Puhtad rasvad on värvuseta, lõhnata ja maitseta. Toiduks tarvitava rasva maitse on tingitud temas sisalduvatest lisanditest. Rasvad on veest kergemad. Et looduslikud rasvad kujutavad endast mitmesuguste estrite segu, siis ei ole rasvadel ka kindlat sulamistemperatuuri, vaid temperatuuri tõustes nad aeglaselt pehmenevad. Sellepärast iseloomustatakse rasvu sagely tahkumistemperatuuriga. Rasvade agregaatolek sõltub rasva koostisse kuuluva rasvahappe radikaalist. Kui rasvhappe radikaalis esineb kaksiksidemeid, siis on rasv toatemperatuuril vedel. Mida rohkem rasvhappe radikaalis kaksiksidemeid, seda vedelam rasv on. Küllastunud rasvhappe radikaali puhul on rasv aga tahke. Vedelaid rasvu nimetatakse rasvõlideks ehk lihtsalt õlideks. Nendeks on taimerasvad, hülge- ning vaalarasv. Rasvad ei lahustu vees, kuid lahustuvad hästi orgaanilistes lahustes- eetris, alkoholides, estrites, atsetoonis, bensiinis jm.. Rasvu iseloomustavad järgmised eripärad: 1
Alkoholid ROH (-aal) Ketoon RCO (-oon) Aldehüüd RCHO (-aal) Karb.happed RCOOH (-hape) Karb.happe soolad RCOONa2 (-aat) Estrid RCOOR (-aat) 2)Org.ainete vaheline seos: 3)Võrrandid: Rasvhapped (RCOOH) on eriliik karb.hap., mida isel järgmised tunnused: *C-aatomite arv on paarisarv (tuntumates c-arv 10-12) *C-aatomid moodustavad rasvhapetes sirgeahela *Radikaalis võivad olla üksiksidemed(küllastunud rasv.happed) või küllastumata (radikaalis 1, 2 või 3 kaksiksidet) Tähtsamad rasvhapped:
karboksüülhape.) Karboksüülhapete reaktsioonidel võime me saada: estreid, halogeniide, amiide, sooli jt. Füüsikalised omadused: karboksüülhapete molekulidel on võime moodustada vesiniksidemeid. Keemistemperatuur on suhteliselt kõrge.Väikese ahelaga karboksüülhapped lahustuvad vees hästi, aga ahela pikenedes lahustuvus väheneb. Füsioloogilised omadused: karboksüülhapped võivad olla sadu kordi mürgisemad kui anorgaanilised happed. Esindajad: Asendamata karboksüülhapped (radikaalis ei esine asendusrühmi): Metaanhape e. sipelghape (HCOOH) terava lõhna ja ärritava toimega mürgine vedelik. Looduses leidub nõgestes, sipelgates. Kasutatakse keemiatööstuses, kahjuritõrjeks. Etaanhape e. äädikhape (CH3COOH) ei ole mürgine. Kasutatakse toiduainetööstuses (söögiäädikas 30%ne äädikhape lahus), keemiatööstuses (lahustina). Rasvhapped on looduslike rasvade koostises olevad monohapped, milles on üle nelja paarisarv süsiniku aatomi
Estrid ühendid, mis moodustuvad hapete reageerimisel alkoholiseda * leidub looduses eeterlike ülidena taimedes (palderjan, sidrun, apelsin, piparmünt) * Meeldiva lõhnaga vedelad või tahked ained (nt. Etüülbutanaat aprikoosi lõhn, etüümetanaatrummi lõhn, pentüületanaat banaani lõhn) Rasvad rasvhapete ja propaantriooli estrid * väsrvuseta, maitseta, lõhnata * veest kergemad * tema agregaatolek sõltub koostisesse kuuluva rasvhappe radikaalist * kui radikaalis esineb kaksiksidemeid, on rasv vedel * küllastunud rasvhappe radikaali puhul on rasv tahke * Vedelad rasvad e rasvõlid nt: taimerasvad, hülge ning vaal rasvad * vees ei lahustu * lahustuvad orgaanilistes lahustites (eeter, alkohol, atseton, bensiin) *kõrge toiteväärtus. *energiarikkad toitained * Rasvad räästuvad seismisel õhu käes, räästumise vältimiseks lisatakse antiosüdeerijaid (nt C vitamiin) * Tähtsaim omadus on hüdrolüüs!
ulatub 6-20-ni. Nt. heksadekaanhape ehk palmikhape C15H31COOH. · Karboksüülrühm on karboksüülhappe funktsionaalrühm · Asendamatud rasvhapped ehk küllastumata rasvhapped · Karboksülaatioonid on karboksüülhappest tekkinud anioonid. · Estrid on karboksüülhapete funktionaalderivaadid, milles happevesinik on asendatud alküülrühmaga. Nt. heksüülpentanaat C4H9COOC6H13 · Aminohapped on need happed, kus karboksüülhappe radikaalis on üks või mitu vesinikku aatomit asendatud aminorühmaga. 3. Rasva valem + nimetus Tristearaat. 4. Estrite hüdrolüüs 1) happeline hüdrolüüs Nt. C3H5(OOCC17H35)3 + 3H2O C3H5(OH)3 + 3HOOCC17H35 rasv + vesi glütserool + rasvhape 2) leeliseline hüdrolüüs Nt. C3H5(OOCC17H35)3 + NaOH C3H5(OH)3 + 3NaOOCC17H35 rasv + seebikivi glütserool + seep 5. Estrite ja amiidide keemilised omadused Hüdrolüüs aine ära reageerimine veega.
