2.1 Punkte 8 Oletame, et tegemist on väikese riigiga, kus toodetakse ainult leiba. Antud riigi kohta on teada järgmised andmed: Antud riigi kohta on teada järgmised andmed: valitsus kulutab ### rahaühikut selleks, et osta leiba sõjavä toitlustamiseks tarbijad kulutavad leiva ostmiseks 60000 leivatööstuse omanik akumuleerib täiendavaid leivavarusid 6000 töölistele netopalka 60000 RÜ, tasub otseseid makse RÜ ning aktsiaomanikele dividende 3000 RÜ
lihtsam keerukas Ärikeskkond on hästi tuttav ja selle Ärikeskkonnad on erinevad, mõnes arengusuundi lihtsam ennustada riigis väga ebastabiilsed (kuid võimalik tulunorm on kõrge) Rahapoliitika on ühtne Rahapoliitika riigiti väga erinev Arveldustes kasutatakse vaid Arveldustes kasutatakse erinevaid kodumaist rahaühikut valuutasid tuleb juhtida valuutakursiriske Läbirääkimised sama kultuuritaustaga Läbirääkimised väge erineva partneritega kultuuritaustaga partneritega Kompetentsuse valdkonnad Rahvusvaheline keskkond Sotsiaal- Poliitilis- Majanduslik Rahvusvaheline kultuuriline õiguslik
üles otsima ) - Süütu - hotelli liftis liftimees määrib Holden´ile pähe lõbutüdruku, kelle eest pidi maksma 5 rahaühiku - Lõbutüdruk oli väga närviline. - Midagi nende vahel ei juhtunud, kuna Holden hakkas kartma, sest oli süütu. Maksis aga siiski talle. 14. PEATÜKK - Oli väga suures masenduses. - Rääkis Allie´ga ( oma surnud vennaga ) - Ta juurde tuli liftimees ja lõbutüdruk raha nõudma ( nõudsid raha juurde nagu oleks Holden pidanud maksma 10 rahaühikut ) - Sai liftimehelt hoobi kõhtu, mispeale oli Holden´il tunne, et sureb. - Lõbutüdruk võttis puudu jäänud raha. 15. PEATÜKK - Helistas Sally´le, tahtis kokku saada - Ta ei tahtnud rääkida vanematele koolist välja viskamise põhjust , kuna ema oli tal peale Allie surma väga närviline ning isa on tal väga jõukas ning nad ei oleks sellele hästi reageerinud - Vihkab odavaid kohvreid - Raha teema rikkus tal tuju 16. PEATÜKK
aastani. 2008 loodi sotsiaalne kaitse naistele, kelle kodus esines koduvägivalda. Samal aastal käskis peaminister koostada riikliku strateegia vähendamaks kodust vägivalda. Alates 2013 alustas Saudi Araabia oma esimest reklaamikampaaniat koduse vägivalla vastu. Veidi hiljem mõisteti koduvägivald kriminaalasjaks ning määrati karistuseks 1 aasta vangistust ja 50 000 rahaühikut trahvi. See seadus keelustab ühtlasi ka psühholoogilise ja seksuaalse ärakasutamise ning sisaldab endas sätet, mis kohustab töötajat teavitama sellise juhtumi puhul oma tööandjat. Ühe suurima erinevusena toimub sealsete vägistamise juhtumite lahendamine meie riigile väga erinevalt. Nimelt tihtipeale saab karistuse kaela ka kannatanu ise. Üldjuhul
Hetkväärtus = Tulevikuväärtus / (1 + r)^n 8638 = 10000 / ( 1 + r )^3 10000 / 8638 = ( 1 + r )^3 1,16 = ( 1 + r )^3 1,16 ^1/3 = 1 + r 1,05 1 = r r=5% 23.Firma kavatseb müüa 10'000 kroonise nimiväärtusega kupongvõlakirja, mille lunastamistähtaeg saabub kahe aasta pärast ja mille aastaintress on 7%. Keskmine võlakirjade intressmäär oleks momendil 10%. Millise hinnaga oleks ettevõttel mõistlik kupongvõlakirja müüki pakkuda? Ümarda ühe kohani pärast koma. Rahaühikut mitte kirjutada! Tänane hind = C / (1 +r) + C / ( 1 + r )2 + C / ( 1 + r )3 +... + (C + F) / ( 1 + r)n C aastane kupongi tasu -> 700 (7%* 10 00) Tänanehind = C / (1+r) + (C+F)/(1+r)^2 - kuna ainult 2 aastat Tänanehind = 700 / 1.1 + 10700 / 1,21 = 9479,3 24.Investor ostis diskontovõlakirja 5000 kroonise võlakirjaga hinnaga 4110 krooni. Igaaastane tulusus oleks 4%. Mitme aastase diskontovõlakirjaga oleks antud juhul tegemist
