Selle tõttu oligi üsna tavaline, et igal perel oli vähemalt üks hunt. Pentsik oli ka nende huntide kasutus. Nimelt kasutati hunte selleks, et neilt piima lüpsta ja samas ka sõideti nende seljas ringi. Üsna veider oli ka see, et üks tegelane Tambet lausa kasvatas hunte oma laudas. Tal oli neid umbes saja ringis ja tema tütar pidi päevad läbi hunte jänestega toitma. Kõik metsasolijad polnud siiski ainult inimesed või metsloomad. Peale nende elasid metsas ka inimahvid Pirre ja Rääk, kes kasvatasid täisid. Kuigi putukad ei mõistnud tegelikult enam ussisõnu, siis suutsid inimahvid täid endile kuuletuma panna. Kui juba see oli piisavalt veider, et neil olid konnasuuruseid täisid, siis otsustasid Pirre ja Rääk kitsesuuruse täi aretada. Sama veider oli ka kujutlus sellest, kuidas Leemet selle kitsesuuruse täiga ringi pidi jalutama ning kuidas see sama täi ka ujumas käis. Groteskiks võib pidada ka Leemeti vanaisa, keda Leemet pidas surnuks, sest tema onu
Üliõpilased: J. Karu, E. Rääk, Töö K. Tänav, A. Ulmas AAAB-41 tehtud: 27.04.2007 Matr. nr. Aruanne esitatud Juhendaja: Tarmo Rosmann Elektrimasinad Töö nr. 5. SÜNKROONMOOTOR Katseobjektid: Kasutatud seadised: voolutrafo, ampermeeter, voltmeeter, Sünkroonmootor vattmeeter, takisti, reostaat, ümberlüliti
Kubjas Hans Kirikuõpetaja Endel Moosel Vanapagan Setu Ott Muna Vaimud Katk Rein Rääk Liina Rääk Surm / Liiva Lumest Kratt Annus Põhiline konflikt oli Sulase Jaani ja külarahva vahel. Kõik pidasid Jaani viimaseks luuseriks. Teine konflikt oli Kiltri ja Räägu Reinu vahel
Loomulikult on ka neid, kes jäävad oma esivanemate pärandile kindlaks ning jätkavad metsarahva elu koos vanade tavadega. Siit aga kerkibki esile teose põhiprobleem, milleks on uute ja vanade tavade põrkumine ning selle mõju inimeste vahelistesse suhetesse. Tegelased: Perekond: Leemet Salme-õde Õe mees Mõmmi Ema Linda Vanaisa Onu Vootele Haldjate uskujad: Tambet Tambeti tütar Hiie Hiietark Ülgas Metsaelanikud: Pärtel-Leemeti sõber Pierre ja Rääk ja nende täi Meeme Leemeti sõber uss Indrek Külaelanikud: Johannes-külavanem Tema tütar Magdaleena Kokkuvõte: lk1 Metsas elab kolme tüüpi inimesi. Pierre ja Rääk on tegelased, kes on inimahvid. Nemad kasutavad kivitööriist ning elavad puu otsas ja kasvatavad täisid. Nemad aretasid välja hiigelsuure täi. Teise elustiiliga elavad hiietark Ülgas ja Tambet, kes ususvad et igal asjal on vaim ja loodus on püha ning et ohvreit tuleb tuua. Kolmanda maailmavaatega elab Leemeti
Tallinna Prantsuse Lütseum Britta Noor ATH Uurimistöö Juhendaja: õp Volt Tallinn 2012 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................3 1 ATH- MIS SEE ON?................................................................................................................4 1.1 Tekkepõhjused...................................................................................................................6 1.2 Diagnoos...........................................................................................................................7 .................................................................................................................................................7 1.3 Ravimid.........................................................................
Ingver Görel Rääk Ingver Troopikas ja lähistroopikas vürtsi- ning ravimtaimena laialdaselt viljeldav harilik ingver on mitmeaastane 1 1,5 m kõrguseks kasvav pillirootaoline taim. Päritolu on Lõuna-Aasiast. Kasutusalad Kulinaarias - suppide, mitmesuguste köögiviljatoitude, kastmete, uluki- ja linnuliha, singi, pasteetide, hakkliha jne vürtsitamiseks. Suurepäraselt sobib ingver ka magusate puuviljasalati-te, keediste, kompottide, marmelaadide jt magustoitude maitsestamiseks. Ingveri juuretükke või seibe lisatakse ka kurgi-, kõrvitsa- ja aedoahoidistele. Ingveripulbrit tarvitatakse samuti väga mitmesuguste toitude, nagu linnuliha, sea- ja loomaprae, kalaroogade, riisitoitude jne vürtsitamiseks. Meditsiin Aasia ja Aafrika rahvameditsiinis on ingver tuntud ka mitmekülgselt toimiva tõhusa ravivahendina. Seda tarvitatakse mao-, pea- ja hambavalu ning külmetushaiguste vastu...
