Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "RAAMATUPIDAMISE PRAKTIKA ARUANNE". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
raamatupidaja, dokumendid, arved, aruanded, müügiarve, ostudokumendid, kassa, pearaamatupidaja, laojuhataja, tarnijate, personalitöö, mahakandmise, kuupäevaks, müügiassistent, majandusaasta, osakond, tabelid, palgaarvestus, ajakava, lepingud, algsaldo, kreedit, personalitöötaja, juhiabi, muudatus, tutvumine, turundustegevus, töökorraldus............................................. 5 3.Turundus ................................................................................................................................ 5 3.1.Ettevõtte tarnijad ja kliendid ............................................................................................ 5 4.Personalitöö..............................................................................................................................6 4.1.Personalitöös kasutatavad dokumendid........................................................................... 6 4.2.Väljaõppe ja täiendõppe võimalused................................................................................ 7 5.Raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus............................................................................ 7 6.Raamatupidamisdokumentide koostamine ja säilitamine........................................................ 8 7.Raamatupidamise sise-eeskirjad........................
2.4. Rahaliste vahendite arvestus 6 2.5. Varade ja kohustuste inventeerimine 6 2.6. Kodide kasutamine 8 2.7. Põhivara arvestus 8 2.8. Aruandlus 10 3. Kassaarveldused 11 3.1. Kassaorderid 11 3.2. Kassaraamat 12 3.3. Kassa inventuurileht 13 4. Praktika ülevaade 14 2 1. TUTVUMINE ETTEVÕTTEGA Denveiss OÜ oli asutatud 06 juunil 2002. Firma põhitegevus on riistvara ja tarkvara müük, Interneti vahendusel www.pc-online.ee . PC-ONLINE.EE on registreeritud kaubamärk. 2. RAAMATUPIDAMISE SISEEESKIRI 2.1 RAAMATUPIDAMISE KORRALDAMINE
.......................................................................................16 7.2. Arveldused tarnijatega, ostureskontro........................................................................... 16 7.3. Muud lühiajalised kohustused ja ettemaksete arvestus..................................................17 8.TÖÖTASUDE ARVESTUS..................................................................................................18 8.1. Palgaarvestuse korraldus ettevõttes, dokumendid, aruanded.........................................18 8.2. Puhkusetasu arvestus..................................................................................................... 19 8.3. Maksude arvestus töötasult............................................................................................20 9.PIKAAJALISTE LAENUKOHUSTUSTE ARVESTUS......................................................21 10.OMAKAPITALI ARVESTUS..................................................................
Oma järgnevas töös püüan ma raamatupidamis sise-eeskirjade näitel kirjeldada Merit Aktiva raamatupidamistarkvara kasutamist ettevõtte varade ning kohustuste arvestuse pidamisel. 4 1. RAHALISTE VAHENDITE ARVESTUS 1.1 Kassatehingud Sularaha nõuetekohase arvestuse, hoidmise, dokumentide vormistamise eest vastutab raamatupidaja. Sularaha arvestus toimub Merit Aktiva kassamoodulis ning tehingud kirjendatakse kassa kontol erinevate valuutade kohta. Kassamooduli kandeaknasse tehingu sisestamine: 1. tuleb valida tehingu valuutale vastav kassa valuuta 2. märkida tehingu kuupäev 3. tehingu summa (- märgiga kassa väljaminek ning + märgiga kassa sissetulek) 4. lahtrisse "Klient/Hankija" on alati kohustuslik sisestada kliendi või hankija nimi. Kui ei toimu ostu-müügi tehing, vaid näiteks töötasu väljamaksmine, siis lisada hankijate
IKT osakond RMo16 Gerli Lanno WEBSHOP INTERIOR OÜ Praktikaaruanne Juhendaja Tiina Lanno Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS Praktika läbiviimiseks valisin ettevõtte Webshop Interior OÜ, praktika toimumise ajaks oli 01.02.2017-31.07.2017, praktika kestvus oli 390 akadeemilist tundi. Valisin selle ettevõtte, kuna ettevõtte raamatupidajal on kogemusi raamatupidamises üle 25 aasta ning on olnud Webshop Interioris raamatupidaja asutamisest alates. Praktika eesmärgiks oli praktiseerida koolist omandatud teadmisi ning saada kogemusi ja enesekindlust, et olla konkurentsivõimelisem tööturul. Soovisin praktikal saada ülevaadet raamatupidaja igapäevatööst ning saada võimalikult palju kogemusi raamatupidamis valdkonnas. Prkatika ülesannete hulka kuulusid ettevõttega tutvumine, raamatupidamise sise-eeskirjaga tutvumine, töötasu ja sellega seonduvate
