rohkem kaunistatud, peasissekäik on esile tõstetud) ning külgfassaadiks (maja ülejäänud küljed). Ehitusvorm ja ruumimõju võivad olla tugeva tundeelamusega. Ehituskunst on alati oma ühiskonna ja ideaalide kehastus. Ehituskunst jaguneb kaheks sakraalseks ehk kiriklikuks (on ehitatud pühal eesmärgil (jumalate austamiseks); kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid) ning proffaannseks ehk ilmalikuks (sõjalised ehitised, kindlusarhitektuur, valitsejate lossid ja raekojad; XX sajandil hakati kunstipära nägema ka elamutel, tööstushoonetel jm. ühiskondlikel ehitistel). Sisekujunduses liitub skulptori, arhitekti, disaineri, maalikunstniku jne. looming. Skulptuurikunsti iseloomustab mahuline vorm ja kolmemõõtmelisus. Skulptuure luuakse põhiliselt kolmel viisil väljaraiumine (materjalideks kivi, puit, jää; alaliikideks tahumine, lõikamine, nikerdamine),
MIS ON KUNST? KAUNID KUNSTID -ILU LOOMINE, VÄLJENDAMINE KUJUTAV KUNST -TÕE JÄLJENDAMINE, KUJUTAMINE VABAD KUNSTID -VABA TEEMA, SÜSEE KUNSTILIIGID ARHITEKTUUR SKULPTUUR MAALIKUNST GRAAFIKA TARBEKUNST ARHITEKTUUR E. EHITUSKUNST SAKRAALARHITEKTUUR (PÜHA) -KIRIKUD, KABELID, KLOOSTRID, MOSEED, TEMPLID PROFAANARHITEKTUUR (ILMALIK) -LOSSID, PALEED, LINNUSED, RAEKOJAD, ELAMUD SKULPTUUR ÜMARPLASTIKA -VABAPLASTIKA -MONUMENTAALPLASTIKA -EHITUSPLASTIKA RELJEEFID -KÕRGRELJEEF -MADALRELJEEF -SÜVENDRELJEEF MAALIKUNST SEINA E. MONUMENTAALMAAL -FRESKO -SEKO TAHVELMAAL RAAMATU E. MINIATUURMAAL MOSAIIKMAAL KLAASIMAAL E. VITRAAZ GRAAFIKA KÕRGTRÜKK SÜGAVTRÜKK LAMETRÜKK TARBEKUNST KERAAMIKA METALLEHISTÖÖ KLAASIKUNST NAHKEHISTÖÖ TEKSTIIL PUITEHISTÖÖ KIVIAEG VANEM KIVIAEG E. PALEOLIITIKUM (LEITI ESIMESED KUJUTISED, MIDA VÕIB PIDADA KUNSTIKS)
* Visuaalsetest kunstidest on kõige silmapaistvam ehituskunst ( arhitektuur ). Alates kiviajast on inimesed midagi ehitanud, aga eriliselt väljendusrikkad on olnud usuga seotud ehitised. 1. Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid. 2.Profaanarhitektuur lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud. * Skulpuurikunst on tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid. Skulptuurikunstis võib eristada ümarplastikat ja reljeefe. 1. reljeefid kõrgreljeed, madalreljeef, süvendreljeef. 2. ümarplastika skulptuur jaguneb ka : vabaplastika,monumentaalplastika, ehitusplastika. *Maalikunst on unikaalne ( kordumatu ) värviline kujund tasapinnal. 1. Seina e. monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) 2. Tahvelmaal 3. raamatu e. miniatuurmaal 4
· klausuur suletud ruum · dormitoorium magamissaal 2.korrusel · kapiitlisaal nõupidamissaal 1.korrusel · refektoorium söögisaal · ristikäik nelinurkne võlvitud kaarkäik, mis ümbritseb sisehoovi · kupa- kauss · mandoria- mandlikujuline aupaiste · maasvärk akna ehisraamistik GOOTI KUNST · Varagootika; kõrggootika; hilisgootika · Juhtiv kunstiliik on arhitektuur. · Sakraalarhitektuur: kirikud, kabelid, kloostrid · Profaanarhitektuur: raekojad, elamud, gildihooned · Kasutusele võetakse tervakaar ja roidvõlv · Kõige iseloomulikumad on karkassehitised · Seinas on põhiline aken vitraaz · fiaal ehistorn · vimperg ehisviil · siirud- ristikulehe moodi kujundid · trümoo portaali keskpiilar · sillus skulptureeritud tala · roie võlvikarkass · turp eendsammas · vahvärk dekoratiivne seinakonstuktsioon, kus puidust sõrestiku vahed on savi ja tellistega täidetud ning krohvitud
Väiksematest kirikutest on kuulsaim Saint Chapelles'i kirik - endiste Prantsuse kuningate lossikabel. Valmis ka üks kuulsamaid kloostrirajatisi, Mont-Sant Michele saareklooster. Hilisgootika flamboyaut stiil. Tavalise teravkaare kõrvale tuleb madal teravkaar, tuntakse ka tuudorkaarena ja terav eesliselgkaar. Parim näide Rouen'i katedraal. Sakraalarhitektuuri kõrval omandasid olulise koha ka linnused, tornid, keskse tähtsusega donjon. Kodanlikust arhitektuurist kodanike elamud, raekojad ja kohtupaleed. INGLISMAA Gootika kestis kuni 16. saj. keskpaigani. Gootis silmapaistvad saavutused. Sageli tegutsesid Inglismaal meistrid prantsusmaalt. Gootikale alusepanijaks oli Prantsuse meister de Sens, kes tegi esimese gootistiilis hoone. Inglise gootikat jagatakse perioodideks: *vana inglise stiil(early english style) kuni 13. saj. keskpaigani. Iseloomustas piklik põhiplaan, tugevalt teenduv transept, massiivne nelitistorn ja madalad võlvid. N:Salisbury ja Lincolni katedraalid.