Õige vastus on: nappuse piiratud ressursside aspektiga. Maksukoormus nihkub rohkem ostja kanda, kui: Vali üks: a. Nõudlus on suhteliselt väheelastsem kui pakkumine b. Mõlemad on ühikelastsed c. Nõudlus ja pakkumine on võrdse elastsusega d. Nõudlus on täielikult elastne e. Nõudlus on suhteliselt elastsem kui pakkumine Tagasiside Õige vastus on: Nõudlus on suhteliselt väheelastsem kui pakkumine. Oleta, et esimese 4 ühiku väljundi tootmisel tekib vastavalt 50, 150, 300 ja 500 rahaühikut kulu. Teise ühiku toodangu tootmise piirkulu on : Vali üks: a. 100 b. 150 c. 50 d. 300 e. 200 Tagasiside Õige vastus on: 100. Pakkumiskõver nihkub, kuna: Vali üks: a. hind on muutunud b. nõutav kogus on muutunud c. nõudluse üks mõjufaktoritest on muutunud d. pakkumise üks mõjufaktoritest on muutunud e. pakutav kogus on muutunud Tagasiside Õige vastus on: pakkumise üks mõjufaktoritest on muutunud. Tegevuse alternatiivkulu on: Vali üks: a
a. PA = PB b. MUA/PA = MUB/PB c. MUA = MUB d. iga tarbitud ühik annab talle ühesuguse rahulolu Vastavalt Keynese tarbimiskulutuste kontseptsioonile: a. tarbimiskulud on otseses seoses kasutatava tuluga vale b. kui kasutatav tulu kasvab, tarbimiskulutused alanevad vale c. õiged ainult a) ja c) d. kõik vastused õiged e. kui kasutatav tulu kasvab, siis osa, mis läheb tabimisele, väheneb Oletame, et esimese 4 ühiku väljundi tootmisel tekib vastavalt 50, 150, 300 ja 500 rahaühikut kulu. Teise ühiku toodangu tootmise piirkulu on : a. 50 b. 150 c. 200 d. 300 e. 100
d. "looduslikult" esinev ressurss e. Tootmise poolt toodetud tootmisfaktorid Tagasiside Õige vastus on: "looduslikult" esinev ressurss. Küsimus 14 Kui majandus toimib seespool tootmisvõimaluste kõverat, siis on tegemist: Vali üks: a. majandusliku efektiivsusega b. töötusega c. piiramatute ressurssidega d. täishõivega e. majandusliku kasvuga Tagasiside Õige vastus on: töötusega. Küsimus 15 Oleta, et esimese 4 ühiku väljundi tootmisel tekib vastavalt 50, 150, 300 ja 500 rahaühikut kulu. Teise ühiku toodangu tootmise piirkulu on : Vali üks: a. 150 b. 50 c. 300 d. 200 e. 100 Tagasiside Õige vastus on: 100. Küsimus 16 Oletame, et firma toodab 10 ühikut väljundit, ühiku väljundi kohta tuleva 30 muutuvkulu ja 5 püsikulu tasemel, siis kogukulu on: Vali üks: a. 50 b. 35 c. 3 d. 350 e. 300 Tagasiside Õige vastus on: 350 . Küsimus 17 Kujuta ette, et tudeng (lootuses sooritada eksam majandusõpetuses) organiseerib õppegrupi
maksedokumentide ostu-müügi ning vahetustehingud 32. * valuutakurss - ühe valuuta hind teises valuutas , ühe riigi raha kurss teiste riikide rahade suhtes 33. Valuuta otsene ja kaudne noteering Otsene noteering näitab, mitu ühikut koduvaluutat on vaja ühe ühiku välisvaluuta ostuks. Kaudne noteering annab teada, mitu ühikut välisvaluutat on vaja ühe ühiku koduvaluuta ostuks. 34. * Punkt valuutaturul - 0,0001 e 1/10000 rahaühikut 35. Spot -ja forwardkurss Spot e hetkekurss on valuutakurss, millega antud päeval ostetakse ja müüakse valuutat. Tähtajakurss e forward on kurss, millega s6lmitakse ostu/müügitehing tulevikus. 36. * ValuutaarbitraaZ - tähendab valuuta üheaegset ostu ja müüki kasumi saamise eesmärgil. 37. * Valuutade ristkurss * valuutakurss, mis on leitud kahe teise valuutakursi järel 38. Ühe hinna seadus - ütleb, et konkureerivate turgude korral, mis on vabad