Omadused • Füüsikalised omadused: karboksüülhapete molekulidel on võime moodustada vesiniksidemeid. Keemistemperatuur on suhteliselt kõrge. • Väikese ahelaga karboksüülhapped lahustuvad vees hästi, aga ahela pikenedes lahustuvus väheneb. • Füsioloogilised omadused: karboksüülhapped võivad olla sadu kordi mürgisemad kui anorgaanilised happed. Karboksüülhapete esindajad • Asendamata karboksüülhapped (radikaalis ei esine asendusrühmi): • Metaanhape e. sipelghape (HCOOH) – terava lõhna ja ärritava toimega mürgine vedelik. Looduses leidub nõgestes, sipelgates. Kasutatakse keemiatööstuses, kahjuritõrjeks. • Etaanhape e. äädikhape (CH3COOH) – ei ole mürgine. Kasutatakse toiduainetööstuses (söögiäädikas – 30%ne äädikhape lahus), keemiatööstuses (lahustina). • Rasvhapped – on looduslike rasvade koostises olevad
Zelatiin ehk hüdrolüüsitud kollageen on valmistatud kollageeni soojuslikul denatureerimisel, seetõttu puudub zelatiinis fenoolne hüdroksüülrühm , millega Milloni reaktiiv saaks reageerida. Katse tõestas, et munavalk sisaldab türosiini. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- ehk tioolireaktsioon Töö teoreetilised alused: Töö eesmärgiks oli teha kindlaks tsüsteiini (Cys) olemasolu valgus. Katse seisneb tsüsteiini radikaalis oleva tioolrühma (-SH) leeliselisel hüdrolüüsil, kus sulfiidioonid Pb2+-ioonidega reageerides moodustavad ülipeene tumepruuni pliisulfiidi (PbS) sademe. Töö käik: 1) Mõõtsin 2 ml 0,5%-list pliietanaati Pb(CH3COO)2. 2) Lisasin tilkhaaval 10%-list NaOH lahust aluselise keskkonna loomiseks kuni tekkiva Pb(OH)2 sademe kadumiseni ja naatriumplumbaadi Na2PbO2 moodustumiseni. Marika Treiman, 134944YAGB
83) Isomeer ühesuguse koostise ja molekulmassiga, kuid erineva ehituse ja omadustega ühend. 84) Funktsionaalrühm asendusrühm, mis määrab org. Ühendi kuuluvuse ühte või teise aineklassi. 85) Alkaan süsivesinikud, milles kõik süsivesiniku aatomid on sp3 olekus. (kõik üksiksidemed, tetraeedriline süsinik) 86) Halogenoalkaan alkaanist tuletatud ühend, mille molekulis on üks või mitu halogeeni aatomit. 87) Alkohol org. Ühendid kus süsivesiniku radikaalis on asendatud mõned vesinikud hüdroksüülrühmaga. 88) Amiin ammoniaagi derivaadid, milles 1-3 H aatomit on asendatud süsivesiniku radikaaliga. 89) Alkeen süsivesinik, mille molekulis on üks või mitu kaksiksidet 90) Alküün süsivesinik, mille molekulis on üks või mitu kolmiksidet. 91) Aldehüüd süsivesinikust tuletatud ühend, mis sisaldab aldehüüdrühma.(-CHO) 92) Ketoon süsivesinikust tuletatud karbonüülrühma sisaldav ühend üldvalemiga RCOR. Nt
Segusid soojendati 40-50°C-ni. Tulemus: Milloni reaktiivi lisamisel tekkis munavalgu lahuses sade, soojendamisel värvus sade roosakaks. Zelatiini lahuses muutusi ei toimunud. Järeldus: Munavalgu lahuse koostises esines türosiin, zelatiini lahuses mitte 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Reaktsiooniga saab tõestada tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Leeliselise hüdrolüüsiga annab tsüsteiini radikaalis sisalduv tioolrühm (-SH) sulfiidioone, mis Pb2+ ioonidega moodustavad musta või tumepruuni PbS sademe. H2N O + H2O H2N O CH C + 2NaOH CH C + Na 2S + H2O HS CH2 OH HO CH2 OH Töö käik: 2 ml 0,5% Pb(CH3COO)2 lahusele lisati tilgakaupa 10% NaOH lahust kuni Pb(OH)2 sademe
· Füüsikalised omadused: karboksüülhapete molekulidel on võime moodustada vesiniksidemeid. Keemistemperatuur on suhteliselt kõrge. Väikese ahelaga karboksüülhapped lahustuvad vees hästi, aga ahela pikenedes lahustuvus väheneb. · Füsioloogilised omadused: karboksüülhapped võivad olla sadu kordi mürgi semad kui anorgaanilised happed. 4. Karboksüülhapete esindajaid. · Asendamata karboksüülhapped (radikaalis ei esine asendusrühmi): Metaanhape e. sipelghape (HCOOH) terava lõhna ja ärritava toimega mürgine vedelik. Looduses leidub nõgestes, sipelgates. Kasutatakse keemiatööstuses, kahjuritõrjeks. Etaanhape e. äädikhape (CH3COOH) ei ole mürgine. Kasutatakse toiduainetööstuses (söögiäädikas 30%ne äädikhape lahus), keemia tööstuses (lahustina).