sureks. Selle lootuse aga hävitab hiietark Ülgas, kes lapse mõrvab. Ülgas on hea näide metsaelanike pahupoolest, sest oma hullumeelse usuga hävitab ta nii mõnedki inimesed ja häirib teiste elu, eriti suured konfliktid on tal just Leemetiga. Metsa tagasi pöördudes ei ole sinna enam eriti kedagi jäänud vaid ta ema (isa elas nimelt külas), õde, õe mees (karu), Ülgas, inimahvid Pirre ja Rääk ning veel üks perekond, kuhu kuuluvad pereisa Tambet, naine Mall ja tütar Hiie. Just Hiie, kellega Leemet lõpuks armastuse leiab, jääb ta viimaseks lootuseks laps saada ning talle ussisõnu õpetada. Selle lootuse aga purustab hiietark (sellel hetkel juba hull) Ülgas, kelle süü läbi Hiie nende pulmaõhtul hukub. Edaspidi räägib raamat Leemeti ja ta kaua kadunud olnud vanaisa rüüsteretkedest ning kirjeldab kuidas metsaelu välja suri
Mees, kes teadis ussisõnu Autor: Andrus Kivirähk Andrus Kivirähk Sündis 17. augustil 1970 Tallinnas Lõpetanud Tallinna 32. Keskkooli 1988 ja Tartu Ülikooli ajakirjanduse erialal 1993 Aastast 1996 on Andrus Kivirähk kirjanike liidu liige Avaldanud lühiproosat, humoreske, följetone ja paroodiaid ajakirjanduses ja kogumikena, kirjutanud romaane, näidendeid, lasteraamatuid, filmi- ja telestsenaariume, tegutsenud publitsisti ja arvustajana. Tunnustused: Lutsu huumoripreemia, Eesti kirjanduse aastapreemia, Friedebert Tuglase novelliauhind, Virumaa kirjandusauhind, Nukits parim lastekirjanik. Hetkel töötab ta Eesti Päevalehes Tegelased Leemet(Peategelane) Pirre ja Rääk(inimahvid) Vootele(Leemeti onu) Ints(Leemeti rästikust sõber) Salme(Leemeti õde) Meeme(Põhja Konna valvur) Mõmmi(Salme karu) Magdaleena(Leemeti...
ajapikku ilma tulemusteta ohverdused muutsid inimeste uskumist ning ainsaks Ülgase järgijaks sai Tambet. Kahekesi üritasid nad metsaelu päästa nii jäneseid kui hunte haldjatele ohverdades ja kui ka see ei aidanud tuldi mõttele Hiie ohvriks tuua. Ülgast ja Tambetit iseloomustab põikspäisus ning jonnakus, nemad olid ka kõige pisemate uuenduste vastu lausa vaenulikud ning soovisid vanade traditsioonide täpset järgimist. Pirre ja Rääk Inimahvid Pirre ja Rääk olid samuti vanade traditsioonide austajad, kuid nende kombed pärinesid veel kaugemal minevikust. Inimahvid ei olnud külaelanike vastu nii vaenulikud kui Tambet ja Ülgas, kuid nende jaoks oli juba puu otsats alla tulemine uus. Muistset elu hinnates kolisid nad esivanemate kombel tagasi puu otsa, kuna uskusid, et sealne elu on parem. Samas huvitas neid teadus, kuna nad kasvatasid täisid, õpetasid neile ussisõnu ning suutsid kasvatada ka inimsuuruse täi.
Väga meeldis see raamat kuna erineb väga palju tänapäeval kirjutatud raamatutest. Sellel oli huvitav süzee ja mitte ettearvatav sündmuste kulg. Mõnesmõttes tundus see raamat isegi veidi ropp aga see tegi selle veel huvitamaks. Kindlasti soovitan ka teistel seda lugeda, sest see on midagi muud kui teised raamatud ja annab omamoodi mõtlemiseks aega. Ja tsitaate mis mulle meeldisid: ,,Kas siis munk on mees? Mina mõtlesin, et ta on raudmehe naine.", ,,Korra pidigi Rääk alla prantsatama, aga õnneks olid tal tissid vaiguse tüve külge kleepunud ja see päästis ta elu.", ,,Vanasti, kui suurem osa meie rahvast veel metsas elas, tuli ette, et karudest said naiste armasmad." 10 Kokkuvõte Uurisin raamatut nimega ,,Mees kes teadis ussisõnu". Sain teada ka miks sellel raamatul selline suur menu on. Kindlasti ei kahetse, et seda lugesin vaid hoopis vastupidi, see andis mulle suure elamuse
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool I ST Annika Kukke Autistist lapsed Juhendmaterjal Õppejõud: Reet Rääk Mõdriku 2011 MIS ON AUTISM? Autism on endassesulgumine, mis on psüühiline häire, millele on iseloomulik inimsuhetest eemaldumine ja nende asendamine omaloodud fantaasiamaailmaga. AUSTISMI LIIGID: Lapseea autism Atüüpiline autism Retti sündroom Aspergeri sündroom Inimese muu desintegratiivne häire AUTISMI SÜMPTOMID Puudub silmside
väärtussüsteemi ja elulaadi. Meeleheitlikult üritatakse oma juurtest kinni hoida ja ei suudeta kohaneda.Kivirähk laseb oma raamatus loo kangelastele kui ka vaenlastele osaks saada suurest julmusest . Tegelased Haldjate uskujad: Perekond: Tambet Leemet-peategelane Tambeti tütar Hiie Salme-õde Hiietark Ülgas Õe mees Mõmmi Ema Linda Metsaelanikud: Vanaisa Pärtel-Leemeti sõber Onu Vootele Pierre ja Rääk ja nende täi Meeme Leemeti sõber uss Indrek Külaelanikud: Johannes-külavanem Tema tütar Magdaleena
ÕPIVILUMUSTE JAGUNEVAD 6 ALARÜHMA ARVUTAMISVILUMUSTE HÄIRE SPETSIIFILISED HÄIRED LUGEMISHÄIRE Puue hõlmab põhiliste arvutamisvilumuste valdamist Lugemisvilumuse arengu häirumine Algebra, trigonomeetria, geomeetria ja Mis see on ? Nõrk õpiedukus arvutusmeetoditega seotud abstraktsete Õpivilumuste häired (ÕVH) on krooniliste Ebaregulaarne osavõtt õppetööst matemaatiliste oskuste häired ei kuulu siia. häirete heterogeenne grupp, mis avaldub Individuaalselt ...