avastamiste vaim, mis viib suurtele leiutistele ja maadeavastustele. 4. miks nimetatakse renessansiaja mõtlejaid humanistideks? universaalne inimene, Humanistid võitlesid harmoonilise inimese eest. Humanistide ideaaliks oli mitmekülgselt arenenud universaalsete võimetega inimesed. 5. Milliste ehitiste osatähtsus suureneb arhitektuuris? Ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse haiglaid, raamatukogusi,kauba-ja kohtukodasi. Valmivad esinduslikud raekojad. 6. Mis on tahvelmaal? Maali aluseks kasutati puutahvlik või lõuendit. Sellist maali oli võimalik transportida. 7. Mida kajastatakse renessansiajastu maalidel? maastiku- ja olustikuelemendid. Portreedes kajastub inimhinge peen psühholoogia, üldinimlikud tunded ja elurõõm. Domineerib religioosne ainestik. 8. Mida tähendab kunstiteoste signeerimine? kunstniku nime märkmine teosele allkirja või initsiaalidega. 9. Mis iseloomustab vararenessansi arhitektuuri
Kunsti vahearvestus 1.Mis on kunst? Arhitektuuri liigid - Sakraalarhitektuur (kirikud, kabelid, kloostrid, mošeed, templid -Profaanararhitektuur (lossid, paleed, raekojad, elamud) Skulptuuri liigid - reljeefid - ümarplastika (vabaplastika, monumentaalplastika, ehitusplastika) Maalikunsti liigid - seinamaal - tahvelmaal - raamatumaal - mosaiikmaal - klaasimaal Graafika liigid - kõrgtrükk - sügavtrükk - lametrükk 2.Kunsti tekkimine 1) u 40 000 aastat tagasi 2) Prantsusmaal Lacaux's ja Põhja-Hispaanias Altmiras
KUNSTILIIGID: I ARHITEKTUUR (ehituskunst). Alates kiviajast on inimesed midagi ehitanud, aga eriliselt väljendusrikkad on olnud usuga seotud ehitised- seepärast jagatakse arhitektuur: 1. Sakraalne e. püha arhitektuur · Kirikud, (kabelid, kloostrid)- kristlastel, moseed- muhameedlastel, templid- kõigil ülejäänud religioonidel 2. Profaanne e ilmalik arhitektuur · Sõjalised ehitused- linnused, linnakindlustused, kindlused · Valitsejate lossid, raekojad · Elamud, tööstusehitised II SKULPTUURIKUNST- (lad. Sculptura- "raidkunst") tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid 1. Ümarplastika-töödeldud ja vaadeldav igast küljest 2. Reljeef- figuurid või ornamendid eenduvad pinnast millega nad on seotud (harva on sellesse süvendatud). · Võib olla süvend-, madal-, kesk-, või kõrgreljeefi Skulptuur võib otstarbe järgi jaguneda ka: 1. Vabaplastika- asukohast sõltumatu 2. Monumendina- esineda ansamblis 3
Itaalia kirikutes olid väiksed ümmargused aknad, mis jätsid ruumi maalingute jaoks. 8) Vaata Orvieto toomkiriku fassaadi. Mis on seal gootilik ja mis mitte? Fassaadi muudavad gootipäraseks rohked teravnurksed viilud, roosaken ja reljeefsed kaunistused fassaadil. 9) Milline kirik oli eeskujuks paljudele saksa kirikutele? Millises riigis see praegu asub? Prantsusmaal asuv Strasbourg’i toomkirik. 10) Kus asuvad kõige uhkemad gooti stiilis raekojad? Madalmaades. 11) Maini meie naabermaadest Soomest ja Lätist kummastki üks kuulus gooti kirik. Soomes Turu toomkirik ja Lätis Riia toomkirik. Gooti stiili kujutav ja tarbekunst 1) Kes oli suurim kunstitellija gooti ajastul? Kirik. 2) Kes olid eespool mainitud Aquini Thomas ja Assisi Franciscus? Aquini Thomas oli 13. sajandi teoloog., kes rõhutas mõistuse ja usu kooskõla ning kõikide nähtuste hierarhilist korrastust.
suurim skulptor. Ta oli ka poeet, temalt on ligikaudu 300 luuletust. Tähtsaim skulptuur on "Taavet" keda ta kujutas tahtejõulise vägilasena valmistumas võitluseks. Samas on ta teinud ka hiiglaslikke seina- ja laemaalinguid. ,,Sixtuse kabeli lagi ja altarisein" üldmulje on vapustavalt jõuline ja dramaatiline. Arhitektuur Suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, kauba- ja kohtuhooneid. Valmivad ka esinduslikud raekojad, mis peavad näitama linnarahva jõukust ja väärikust. Arhitektidele saab suureks ülesandeks uute kaitsesüsteemide ehitamine ümber linna, kuna nüüd on kasutusel tulirelvad. Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid (lame püstine seinasammas). Tihti dekoreeriti seinapindu ka antiigist üle võetud väänlevate taimedega
1.Kunstiliigid :ARHITEKTUUR Sakraalarhitektuur - ehitised, mis on seotud religiooniga. Nt kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid. Profaanarhitektuur - ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused, linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned. SKULPTUUR -Reljeefid -kõrgreljeef -madalreljeef -süvendreljeef ,Ümarplastika MAALIKUNST -Seinamaal (e monumentaalmaal) ,Tahvelmaal, Miniatuurmaal, Klaasimaal ,Mosaiik GRAAFIKA -Trükigraafika -Kõrgtrükk -Sügavtrükk -Lametrükk, Joonistused TARBEKUNST -Keraamika, Metallehistöö, Klaasikunst, Nahkehistöö, Tekstiil, Puitehistöö 2. Kunstiajalugu on kunstiteaduse osa, mis tegeleb arhitektuuri, kujutava kunsti ja tarbekunsti ajaloolise arengu