· Füüsikalised omadused: karboksüülhapete molekulidel on võime moodustada vesiniksidemeid. Keemistemperatuur on suhteliselt kõrge. Väikese ahelaga karboksüülhapped lahustuvad vees hästi, aga ahela pikenedes lahustuvus väheneb. · Füsioloogilised omadused: karboksüülhapped võivad olla sadu kordi mürgi semad kui anorgaanilised happed. 4. Karboksüülhapete esindajaid. · Asendamata karboksüülhapped (radikaalis ei esine asendusrühmi): Metaanhape e. sipelghape (HCOOH) terava lõhna ja ärritava toimega mürgine vedelik. Looduses leidub nõgestes, sipelgates. Kasutatakse keemiatööstuses, kahjuritõrjeks. Etaanhape e. äädikhape (CH3COOH) ei ole mürgine. Kasutatakse toiduainetööstuses (söögiäädikas 30%ne äädikhape lahus), keemia tööstuses (lahustina).
· Füüsikalised omadused: karboksüülhapete molekulidel on võime moodustada vesiniksidemeid. Keemistemperatuur on suhteliselt kõrge. Väikese ahelaga karboksüülhapped lahustuvad vees hästi, aga ahela pikenedes lahustuvus väheneb. · Füsioloogilised omadused: karboksüülhapped võivad olla sadu kordi mürgi semad kui anorgaanilised happed. 4. Karboksüülhapete esindajaid. · Asendamata karboksüülhapped (radikaalis ei esine asendusrühmi): Metaanhape e. sipelghape (HCOOH) terava lõhna ja ärritava toimega mürgine vedelik. Looduses leidub nõgestes, sipelgates. Kasutatakse keemiatööstuses, kahjuritõrjeks. Etaanhape e. äädikhape (CH3COOH) ei ole mürgine. Kasutatakse toiduainetööstuses (söögiäädikas 30%ne äädikhape lahus), keemia tööstuses (lahustina).
Tulemus: Esialgu tekkis valge sade, mis Tulemus: Reaktsioonisegu oli peale soojendamisel muutus punakaks. soojendamist kollakas. Katse tulemus oli Reaktsioon andis positiivse tulemuse, ehk negatiivne- zelatiin ei sisalda türosiini. munavalgus on türosiini. Munavalgu lahuses türosiini reageerimisel Milloni reaktiiviga tekkinud struktuur: 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e. Tioolireaktsioon Reaktsioon näitab tsüsteiini esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv -SH rühm allub leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone, mis Pb+2-ioonide olemasolul annavad musta või tumepruuni sademe. Töö käik: Võetakse 2ml Pb(CH3COO)2 0,5% lahust ja lisatakse 10%-list NaOH lahust(Pliietanaat moodustab aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi). Seejärel lisatakse 1 ml munavalgu lahust. Reaktsioonisegu soojendatakse, kuni moodustub sade ja pannakse statiivi. Tulemus: Katseklaasis tekkis pruunikas sade. Seega sisaldab munavalk tsüsteiini. 1.1
Mõlemasse katseklaasi lisatakse 5-6 tilka Milloni reaktiivi. Segu soojendatakse 40-50 kraadini. Zelatiinis denatureerunud valku sademena ei teki, munavalgus tekkis roosa sade. Järeldus Milloni test tõestas, et munavalgus on türosiini ning zelatiinis türosiini ei ole või siis on väga vähe. 1.1.4. Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Positiivne reaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv tioolrühm allub leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone, mis Pb2+ ioonidega moodustavad musta või tumepruuni sademe. Töö käik 2ml 5% lahusele lisatakse ettevaatlikult tilgakaupa 10% NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na2PbO2. Seejärel lisatakse katseklaasi 1ml munavalgu lahust, loksutatakse ja soojendatakse mõni minut, kuni algab pruunikasmusta PbS sademe moodustumine. Järeldus
Aproteinogeensed ei kuulu valkude koostisesse. Ülejäänud, u 40, on harvaesinevad, neil tRNA molekulid puuduvad ja nad saadakse valkudes olevate põhiaminohapete hilisemal keemilisel muutmisel; Biosüsteemis on levinud nn -aminohapped. Jaotus Keemiline - põhineb radikaali keemilisel loomusel ja selle alusel jagatakse 3 suurde rühma: · Neutraalsed nii hüdrofiilsed kui hüdrofoobsed; · Negatiivse laenguga happelise reaktsiooniga AH-d (radikaalis on täiendav COOH rühm); · Positiivse laenguga aluselise reaktsiooniga (radikaalis on täiendav NH2 rühm). Võib jagada ka tsüklilise või lineaarse radikaaliga või S sisaldav ja mittesisaldav jne. · Bioloogiline e füsioloogiline: Orgaanilised ühendid Jaotus sõltuvalt organismi võimest neid sünteesida. Jaotuvad 2-ks:
Aproteinogeensed – ei kuulu valkude koostisesse. Ülejäänud, u 40, on harvaesinevad, neil tRNA molekulid puuduvad ja nad saadakse valkudes olevate põhiaminohapete hilisemal keemilisel muutmisel; Biosüsteemis on levinud nn α-aminohapped. Jaotus Keemiline - põhineb radikaali keemilisel loomusel ja selle alusel jagatakse 3 suurde rühma: Neutraalsed – nii hüdrofiilsed kui hüdrofoobsed; Negatiivse laenguga – happelise reaktsiooniga AH-d (radikaalis on täiendav COOH rühm); Positiivse laenguga – aluselise reaktsiooniga (radikaalis on täiendav NH2 rühm). Võib jagada ka tsüklilise või lineaarse radikaaliga või S sisaldav ja mittesisaldav jne. Orgaanilised ühendid Bioloogiline e füsioloogiline: Jaotus sõltuvalt organismi võimest neid sünteesida. Jaotuvad 2-ks:
Aproteinogeensed ei kuulu valkude koostisesse. Ülejäänud, u 40, on harvaesinevad, neil tRNA molekulid puuduvad ja nad saadakse valkudes olevate põhiaminohapete hilisemal keemilisel muutmisel; Biosüsteemis on levinud nn -aminohapped. Jaotus Keemiline - põhineb radikaali keemilisel loomusel ja selle alusel jagatakse 3 suurde rühma: · Neutraalsed nii hüdrofiilsed kui hüdrofoobsed; · Negatiivse laenguga happelise reaktsiooniga AH-d (radikaalis on täiendav COOH rühm); · Positiivse laenguga aluselise reaktsiooniga (radikaalis on täiendav NH2 rühm). Võib jagada ka tsüklilise või lineaarse radikaaliga või S sisaldav ja mittesisaldav jne. · Bioloogiline e füsioloogiline: Orgaanilised ühendid Jaotus sõltuvalt organismi võimest neid sünteesida. Jaotuvad 2-ks:
89)Alküünid on süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulis on süsiniku aatomite vahel kolmikside. Alküünid on küllastumata ühendid. 90)Aldehüüdid on ained, mis sisaldavad aldehüüdrühma CHO. 91)Ketoonid on ained, mis sisaldavad karbonüülrühma CO. 92)Karboksüülhapped on ained, mis sisaldavad karboksüülrühma COOH. 93)Ester on happe ja alkoholi reageerimissaadus. 94)Rasv on rasvhappe ja glütserooli ester. 95)Aminohape on karboksüülhape, mille süsivesiniku radikaalis on üks või mitu vesiniku aatomit asendunud aminorühmaga. 96)Valk on looduslik kõrgmolekulaarne aine, mille molekuli koostisse kuulub süsinik, vesinik, hapnik ja lämmastik. 97)Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud on benseenituuma sisaldavad süsivesinikud. 98)Fenool ehk hüdroksübenseen tekib benseenituuma vesiniku asendamisel hüdrolüülrühmaga. 99)Indikaator on aine, mis muudab oma värvust erinevates keskkondades erinevalt.
tume(telliskivi)- punaseks. Töö käik: Ühte katseklaasi valatakse 1 ml munavalgu lahust, teise 1 ml zelatiini lahust. Mõlemasse katseklaasi lisatakse 56 tilka Milloni reaktiivi. Reaktsioonisegu soojendatakse. Järeldus: Munavalgu lahus sisaldab Türosiini radikaale, sest lahus värvus soojendamisel roosaks. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Sulfhüdrüülreaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv sulfhüdrüül- e tioolrühm (-SH) annab hõlpsasti leeliselises hüdrolüüsis sulfiidioone, mis Pb -ioonide juuresolekul moodustavad musta või tumepruuni ülipeene 2+ pliisulfiidi (PbS) sademe. Töö käik: 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisatakse ettevaatlikult tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust kuni sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na 2PbO2. Seejärel lisatakse katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutatakse ja soojendatakse kuni
soojendamist muutub valgu sade roosakaks. Tehes sama želatiiniga, ei muutu reaktiivi lisamisel ega soojendamisel midagi. Järeldus: Munavalgu lahuse koostises esineb türosiini, želatiini lahus ei sisalda aromaatset tuuma omavat aminohapet türosiini. 1.1.4 Sülfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Positiivne sulfhüdrüülreaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Leelise hüdrolüüsiga annab tsüsteiini radikaalis sisalduv tioolrühm (-SH) sulfiidioone, mis Pb 2+ ioonidega moodustavad musta või tumepruuni PbS sademe. Na2S + Na2PbO2 + 2H2O = PbS + 4NaOH Töö käik: 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisame ettevaatlikult tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na2PbO2. Seejärel lisame katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutame ja soojendame mõne minuti, kuni algab pruunikasmusta sademe moodustumine
Tulemus: Lisades munavalgu lahusele Milloni reaktiivi tekib esialgu valge sade ning pärast soojendamist muutub valge sade roosakaks. Zelatiini puhul on tegu hüdroliseeritud kollageeniga. Paraku napib kollageenis ja seega ka zelatiinis aminohappeid (puudub ka türosiin), mis on iseloomulikud puhtale proteiinile ning see ongi põhjuseks, miks lahuse värvus ei muutunud. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Sulfhüdrüülreaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv sulfhüdrüül- e tioolrühm (-SH) annab hõlpsasti leeliselises hüdrolüüsis sulfiidioone, mis Pb 2+- ioonide juuresolekul moodustavad musta või tumepruuni ülipeene pliisulfiidi (PbS) sademe. Töö käik: 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisatakse tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust kuni sade kaob ja lahuses moodustub naatriumplumbaat Na 2PbO2. Seejärel lisatakse katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, loksutatakse ja soojendatakse kuni hakkab moodustuma pruunikasmust sade
· Soojendan reaktsioonisegu 50 kraadini Munavalgule Milloni lahuse lisamisel tekib valge sültjas sade, valk denatureerub. Kuumutamisel aga värvub valge sültjas sade roosakaks ning muutub tahkemaks. Seega on munavalgus türosiini. Zelatiinile Milloni reaktiivi lisamisel ei juhtu mitte midagi valk ei denatureeru. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Positiivne reaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgust. Tsüsteiini radikaalis esineb tiool e sulfhüdrüülrühm (- SH). See allub kergelt leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone, mis Pb2+ - ioonide juuresolekul moodustavad musta või tumepruuni sademe (PbS). Vastavas katses kastutatakse Pb2+ -ioonide saamiseks pliietanaadi e pliiatsetaadi lahust. Ühend moodustab aluselises keskkonnas naatriumplubaadi(II), millest sadeneb valguga reageerides välja PbS. Na2S + Na2PbO2 + 2H2O PbS + 4NaOH Töö käik
telliskivipunaseks. Töö käik: Ühte katseklaasi valasin 1ml munavalku, teise 1ml zelatiini ning lisasin mõlemasse 5 tilka Milloni reaktiivi. Soojendasin segu u 50°C-ni. Munavalgu lahusesse tekkis klompjas roosakas sade. Valk denatureerus ja sadenes lahusest välja. Zelatiini ahus muutus telliskivipunaseks, sadet ei tekkinud. Reaktsioon näitas, et mõlemas valgus esineb türosiini. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Näitab tsüsteiini(Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv tioolrühm moodustab leeliselise hüdrolüüsi käigus plii-ioonide juuresolekul mustapruuni üipeene PbS sademe. Katse viiakse läbi pii- atsetaadi lahusega. Töö käik: lisasin 2ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele tilgakaupa 10 %-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kadus ja lahuses moodustus naatriumplumbaat Na2PbO2. Lisasin 1ml munavalgu lahust, loksutasin ning asusin kuumutama kuni lahus värvus pruunikaks.