ühe valuuta hind teises valuutas, ühe riigi raha kurss teiste riikide raha suhtes. Selle väljendamiseks võib kasutada otsest või kaudset noteeringut. 32. valuuta kaudne ja otsene noteering Kaudne annab teada, mitu ühikut välisvaluutat on vaja ühe ühiku koduvaluuta ostmiseks. Otsene näitab, mitu ühikut koduvaluutat on vaja ühe ühiku välisvaluuta ostuks. 33. punkti mõiste valuutaturul punktiks nim valuutaturul 0,0001 ehk 1/10000 rahaühikut. 34. spot- ja forward kurss Hetke- e spot-kurss on valuutakurss, millega antud päeval ostetakse ja müüakse valuutat. Tähtajakurss e forward-kurss kurss, millega sõlmitakse ostu/müügitehing tulevikus. 35. valuutaarbitraazi mõiste Arbitraaz tähendab valuuta üheaegset ostu ja müüki kasumi saamise eesmärgil. Kui arbitraaz hõlmab kahte valuutat, mida
Maksud Vali üks: a. 1546 b. 2018 c. 1918 d. 1818 Küsimus 42 3 Täiusliku konkurentsi firma (TKF) nõudluse kõver on : Vali üks: a. suhteliselt, kuid mitte täielikult mitteelastne b. ühikelastne c. täielikult elastne d. täielikult mitteelastne e. suhteliselt, kuid mitte täielikult elastne Küsimus 43 3 Oletame, et esimese 4 ühiku väljundi tootmisel tekib vastavalt 50, 150, 300 ja 500 rahaühikut kulu. Teise ühiku toodangu tootmise piirkulu on : Vali üks: a. 300 b. 150 c. 100 d. 200 e. 50 Küsimus 44 3 Oletame, et riiki hõlmav tuntud kiirtoidu kett soovib suurendada pakutava kiirtoidu kogust. Sel eesmärgil hõivatakse rohkem tööjõudu ja teisi tootmisfaktoreid. Kuna turul on kõva konkurents, tuleb toiduketil nende ressursside pärast konkureerida teiste samalaadsete tegijatega, mis tähendaks: Vali üks: a. pakkumise kasvu b
Muutuvkulud on otseses sõltuvuses toodangumahust. Siinkohal tuleb pöörata tähelepanu sellele, et muutuvkulusid võib esitada tooteühiku ja ettevõtte kohta. Muutuvkulud tooteühiku kohta sisaldavad kõiki kulusid, mis on tekivad seoses ühe toote valmistamisega ning on otseselt tootega seostatavad. Näiteks, vaatlusaluses lauafirmas on tooteks laud. Ühe laua valmistamiseks vajame toorainet 10 rahaühiku maksumuses, töölisele maksame laua valmistamise eest 5 rahaühikut, pakendamise, transpordi jms kulud moodustavad veel 5 rahaühikut. Kokku on muutuvkulud ühe toote kohta 20 rahaühikut. Ettevõtte muutuvkulud on aga summaarsed kulud, mis on seotud tootmiskogusega. Mida enam laudu valmistame, seda suuremaks kujunevad ettevõtte muutuvkulud – 10 laua puhul on ettevõtte muutuvkulud 200 rahaühikut, 100 laua puhul 2000 rahaühikut. 20. KASUMILÄVE ANALÜÜS Kasumiläve analüüs annab ettevõtjale teadmise selle kohta, kui suur peab olema müügikäive, et