ümmargused ja väiksed. Ehitatakse erivärvilisest marmorist, millest tehakse erinevaid motiive kirikutele. Itaalia gootika alguseks loetakse 13.saj kui ehitatakse San Francesco kirik Assisis. Kirik on pisike, lihtne, ühekojaline. Kirikus on gootikat kui ka romaani stiili. Hilisgootika suurteoseks peetakse Milano katedraali. Tähtsal kohal on ka ühiskondlikud hooned- kuulsaim on Doodzhide palee Veneetsias (kasutatud neliksiiri ja teravkaari). Väga omased on ka linna raekojad. Saksamaale jõuab gootika alles 13.saj keskpaiku, esimene gooti stiilis kirik seal on Magdeburgi Toomkirik. Gooti kujutav kunst: Prantsusmaa: Inimestele üritatakse anda isikupärast ja loomulikku välimust, pööratakse rohkem tähelepanu inimese füüsilisele välimusele, mitte ainult vaimsele. See on väga tihedalt seotud arhitektuuriga. 14.-15.sajandil muutuvad skulptuur ja maalikunst iseseisvaks. Gooti skupltuuridel on inimeste näol näha õnnist tunnet
Muinas-, antiik- ja keskajal olid kunstnikud oskuskäsitöölised kelle tegevust reguleerisid ameti ühendused. Alates 16.sajandist seisukoht, et kunstniku tuleks kohelda aristokraatide ja õpetlastega sotsiaalselt ja intellektuaalselt võrdselt. Kaasajal tähtsal kohal näitused. Alates 20 sajandist on ilu kunstis teisejärguline. Tähtis on idee, sõnum. ARHITEKTUUR · Sakraalarhitektuur-kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid (püha) · Profaanarhitektuur- lossid, paled, linnused, raekojad, elamud (argine) SKULPTUUR · Reljeef · Ümarplastika (vaadeldav kõigist külgedest) Otstarve (loodud millegika kokku kuuluma) · Monument e. ansambel · Ehitusplastika või pargiskulptuurid MAALIKUNST · Seina- e. monumentaalmaal · Tahvelmaal · Raamatu e. miniatuurmaal · Mosaiikmaal · Klaasimaal e. vitraazikunst TARBEKUNST · Keraamika · Metallehistöö · Klaasikunst · Nahkehistöö · Tekstiil · Puitehistöö KIVIAEG · Vanem kiviaeg
säilinud ka profaan arhitektuur- linnakodanike elamud. Inglismaa: juurdus vara, seotud prants. gootikaga, isel: pikaks venitatud põhiplaan, rikkalikult kujundatud võlvid ja terav kaar (13 saj lõpuni). Solisbury ja Lincolni katedraalid. Dekoreeritud stiil (13 saj. II pool) - keerulisemad võlvid, rikkalik raamistik. 14.-16. II pool- saj: perpentikulaarne Madalmaad: sageli käsitletakse prantsuse kultuuri osana, suurejoonelised profaal ehitised: Bryche ja Brüsseli raekojad. Itaalia: gooti stiil tõi tsistertslastest mungad. Firenze toomkirikud. Saksamaa: gootika jõudis hilja, valmisid kirikuarhidekt. parimad näited: Strasbourgi ja Külni katedraalid. Saksa eri gootika (14. saj): lihtsustamine, kõik löövid ühe katuse all. Alam-Saksamaal telliskiviarhidektuur.: Saksa Ordu erinevad lossid. Eesti: jõudis selle alamsaksamaalt (13. saj keskel). Tartus: Toomkirik (Baltikumi suurim punastest
Taassünni all mõeldakse antiikaegsete võtete taas kasutuselevõtmist. Renessansi sünnikohaks peetakse valdavalt Itaaliat. Levivaks teemaks usk, ent kunstnikud muutsid Piibli tegelased ning pühakud üsna inimeste sarnasteks, ka antiikmütoloogia ainestikku kasutati. Kasutati põhiliselt tempera- ja õlivärve. 2. Itaalia renessanssarhitektuur. Suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, kauba- ja kohtuhooneid. Valmivad ka esinduslikud raekojad, mis peavad näitama linnarahva jõukust ja väärikust. Arhitektidele saab suureks ülesandeks uute kaitsesüsteemide ehitamine ümber linna, kuna nüüd on kasutusel tulirelvad. Taas hakatakse kasutama konstruktiivse elemendina silindervõlvi ja ümarkaart. Vararenessanssi iseloomustab dekoratiivsete vormide rikkus. Kasutatakse palju poolsambaid ja pilastreid (lame püstine seinasammas). Tihti dekoreeriti seinapindu ka antiigist üle võetud väänlevate taimedega.
Renessanss Arhitektuur Renessanssiajastul muutub kirikuarhitektuur inimesekesksemaks ning areneb uute joontega arhitektuur. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, kauba- ja kohtuhooneid. Valmivad ka esinduslikud raekojad, mis peavad näitama linnarahva jõukust ja väärikust. Raekojas paiknevad raesaal, turuhall, arhiiv, apteek, tuletõrje, sageli ka kabel ja vangla. Rikkamate inimeste jaoks ehitatakse avarate piduruumide ja galeriidega losselamuid, mida ümbritsevad kaunid pargid. Rajatakse kujundatud linnakeskusi ja väljakuid. Arhitektidele saab suureks ülesandeks uute kaitsesüsteemide ehitamine ümber linna, kuna nüüd on kasutusel tulirelvad. Tähtsaimad ehitised renessanssiajastust: 1
2.Madalad, võlvimata puitlagedega, kuppel sagedasti nelitise kohal, kellatorn eraldi, kaunistuseks fassadil erivärvilised kivisordid, valgmiku aknad ümmargused. Oriento toomkirik 13 saj lõpp 3.Hilisgootika perioodil prantsusmaa eeskujul 5 lööviline Milaano toomkirik Profaanarhitektuur 1.suured lossid, linnusetaolised raekojad. Veneetsia Doodzide palee 14-15 saj. Palazzo Pubblico Sienas 13-14 saj. Ca'd'Oro Kuldne maja Veneetsias 15 saj GOOTI ARHITEKTUUR SAKSAMAAL 1. Levib 13 saj Prantsuse meistrite eeskujul. 1209 Magdaburgi toomkiriku koor. 13 saj Strasbourgi toomkirik. Maarja kirik Lübeckis- eeskujuks Skandinaavia ja Eesti kirikutele 2. 14 saj arhitektuur (kiriku) muutub lihtsamaks