...................14 LISA 4......................................................................................................................15 1. Tutvumine organisatsiooni organisatsioonilise struktuuri ja tegevusvaldkondadega Praktikal viibisin Kehtnas osaühingus Alnus. Alnus OÜ loodi 1996 aastal. Kõige eesotsas on juhataja Ahto Kalev, kelle ülesandeks on klientidega suhtlemine, projektide kokkuleppimine, äripartneritega kohtumine, inimeste tööle võtmine jne. Edasi tuleb pearaamatupidaja, kes on firmas nii raamatupidaja, sekretär kui ka personalijuht. Tema ülesandeks on vormistada pabereid, teha raamatupidamist firmas, vastata telefonile, teha aruandeid jne. Edasi on tootmistöölised, kes töötavad ehitustel ja täidavad objektijuhtide käske. Organisatsiooni põhilised tegevusalad on: · Üldehitustööd · Ehitusjärelevalve · Veevarustuse- ja kanalisatsioonitööd · Kaubandus · Betoonitööd, betoontooted
Praktikaaruanne Ettevõttepoolne juhendaja: Nimi Koolipoolne juhendaja: Nimi Mõdriku 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................4 1.ETTEVÕTTEST.........................................................................................................6 1.1Pearaamatupidaja ja raamatupidaja tööülesanded.................................................6 1.2Raamatupidamise tarkvara....................................................................................7 1.3Raamatupidamise sise-eeskiri...............................................................................8 1.4Algdokumendid ja majandustehingute dokumenteerimine...................................8 2.KULUD..................................................................................................
Majandustehingud kirjendatakse kroniloogilistes ja süstemaatilistes raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist selliselt, et oleks tagatud õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine [16]. Raamatupidamistegister on raamtupidamisarvestuses kasutatav andmebaas. Raamatupidamisregiter vormistatakse kronoloogilised järjekorras (päevaraamat) ja kontode kaupa (pearaamat). Kõik kontode aruanded ja registrid koostatakse kasutatava raamatupidamisprogrammi alusel. Kontode andmeid ja regitreid säilitatakse arvutidisketidel, CD-l ja/või paberil väljatrükituna [9 :16]. Raamatupidamis sise-eeskirjades tuleb näidata automatiseertud andmetöötluse põhikirjeldus, millise programmi järgi arvutil raamatupidamisandmete töötlemine toimub [7 : 31]. Raamatupidamisregistreid võib vormistada: · käsitsi kirjutatud või trükitud dokumentidena;
tehingute osapoolte aadressid; majandustehingut kirjendava raamatupidamiskohuslast esindava isiku allkiri, mis tõendab majandustehingu toimumist; vastava raamatupidamiskirjendi number või koostatud raamatupidamislausend. 7 Arvestuses kasutatakse linna tulude ja varade kirjendamiseks järgmisi dokumente Pangakontode väljavõtted Kassa sissetulekuorderid Vara üleandmis-vastuvõtmis aktid Varade või kohustuste ümberhindamise ja inventeerimise aktid Müügiarved ja muud tulude algdokumendid Raamatupidamiseõiendid Linna kulude ja kohustuste kirjendamise kuludokumendid Pangakontode väljavõtted Hankijate ja teenuste osutajate arved Palgaarvestuse ja maksude aruanded Avansi- ja kuluaruanded
......................................................................... 5 1.2 Ettevõtte ajalugu............................................................................................................... 6 2 Raamatupidamise korraldamine, struktuur ja kasutatav raamatupidamisprogramm .............6 3 Rahaliste vahendite arvestus....................................................................................................7 3.1 Ettevõttes kasutatavad arvelduste vormid ja vastavad dokumendid.................................7 3.2 Arevelduskonto ja muud pangakontod, nende arvestus....................................................7 3.3 Kassatehingud................................................................................................................... 8 4 Arveldused aruandvate isikutega............................................................................................. 8 5 Varude arvestus.......................................................................