42. Bilanss – on raamatupidamisaruanne, mis kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase vara, kohustusi ja omakapitali 43. Raha multiplikaator – 44. Rahanõudlus – on majandussubjektide nõudlus raha järele, mida nad soovivad hoida (omada) likviidsel kujul. 45. Rahapakkumine – näitab ringluses oleva sularaha, laenude ja muude likviidsete vahendite kogumahtu riigi majanduses. 46. Raha ringluskiirus- näitab,mitu korda kasutatakse ühte ja sama rahaühikut ostu-müügi tehingutes teatud aja, nt.aasta jooksul 47. Kohustuslik reservinõue – protsentuaalne osa hoiustest, mida kommertspangad on kohustatud hoidma deposiitidena 48. Automaatne rahapoliitika – teatud ettemääratud reeglite kogum, mida keskpank ei saa oma igapäevase tegevusega muuta. 49. Diskontomäär – intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank tahab suurendada raha massi, siis ta alandab
maksma. 32. Valuuta otsene ja kaudne noteering Valuutakurssi väljendamiseks võib kasutada otsest või kaudset noteeringut. 1)Otsene noteering - näitab mitu ühikut koduvaluutat on vaja ühe ühiku välisvaluuta ostuks. 2)Kaudne noteering - annab teada, mitu ühikut välisvaluutat on vaja ühe ühiku koduvaluuta ostmiseks. 33. Punkti mõiste valuutaturul Punktiks nimetatakse valuutaturul 0.0001 ehk 1/10000 rahaühikut. 34. Spot- ja forward- kurss. Igal valuutal on siseturul kujunenud välja keskmine vahetusväärtus, mille ümber hinnad kõiguvad. Seega peaks valuutade vahetuskursi aluseks olema vahetatavate valuutade ostuvõime erinevus. 1)Hetke- e. spot kurss - on valuutakurss, millega antud päeval ostetakse ja müüakse valuutat. 2)Tähtajakurss e. forward kurss on kurss, millega sõlmitakse ostu/müügitehing tulevikus. 35
Isokvant: Olgu toodangufunktsioon Q=Q(x,y). Kui lugeda Q konstantseks C, sis saame võrrandi mis esitab kõikvõimalikke (x,y) punkte, mis annavad toodangu suuruseks C. Seda nivoojoont nimetatakse isokvandiks ehk samatoodangukõveraks. Isokost: Kui C=f(x,y) esitab tootmistegurite X ja Y kulusid, siis nimetatakse selle funktsiooni nivoojoont isokostiks. Seega annab isokost meile kõik mahtude paarid (x,y) mille korral kulu on ühesugune. Kui r=2 ja w=3, siis vastab kuludele 6 rahaühikut isokost 2K+3L=6 Isokost - võrrand vms. Ükskõiksuskõver: Olgu U=f(x,y) mingi kasulikkusefunktsioon (kus x ja y on tarbitavate kaupade X ja Y mahud). Siis eistab selle funktsiooni nivoojoon kõik võimalikud kaupade X ja Y suuruste paarid (x,y), kus kasulikkus on ühesugune ja konstantselt võrdne C-ga. Seda nivoojoont nimetatakse antud juhul ükskõiksuskõveraks ehk samakasulikkuse kõveraks. 5. Mis on tootmistegurite asendatavuse piirmäär? Tootmisfunktsiooni Q = f (K, L), kus K on
Isokvant: Olgu toodangufunktsioon Q=Q(x,y). Kui lugeda Q konstantseks C, sis saame võrrandi mis esitab kõikvõimalikke (x,y) punkte, mis annavad toodangu suuruseks C. Seda nivoojoont nimetatakse isokvandiks ehk samatoodangukõveraks. Isokost: Kui C=f(x,y) esitab tootmistegurite X ja Y kulusid, siis nimetatakse selle funktsiooni nivoojoont isokostiks. Seega annab isokost meile kõik mahtude paarid (x,y) mille korral kulu on ühesugune. Kui r=2 ja w=3, siis vastab kuludele 6 rahaühikut isokost 2K+3L=6 Isokost - võrrand vms. Ükskõiksuskõver: Olgu U=f(x,y) mingi kasulikkusefunktsioon (kus x ja y on tarbitavate kaupade X ja Y mahud). Siis eistab selle funktsiooni nivoojoon kõik võimalikud kaupade X ja Y suuruste paarid (x,y), kus kasulikkus on ühesugune ja konstantselt võrdne C-ga. Seda nivoojoont nimetatakse antud juhul ükskõiksuskõveraks ehk samakasulikkuse kõveraks. 5. Mis on tootmistegurite asendatavuse piirmäär