meister. Tema maale kiideti peamiselt nendes avalduva peene maitse ja sarmi pärast, eriti naiste kujutamisel. Ka tema loomingut tuntakse üksnes kirjanduslike allikate kaudu 1.1 renessanss Areneb uute joontega arhitektuur, maalikunst ja skulptuur. Luuakse uusi vajaminevaid kunsti käsitööesemeid. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, kauba- ja kohtuhooneid. Valmivad ka esinduslikud raekojad, mis peavad näitama linnarahva jõukust ja väärikust. Raekojas paiknevad raesaal, turuhall, arhiiv, apteek, tuletõrje, sageli ka kabel ja vangla. Rikkamate inimeste jaoks ehitatakse avarate piduruumide ja galeriidega losselamuid, mida ümbritsevad kaunid pargid. Rajatakse kujundatud linnakeskusi ja väljakuid. Arhitektidele saab suureks ülesandeks uute kaitsesüsteemide ehitamine ümber linna, kuna nüüd on kasutusel tulirelvad
sammaskäigu) Peetri kiriku ees 8. Kes oli see arhitekt, kes töötas Peterburis XVIII saj. keskel? Mis rahvusest ta oli? Itaallane Bartolomeo Rastrelli 9. B. Rastrelli kolm tuntumat ehitist Talvepalee ja Smolnõi kloostri kirik Leningradis ja Katariina loss Tsarskoje Selos 10. Mis on Eestis barokkarhidektuuri silmapaistvaim mälestusmärk? Kadrioru loss 11. Missugused ehitised Eestis said barokkstiilis tornikiivrid? Tallinna toomkirik, Niguliste kirik, Tallinna ja Tartu raekojad 12. Kust on saanud Tallinna linnakvartal Kadriorg oma nime? Katariina I järgi 13. Missugune Eesti linn oli rikas oma barokkstiilis elumajade rohkuse poolest? Narva 14. Kes oli Itaalia mõjukaim barokk-skulptor? Giovanni Lorenzo Bernini 15.1. Missugune müüt oli aluseks G.L.Bernini skulptuurile „Apollon ja Daphne“? Antiigiaineline röövimisstseen valgusejumala Apolloni ja nümf Daphnega. 15.2. Kuidas see müüt väljendub antud skulptuuris?
(näiteks üle kahe korruse ulatuvad paarissambad). Prantsuse barokilikumad tendentsid tulevad ilmsiks just Versailles' lossi ehitusel. Tegemist on pikerguse hoonega kahe eenduva tiivaga, mille vahel on õu. Just selline põhiplaan saigi eeskujuks kogu Euroopa paleede ehitajatele. Ka Saksamaa ei tahtnud teistest kehvem olla: rajama hakati luksuslikke parke ja suveresidentse. Inglismaal valitses aga palladianistlik laad. Holland pidas aga silmas mugavust ja praktilisust, raekojad olid näiteks lihtsa fassaadiga ja kõrge katusega hooned. Klassitsismi arhitektuuris püüti vabaneda renessansiaegsetest antiigitõlgendustest, taheti jõuda puhta, algse ja õige antiigi juurde. Tekkisid lossid, mille fasaadid hakkasid meenutama templit. Ehitised olid sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud (vastupidiselt baroklikule kõigi üksikosade ühtesulamisele). Omasteks joonteks said lihtsus, rangus ja reeglipärasus
Kunstiliigid ARHITEKTUUR o Sakraalarhitektuur (kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid) o Profaanarhitektuur (elumajad, lossid, raekojad jne) o Militaararhitektuur(ka profaan-) (linnused, linnamüürid, kasarmud) SKULPTUUR E. PLASTIKA (kujutav e. vaba) o Ümarskulptuur kolmemõõtmeline o Reljeef kahemõõtmeline madalreljeef e. bareljeef keskmine reljeef (?) kõrgreljeef süvendreljeef o Vabaplastika liigutatav o Monumentaalplastika väga suured, raske liigutada o Ehitusplastika ehitusega seotud
Konstatinoopol ja rüüstati seda;kokku peeti 9. Romaani stiil(10.-13.saj)-kujunes Prantsusmaal,paksud müürid,massiivsed tornid,kitsad aknad ja uksed,ümarkaared,tugevad sambad või piilarid,võlvitud lagi,põhiliselt kirikud&linnused,Eestis elemente:hilisromaani stiilis Rapla kirik,Kaarli kirik.Gooti stiil(12.- 16.saj)-teravkaar,suured aknad,õhemad müürid,tugikaared,kõrged hooned ja sihvakad tornid,rohkelt skulptuure ja reljeefe,vitraažid,kirikud&lossid& raekojad&elamud,nt Reimsi katedraal prantsusmaal,pariisi norte dame, eestis nt tallinna vanalinn.Hansalinnad-Tallinn,Tartu,Pärnu,Viljandi. Kumb oli pärandatav lään- feood või benefiits? Feood Kes oli kõige kõrgem senjöör? süserään Kõrg- ja hiliskeskaeg:10-13saj/14-15saj Olulised sündmused:962-Saksa kuningas Otto I krooniti Püha Rooma riigi keisriks;1066-Prantsusmaalt tulnud Normandia hertsog
Portikus peasissekäigu ees olev sammaskoda. Piilar lage või kaart kandev massiivne tugi. Nelitispiki ja põiki hoone ristumisel tekkiv osa. Koor kiriku idaosas asuv ruum, kus on peaaltar. Apsiid ümarkaareline juurdeehitus, mingite altarite jaoks. Kampaniinkirikust eraldi asuv kellatorn. Empoorkirikus olev rõdu, kuulajatele koorile või orelile. Fassaadhoone esinduslikumväliskülg. Itaalia arhitektuur 15. sajandil Suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Raamatukogud, raekojad, kaubahoovid, haglad, losselamudkõiges püüti näidata linnakodanike jõukust ja väärikust. Linna keskusi hakati kujundama plaanipäraselt, rajati parke ja väljakuid. Tähtsaim linn oli Firenze, kus toetuti antiikajast säilinud ehitistele. Filippo BRUNELLESCHI (14/15. saj) Õppis kullassepaks, kuid töötas ka ehitaja ja kunsti teoreetikuna. 1419. alustati tema kava järgi Firence toomkirikule 8 tahulise kupli ehitamist, mis sai eeskujuks kõigile renessansi arhitektidele.