kannatavad düsleksia (osaline lugemisvõimetus) all, kuid uurimused on näidanud, et varase harjutamisega on võimalik seda probleemi leevendada. Kui teie perekonnas on esinenud düsleksiat (see kaldubki esinema perekonniti), peaksite kordama järgnevaid keeleväänamisharjutusi nii sageli kui saate. Pole oluline, kas laps teeb proovi salmikesi järele öelda. Lugu pole ka sellest, kui teil läheb midagi segamini ja laps hakkab naerma. Tähtis on, et ta kuuleb. Räägu rääk Rukkis laulis rukkirääk. "Rääk. Rääk. Rääk." Kui kaua rääkis rukkirääk? "Rääk. Rääk. Rääk." Mida rääkis rukkis rääk? "Rääk. Rääk. Rääk." Muud ei rääkinudki rääk. Aina rääkis "Rääk. Rääk." Nõnda käiski räägu rääk: "Rääk. Rääk. Rääk." Eno Raud Sisin-susin Kaks S-i nagu ussi, kaks ussi nagu S-i kord metsas kohtusid. "Sssssss!" ussid sisisesid, "Sssssss!" ussid susisesid, Nii sisi-susisesid, et ise kohkusid ..... See oli nõnda kole susin,
täita pimesi muistseid reegleid. Raamatus kohtame väga huvitavaid karaktereid nagu seda on Leemeti vanaisa, kellel on mürgihambad ja kes ehitas endale inimluudest tiivad, sest tal ei olnud jalgu ja muidu poleks ta saanud liikuda ega võidelda. Leemeti vanaisas oli võitlusvaimu küllaga ja koos Leemetiga nad pidasid nii mitmedki sõjaretked. Omalaadseks muudavad teose kummalised juhtumid. Viimased inimahvid Pirre ja Rääk kasvatasid kitsesuuruseid täisid ning õpetasid neile ussisõnu. Nad käitusid täiga nagu koeragi käitutakse- täid hoiti nööri otsas ja temaga käidi jalutamas. Natuke häiriv on, et teoses oli ehk liialt kirjeldatud tapatöid ja vägivalda, kui Leemert vanaisaga raudmeeste vastu võitles. Rõõmu aga pakkus sündmusterikkus, põnevad karakterid, kummalised juhtumid- mis kõik panevad peategelasele kaasa tundma ja teose sündmustiku üle mõtlema
lk37 - Tambeti hundikasvatus, Tambeti põlgus Hiie suhtes kes ei joonud hundipiima, onu Vootele & Leemeti & Intsu seiklused metsas, Põhja Konn jälle, sõnajalaõie otsimine & Meeme ilmumine, 6. lk47 - Leemet mõistatab Põhja Konna ja temani viiva võtme üle, onu Vootele selgitab Meeme tegusi, Ints & Leemet lähevad sõrmusega Põhja Konna otsima, Ints tapab munga kes võttis Leemeti sõrmuse, Ints kutsub vaskussi sõrmust munga kòhust otsima 7. lk56 - Pirre & Rääk, kodustatud täid puurides, kitsesuurune täi, Ülgas arvab et vees ujuv täi on järvehaldjas, Ülgas tahab et Leemet ohverdaks järvehaldjale kõik oma hundid 8. lk66 - ema toob öökullimune ja Leemetil on süümekad, Salme räägib kogemata Mõmmist ja ema on pahur, Leemet räägib huntidest ja ema on nõutu, onu Vootele tuleb päästab olukorra, räägib Ülgasega, vaidlevad haldjate eksisteerimise üle, Ülgas läheb Vootele kallale ja
ENDLA TEATRI NÄITUS ,,SEINAST SEINA. IHU JA HINGEGA" Arvustus Pärnu 2011 Käisin Endla teatris avatud näitusel ,,Seinast seina. Ihu ja hingega". Teatrikuu raames on seal väljas oma maja töötajate looming. Esindatud on 25. isiku teosed - maalid, joonistused, fotod, keraamika ja käsitööesemed. Maalide ja graafikaga osalevad ekspositsioonis näiteks galerist Pusa, peakunstnik Silver Vahtre, lavastusala juht Andrus Jõhvik, näitleja Kaili Viidas ja reklaamitoimetaja Ilona Rääk. Samuti on väljas näiteks näitlejate Karin Tammaru, Piret Laurimaa ja lavastaja Andres Noormetsa tööd. Minu lemmikteoseks kujunes Kaili Viidase pliiatsijoonistus "Hetk vaikusega". Kujutatud oli paljast meest, kes istub kuuvalgel silindril, mis koosneb väikestest väänlevatest kehadest. Pildi meeleolu on mõtlik ja nukker mehe pea on langetatud, käed umber põlvede, ta istub alasti ja üksi. Mulle tundus, et kehad si...