õppeprogrammides eraldi aine ettevõtte aruandluse analüüs. 18 Käibekordaja = käibesagedus. 19 Käesolevas raamatus minnakse suhtarvude esitamisel ebatraditsioonilist teed, sest kasutatakse sümboleid. Paljudele suhtarvudele ei ole rahandusõpikutes siiani sümboleid leitud. H. Poincaré on väitnud, et "matemaatikas pole sümboleid ebaselgetele mõistetele." kus FAT põhivarade käibekordaja, FA põhivarade jääkmaksumus. Suhtarv näitab, mitu käibe rahaühikut tootis üks põhivara all olev rahaühik. Põhivarade käibevälde (days fixed assets hold) näitab keskmist põhivarade käibimist päevades. Arvutuskäik on järgmine: 360 (5.4) DFAH = , FAT kus DFAH põhivarade käibevälde. Debitoorse võlgnevuse käibesagedus (accounts receivables turnover) näitab, mitu korda keskmiselt toimub aruandeperioodil debitoorse võlgnevuse tasumine deebitoride poolt. Näitaja pöördväärtus kajastab
Rahanõudlus sõltub hinnatasemest, reaaltulust ja intressimäärast. Kui hinna- või tulutase tõuseb suureneb raha nõutav kogus. Kui intressimäär tõusev väheneb raha nõutav kogus. 45. Rahapakkumine - näitab ringluses oleva sularaha, laenude ja muude likviidsete vahendite kogumahtu riigi majanduses. Rahapakkumine on tähtis indikaator makromajanduse analüüsimisel. 46. Raha ringluskiirus näitab,mitu korda kasutatakse ühte ja sama rahaühikut ostu-müügi tehingutes teatud aja, nt.aasta jooksul 47. Kohustuslik reservinõue - protsentuaalne osa hoiustest, mida kommertspangad on kohustatud hoidma deposiitidena 48. Automaatne rahapoliitika teatud ettemääratud reeglite kogum, mida keskpank ei saa oma igapäevase tegevusega muuta. 49. Diskontomäär - intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank tahab suurendada raha massi, siis ta alandab diskontomäära, mille tulemusel
sõtkusid savi, viisid valmistoodangut ära, tõid toorest savi juurde jne. Oskustööd orjadelt ei nõutud, nad olid ainult abitöötajad. · Riigiametites sellistel ametitel, mida kreeklased põlgasid nt. politseinikud. · Kodune majapidamine abitööd, parim võimalus orjale. Rahandus. Arhailisel perioodil pandi alus rahandussüsteemile, hakati raha müntima, kujunes välja 4 rahaühikut: · Beleus kõige väiksem, 0,73 g hõbedat, oli kõige enam käibel, kasutusel müntidena. · Drahm kasutusel müntidena. · Miin kasutusel hõbeda kaaluühikutena. · Talent kasutusel hõbeda kaaluühikutena. Merendus. Kreeklased võtsid kasutusele uue laevatüübi trieer tänu millele valitsesid nad antiikaja lõpuni maailmameredel. Trieerist täiuslikum laev oli alles Viikingite laev
oli aga valoriseerimise kava, mille kohaselt pidi kõiki tehinguid edaspidi tehtama kulla alusele fikseeritud vääringu põhjal ning võlausaldajad võisid nõuda, et varem tehtud võlad makstaks tagasi tolsamal alusel. Võlgade valoriseerimine oli abinõu, mis pidi võtma võlgades olevatelt mõjukatelt äri- ja poliitikameestelt stiimuli Eesti marga hüperinflatsiooni viimiseks. 1924. aasta juunis esitas valitsus Riigikogule valoriseerimise seaduseelnõu, kehtestamaks uut rahaühikut, mille kullasisaldus võrduks ühe Rootsi krooniga. Eesti majanduspoliitika ajaloo üks olulisemaid seadusi valoriseerimise seadus sai lõpliku kuju erinevate poliitiliste improvisatsioonide ja juhuste tulemusena. Krooni nimetuse ja Rootsi krooni kullasisalduse võtmine uue rahaüksuse aluseks tulenes eelkõige asjaolust, et Rootsi krooni kurss oli 1924. aasta suvel lähedane sajale Eesti margale. Rahanduses jäi seis aga esialgu pingeliseks. 1924.