kõik peale näo peab olema kaetud maalitakse optilisi illusioone; ilmalikud teemad vaba joon, sügavuse mõju ja laienes värvigamma. ARHITEKTUUR gooti võlv Sakraalehitised, suureneb ilmalike ehitiste osakaal (raekojad, raamtukogud, haiglad, elamud jne); -silindervõlv Tekkis ehitisi, mille põhiplaan moodustus üksteisesse põimunud ovaalidest
Nelitise kohal kuppel. Varagootika-Püha Franciscuse katedraal- kaetud freskodega, ristvõlv, väiksed aknad, väga rikkalikult seest kaunistatud. Kesklöövi aknad on ümarkaarega. Kirikud ehitatud peamiselt maakivist ja fassaad kaunistatud rikkalikult (marmor) Hilisgootika- Milano katedraal- palju ehituspitsi ehk rikkalikult kaunistatud, pigem ümarkaared akentel. Veneetsia Doodžide palee- gootika näide, teravkaar, ehistornikesed, kahte värvi marmorit on kasutatud, neliksiir. Raekojad- näevad välja nagu keskaja kindlused. SAKSAMAA Tagasihoidlikumad ja madalamad kirikud. Ehitusmaterjaliks maakivi ja telliskivi. Gootika jõuab sinna läbi prantsusmaa. Alates 14.saj hakkab Saksamaal levima omanäoline gootika. Ühe läänetorniga kirikud. Ehitati palju linnuseid. Malborki linnus- Põhja-Poolas aga ehitati saksa ordu poolt. Profaankunsti näide. Restaureerimisel kasutati põrandaks Saaremaa dolomiiti.
Tema loomingu tähtsaimaks osaks on graafika. Ta viljeles puu- ja vaselõiget (näiteks vaselõige "Melanhoolia"). Tuntud on tema portreed (sealhulgas autoportreed). Tuntumad teosed: "Rüütel,surm ja kurat", "Aadam ja Eeva", "Autoportree" 4. Hollandi renessansi omapära ja meistrid. Hollandi arhitektuuris oluliseks arhitekt JAKOB van KAMPEN, kes projekteeris Amsterdami raekoja hoone. See ehitis sai eeskujuks paljudele 17. sajandi raekoja hoonetele. Eesti raekojad Narvas ja Tartus, on ehitatud nn. Campeni stiilis (omane just väikese kupliga torn). Kui hollandi arhitektuur jääb siiski Itaalia eeskujudest tuletatud kunstiks, siis hollandi maalikunst 17. sajandil on midagi absoluutselt omapärast ja uut. Üllatav selle omapära ja iseseisvuse juures on ühtlasi hollandi maalijate väga suur produktiivsus. Hollandi maalikunsti laadi väljakujunemisel oli olulise tähtsusega asjaolu, et enamik hollandlasi olid kalvinistid
Silindervõlve 10. Miks on romaani kirikutel paksud müürid? Seinad kandsid raskeid masse, kaitse pärast 11. Nimeta kuulsaimaid romaani stiilis sakraalehitisi Cluny kloostri kirik, Pisa toomkirik ja kellatorn, Püha Markuse katedraal Veneetsias 12. Mis hooned kuuluvad Pisa kompleksi? Katedraal, kellatorn, ristimiskabel ja surnuaed. 13. Nimeta kuulsaimaid romaani stiilis profaanarhitektuuri ehitusmälestisi. toweri linnus Londonis (elamud, lossid, raekojad, kindlused) 14. Kas Eestis leidub midagi romaani stiilis? Kui jah, mis see on ja kus asub? Valjala kirik Saaremaal 15. Missugusele kunstiliigile on allutatud romaani-aegne skulptuur? Kuhu on viimane koondatud? Vaeste piibel. kirjaoskamatutele 16. Missuguse iseloomuga olid romaani stiilis reljeefid? Mis ülesanne oli skultuuril kirikus? Relieefid olid naiivsed ja siirad, skulptuur jutustas pühakirja piltlikult 17. Missuguseid tingmärke kasutati pühakujude äratundmiseks reljeefil?
ARHITEKTUUR E. EHITUSKUNST Sakraalarhitektuur- kiriklik ehituskunst, usuga seotud(kirikud, kloostrid, templid jne) Profaanarhitektuur- ilmalikud ehitised(valitsejate lossid, sõjaline e. kindlusarhitektuur, raekojad, elamud, tööstusehitised) SKULPTUUR Skulptuur- mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid. Oluline osa vormil. Skulptuuride loomise kolm põhilist viisi on väljaraiumine, modelleerimine, valu Raidkunst- Kuju tehakse mingist kõvast materjalist tükke eemaldades(kivi, graniit, puu) Punkteerimine kavandi kivisse raiumise vaheetapp. Plastika, Modelleerimine- voolimine- kuju tehakse pehmest materjalist tükk, tükikaupa kokku pannes. ( savi, plastiliin, vaha)
KORDAMISKÜSIMUSED J. Kangilaski ,,Kunstikultuuri ajalugu" 10. klassile lk.7- 89. 1.Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1.