asukohta, peab kinni ja hindab vanu tavasid , kuid on huvitatud ka uutest tavadest Salme – Leemeti õde, kes abiellub karu Mõmmiga Linda – Tölpi tütar, Leemeti ja Salme ema, iseseisev naine, on oma laste heaks valmis tegema kõike Vootele – Leemeti onu, elutark ja arukas tegelane, oskab väga hästi ussisõnu Tölp – Leemeti vanaisa, iidne sõdalane,sihikindel, tugev, kaval ja nutikas vanamees Madu Ints – Ussikuninga tütar, Leemeti parim sõber Pirre ja Rääk – viimased ahvinimesed metsas, kes oskavad ka lisaks ussisõnadele ka täide keelt Tambet – vanade tavade tulihingeline kummardaja, vihkab kõike uut. Hiie – Tambeti tütar, väiksena vaikne ja tagasihoidlik, kasvades muutub ta armsamaks, rõõmus ja heatahtlik, temast saab Leemeti naine Hiietark Ülgas – on pühendanud oma elu vana usu haldjate kummardamisele ja on valmis minema kõigeni oma usu kaitseks
Andrus Kivirähk. Minategelane Leemet, viimane mees, kes teadis ussisõnu on jäänud üheks vähestest metsa alles jäänud inimestest. Kõik on külla kolinud, ussisõnad unustanud ning hakanud elama uut elu, elama jumala jaoks, sööma leiba, põldu harima. Vaid Leemet, tema pere ema ja õde, ning onu Vootele ja mõni pere veel, on metsa alles jäänud. Samuti võib metsast leida ka rästikud, kellega Leemet peale ussisõnade selgeks saamist tihti suhtlema hakkab, inimahvid Pirre ja Rääk, kes on viimased endi hulgast ja kes kasvatavad metsas kitsesuuruseid täisid, karusid, kes himustavad noori tüdrukuid ja hunte, keda kasvatatakse ning lüpstakse piima saamise eesmärgil. 14. Kuna kõik on metsast ära läinud, on Leemetil suhelda ainult Pärtli ja Hiiega ning rästikust sõbra Intsuga. Samuti veedab ta palju aega oma onu seltsis, kes talle ussisõnad selgeks õpetab ning seejärel hinge heidab. Leemet on esimene ja viimane, kes noorest
,,Rehepapp"(2001) ,,Eesti matus"(2002) ,,Adolf Rühka lühikene elu"(2005) ,,Aabitsa kukk"(2006) ,,Voldemar"(2007) Tunnustused 1993 Lutsu huumoripreemia 1995,2000 Eesti kirjanduse aastapreemia 1998 Friedebert Tuglase novelliauhind 2001 Virumaa kirjandusauhind 2006 parim lastekirjanik(,,Limpa ja mereröövlid") Näiteid Kivirähu omapärasest stiilist ,,Korra pidigi Rääk alla prantsatama,aga õnneks olid tal tissid vaiguse tüve külge kleepunud ja see päästis ta elu." ,,Vägivald on tore asi!"kiitles Zdanov,võttis võileivalt kilu ja peksis seda rihmaga. ,,Lähme jah!Ma näitan sulle Leninit.Tule,tule!"Ta võttis lõdiseval Ribbentropil käest kinni ning vedas mausoleumi.Seal lebaski surnud Lenin.Ribbentrop värises nii,et käekell jäi seisma. Koos Nõukogude võimuga saabusid Eestisse ka nuhid
Andrus Kivirähk ''Mees, kes teadis ussisõnu'' TEGELASED: Leemet, madu Ints, onu Vootele, Tambet, Pärtel/Peetrus, Hiie, ema Linda, Pirre, Rääk, Salme, Tölp, Hiietark Ülgas, Johannes, Magdaleena, Tegevus toimub muinasajal, kus eestlased olid veel metsarahvas. Teose peategelaseks on Leemet, kes on viimane mees kes teadis ussisõnu, kuid oli ka väga palju teisi tegelasi. Oma ussisõnade oskuse võttis ta üle oma onult Vootelelt. Peategelase heitlus käib teose vältel selle üle, kuidas maailma tajuda. Ühel pool on endised metsaasukad ja nüüdsed kristlased ja külaelanikud ning teisel pool hiiekummardajad
SINDI GÜMNAASIUM MATEMAATIKA Kenneth Rääk 10a ARVUSÜSTEEMID Referaat Juhendaja: Tatjana Viks Sindi 2017 Sisukord 1. Arvusüsteemid 1.1 Erinevate arvusüsteemide arvude teisendamine kümnendesüsteemi 1.2 Kümnendsüsteemi arvude teisendamine erinevatesse arvusüsteemidesse 2. Positsiooniline arvusüsteem 3. Vanaaegsed arvusüsteemid 4. Kasutatud allikad 1. Arvusüsteemid Arvusüsteem ehk numeratsioonisüsteem on võtete ja sümbolite kogum, mis võimaldab arve ühesel viisil nimetada ja tähistada. Tuntumad arvusüsteemid on positsioonilised arvusüsteemid ja Rooma numbrid. 1.1 Erinevate arvusüsteemide arvude teisendamine kümnendsüsteemi Kaasajal omab erilist tähtsust kümnendsüsteemi kõrval kahendsüsteem. Tõlgendades signaali olemasolu numbriga 1 ja selle puudumist numbriga 0 saame kõik arvud, mis on kirjutatud kahendsüsteemis. Uurime esmalt, kuidas teisendada erinevate arvusüsteem...
Erakonnad Urmas Lehtsalu Erakond Maria Rääk 12KÕ Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse sarnase maailmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Eestis on praegu viis suuremat erakonda: Erakond Isamaa ja Res Publica, Eesti Keskerakond, Eestimaa Rahvaliit, Eesti Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Mina valisin neist viiest erakonna, mis minu arvates on Eestis nii noorte kui ka vanade seas palju, palju kõneainet tekitanud.