Kõige sagedamini rakendatakse valkude keemilise koostise uurimisel hüdrolüüsi ensüümidega või hapetega (HCl, H2SO4), kusjuures pikaajalise (6...20 t.) kuumutamise tagajärjel 110...110°C juures valgu molekul lõhustub aminohapeteks. Aminohapped osutuvad järelikult valgu põhilisteks ehituskomponentideks. (Männik 1985: 41) Aminohapped on valgu hüdrolüüsi lõpp-produktid, mille süsivesiku radikaalis on üks või mitu H- aatomit asendunud aminorühmaga (NH2). 8 2. Valkude ülesanded Ensümaatiline: Ensüümid kiirendavad reaktsioone nt valk amülaas suus lagundab tärklist. Struktuurne: Rakumembraanide ehitus, karvad, küüned, suled, kabjad, sarved, viiruste kapslid. Transport: Hemoglobiin transpordib hapnikku, membraanides valgulised transportijad. Regulatoorne: Hormoonid (insuliin), histoonid osalevad geeni aktiivsuse regulatsioonis.
Millise struktuuriga ühend tekib? Milloni reaktiiviga reageerivad fenoolset hüdroksüülrühma sisaldavad ühendid, seega valkude puhul türosiini (Tyr) radikaalid. Tehes sama zelatiiniga, ei muutu reaktiivi lisamisel ega soojendamisel midagi. See tähendab, et zelatiini lahus ei sisalda aromaatset tuuma omavaid aminohappeid(türosiini) 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Positiivne sulfhüdrüülreaktsioon näitab tsüsteiini esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv sulfhüdrüül- e tioolrühm (-SH) allub hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone. Katse teostatakse pliietanaadi Pb(CH3COO)2 e pliiatsetaadi lahusega, milline moodustab aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi(II). Viimane annab valgust vabanenud sulfiidioonidega PbS, mis aeglaselt välja sadeneb. Töö käik: 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisame ettevaatlikult tilgakaupa 10 %-list
soojendamisel värvus sade roosakaks. Želatiini lahuses muutusi ei toimunud. Järeldus: Munavalk andis positiivse Milloni reaktsiooni, mis on seotud sellega, et munavalgu lahus sisaldab aromaatsest tuuma sisaldavat aminohapet (Tyr, mis esineb enamiku valkude koostises). Aga zelatiin jäi muutumatuks, sest zelatiin ei sisalda aromaatset tuuma omavaid aminohappeid. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Sulfhüdrüülreaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv sulfhüdrüül- e tioolrühm (-SH) annab hõlpsasti leeliselises hüdrolüüsis sulfiidioone, mis Pb 2+-ioonide juuresolekul moodustavad musta või tumepruuni ülipeene pliisulfiidi (PbS) sademe. Töö käik: 2ml Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele lisame tilgakaupa 10%-list NaOH lahust kuni tekkiv Pb(OH)2 sade kaob. Lisame katseklaasi 1ml munavalgu lahust, loksutame ja soojendame mõne minuti vältel. Tulemus: Segu kuumutamisel hakkas tekkima pruun sade, sademe
Valku sisaldavas katseklaasis tekkis koheselt piimjas sade. Soojendasin katseklaase, mille käigus munavalku sisaldava katseklaasi sisu värvus punakas-tumepruuniks, mis tõestas türosiini olemasolu. Zelatiini lahus jäi pigem muutumatuks, millest võib järeldada, et zelatiinis puudub aminohape türosiin. 1.4. Sulfühüdrüüli- ehk tioolireaktsioon Teoreetilised alused Positiivne sulfhüdrüülreaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv sulfhüdrüül- e tioolrühm (-SH) allub hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone, mis Pb2+-ioonide juuresolekul moodustavad musta või tumepruuni ülipeene pliisulfiidi (PbS) sademe. Katse teostatakse Pb(CH 3COO)2 lahusega, mis moodustab aluselises keskkonnas Na2PbO2. Viimane annab valgust vabanenud sulfiidioonidega PbS, mis aeglaselt välja sadeneb. 5 Töö käik