raamatupidamiskohustuslase kasutatavaid arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitusviisi, aruannete koostamise korda, arvutitarkvara kasutamist raamatupidamises ning raamatupidamise korraldamisega ja sellega kaasnevate sisekontrolli meetmete rakendamisega seotud asjaolusid. Raamatupidamise sise-eeskirja eesmärk on tagada ettevõtte raamatupidamisarvestuse järjepidevus ja võrreldavus ning suurendada raamatupidamisearvestuse läbipaistvust. Näiteks kui pearaamatupidaja ootamatult haigeks jääb ja kuude kaupa töölt eemal viibima peab, annab hea raamatupidamise sise-eeskiri tema asendajale juhised, millised kontosid kasutada, kuidas koostada lausendid, milliseid aruandeid millal ja kellele tuleb esitada jne. Samuti aitab hea raamatupidamise sise-eeskiri hoida kokkua ega audiitorile või maksuametnikele raamatupidamise korralduse kohta selgituste andmisel (Otsus- Carpenter, 52). Raamatupidamise sise-eeskirjas kirjendatakse:
1. Kes on raamatupidamiskohustuslane (RPK), st kes üldse peab raamatupidamist koostama. RPK- riik, KOV, kõik juriidilised isikud ja FIE'd. Võimalused: teeb(teevad)ise, võtavad tööle raamatupidaja, kasutavad teenust. RP eest vastutab ettevõtte juht. 2. Mis on raamatupidamine. NB! Dokumentide koostamine ja kogumine ei ole raamatupidamine, vaid üks raamatupidamise korraldamise osa. Raamatupidamine on plaanipärane tegevus, pidev tegeuvus, kus märgitakse ülesse rahalised tegevused. Kajastab ettevõtja tegevust iseloomustavaid arvandmeid. Need kogutakse, registreeritakse, analüüsitakse. 3. Raamatupidamise vajadus (kellele, milleks). Mida peab RP-s kajastama ja arvestama.
kreeditis antud tehingu summad registreeritakse. Raamatupidamislausend märgitakse dokumendile, mille põhjal majandustehingut kajastatakse kontodel. Kõigi bilansikirjete summa annab bilansi kokkuvõtte, mis peab olema võrdne. Kui kirjendamiseks kasutatakse ainult kahte kontot, siis on tegemist lihtlasendiga (Näide 2); kui rohkem kontosid, siis liitlausendiga (Näide 3). Näide 2 Pangast kassasse 500.- krooni toomine: Deebet Konto: Kassa 500.- Kreedit Konto: Pank 500.- Näide 3 Näiteks kassast viidi 500.- pankadesse, 250.- krooni Lemmikpanka ja 250.- krooni Tavalisse Panka. Siis koostad lausendi: Deebet Konto: Pank1 250.- Deebet Konto: Pank2 250.- Kreedit Konto: Kassa 500.- 13 5 Päevaraamat Aja ja raha säästmiseks kasutatakse eri liiki tehingute kajastamiseks spetsiaalregistreid (ehk eriotstarbeline päevaraamat).
5. Inventeerimine, kui raamatupidamise meetod. Kassa inventeerimise sagedus määratakse ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjades. Reeglina tuleks teha üks kord kuus. Kindlasti tuleb kassat inventeerida bilansipäeva seisuga. Inventeerimisel loetakse üle kogu kassas olev raha ja muud väärtused. Kassas hoitav valuuta hinnatakse bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursiga. Kursimuutused kajastatakse kasumiaruandes finantstuluna või kuluna. Inventeerimisaktis tuleks näidata viimase kassa sissetuleku orderi ja viimase kassa väljamineku orderi number ning eraldi raha olem erinevate rahatähtede lõikes ja kokku. Arvestusandmetel olemasoleva sularaha olemi ja tegeliku olemi vahe on kassa üle või puudujääk, tuleb see kajastada kassa inventeerimisaktis, kusjuures inventeerimiskomisjon peab selgitama ka selle tekkimise asjaolud. Inventeerimisel selgunud kassa puudujäägi peab hüvitama kassapidaja kui materiaalselt vastutav isik. 6. Varude arvestussüsteemid.