riigi poolt kindlaksmääratud meetoditega. 8. Kummati võib riik, kes ei ole Rahvusvahelise Valuutafondi liige ja kelle rahvuslik seadus ei luba kohaldada käesoleva artikli punkti 7 sätteid, CMR-i juurde kuuluva protokolli ratifitseerimisel või sellega ühinemisel või mis tahes ajal hiljem avaldada, et käesoleva artikli punktis 3 ettenähtud vastutuse piir, mida kohaldatakse tema territooriumil, moodustab 25 rahaühikut. Käesolevas punktis nimetatud rahaühik vastab 10/31 grammile kullale prooviga 0,900. Käesolevas punktis nimetatud summa konventeerime rahvuslikku valuutasse toimub huvitatud riigi rahvuslikule seaduse kohaselt. 9. Käesoleva artikli punkti 7 viimases lauses nimetatud väljaarvutamine ja punktis 8 nimetatud konverteerimine tuleb teha selliselt, et väljendada võimaluse korral riigi rahvuslikus
nende vananemisest. Eelnimetatu võib olla ka seotud materiaalsete varude oodatava hinnatõusuga. Kordaja interpreteerimisel tuleb arvesse võtta majandusharu kus firma tegutseb kuna erinevatel tegevusaladel võib see tunduvalt erineda. Põhivarade käibekordaja =müügi netokäive / põhivarade keskmine jääkmaksumus Põhivarade käibekordaja kajastab nende varade kasutamise efektiivsust kordades või ka seda mitu müügi netokäibe rahaühikut tuleb ühe põhivarasse investeeritud rahaühiku kohta. Seda kordajat mõjutab varade vanuseline struktuur, kasutamise aeg alates soetamisest, põhivara maksumus ja rakendatav amortisatsiooniarvutamise meetod. Kui selle näitaja väärtus on suur siis üldiselt võib oletada, et põhivarasid on juhitud efektiivselt. Kui kordaja väärtus on väike, näitab see seda, et investeeringud põhivaradesse on olnud liialt suured ja müügikäibe maht on olnud kesine.
tehinguid edaspidi tehtama kulla alusele fikseeritud vääringu põhjal. Võlgade valoriseerimine oli abinõu, mis pidi võtma võlgades olevatelt mõjukatelt äri-ja poliitikameestelt stiimuli Eesti marga hüperinflatsiooni viimiseks (Ibid.:4-9). 7 1.2. Rahareform ja Eesti krooni sünd 1924.aasta juunis esitas valitsus Riigikogule valoriseerimise seaduseelnõu, kehtestamaks uut rahaühikut, mille kullasisaldus võrduks ühe Rootsi krooniga, mis oli tol ajal võrdne ligikaudu saja Eesti margaga. Eesti majanduspoliitika ajaloo üks olulisemaid seadusi- valoriseerimise seadus sai lõpliku kuju erinevate poliitiliste improvisatsioonide ja juhuste tulemusena. Krooni nimetuse ja Rootsi krooni kullasisalduse võtmine uue rahaüksuse aluseks tulenes eelkõige asjaolust, et Rootsi krooni kurss oli 1924.aasta suvel lähedane sajale Eesti margale
nimetatakse lisandunud väärtuse kontseptsiooniks). Lõpptoodanguks nimetatakse lõpliku kasutaja poolt ostetud valmistoodet. Vahetoodang on pooleliolev toodang, mida kasutatakse lõpptoodangu valmistamiseks. RKP arvestamisel kasutatakse ainult LÕPPTOODANGUT. Tabel kilelt. Nõukogude perioodil kehtis ka Eestis mitmekordne RKP süsteem, kus ka vaheastmel valmistatud toodang kajastus lõppväärtuses. Näites ongi see 2.5 rahaühikut. 6.3 RKP ARVESTAMINE LÄHTUDES TULUDEST Makromajanduse levinuim tulunäitaja on RAHVATULU. Rahvatulu on ühiskonna majandussubjektide poolt teenitud kogutulu. Tulu saadakse tootmistegureid (töö, maa, kapital) kasutades. 1) palk tasu tööjõu teenuse eest; 2) rent tasu maa kasutamise eest; 3) intressid intressitulu laenudelt jm. investeeringutelt. 21 RT = palgad + rendid + laenutulud