· mõlemasse katseklaasi lisasin 5 tilka Milloni reaktiivi · soojendasin reaktsioonisegusid 40-50 kraadini Tulemused ja järeldused: Munavalku sisaldav reaktsioonisegu muutus kuumutamisel punaseks, mistõttu võib järeldada, et munavalk sisaldab türosiini. Zelatiini lahuse värvus ei muutunud, järelikult puudus türosiin. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Positiivne sulfhüdrüülreaktsioon näitab tsüsteiini esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv tioolrühm (-SH) allub hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone, millised Pb2+-ioonide juuresolekul moodustavad musta või pruunika sademe. Katse teostatakse pliietanaadi lahusega, milline moodustab aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi(II). See annab valgust vabanenud sulfiidioonidega PbS, mis aeglaselt välja sadeneb Töö käik: · lisasin 2 ml-le Pb(CH3COO)2 0,5%-lisele lahusele tilgakaupa 10%-list NaOH
lahust. Mõlemasse katseklaasi lisasin 6 tilka Milloni reaktiivi ja soojendasin 4050°C-ni . Töö tulemus Sooendamise ajal ilmus esimeses katseklaasis (munavalguga) heleroosa sade, kuid teises, kus oli zelatiin, ei toimunud mitte midagi. Seega saame teha järeldusi, et kahest valkudest ainult munavalk sisaldab türosiini. 1.1.4 Sulfhüdrüüli-e. Tioolireaktsioon Positiivne sulfhudruulreaktsioon naitab tsusteiini (Cys) esinemist valgus. Tsusteiini radikaalis sisalduv sulfhudruul- e tioolruhm (-SH) allub holpsasti leeliselisele hudroluusile, andes sulfiidioone, millised Pb2+-ioonide juuresolekul moodustavad musta voi tumepruuni ulipeene pliisulfiidi (PbS) sademe. Katse teostatakse pliietanaadi Pb(CH3COO)2 e pliiatsetaadi lahusega, milline moodustab aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi(II). Viimane annab valgust vabanenud sulfiidioonidega PbS, mis aeglaselt valja sadeneb. Töö käik
rakus olemas tRNA molekulid). Aproteinogeensed ei kuulu valkude koostisesse. Ülejäänud, u 40, on harvaesinevad, neil tRNA molekulid puuduvad ja nad saadakse valkudes olevate põhiaminohapete hilisemal keemilisel muutmisel; Biosüsteemis on levinud nn -aminohapped. Jaotus Keemiline - põhineb radikaali keemilisel loomusel ja selle alusel jagatakse 3 suurde rühma: · Neutraalsed nii hüdrofiilsed kui hüdrofoobsed; · Negatiivse laenguga happelise reaktsiooniga AH-d (radikaalis on täiendav COOH rühm); · Positiivse laenguga aluselise reaktsiooniga (radikaalis on täiendav NH2 rühm). Võib jagada ka tsüklilise või lineaarse radikaaliga või S sisaldav ja mittesisaldav jne. · Bioloogiline e füsioloogiline: Jaotus sõltuvalt organismi võimest neid sünteesida. Jaotuvad 2-ks: Prototroofid sünteesivad kõiki aminohappeid lihtsamatest orgaanilistest ühenditest. Kõik taimed, osa baktereid ja seeni.
Antud katses oligi munavalgu lahusesse tekkiv sade tumepunase asemel roosaka ja kollaka värvusega, mis annab tunnistust Milloni reaktiivi veidi liiga suurel hulgal lisamisest. Katse käigus selgus, et munavalgu lahus sisaldab türosiini, kuid zelatiini lahus seda ei sisalda. Reaktsiooni võib lugeda positiivseks. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- ehk tioolireaktsioon Sulfhüdrüülireaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv tioolirühm allub hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone, mis -ioonide juuresolekul moodustavad musta või tumepruuni ülipeene sademe. Katse teostatakse (pliietanaadi) lahusega, mis aluselises keskkonnas moodustab naatriumplumbaadi(II). See annab valgust vabanenud sulfiidioonidega , mis aeglaselt välja sadeneb. Töö käik: · 2 ml 0,5%-lisele lahusele lisasin ettevaatlikult tilgakaupa 10%-list lahust.