Leemet oli viimane mees, kes mõistis ussisõnu. Mõmmi vaatas aga külatüdrukuid, kes teda kohutavalt kartsid. Ka nüüdseks juba 17 aastasele Hiiele püüdis ta külge lüüa, kuid Hiie ei võtnud vedu. 16. Kuna Hiie oli ainuke tütarlaps metsas, siis lootis Linda, et Leemet võtab Hiie endale naiseks. Leemetile aga ei meeldinud Hiie nõnda. Pealegi poleks Tambet ja Mall seda lubanud, sest Leemet oli ikkagi ,,külas sündinud värdjas". Pirre ja Rääk olid kolinud puu otsa, sest koopas elamine tundus liiga moodsana ning nad suundusid veelgi vanema eluviisi juurde tagasi. Ka täi elas nüüd puu otsas. Ints oli suur ja täiskasvanud madu, ussikuningas. Ints teatas Leemetile, et saab pojad. Leemet polnud kunagi aru saanud, et Ints on emane. Nädala pärast mindi kolme väikest rästikupoega vaaatama. Linda lootis, et Leemet ja Hiie saavad varsti lapse ja hakkas lapsele nahast särki tegema
koos elanud. Leemet oli viimane mees, kes mõistis ussisõnu. Mõmmi vaatas aga külatüdrukuid, kes teda kohutavalt kartsid. Ka nüüdseks juba 17 aastasele Hiiele püüdis ta külge lüüa, kuid Hiie ei võtnud vedu. 16. Kuna Hiie oli ainuke tütarlaps metsas, siis lootis Linda, et Leemet võtab Hiie endale naiseks. Leemetile aga ei meeldinud Hiie nõnda. Pealegi poleks Tambet ja Mall seda lubanud, sest Leemet oli ikkagi ,,külas sündinud värdjas". Pirre ja Rääk olid kolinud puu otsa, sest koopas elamine tundus liiga moodsana ning nad suundusid veelgi vanema eluviisi juurde tagasi. Ka täi elas nüüd puu otsas. Ints oli suur ja täiskasvanud madu, ussikuningas. Ints teatas Leemetile, et saab pojad. Leemet polnud kunagi aru saanud, et Ints on emane. Nädala pärast mindi kolme väikest rästikupoega vaaatama. Linda lootis, et Leemet ja Hiie saavad varsti lapse ja hakkas lapsele nahast särki tegema. Hiie tahtis Intsu poegi
Urmas Lehtsalu Eesti-heaoluriik Maria Rääk 12KÕ Eesti-heaoluriik. Heaoluriik ehk sotsiaalriik on riik, mis garanteerib kodanike nii poliitilisi ja sotsiaalseid õigusi. Riik otseselt ei sekku turumajandusse, kuid vähendab ühiskonna liikmete vahelist sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust maksu-, majandus- ja sotsiaalpoliitikaga. Ehk ühendab turumajanduse sotsiaalse õiglusega. Samuti ka tagada inimese loomupärastest eeldustest ja rahakoti paksusest sõltumata võrdne võimalus osa võtta ühiskonna üldisest heaolust. Esimene tuntud heaoluriik oli Suurbritannia (Beveridge'i plaan) 1945. aastal. Heaoluriigi tekkega on kaasnenud ka üldise elatustaseme tõus, suurenenud ühiskonnas keskklass. Teades millised on heaoluriiki iseloomustavad tunnused võin öelda, et Eesti küll üks heaoluriikidest ei ole. Mina püüan antud memos lähtuda noorema põlvkonna vaatevinklist. Jah, meil on palju lubadusi andvai...
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika instituut Üliõpilane: Rait Rääk Teostatud: 21.02.2005 Õpperühm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 1 OT Pooljuhtdiood Töö eesmärk: Töövahendid: Pooljuhtdioodi pinge-voolu Diood, toiteallikas, potentsiomeeter, tunnusjoone määramine ja selle ampermeeter, voltmeeter. kasutamise oskuste arendamine. Skeem Teooria
Rukkirääk Rukkirääk on Eestis, nagu kogu Euroopas, väheneva arvukusega huvitav lind. Huvitavaks võib pidada näiteks tema kangekaelsust. Nimelt ei taha rukkirääk mitte kunagi õhku tõusta. Kui tekib hädaoht, siis ta lihtsalt jookseb oma elupaigas - viljapõldudel, jälitaja eest ära ja justkui narritades kostub tema prääksuv hääl tüki maad eemal. Kuna ta nii osav jooksja on, et ka hea jahikoera eest vaevata pääseb, siis on arvatud, et tal on kaheksa paari jalgu all. Samuti on oldud kindlad, et see on just see tubli lind, kes oma pika tee soojale maale jalgsi käib. Tegelikult rukkirääk siiski lendab talvitama, ja rändel lendab ta väga kiiresti. Tema iseloomulik õhtuhämaruses ja öösel kostuv hääl on andnud talle hulka rahvapäraseid nimesid: prääks, krääk, präägutaja, räägulind jt. Teda on kutsutud ka kõhurääkijaks lindude seas. Arvatakse, et just rukkiräägu häälitsusest on tulnud eesti keelde ka väga hari...