Müügikursiga pangad müüvad valuutat. See on alati suurem kui ostukurss. 76. Mis on valuuta spreed? Valuuta spreediks nimetatakse valuuta müügi- ja ostukursi vahet. Kui pangal ei ole soovi antud valuutaga kaubelda, siis on spreed suur. Kui pank tahab valuutat osta, siis tõstab ta valuuta ostukurssi. Kui ta tahab suuremat kasumit, siis tõstab spreedi. 77. Mis on baaspunkt (tooge näide)? Baaspunktiks (basis point bp) nimetatakse valuutaturul suurust 0,0001 ehk 1/10000 rahaühikut. Sisuliselt on tegemist 0,01%ga. Nt. 25 bp on 0,25% ehk 0,0025. 78. Mis on faktooring ja milleks seda kasutatakse? Faktooring on püsiv lepinguline suhe faktooringufirma ehk faktoori (factor) ja kaupade või teenuste müüja vahel, mille kohaselt faktoor finantseerib müüja käibekapitali müügiarvete diskonteerimise vormis. Tänapäeval hõlmab faktooringu kompleksteenus järgmisi elemente: · müüja müügiarvete ostmist ja diskonteerimist;
Otsese kursi muudu saab teada ka, kasutades valemit 9.10 kaudsete kurssidega: e k , t - e k , t +1 (9.11) e hübriid = , e k , t +1 kus ek kaudne kurss. Kuigi valuutakursid muutuvad tihti, on see muutus tavaliselt väga väike. Väikese muutuse edasiandmiseks on võetud kasutusele selline näitaja nagu baaspunkt. Baaspunktiks (basis point bp) nimetatakse valuutaturul suurust 0,0001 ehk 1/10000 rahaühikut. Sisuliselt on tegemist 0,01%ga. Näiteks 25 bp on 0,25% ehk 0,0025. Valuutakurss mõjutab välismaale tehtud investeeringute tegelikku tasuvust ja välismaalt võetud pangalaenu tegelikku hinda. Aktsiainvesteeringu tegeliku tulumäära leidmise valem on järgmine: (9.12) EIR = (1 + Rv ) (1 + % e) - 1 , kus EIR tegelik välismaine aktsiatulusus (kodumaal), Rv välismaise aktsiainvesteeringu tulusus, %e otsese kursi muut.
Muudeti Eesti Panga põhikirja. Keskpanga mõiste ja õiguslik staatus. Kui hakkame keskpanga mõistet analüüsima, siis saame Eesti panka vaadata kahest positsioonist materiaalsest põhiseaduslik institutsioon, kuulub täidesaatva võimu hulka. Kolmeks põhiliseks funktsiooniks on: · raha emiteerimine · raha ringluse korraldamine · eesti krooni stabiilsuse tagamine Põhiseaduse eelnõu sai valmis ja esitati üldrahvalikule hääletusele. Igaks juhuks seda rahaühikut ps teksti sisse toodud pole Kui materiaalset aspekti laiemalt lahti vaadata, siis otsus selle suhtes, millist rolli keskpank riigis mängib, tehakse poliitilisel tasandil. EP on viidud PS institutsioonide hulka ja sellega seoses tema õiguslik staatus kui ka põhiülesanded kajastuvad põhiseaduses. Materiaalse mõiste juures on tähtis ka see, et EP seadus kuulub konstitutsiooniliste seaduste hulka. § 104
17. Millised piirangud on EOQ (Wilsoni) valemi rakendamisel? 18. Millistel põhjustel on EOQ (Wilsoni) valemi kasutamine raskendatud? 19. Kuidas sõltub reservlao suurus nõudluse kõikumisest? 20. Kuidas aitab lao infosüsteem kaasa järelevalvetoimingute teostamisele laos? 24. Kulude juhtimine logistikas Kulu mõiste Kulu all mõeldakse mingi kauba või teenuse eest makstavat hinda. Kulu universaalse mõõtühikuna kasutatakse kõikjal üldjuhul rahaühikut. Ettevõtluses kasutatavates majandusarvutustes on vaja võrrelda omavahel erinevaid kulumäärasid ja arvutada tootmise või teenuste osutamise kogukulusid. Seetõttu on möödapääsmatu kasutada kuluarvutustes ühtse mõõtühikuna universaalset rahaühikut. Kulu on ressursi sisend tegevustele, toimingutele ja protsessidele väljendatuna rahas. Kulud moodustuvad teatud aja jooksul kasutatud ressursside väärtusest. Tulud moodustuvad teatud aja jooksul teostatud toimingute väärtusest.