Bayeux´ vaip. 12. Gooti kunst(varagootika 12. saj II pool; kõrggootika 13.-14. saj; hilisgootika 15.-16.saj). Kõrgustesse pürgiv, kerge, harmooniline, tasakaalus, jumalik, ülekülluslikult palju pisidetaile jne. Kõige olulisemaks oli teravkaare ja roidvõlvide kasutuselevõtt. Pariisi Jumalaema katedraal(Notre-Dame); roosaken; maasvärk; Doodzide palee; Palazzo; Profaanarhitektuur: linnused(Malbork Poolas), raekojad(Brüsseli). Gootika Eestis: Pöide kirik Saaremaal; Järva-Jaani kirik ja Kuressaare linnus, Toompea linnus; Niguliste kirik, Oleviste kirik ja Tallinna toomkirik, Tartu Jaani kirik. Skulptuur muutub täiuslikumaks ja looduslähedasemaks. Tekib ümarplastika. Tiibaltarid, mis koosnevad paljudest väikestest skulptuuridest. GIOTTO ,,Kristuse taganutmine". NOTKE ,,Surmatants" 13. Renessanss(15. saj Itaalia 16. saj)
Lihtsustati ja muudeti prantsuse gootika süsteemi kahe läänetorni asemel ehitati üks, loobuti kabelitepärjast, asendati kimppiilarid ümmarguste või 8-tahuliste piilaritega. Basiilikale hakati eelistama KODAKIRIKUID. *Nürnbergi Püha Sebaldus, 5-lööviline * Püha Severuse kodakirik. Saksa hilisgootika ilusaim näide on * Püha Anna kirik Annabergis. Profaanarhitektuur linnused Poolas Malborkis, Münsteris raekojad. Madalmaades olid veel toretsevamad raekojad ja gildihooned. Skandinaavia Rootsis Uppsala toomkirik, Norras Trondheimi katedraal, mis lähtub inglise eeskujudest, Soomes Turu toomkirik (algselt kodakirik, hiljem ümberehitatud basiilikaks). Saksa tellisarhitektuur oli eeskujuks Läti keskaegsele arhitektuurile Riia toomkirik. 24.Gooti kujutav kunst Kujutava kunsti peamiseks tellijaks jäi kirik. Gooti ornamentika looduslik taimelehed, abstarktne, geomeetriline
Linna valitses magistraat ehk raad , mille suurus sõltus linna suurusest. 3. Juhtiv positsioon oli linnades linnavalitsuse käes, kuigi arvuliselt moodustasid linnaelanikest suurema osa kodanikkond. 4. Keskaegne linnaühiskond oli korporatiivne: linnakodanikud said osa linnakogukonda kuulumise hüvedest läbi ametialaste ühenduste, milleks olid gildid ja tsunftid . 3.Eeldan, et Tallinna ja Tartu raekoja tunnevad kõik ära. Kus on need keskaegsete linnade raekojad? Kirjuta endale iga pildi alla. a) Otsi Tallinna ja Tartu raekoja kohta pilt ja mõni huvitav fakt koos viitega allikale. ↓ Tallinna raekoda ⬇ ↓Tartu raekoda ⬎ ⤤ Tallinnaꜛ Tallinnaꜛ￪ꜛ raekoja⤣ ehituslugu sai alguse 13. sajandil, kuid tänasel kuju valmis ehituslugu sai alguse 13. sajandil, kuid tänasel kuju valmis hoone 1404.aastal
KUNSTIAJALUGU 1. teema Kunstiliigid Kunstiliigid 1. ARHITEKTUUR · Sakraalarhitektuur ehitised, mis on seotud religiooniga. Nt kirikud, moseed, templid, kabelid, kloostrid. · Profaanarhitektuur ilmaliku funktsiooniga ehitised. Tähtsad sõjalised ehitised nt kindlused, linnused linnakindlustused. Lisaks lossid, raekojad, aga ka elamud ja tööstushooned. 2. SKULPTUUR · Reljeefid vaadeldav ühest küljest - kõrgreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal - madalreljeef figuurid on alusmaterjalid kõrgemal, kuid vahed kõrguste vahel on väiksemad - süvendreljeef figuurid on uuristatud alusmaterjali · Ümarplastika vaadeldav kõigist külgedest Võib jagada ka
1. Nimeta tähtsamad kunstiliigid ja nende jagunemine? I ARHIDEKTUUR- 1) sakraararhidektuur(kirikud, kabelid, moseed, templid) 2) profaanarhidektuur(lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud) II SKULPTUUR- 1) reljeefid(kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef) 2) ümarplastika. Skulptuur jaguneb ka: vabaplastika, monumentaalplastika ja ehitusplastika. III MAALIKUNST- 1) seina e. monumentaalmaal(fresko-ja sekotehnikas) 2) tahvelmaal 3) raamatu e. miniatuurmaal 4) mosaiikmaal e. vitraazikunst IV GRAAFIKA- 1) kõrgtrükk 2) sügavtrükk 3) lametrükk
mille juurde kuulusid parfüümitud kindad. Terava ninaga kingad, kikkhabe ja vurrud ei puudunud ühegi endast vähegi lugupidava härrasmehe juurest. ÜLDISI JOONI KUNSTIS Areneb uute joontega arhitektuur, maalikunst ja skulptuur. Luuakse uusi vajaminevaid kunstkäsitöö esemeid. Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, kauba- ja kohtuhooneid. Valmivad ka esinduslikud raekojad, mis peavad näitama linnarahva jõukust ja väärikust. Raekojas paiknevad raesaal, turuhall, arhiiv, apteek, tuletõrje, sageli ka kabel ja vangla. Rikkamate inimeste jaoks ehitatakse avarate piduruumide ja galeriidega losselamuid, mida ümbritsevad kaunid pargid. Rajatakse kujundatud linnakeskusi ja väljakuid. Arhitektidele saab suureks ülesandeks uute kaitsesüsteemide ehitamine ümber linna, kuna nüüd on kasutusel tulirelvad.
krabidega, tipus aga oli lilleõit meenutav ristlillik. Aknad olid kõrged, liigendatud kivisambakeste e. postidega, mida ühendasid teravkaared. Akende ülemise osa raamistiku moodustasid kolmveerandringidest koosnevad kolmik-, nelik- jne. siirud, hilisgooti ajal ka leeke või kalapõit meenutavad kujundid (flamboyant e. leekestiil.). Ühiskondlikest hoonetest omandasid suure tähtsuse linnavalitsushooned raekojad. Kujunes välja raekojahoonetele iseloomulik välimus see oli kõrge valvetorniga suur, ristküliku- või ruudukujulise põhiplaaniga enamasti 3-korruseline hoone, mille teisel korrusel paiknes võlvitud istungitesaal raehärradele. Raekoda avanes raeväljakule, mis oli linna keskseks turuplatsiks. Raekoja platsil asusid tavaliselt linna katedraal, tähtsad kohtu- ja gildihooned ning kindlasti ka linna keskne veevõtukoht.