reageeriksid Milloni reaktiiviga, sest lahus jäi läbipaistvaks. Munavalgu lahus (pildil vasakul) aga näitas positiivse Milloni reaktsiooni: valgu lahus värvus pärast soojendamist roosakaks, mis tõendab asjaolu, et lahuses on türosiini radikaale. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Positiivne sulfhüdrüülreaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv sulfhüdrüül- e tioolrühm (-SH) allub hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone, millised Pb 2+-ioonide juuresolekul moodustavad musta või tumepruuni ülipeene pliisulfiidi (PbS) sademe. Katse teostatakse pliietanaadi Pb(CH3COO)2 e pliiatsetaadi lahusega, milline moodustab aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi(II). Töö käik: 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisatakse ettevaatlikult tilgakaupa
reageeriksid Milloni reaktiiviga, sest lahus jäi läbipaistvaks. Munavalgu lahus (pildil vasakul) aga näitas positiivse Milloni reaktsiooni: valgu lahus värvus pärast soojendamist roosakaks, mis tõendab asjaolu, et lahuses on türosiini radikaale. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Positiivne sulfhüdrüülreaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv sulfhüdrüül- e tioolrühm (-SH) allub hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone, millised Pb 2+-ioonide juuresolekul moodustavad musta või tumepruuni ülipeene pliisulfiidi (PbS) sademe. Katse teostatakse pliietanaadi Pb(CH3COO)2 e pliiatsetaadi lahusega, milline moodustab aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi(II). Töö käik: 2 ml Pb(CH3COO)2 0,5 %-lisele lahusele lisatakse ettevaatlikult tilgakaupa
tähtsamamaks saamisviisiks on nitroühendite redutseerimine. Omadused: Väiksema molekurmassiga amiimid on gaasid, molekulmassi kasvuga muutub ka agregaat olek vedelaks ja siis ammoniaagi või kala lõhn. 3.Need on orgaanilised alused, sest mittejaotatud elektronpaari olemasoli tõttu liidavad nad kergesti prootoni (vesinikiooni) 4.Amiini valem on NH4+OH või NH3+OH, seda kasutatakse, neid kasutatakse vesilahustes. 5.Aminohape on karboksüül hape, mille süsivesiniku radikaalis on üks, või enam vesiniku aatomit asendunud aminorühmaga. Aminohappeid on umbes sadakond, milleset inimorganis leidub umbes 20. 6. Neid nimetatakse karboksüül hapeteks, ning ka glütsiiin bioloogias Page 22 7.Aminohapped on amfoteersed, sest need reageerivad nii hapetega kui ka alustega, moodustades mõlemal juhul soolasid. Amino etaanhapete reageerimisel
Selle ahela põhiomaduseks on adsorbeeruvad polaarsetel kristalli pindadel. Kui kristalli pinnal on suspensioonides muutuda väga laiades piirides. Kontsentreeritud adsorbeeruda erinevatel pindadel. Seebi pesemisvõime on parim, kui laeng, siis adsorbeerib see vastasmärgilised ioonid. Ioonide raadius suspensiooni nimetatakse pastaks.Erinevalt solidest, sadenevad süsiniku aatomeid rasvhappe radikaalis on 11 -22. Lahustuvad on mõjub tugevasti nende adsorptsioonivõimele. Mida suurem on iooni suspensiooni osakesed seismisel välja Na,K-seebid. Na asemel võivad olla ka K ja NH3. K-seebid on raadius, seda paremini ioon adsorbeerub, selletõttu et mida suurem (sedimenteeruvad).Tingimused püsiva suspensiooni saamiseks on vedelad ja lahustuvad vees paremini. Seebi difiilne molekul ei tööta
rasvhapete metallisooli. Tehnilisest seisukohast on tähtsad vees lahustuvad naatrium- ja kaaliumseep. Seepide puhul tuleb meenutada veel kord difiilseid molekule. Polaarne rühm soodustab ühendi lahustumist vees. Mittepolaarse süsivesinikahela pindaktiivsus kasvab ahela pikkuse kasvuga. Sellega koos aga väheneb seebi lahustuvus vees. Selle ahela põhiomaduseks on adsorbeeruda erinevatel pindadel. Seebi pesemisvõime on parim, kui süsiniku aatomeid rasvhappe radikaalis on 11 -22. Lahustuvad on Na,K-seebid. Na asemel võivad olla ka K ja NH3. K-seebid on vedelad ja lahustuvad vees paremini. Seebi difiilne molekul ei tööta happelises lahuses. Karedas vees tekkivad Ca ja Mg soolid on vees lahustumatud mille tõttu seep ei pese Seepide olek lahuses. Solubilisatsioon. Lahjades lahustes esinevad seebid molekulidena. Kontsentratsiooni tõustes tekivad mitsellid alates teatud kontsentratsioonist. Sellistes lahustes on seep
Eri resonantsstruktuurides eri asukohtades kujutatud elektronid on tegelikult delokaliseeritud Formaalne laeng – laeng, mille aatom omandaks, kui sidemete elektronpaarid jagada aatomite vahel täpselt pooleks. FORMAALSE LAENGU LEIDMINE?? Näide ja kontrollülesanded õp pl 198, harj ül 2.47-2.54 Erandlikud sidemetüübid: radikaalid, laiendatud valentskiht, mittetäielik oktett. Oktetireegel ei ole üldine ega absoluutne. Radikaal – radikaalis on paardumata elektrone. Biradikaaliks on 2 paardumata elektroni Laiendatud valentskihiga aatomi väliskihis on rohkem kui 8 elektroni. ÜL ÕP LK 201-202, harj ül 2.55-2.66 Hüpervalentne ühend – ühend, milles esineb laiendatud valentskihiga aatom Muutuv kovalents – sama element võib eri ühendites olla erineva valentsiga Enamus kovalentseid sidemeid on polaarsed, st emb-kumb aatom tõmbab suurema osa ühisest elektronpaarist enda poole. Aatomitel moodustuvad osalaengud
Tehnilisest seisukohast on tähtsad vees lahustuvad naatrium- ja kaaliumseep. Seepide puhul tuleb meenutada veel kord difiilseid molekule. Difiilse molekuli struktuur: Polaarne rühm soodustab ühendi lahustumist vees. Mittepolaarse süsivesinikahela pindaktiivsus kasvab ahela pikkuse kasvuga. Sellega koos aga väheneb seebi lahustuvus vees. Selle ahela pähiomaduseks on adsorbeeruda erinevatel pindadel. Seebi pesemisvõime on parim, kui süsiniku aatomeid rasvhappe radikaalis on 11 -22. Lahustuvad on Na(tahked),K(vedelad)-seebid. Kolloidne lahustumine ehk solubilisatsioon on omane vaid seepidele. Seebi mitsellide tuumad on suutelised neelama vedelikku, mis erineb tunduvalt dispersioonikeskkonnast. Süsivesinik oktaan on näiteks praktiliselt vees lahustumatu, kuna vesi on polaarne lahusti. Kuid oktaan lahustub seebilahuses, kusjuures tema lahustuvus suureneb võrdeliselt seebi kontsentratsiooni suurenemisel vees.