17. Millised piirangud on EOQ (Wilsoni) valemi rakendamisel? 18. Millistel põhjustel on EOQ (Wilsoni) valemi kasutamine raskendatud? 19. Kuidas sõltub reservlao suurus nõudluse kõikumisest? 20. Kuidas aitab lao infosüsteem kaasa järelevalvetoimingute teostamisele laos? 24. Kulude juhtimine logistikas Kulu mõiste Kulu all mõeldakse mingi kauba või teenuse eest makstavat hinda. Kulu universaalse mõõtühikuna kasutatakse kõikjal üldjuhul rahaühikut. Ettevõtluses kasutatavates majandusarvutustes on vaja võrrelda omavahel erinevaid kulumäärasid ja arvutada tootmise või teenuste osutamise kogukulusid. Seetõttu on möödapääsmatu kasutada kuluarvutustes ühtse mõõtühikuna universaalset rahaühikut. Kulu on ressursi sisend tegevustele, toimingutele ja protsessidele väljendatuna rahas. Kulud moodustuvad teatud aja jooksul kasutatud ressursside väärtusest. Tulud moodustuvad teatud aja jooksul teostatud toimingute väärtusest.
kasutava isiku ärilist tegevust Eestis nagu tegelikud ärisuhted või äriliselt motiveeritud suhted, klienditeeninduse olemasolu ning Interneti-välise tegevuse olemasolu Eestis, st. tegelike Interneti väliseid ärisuhteid või ärilist motiveeritust ja tegeliku klienditeeninduse olemasolu. Kaubamärki Internetis kasutava isiku kavatsust pakkuda Interneti kaudu kaupu või teenuseid isikutele Eestis, arvestades kaupade transporti, rahaühikut, kaupade või teenuste pakkujaga sidepidamise viisi puudutavat informatsiooni, keelt ja Interneti viiteid; Internetis märgitud tingimust, et kaupu või teenuseid ei pakuta isikutele Eestis, ja sellest tingimusest kinnipidamist; teise isiku kaubamärgi omandatud maine või eristusvõime ebaausat ärakasutamist või selle kahjustamist. Registreeritud kaubamärgi avaldamisel teatmeteostes, käsiraamatutes, õpikutes, erialakirjanduses või muudes
väljendab üldiselt seda, kuidas mingi piiratud eelarve raames saab hüviseid tarbida. Abstsissteljega lõikub joon punktis, kus kogu eelarve kulutatakse hüvisele X1, ordinaatteljega punktis, kus kogu eelarve kulutatakse hüvisele X2. Indiviidi eelarvepiirang väljendab aga indiviidi töötamisele kulutatud aja ning töötasu suhet. Punktis 0 indiviid ei tööta ega saa selle eest ka töötasu. Punktis A töötab ta aga x tundi ning saab selle eest y rahaühikut. Selle joone tõus väljendab tunnitasu. 11.Mida väljendab hüviste tarbimise samakasulikkus kõver ja selle kõvera kaugus nullpunktist? Samakasulikkuse kõver väljendab indiviidi poolt pakutava ressursi ja selle eest vastu saadavate hüviste kombinatsioone, mida indiviid hindab samaväärseks. Samakasulikkuse kõvera kaugus null-punktist väljendab indiviidi tarbimisel saadavat kasulikkust. Mida kaugemal nullpunktist asub samakasulikkuse kõver, seda suuremat
annaabi.ee 