tutvumist. Praktika jooksul oli eesmärk võrrelda seadusi ning reaalselt ettevõttes toimuvat. Samuti teha nende võrdlusest järeldusi, kas ettevõtte tegevus vastas seadustele ning ettenähtud juhenditele või oli tehtud mõnes osas mööndusi. Praktiliselt kogu töö tegin arvutiprogrammis Hansa World SBE 5.3. Lisaks töötasin programmiga Excel, kus koostasin sularahatsekkide alusel koondaruandeid. Praktika kestvus oli 9 nädalat. Ettevõttes oli minu juhendajaks raamatupidaja, kes aitas mul oma teoreetilisi oskusi proovile panna ning samas vajadusel mõista raamatupidamise reaalse tegevuse ning teoreetilise osa erinevusi. Praktika ettevõttepoolne juhendaja oli raamatupidaja Valmar Müürsepp. Praktikal olin raamatupidamisteenust pakkuvas ettevõttes Tulutee OÜ. Õppisin töö käigus tundma paljude erinevate ettevõtete raamatupidamislikku poolt ning lõpuks otsustasin praktikaaruande jaoks välja valida Tuha Talu OÜ, et anda niimoodi ülevaade kindla
aastaga. 65% on osaühinguid, 23% füüsilisest isikust ettevõtjaid ja 7% mittetulundusühinguid. Ettevõttel on praegu juba kliente igast erivaldkonnast ja kuna Valga linnas huvi ettevõtluse vastu suureneb ja see ongi paljudele inimestele väljapääs töötusest siis on firmale oodata pikka iga. Oü Tinevexile on mitmeid konkurente nii eraisikute näol, kes pakuvad sama teenust kui ka firmade näol. Kuid olles isiklikult näinud, kuidas üks raamatupidaja käis teist aitamas, siis arvan, et Valgas rakendub pigem süsteem üksteise hädast välja aitamine. Hetkel on Tinevex jätkusuuteline firma, kus käiakse ajaga kaasas, arendatakse enda oskuseid ja läbitakse koolitusi. 1.3 Äri (turundus) keskkond ja selle mõju praktikaettevõttele Praktikaettevõte on jätkusuutlik, kuna ettevõttel on küll olemasolevad konkurendid kuid samal ajal lisandub kliente iga aastaga juurde ning teenust on mugav ja lihtne
Raamatupidamislikult on neist olulisimad tööle asumise kuupäev, palgatingimused ning põhi- ja lisapuhkuse kestus, kuna sellest lähtub palga- ja puhkusetasuarvestus. Töölepingust saab sel juhul raamatupidajale algdokument, millelt kasutada andmeid. Tuha Talu Oüs töötab hetkel üks juhusliku tööajaga abitööline ja üks talitaja alampalga määra alusel. Kogu muu personalitöö, nagu dokumentide vormistamine, arhiveerimine ning teadete edastamise juhtkonnale, teeb ära vastutav raamatupidaja. Lisatöö eest arvet ei esitata, kuna Tulutee OÜ lepingus Tuha Talu OÜga on need teenused sisse kirjutatud kui nõutavad toimingud, millega ei kaasne lisakulusid (ka kulutatav aeg sellele tööle praktikal oli väga väike). 4. Tuha Talu OÜ raamatupidamise töökorraldus ja tööjaotus Nagu juba sissejuhatuses sai mainitud, siis Tuha Talu OÜ ostab sisse raamatupidamisteenust ettevõttelt Tulutee OÜ. Tuha Talu OÜ juhtkond koostab müügiarved, mille haldamiseks
Maksetähtaeg: 30 päeva, viivis 0,05% päevas ettevõte ettevõte reg. kood reg. kood aadress aadress KASSA SISSETULEKU ORDER NR KASSA KVIITUNG NR Kuupäev Konto Summa Kuupäev 31.12.2012 1320 3 000,00 Kellelt Jüri Maasikas Kellelt Aadress Aadress Alus Majandusavansi jäägi tagastus Alus
Saekaatri töötajaid on parematel aegadel olnud üle viiekümne, natuke halvematel aegadel aga kahekümne ringis. Keskmiselt on aga tööl nelikümmend inimest. ÜLDHALDUS TOOTMINE Tegevdirektor Tootmisdirektor Pearaama- tupidaja Sekretär- Meistrid (2) raamatupidaja (2) Saeraami juht Sekretär Saeraami töölised Laotöölised Valvurid Joonis1. Osaühingu struktuur. 4
Saekaatri töötajaid on parematel aegadel olnud üle viiekümne, natuke halvematel aegadel aga kahekümne ringis. Keskmiselt on aga tööl nelikümmend inimest. ÜLDHALDUS TOOTMINE Tegevdirektor Tootmisdirektor Pearaama- tupidaja Sekretär- Meistrid (2) raamatupidaja (2) Saeraami juht Sekretär Saeraami töölised Laotöölised Valvurid Joonis1. Osaühingu struktuur. 4