vimpergide ülemine serv oli kaunistatud mugulataoliste ehisvormide e. krabidega, tipus aga oli lilleõit meenutav ristlillik. Aknad olid kõrged, liigendatud kivisambakeste e. postidega, mida ühendasid teravkaared. Akende ülemise osa raamistiku moodustasid kolmveerand ringidest koosnevad kolmik-, nelik- jne. siirud, hilisgooti ajal ka leeke või kalapõit meenutavad kujundid (flamboyant e. leekestiil.). Ühiskondlikest hoonetest omandasid suure tähtsuse linnavalitsushooned raekojad. Kujunes välja raekojahoonetele iseloomulik välimus see oli kõrge valvetorniga suur, ristküliku- või ruudukujulise põhiplaaniga enamasti 3-korruseline hoone, mille teisel korrusel paiknes võlvitud istungitesaal raehärradele. Raekoda avanes raeväljakule, mis oli linna keskseks turuplatsiks. Raekoja platsil asusid tavaliselt linna katedraal, tähtsad kohtu- ja gildihooned ning kindlasti ka linna keskne veevõtukoht.
täiendas rikkalikult liigendatud seinapind ning dekoratiivelemendid: vimpergid, finaalid, krabid. Keskaegne linnuseloss kujunes lõplikult välja gooti ajastul, muutudes eelneva perioodiga võrreldes suuremaks ja avaramaks ning kaitsesüsteemide poolest täiuslikumaks. Tavaliselt paiknes linnuseloss linna kõige kaitstumas osas ning oli piiratud tugevate tornidega liigendatud ringmüüridega. Ühiskondlikest hoonetest omandasid suure tähtsuse linnavalitsushooned – raekojad. Kujunes välja raekodadele iseloomulik välimus – see oli kõrge torniga suur, ristküliku- või ruudukujulise põhiplaaniga enamasti 3korruseline hoone, mille teisel korrusel paiknes võlvitud istungitesaal raehärradele. Põhjapoolsete alade raekojad olid kõrge teravatipulise torniga ja raeväljakule, mis oli ühtlasi ka linna keskne turuplats, avaneva kaaristuga. Raekoja platsil asusid tavaliselt linna katedraal, tähtsad kohtu- ja gildihooned ning kindlasti ka linna keskne veevõtukoht
Tõeline erinevus sisearhitektuurid: võlvid muutusid toredateks, uhketeks, erikujulisteks. Cambridge King's College kabel, Rouen'i katedraal. Kloostritest kuulsaim Mont Saint Michel, mis asub Normandia lähedal saarel. ,,Õhtumaa ime". Ilmalikest hoonetest kindlustatud linnused, mis olid ümbritsetud võimsa ringmüüriga, milles olid ümmargused/neljakandilised tornid. Müüri osas kaitsekäik. Linnuse kõige tähtsam osa oli peator donjon. Kodanlikust arhitektuurist avalikud hooned, raekojad, kohtupaleed, linnakodanike elamud. Ilusaimaks peetakse Jacques Caluri maja. · Madalmaad Prantsuse gooti osa, suured Prantsuse eeskujud. Tournaid ja Antverpeni katedraalid, Brüsseli raekoda. · Inglismaa tõuget Prantsuse stiilist. Teerajajaks de Sans, kes tegi esimese gooti stiilis hoone Cantebury katedraali. Eristatakse erinevaid perioode: 1) Early-English pikaks venitatud põhiplaan, madalad nelitistornid, teravad kaared, sageli kooriruumi keskel
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1
Mis on kunst? Meisterlikkus mingil alal; tegevuse tulemus: pildid, kujud; kunstlik, tehis; tegevus. Kultuur- (laiem tähendus) inimeste poolt loodu. Ilus- nägemine teeb rõõmu; harmooniline, tasakaalus. Kunstiajalugu tegeleb visuaalsete, staatiliste objektide, kujundite vaatlemisega. Kunsti liigid: 1.Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid, hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud, poed jne.) 2.Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid: -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3.Maalikunst: 1
Kunstelu keskmeks sündmusteks on näitused. Kunstiliigid · Arhitektuur Sakraalarhitektuur(religioosne) Profaanarhitektuur(ilmalik) Kirikud Elamud Templid Lossid Moseed Linnused Kloostrid Mõisad Katedraalid Kindlused Raekojad · Skulptuur · Ümarplastika · Reljeefid · Maalikunst · Tahvelmaal · Seina ehk monumentmaal · Raamatu ehk miniatuurmaal · Klaasi ehk vitraazmaal · Mosaiikmaal · Graafika · Kõrgtrükk · Lametrükk · Süvatrükk · Tarbekunst · Tekstiilikunst · Nahkehistöö · Puitehistöö · Metallehistöö · Keraamika
· Müüri sees laskepilud · Keskse tähtsusega peatorn donjon · Enamasti ka eeskindlus o Muldvall ja puutara · Kaitsefunktsiooni kõrval hakatakse tähelepanu pöörama ka elamistingimustele · Kodanlik arhitektuur o Linnakodanluse rikkus väljendub monumentaalsetes avalikes hoonetes Raekojad Kohtumajad Tsunftide hooned jne kohtupaleed 10. Gooti arhitektuur Inglismaal, Saksamaal, Itaalias. · Inglismaa o Gootika võeti suhteliselt varaku vastu o Prantsuse mõjud töötatakse ümber saavutatakse omapäraline värk o Canterbury katedraal esimene gooti stiilis hoone inglismaal o Vanainglise stiil vanem periood inglise gootika arengus, mis hõlmab u
Kunstiajalugu Kunsti liigid: 1. Arhitektuur a. Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid b. Profaanakhitektuur lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud 2. Skulptuur a. Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef b. Ümarplastika b.i. Vabaplastika b.ii. Monumentaalplastika b.iii. Ehitusplastika 3. Maalikunst a. Seina- ehk monumentaalmaal (fresko- ja sekotehnikas b. Tahvelmaal c. Raamatu- e miniatuurmaal d. Mosaiikmaal (pole loodud pintslite ja värvide abil e