enesekindel ja teadmishimuline; Salme Leemeti õde, abiellub karu Mõmmiga; Linda Leemeti ja Salme ema, võimukas ja iseseisev naine, armastab meeletult oma lapsi ja teeb nende heaks kõik; Vootele Leemeti onu, elutark, arukas ja sümpaatne tegelane, tunneb äärmiselt hästi ussisõnu ja on ka Leemeti õpetajaks selles vallas; Tölp Leemeti vanaisa, iidne sõjamees, meeletult sihikindel, tugev ja nutikas vanamees; Madu Ints Ussikuninga poeg, Leemeti parim sõber; Pirre ja Rääk viimased inimahvid metsas, tegelevad täikasvandusega ja räägivad Leemetile lugusid enda aegadest. Tambet hullunud vanade tavade kummardaja, vihkab ja eirab kõike uut, kuri ja pahatahtlik; Hiie Tambeti tütar, keda ta isa ei armasta, väiksena hall ja vaikne hiireke, hiljem armas, rõõmus ja heatahtlik, temast saab Leemeti naine; Hiietark Ülgas pühendanud oma elu haldjate kummardamisele, minnes sellega ükskõik kui kaugele;
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö eriala ST11 Krista Kämer KUIDAS MÄRGATA DOWNI SÜNDROOMIGA LAST Juhendaja : Reet Rääk Mõdriku 2012 MIS ON DOWNI SÜNDROOM? Sündroom on seisund, mille tunneb ära teatud teatud üheaegselt esinevate tunnusjoonte järgi. Juhul kui ühel inimesel esineb rida tunnuseid, mida seotakse teatud sündroomiga, öeldakse, et tal esineb nimetatud sündroom. Downi sündroom on olemas juba sünnihetkel. Selle põhjustajaks on kromosoomide arvuline kõrvalkalle. KUI TIHTI DOWNI SÜNDROOM ESINEB?
leivasöömise üles. Ema saab väga vihaseks. Ta saab teada, et ka Salme on leiba proovinud. Õnneks ei juhtu Leemetiga midagi ja tema kõht seedib leiva ära. Ka Meeme arvab, et leib on solk. 12.peatükk Pirre ja Räägu juures. Suur täi on targemaks saanud ega poe enam pragudesse. Täi jumaldab Hiiet ja poeb talle nagu koer. Ka Hiiele meeldis täi, kuigi ta ei saanud isegi sellest aru, kus on täi silmad ja suu. Hiie võis täi seljas ratsutada. Pirre ja Rääk kutsusid lapsi kaasa koopasse, et täid seinale joonistada, nagu nende esivanemad tegid. Koopaseinad oli vanu joonistusi täis ja ka täi sai jäädvustatud. Tagapool olid seinad varisenud ja seetõttu ajalugu hävinenud. Õhtul kuulasid nad lõkke ääres inimahvide huvitavat laulu. Koduteel saab L teada, et Pärtel peab koos vanematega külasse kolima. Nad lubasid üksteisel külas käima hakata. 13.peatükk Pärtel koliski ära ja ka teised lahkusid
Mees,kes teadis ussisõnu Autor:Andrus Kivirähk Autorist: Andrus Kivirähk on sündinud 17. augutil 1970.Ta õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust. Hetkel töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on esmaavaldatud. Tema raamatut´´Rehepapp´´ oli 2004. aastaks müüdud 25000 ekemplari, mis teeb ta 2000. aastate menukaimaks Eesti kirjanikuks. Aastast 1996 on Andrus Kivirähk Kirjanike Liidu liige. A. Kivirähk on sotsiool Juhan Kivirähki vend ja ta on abielus ajakirjanik Ilona Martsoniga. Neil on tütres Kaarin, Liisa ja Teele. Mõned teosed:´´Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed´´(1995) ´´Kaelkirjak´´(1995,Tiritamm;2000 ja 2007 Tänapäev) ´´Õlle kõrvale´´(1996,AS Vaho) Tema kirjutatud teoseid on umbes kokku 28 sinna lisanduvad ka veel 21 lavastatud näidendit ja 8 stenaariumi. A. Kivirähk on saanud tunnustusi: 1)1993:Lutsu huumoripreemia 2)1995,2000:Eesti kirjanduse aastapreemia 3)1998:Friedeb...
(osaline lugemisvõimetus) all, kuid uurimused on näidanud, et varase harjutamisega on võimalik seda probleemi leevendada. Kui teie perekonnas on esinenud düsleksiat (see kaldubki esinema perekonniti), peaksite kordama järgnevaid keeleväänamisharjutusi nii sageli kui saate. Pole oluline, kas laps teeb proovi salmikesi järele öelda. Lugu pole ka sellest, kui teil läheb midagi segamini ja laps hakkab naerma. Tähtis on, et ta kuuleb. Räägu rääk Rukkis laulis rukkirääk. "Rääk. Rääk. Rääk." Kui kaua rääkis rukkirääk? "Rääk. Rääk. Rääk." Mida rääkis rukkis rääk? "Rääk. Rääk. Rääk." Muud ei rääkinudki rääk. Aina rääkis "Rääk. Rääk." Nõnda käiski räägu rääk: "Rääk. Rääk. Rääk." Eno Raud Sisin-susin Kaks S-i nagu ussi, kaks ussi nagu S-i kord metsas kohtusid. "Sssssss!" ussid sisisesid, 86 "Sssssss!" ussid susisesid, Nii sisi-susisesid, et ise kohkusid ..... See oli nõnda kole susin,
Jaan Kaplinski Koostanud : Raili Mitt Liisi Iling Agnes Rääk Maris Paumets Elulugu · Sündis 22. jaanuaril 1944. aastal Tartus · Lõpetas 1958a.Tartu 1.Keskkooli, 1864a.Tartu Ülikooli prantsuse filoloogina · Töötas erinevatel aladel Tallinnas ja Tartus · Oli vabakutseline kirjanik · Oli professor mitmes Euroopa ülikoolis · Alates 1968 aastast Eesti Kirjaniku Liidu liige · 19921993a kuulus Riigikokku
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika instituut Üliõpilane: Rait Rääk Teostatud: 14.03.2005 Õpperühm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 3 OT Bipolaartransistor ühisemitteriga lülituses Töö eesmärk: Töövahendid: Ühisemitteriga lülituses transistori Transistor, toiteallikas, potentsiomeetrid, tunnusjoonte määramine ja ampermeetrid, voltmeetrid. nende kasutamise oskuste arendamine. Skeem Teooria
ning seepärast kasvatasid nad hiiglasuurt hundikarja. Raamatus kohtame veel väga huvitavat karakterit, Leemeti vanaisa, kellel on mürgihambad ja kes ehitas endale inimluudest tiivad, sest tal ei olnud jalgu ning ta poleks muidu saanud liikuda ega võidelda. Leemeti vanaisas oli küllaga võitlusvaimu ja koos Leemetiga võtsid nad nii mitmedki sõjaretked ettte. Vanaisa ülevalt kirvega vaenlastele pähe lüües ja Leemet maa pealt võideldes. Omapäraseks muudavad teose ka inimahvid, Pirre ja Rääk, kes kasvatasid kitse suuruseid täisid ning õpetasid neile ussisõnu. Nad käitusid täidega nagu koertega käitutakse, täisid hoiti nööri otsas ja käidi nendega jalutamas. Mind natuke häiris see, et teoses oli ehk liialt täpselt kirjeldatud tapatöid ja vägivalda, kui Leemert ja vanaisa raudmeeste vastu võitlesid. Põnevust pakkus romaani sisutihedus, huvitavad karakterid ning kummalised juhtumid, mis kõik panevad teose sündmustiku üle mõtlema ja peategelasele kaasatundma.