hooldusvahendie soetamisega ning istanduse laienemiseks uute taimede hankimisega. Uute klientide ja turgude leidmine on mõlema juhatuse liikme ülesanne. Istanduse korrashoiu eest vastutab üks töölepinguga töötaja. 4 2 ETTEVÕTTE RAAMATUPIDAMISE KORRALDUS Ettevõtte raamatupidamist korraldab ja haldab OÜ Rimester. Rimester on raamatupidamise teenust osutav firma, mis asub Tartus. Kogu Rimesteri tööd koordineerib raamatupidaja Riina Gross. Raamatupidamise lihtsustamiseks kasutab ettevõte raamatupidamise programmi Merit Aktiva. Majandustehingud dokumenteeritakse ning kirjendatakse raamatupidamisregistrites mõistliku aja jooksul pärast nende toimumist. Kuna ettevõte tegutseb hooajaliselt, siis alates mai kuust kuni oktoobrini eksisteerib majandustehinguid rohkem. Üldjuhul kirjendatakse majandustehingud programmi 1-2 korda kuus. Majandustehingu toimumist tõendab
nagu näiteks teatripiletite ja lotopiletite müük. 3.1.3 Algdokumendid Selveri majandustehingute kirjendamise aluseks olevad algdokumendid on sissetuleku algdokumendid ning väljamineku- ja muude kulude algdokumendid. Sissetulekute algdokumendid (tuludokumendid): klientidele esitatud arved; lepingud; pangakonto väljavõtted ja neid täiendavad raamatupidamisõiendid; kassa sissetulekuorderid või muud sularaha sissemakset tõestavad maksedokumendid; agentide, operaatorfirmade vms aruanded perioodi tulude kohta, kui õiendi põhjal ei koostata neile arvet; raamatupidamisõiendid (nt kassapidajate puudujäägi aktid); 8 muud tuludokumendid. Väljamineku- ja muude kulude algdokumendid: hankijate poolt esitatud aktid ja arved; lepingud; avansiesildised; aruandekohustuslike isikute kuluaruanded;
kohustus aruandlusele ning siis peavad olemas olema ka programmid. Käibemaksukohuslased ettevõtted on kohustatud deklareerima üle 1000 euroseid tehinguid. Ettevõtte tegevust võime kirjeldada mitmel viisil, ka rahaliste näitajate abil. Palju teenitakse, palju kaupa ostetakse jne. Kui tekivad pangas laenutehingud, kui tekib tööjõukulud ja saadakse tulu, soetatakse vara, siis peab kontrollima, et selle kohta tehakse ka tõesed aruanded. Kui selliseid näitajaid ja tehinguid ei ole, siis on see ettevõtte enda asi ja kord aastas ka äriregisti asi. Raamatupidamise olemus: Ettevõtja huvi - tõese informatsiooni saamine oma majandusliku tegevuse kohta Selleks on vaja - registreerida kõik ettevõtja tegevust puudutavad operatsioonid RAAMATUPIDAMINE - ettevõtte majandustegevuse juhtimise lahutamatu koostisosa. Raamatupidamise peamiseks ülesandeks on kaasa aidata firma põhieesmärkide saavutamisele.
2. mida parajasti toodetakse müügiks tavapärase äritegevuse käigus; 3. materjalid või tarvikud, mida tarbitakse tootmisprotsessis või teenuste osutamisel. Varude hulka kuuluvad näiteks materjal, kütus, varuosad, väikevarad, lisaks lõpetamata toodang, valmistoodang, kaup. Põhivara hulka kuuluvad: • pikaajalised finantsinvesteeringud, näiteks pikaajalised väärtpaberid, pikaajalised ostjatelt laekumata arved, antud laenud jne; • kinnisvarainvesteeringud. Kinnisvarainvesteering (RTJ 6 p 6) on kinnisvaraobjekt (maa või hoone (või osa hoonest) või mõlemad), mida ettevõte hoiab (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) eelkõige renditulu teenimise, väärtuse kasvu või mõlemal eesmärgil, mitte aga kasutamiseks toodete või teenuste tootmisel, halduseesmärkidel või müügiks tavapärase äritegevuse käigus.; • materiaalne põhivara
kaupade komplekteerimine ning erinevate teenuste osutamine sealhulgas kaubaveo korraldamine väljapoole Euroopa Liitu. Teisejärguline tegevus on: vaba laohoonete välja rentimine ja mäng finantsi turul( fondi turul). Ettevõtte peakontor asub Tallinnas, aadressil Kopli 72A. Kõik hooned mis asuvad antud aadressil kuluvad ettevõtte omanikule - direktorile Valeri Nikitenko. Ettevõttes töötab 8 inimest: direktor, tegevjuht, raamatupidaja, müügijuht, laomees, autojuht, koristaja, valvur. Põhi ostjad on: Optimera Estonia AS, North Element OÜ, Acova OÜ, Espak AS ja muud. Tarnijad on: Izohan Sp.zo.o.,Violent OÜ, Paroc AS, Aeroc AS, Kolumbia-kivi AS, Optimera Estonia AS jm. Ettevõtte filosoofia on: leida optimaalne lahendus, et maksimaalselt arendada oma võimalusi; otsides uusi suundi Eesti ehituses. Ettevõtte püüab arendada koostööd partneritega, sortimendi ja kvaliteedi valdkondades, tõstes konkurentsivõimet.