moodustuvad ruumilise struktuuri sisemusse, viies miinimumi nende kokkupuute veega. Hüdrofiilsed radikaalid aga jäävad molekuli välispinnale ja hüdratiseeruvad. 3) Vesiniksidemed. Polüpeptiidahelasse kuuluvate aminohapete radikaalide vahel tekib hulgaliselt vesiniksidemeid. 4) Disulfiidsillad. Disulfiidsildade puhul on tegemist kovalentse sideme erivormiga, mis tekib kahe tsüsteiini jäägi vahel nende radikaalis paiknevate tioolrühmade kaudu. Niisugune side võib ühendada ühe ja sama polüpeptiidahela erinevaid piirkondi, aga ka polüpeptiidahelaid omavahel. 13. Kvaternaarne struktuur – mõiste ja tegurid, mis selle määravad: Kvaternaarsest struktuuri tasandist on võimalik rääkida valkude puhul, mille molekul koosneb rohkem kui ühest polüpeptiidahelast. Viimaste arv võib olla küllaltki suur, küündides 12-ne ja enamanigi, neid nimetatakse subühikuteks
soojendatakse 4050°C-ni ja jälgitakse toimuvaid muudatusi. Tehakse järeldused munavalgu ja zelatiini aminohappelise koostise erinevuste kohta. Sic! Tuleb hoiduda Milloni reaktiivi ülemäärasest lisamisest valgule, mis võib anda ksantoproteiinreaktsioonile iseloomuliku kollase värvuse ja maskeerida Milloni reaktsiooni! 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Positiivne sulfhüdrüülreaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgus. Tsüsteiini radikaalis sisalduv sulfhüdrüül- e tioolrühm (-SH) allub hõlpsasti leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone, millised Pb2+-ioonide juuresolekul moodustavad musta või tumepruuni ülipeene pliisulfiidi (PbS) sademe. Katse teostatakse pliietanaadi Pb(CH3COO)2 e plii- atsetaadi lahusega, milline moodustab aluselises keskkonnas naatriumplumbaadi(II). Viimane annab valgust vabanenud sulfiidioonidega PbS, mis aeglaselt välja sadeneb. Töö käik
R C O _ O O _ = R C } _ O O R C O Orgaaniliste ühendite happelisust mõjustavad elektroonsete efektide kaudu ka radikaalis(des) olevad asendajad. Elektronoaktseptoorsed asendajad suurendavad negatiivse laengu deloka- lisatsiooni anioonis, järelikult stabiliseerivad aniooni ja seeläbi suurendavad happelisust; el- ektronodonoorsed vastupidiselt vähendavad happelisust. Illustreerimaks ülaltoodud teooriat võrdleksime kahe erineva OH-rühma sisaldava ühendi happesust: kolamiin ehk etanoolamiin (fosfolipiidide komponent) ja narkolaan (mittelenduv narkotiseeriv meditsiiniline vahend).
Naastud tekivad veresoone seina sisse. Rebenemisel kaasneb haavand ja hüübimine ning tromb. Südames on infarkt ja ajus on ajuinfarkt. Infarktid on siis kui ummistub ja insult on siis kui soon rebeneb. Loeng III 14.09.11 Aminohapped, peptiidid,valgud. Üldvalesm R-C-NH2 (alla COOH ja üles H), aminohapete radikaalid määravadki funktsioonid. COOH annab happelised omadused, loovutab H+, NH2 annab aluselised omadused ehk liidab H+, kui selliseid rühmi on Radikaalis siis need annavad puhverdamisvõimet. Ühe aminohappe COOH ja teise aminohappe NH2 rühm annavad peptiidsideme. Aminohapete jaotus: põhiaminohapped (aminohapped, mis lülitatakse valgusünteesil valkude koostisesse; 20 (+1)) ja harvaesinevad aminohapped (esinevad valdavalt vabalt ja valkude koostises vaid juhul, kui moodustuvad seal sünteesi järgselt ligi 300 (peamiselt bakteid ja taimed). Inimeses on põhiaminohappeid 20 ja harvaesinevaid ca 40.
bakterite perekondade seas ning nad on väga sarnased esimesena kirjeldatud luxI-luxR süsteemile Vibrio fisheri's. Signaalmolekuliks on kergesti lahustuv ning vabalt membraanist läbi difundeeruv N-atsüül-homoseriin-laktoon (AHL N-acetyl homoserine lactone). Põhimõtteliselt koosneb AHL tsükleerinud metioniinist ning rasvhappejäägist. Bakteri liikidel varieerub N-atsüül-radikaali pikkus 4 18 süsinikuni (rasvhappejäägis), rasvhappe küllastatus ja hapniku hulk radikaalis. LuxI või selle homoloog sünteesib signaalmolekulit. Kui bakterite tihedus on madal, siis AHL kontsentratsioon on samuti madal, ning hulgatunnetus on välja lülitatud. Kui rakkude arv populatsioonis suureneb, tõuseb ka AHL hulk ning teatud kontsentratsioonist alates lülitatakse hulgatunnetus sisse. AHL-i retseptoriks on tsütoplasmaatiline valk LuxR Vibrio fisheri's või selle homoloog teistes bakterites. AHL seondub LuxR valguga ning see kompleks
annaabi.ee 