ebausku Elavalt on kirjeldatud, kuidas üritati võtta kõik, mis vähegi annab – isegi oma naabri seljatagant, valimata vahendeid Loomulikult ei puudu Väiksed katkendid lavastustest https://www.youtube.com/watch?v=RzuLtfdWz gc https://www.youtube.com/watch?v=O3GlS-QT uFM https://www.youtube.com/watch?v=G4uDX-_b 9n4 Näiteid Kivirähu omapärasest stiilist “Kas siis munk on mees? Mina mõtlesin, et ta on raudmehe naine.” “Korra pidigi Rääk alla prantsatama, aga õnneks olid tal tissid vaiguse tüve külge kleepunud ja see päästis ta elu.” “Vanasti, kui suurem osa meie rahvast veel metsas elas, tuli alalõpmata ette, et karudest said naiste armsamad.” Huumor Andrus Kivirähk on toonud eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Vana huumor oli sotsiaalne, uus on absurdne. Naerab eestlaste rahvustunnete ja kõigi pühade asjade üle. Tunnustused 1993
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ1 Irina Vassiljeva LASTE JA LASTEGA PEREDE OLUKORD MINU KODUKOHAS Essee Õppejõud: Reet Rääk, MA Mõdriku 2014 Minu elukohaks on Sõmeru vald Näpi küla. Pindalalt on Sõmeru vald 167,2 km², kus elab hetkel umbes 3790 inimest, 70% nendest on tööinimesed kuid mitte kõik ei oma peret, vanurid ja lapsed jagunevad võrdselt 15% ja 15%. Meil on kaks kooli Sõmeru Põhikool kus õpib 180 õpilast ja Uhtna Põhikool koos oma 94 õpilasega. Lasteaeda on üks kuid tegutseb kahes majas Sõmeru lasteaia hoones on 132 last ja
Raamatus kohtame väga huvitavaid karaktereid nagu seda on Leemeti vanaisa, kellel on mürgihambad ja kes ehitas endale inimluudest tiivad, sest tal ei olnud jalgu ja muidu poleks ta saanud liikuda ega võidelda. Leemeti vanaisas oli võitlusvaimu küllaga ja koos Leemetiga nad pidasid nii mitmedki sõjaretked. Vanaisa ülevalt kirvega vaenlastele pähe lüües ja Leemet maalt. Omalaadseks muudab teose kummalised juhtumid. Viimased inimahvid Pirre ja Rääk kasvatasid kitsesuuruseid täisid ning õpetasid neile ussisõnu. Nad käitusid täiga nagu koeragi käitutakse, täid hoiti nööri otsas ja temaga käidi jalutamas. Natuke häiriv on, et teoses oli ehk liialt kirjeldatud tapatöid ja vägivalda, kui Leemert vanaisaga raudmeeste vastu võitles. Rõõmu pakkus sündmusterikkus, põnevad karakterid, kummalised juhtumid- mis kõik panevad peategelasele kaasatundma ja teose sündmustiku üle mõtlema. Teose lõpp on kurvastav
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika instituut Üliõpilane: Rait Rääk Teostatud: 28.02.2005 Õpperühm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 4 OT Türistor Töö eesmärk: Töövahendid: Türistori pinge-voolu tunnusjoone Türistor, toiteallikas, potentsiomeeter, määramine ja selle kasutamise ampermeeter, voltmeeter. oskuste arendamine. Skeem Teooria
Pesa kujutab endast veidi sügavamat lohku maapinnal. Haudub emalind. Pojad on pesahülgajad, koorumise järel lahkuvad pesast mõne tunni pärast koos emaga toitu otsima. Rukkirääk lahkub septembris. Rukkirääk rahvapärimustes: Vanarahval oli rukkirääk nagu põldude haldjas. Kui ta kevadel siia jõudes esimesena põllul rääksus, tähendas see head rukkisaaki, kui heinamaal, siis rohket rohukasvu. Kui räägud palju karjusid, oli vihm ligidal. Kisendas rääk hommikupoole ööd, läks ilm kuivale, kui õhtupoolikul, siis sajule. Rahvas kutsub rukkirääku lihtsalt rääguks, kuid talle on vanarahva poolt pandud ka rida muid nimesid. Kaitse: Rukkirääk on väheneva arvukusega liik.Teda ohustavad põllumajandus- ja maaparandus-tööd, samuti põllumajanduses kasutatavad taimekaitsevahendid. Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. 3. http://www.ut.ee/biodida/KOOLID/Jarvekylg/rukki-raak.html
talvitub viimasena madudega, elab viimasena metsas jne. Seda viimaseks jäämist võib pidada ka ülekantud tähenduses uuenemiseks ja sellega kaasnevalt vanade asjade unustuse hõlma langemiseks. Tegelased Leemet ( peategelane ) Vootele ( Leemeti onu ) Salme ( Leemeti õde ) Leemeti ema Leemeti vanaisa Mõmmi ( Salme karu ) Tambet ( Hiie isa ) Mall ( Hiie ema ) Hiie ( Leemeti naine ) Ülgas ( hiietark ) Pirre ja Rääk ( inimahvi ) Ints ( Leemeti sõber rästik ) Meeme ( Põhja Konna valvur ) Möigas ( tuuletark ) Magdaleena ( Leemeti teine naine ) Külavanem Johannes Pärtel Peetrus ( Leemeti kunagine sõber ) Teised külaelanikud koos munkade ja raudmeestega. Arvamused Eesti Ekspress : Tiit Noormets (29.03.2007) "Mis vaevab sinu hinge?" tahaks Andrus Kivirähult küsida. Mis on see valu ja vaev, mis ajab toreda inimese, suure naljamehe ja jutuvestja, valama 384 leheküljele võitlevat, ja