Erinevused 1. Eesmärk Finantsarvestus varustada välistarbijaid erineva infoga (firma finantsseisund ja äritegevuse tulemus). Juhtimisarvestus on kontsentreerunud juhtide varustamisele infoga otsuste tegemisel, plaanimisel ja kontrollimisel. 2. Info tarbijad Finantsarvestus varustab äriväliseid tarbijaid infoga. Kulu- ja juhtimisarvestus ettevõtte eritaseme juhid. 3. Rõhuasetus Finantsarvestuse aruanded annavad üldpildi kogu organisatsioonist. Kulu- ja juhtimisarvestuse fookuses on organisatsiooni allosad. 4. Ajaline suunitlus Finantsarvestuse aruanded peegeldavad seda infot, mis juhtus minevikus. Kulu- ja juhtimisarvestus on kontsentreeritud nii tuleviku kui mineviku infole. 5. Seaduslikud nõuded (reglementeeritus) Finantsarvestuse puhul on nõue pidada arvestust igal aastal. Arvestust tuleb pidada kontodel ja vastavalt seadusele
... põhitegevuseks on hoonete üld-ja eriehitustööde ning hoonete remonttööde osutamine. Eesti ehitusturul on palju ebaausat konkurentsi pakkuvaid ettevõtteid. Sternhill OÜ põhieesmärgiks on käesoleval majandusaastal tegevuse laiendamine. Põhilised investeeringud suunatakse põhitegevusse. Riigihangetel osalemine tähendab töötamist minimaalse marginaaliga, 7 ... 10 protsendilise kasumiga ja pidevat käibevahendite nappust. Hangete tingimustesse sisse kirjutatud, et arved esitatakse alles pärast tööde akteerimist, akteeritakse korraga umbes kuu aja tööd ja arved kuuluvad väljamaksmisele 45 päeva pärast arve esitamist. ... eelised konkurentide ees ehitusturul on kiire kohanemisvõime, paindlikkus, pikaajaline ehituskogemus, kvalifitseeritud ehitajad, olemasolev masinapark ning korralikud tööriistad. Tööd teostatakse kiiresti ja kvaliteetselt, tähtaegadest on suudetud kinni pidada.
järgmised andmed (RPS §7): 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Algdokumendid on näiteks: ostuarve, müügiarve, saatelehed, üleandmis-vastuvõtmisaktid, orderid, palgadokumendid, inventuurilehed jne. Koonddokument on koostatud üheliigiliste algdokumentide põhjal. Koguvas koonddokumendis registreeritakse algdokumendid koostamise järjekorras. Rühmitusdokumendis rühmitatakse algdokumendid mingi tunnuse alusel ning iga dokumenti eraldi ei kajastata. Koondokumendis kajastatud algdokumendid ei pea sisaldama punktides 6–8 nimetatud andmeid, kui need on olemas koonddokumendil.
olema järgmised andmed (RPS §7): 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. Algdokumendid on näiteks: ostuarve, müügiarve, saatelehed, üleandmis-vastuvõtmisaktid, orderid, palgadokumendid, inventuurilehed jne. Koonddokument on koostatud üheliigiliste algdokumentide põhjal. Koguvas koonddokumendis registreeritakse algdokumendid koostamise järjekorras. Rühmitusdokumendis rühmitatakse algdokumendid mingi tunnuse alusel ning iga dokumenti eraldi ei kajastata. Koondokumendis kajastatud algdokumendid ei pea sisaldama punktides 6–8 nimetatud andmeid, kui need on olemas koonddokumendil.