Michelangelo inimesi "skulpturaalselt", inimkeha plastilisi vorme vaju ja valgusega modelleerides. Sixtuse kabeli lae ja idaseina maalimise vaheajal loodud teostest on kõige ühtsem ja terviklikum Medicite hauakabel Firenzes. Selle tellis samasse perekonda kuuluv 12 paavst Leo X. 5. RENESSANSI ARHITEKTUUR 13 5.1. Arhitektuuri iseloomustamine Arhitektuuris suureneb ilmalike ehitiste osatähtsus. Ehitatakse raamatukogusid, haiglaid, kauba- ja kohtukodasid. Valmivad esinduslikud raekojad, mis kajastavad linnakodanluse jõukust ja väärikust. Raekojas paiknes raesaal, turuhall, arhiiv, apteek, tuletõrje, sageli ka kaabel ja vangla. Valutseva klassi jaoks kerkivad avarate piduruumide ja galeriidega losselamud, mida ümbritsevad kaunid pargid. Iseloomulik on plaanipäraselt kujundatud linnakeskuste ja linnadesse väljakute rajamine. Tähtsaks ülesandeks arhitektidele kujuneb linna uue kaitsesüsteemi ehitamine, sest tulirelvade kasutuselevõtmine nõudis uut tüüpi
1. Kunstiliigid. Kirjeldus. Näited. o ARHITEKTUUR (Kõige vastupidavam) Sakraalarhitektuur kirikud, kabelid, kloosrtid, moseed, templid(vaimulik) Profaanarhitektuur lossid, linnused, paleed, raekojad, elamud(ilmalik) o SKULPTUUR Reljeefid kõrgreljeef, madalreljeef, süvendreljeef Ümarplastika 3D Skulptuur jaguneb ka: Vabaplastika; monumentaalplastika; ehitusplastika o MAALIKUNST Seina- e. Monumentaalmaal (fresko ja sekotehnikas) Tahvelmaal algselt kokkulöödud laudadele Raamatu- e. Miniatuurmaal ilmestavad pildid teksti juures
Itaalia kirikutes olid väiksed ümmargused aknad, mis jätsid ruumi maalingute jaoks. 8.Vaata Orvieto toomkiriku fassaadi. Mis on seal gootilik ja mis mitte? Fassaadi muudavad gootipäraseks rohked teravnurksed viilud, roosaken ja reljeefsed kaunistused fassaadil. 9.Milline kirik oli eeskujuks paljudele saksa kirikutele? Millises riigis see praegu asub? Paljudele saksa kirikutele on eeskujuks Prantsusmaal asuv Strasbourg'i toomkirik. 10.Kus asuvad kõige uhkemad gooti stiilis raekojad? Kõige uhkemad gooti stiilis raekojad asuvad Madalmaades. 11.Maini meie naabermaadest Soomest ja Lätist kummastki üks kuulus gooti kirik. Soomes Turu toomkirik ja Lätis Riia toomkirik. Gooti stiili kujutav ja tarbekunst 1.Kes oli suurim kunstitellija gooti ajastul? Gooti stiili kujutava kunsti peamiseks tellijaks oli kirik. 2.Kes olid eespool mainitud Aquini Thomas ja Assisi Franciscus? Aquini Thomas oli 13. sajandi teoloog., kes rõhutas mõistuse ja usu kooskõla ning
Kunstiajaloo konspekt arvestuseks. 1. Kunstiligid (õp. Lk. 8-9) A R H I T E K T U U R - ehituskunst · Sakraalarhitektuur (vaimulik) - kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid · Profaanarhitektuur (ilmalik) - lossid, paleed, linnused, raekojad, elamud · militaar arhitektuur linnakaitse, kindlustused S K U L P T U U R - vana 10 000 aastaid, 3000 a vanuseid töid on teada, skulptuur e. plastika -Kujutav Kunst- · Reljeefid - 2 mõõtmeline raidkunstiteos, kivi või puit tahvlile lõigatud või maalitud a) kõrg 2 b) madal - levinuim 1 c) süvendreljeef - 3 · Ümarplastika (ümarskulptuur) - 3 mõõtmeline, kivi või puit a) Ehitusplastika
1840 1900, paiguti kauemgi. Lõppjärgus langes historitsism pahatihti erinevate stiilide üksikelementide suvaliselt kokku sobitavasse eklektismi. Historitsism taaselustus paraadarhitektuurina 1930 1955 NSV Liidus ja veelgi hiljem subjektiivsemal kujul nn postmodernismis. Matkib ajalooliste stiilide vorme. Peamised suunad: neogootika, neoromaani (eelkõige sakraalhooned), neobarokk (meelelahutuslikud hooned, ooperiteatrid) , neorenesanss (administratiivhooned, raekojad, avalikud raamatukogud), neopalladionism, neoklassitsism (koolihooned) Iseloomulik elektitsism, kus jäljendati ühe hoone puhul mitut varasemat stiili korraga. Kasutusele tulid klaas, raudbetoon, metallkonstruktsioonid. Historitsism ajaloolistest stiilidest tulenes vorm, insenerlik liin, uued ehitusmaterjalid ja konstruktsioonid. Henry Labrouste Pariisi raamatukogu. Ehitis sõrestik, karkass inimtegevusele, lugemissaal kõrgete kuplitega,
varasema antiiklinna asukohaga. Rahvas koondus ikka juba toimivate kaubanduslike, sõjaliste, kiriklike või halduskeskuste ümber, mis suutsid kaitset pakkuda. Nendeks võisid olla suuremate teede ristumiskohal, jõekoolmetel ja-suudmetes, sildade juures randumiseks sobivate lahtede ääres jm paiknevad linnused, kloostrid, kindlustatud mõisad ja kunagised linnaasend. Keskaegsel linnal oli kaks keskpunkti katedraal ja turuplats. Läheadl olid ka raekojad. Keskaegne linn algas eeslinnast, nagu taluõu algab ka aiaväravast. Linna ülesehitus meenutas kontsentrilise ringe linna südame ümber oli all-linn, seda ümbritsevad eeslinnad, mis sulasid kokku linnalähedaste küladega. Ühe või teise ringi staatus sõltus sellest, kummal pool linnamüüri ta astses ja tihedasti kõik, mis oli teisel pool müüri ohverdati rünnakute ajal. Kestaegne linn koosnes kitsaste tänavate, läbikäikude ja siseõuede
annaabi.ee 