kasutatavaid mõisteid, omi mõtteid ja kajastatavate tehingute sisulisi tähendusi. Üks meeldetuletus juhindu alati seaduse tekstist, erinevate määruste ja juhendite sisu on kindlasti ka määrav ning oluline, aga seadusetekst on ülim neist - kuningas oma alamate seas. Küsimusele miks seda seadust üldse vaja on, vastus on lihtne - et rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtted oleksid kasutusel ka Eestis ning kõik koostatavad aruanded oleksid üheselt mõistetavad. Piltlikult öeldes - et kõik raamatupidajad sõidaksid oma sõiduvahenditega ühiste reeglite järgi. On see sõiduvahend siis jalgratas või traktor (korraldad raamatupidamist ise või ostad teenuse sisse; pead registreid käsitsi või kasutad spetsiaalprogrammi), me peame kõik mahtuma turvaliselt teedele liikuma (ehk esitatavad andmed peavad üheselt arusaadavad olema nii omadele kui võõrastele).
fondidesse. Kõik see kokku moodustab ühtse finantsvara kogumi. Finantsvarade arvestamise juhised on toodud Raamatupidamise Toimkonna juhendis RTJ 3 Finantsinstrumendid. Rahaarveldustes kajastatakse ettevõtte raamatupidamises kõiki tehinguid, mida tehakse sularahas või arvelduskontolt ülekannetena, kaardimaksetena või mõnel muul võimalikul viisil. Rahaarveldused võib jagada kaheks: sularhaarveldused ja sularahata arveldused. Sularaha tehingud toimuvad konto Kassa kaudu. Sularahata tehingute kajastamiseks kasutatakse kontot Pank (Pangakonto, Arvelduskonto). Ettevõtte tegevusvaldkonnast sõltub sularahaga ja sularahata toimuvate tehingute osakaal. Ettevõttes võib avada mitu erinevat kassa kontot, kuna sularahaga arvlemise kohad võivad olla füüsiliselt erinevates kohtades. Pangatehingute kajastamiseks on eraldi kontod erinevates pankades avatud arvelduskontode kohta ning erinevates valuutades toimuvate arvelduste kohta. 2. Kassa.
kontoplaani. Igal kontoplaanil on kaks poolt deebet ja kreedit. Esimest kajastatakse aktivakontodes ja teist passivakontodes. 7 Kontoplaani kontonumbrid erinevad igas ettevõttes. Tuleb vaid jälgida, et peetakse kinni headest tavadest ja Raamatupidamisseadusest. Ettevõte saab valida, kas palkab omale kohapeale raamatupidaja või ostab antud teenust sisse raamatupidamisteenusi pakkuvalt ettevõttelt. AS Viljandi Aken ja Uks on valinud variandi, kus tegeleb raamatupidamisega ise. Kuigi Eesti Raamatupidamise seadus sätestab ettevõtete jaoks finantsraamatupidamise üleüldised piirid ja normid, peab ettevõtte siiski koostama ja kinnitama oma firmasisesed raamatupidamise sise-eeskirjad. Tuleb arvestada, et antud eeskirjad peavad olema vastavuses kehtiva seadusandlusega.
Majandustehingud kantakse kontodele kahekordse kirjendamise põhimõttel. Kannet (lausendit), mis näitab kontode deebetit ja kreeditit nimetatakse raamatupidamislausendiks. Kontode omavahelist seost nimetatakse kontode korrespondeerivuseks. Lausendit, kui ühe konto deebet korrespondeerub teise konto kreeditiga nimetatakse lihtlausendiks. Lihtlausend koostatakse majandustehingu kohta, mida kajastatakse kahel kontol. Näiteks: Tuuakse raha arvelduskontolt kassasse: D: Kassa K: Arvelduskonto Lausendit, kui ühe konto deebet korrespondeerub mitme konto kreeditiga või vastupidi, nimetatakse liitlausendiks. Liitlausend koostatakse majandustehingu kohta, mida kajastatakse mitmetel kontodel. Näiteks: Ostetakse tarnijalt materjale ja põhivara ning arve on tarnijale tasumata. D: Materjalid D: Põhivara K: Võlad tarnijatele Raamatupidamine I Varje Kodasma 2006
annaabi.ee 