Ja selle keele õppimiseks ei ole tarvis ühegi ussikuninga krooni, piisab ühest inimesest, kes seda oskab ja lapsele selgeks õpetab. Selles maailmas on Põhja Konn, kes aitab metsarahval raudmeestega võidelda, looduslähedane elu, hundid, kes annavad piima, ja karumõmmid, kes on nii nunnud ja armsad ja üle kõige maailmas armastavad ilusaid tüdrukuid. Ja kuigi metsarahvas on vana, antakse lugejale aimu veel vanematest aegadest tuhandete aastate tagust ilma esindavad inimahvid Pirre ja Rääk. Teise maailma moodustab külarahvas, kes on küll metsarahvast välja arenenud, aga võtab kõiges vaimustunult eeskuju välismaisest raudrahvast, räägib Jeesusest ja paavstist kaugel Roomas. Ussisõnad kiirelt unustanud, saavad nemad liha süüa ainult pidupäevadel, igapäevasel laual on neil leib ja puder, mis korralikul metsainimesel südame pahaks ajab. Nemad kummardavad kõike, mida raudmehed ees teevad või teha käsivad, ja isegi nende
Valga Põhikool INGLISE KOKKERSPANJEL Referaat Carmen Rääk, 4. c klass Juhendaja: Kristi Lee Valga 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1ELUPAIK................................................................................................................ 4 1.1Päritolu........................................................................................................... 4 1.2Tõupolaarsus..................
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Kristel Rääk XI AH KILEKOTID JA KESKKOND Referaat Juhendaja: Signe Traumann Pärnu 2015 SISUKORD Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Kilekottide kahjulikkus............................
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ1 ERIVAJADUSEGA LAPS JA TEMA ABISTAMINE ANDEKAS LAPS Referaat Õppejõud: Reet Rääk, MA Mõdriku 2014 SISSEJUHATUS REFERAATI Kui mõelda erivajaduse peale siis esimese asjana mis pähe tuleb on puue e lapsel on küljes mingi viga ja ta vajab abi. Kuid tänapäeval mõeldakse erivajaduse all ka neid lapsi mis kohe silma ei hakka nt hüperaktiivsus, andekad lapsed, kahekeelsus, lapsed kes kannatavad düsleksia all jt. Mõni erivajadus vajab suuremat sekkumist kui teine kuid tähelepanuta ei tohiks jätta neist mitte ühtegi
On rohkem pereplaneerimist. Noored on nüüd natuke rohkem haritud suhete ja pere loomise osas, varem sellest väga ei räägitud. Praegusel ajal väljendatakse armastust väga kergekäeliselt.Varasemal ajal öeldi "ma armastan sind" alles siis, kui selles väga kindel oldi. Noored on muutunud julgeks oma tundeid avaldama. Kohati liigagi julgeks. Vahel aetakse segamini meeldimine ja armastus. Öeldakse tühiseid sõnu, mida nii tõsiselt ei mõelda. 7. Nurmel ristikheinas häälitses rääk ja kudrutas unine põldrüü tasa, kutsuvalt, meelitavalt... Ristikhein õitses, ning uimastav õielõhn täitis niisama uimastavat suveööd. ; Oi, kui see kuradi tüdruk ometi teaks, milline tundmus see on! Kuis see tulikera veres keerleb, silmad helkima ja käed värisema paneb! Keset kuuma ööd langeb ta musta pilvena inimese peale... ; Ma nopin lillesid ja punun pärga punastest, punastest lilledest ja tõstan siis pärja su juustele, ja
Kalakotkas kalakotkas kalakotkaslased haukalised Rabapistrik pistrik pistriklased pistrikulised Teder teder faasanlased kanalised Sinikael-part part partlased hanelised Tuttpütt pütt pütlased pütilised Kormoran kormoran kormoranlased pelikanilised Rukkirääk rääk ruiklased kurelised Kiivitaja kiivitaja tülllased kurvitsalised Piiritaja piiritaja piiritajalased piiritajalised Suur-kirjurähn kirjurähn rähnlased rähnilised Öösorr öösorr öösorlased öösorrilised Kägu kägu kägulased käolised
Kuid ta kohtas lageda tee peal munka, kes arvas, et poiss on üksi ja märkas tal sõrmuse ning võttis talt selle ära. Kuid uss hammustas teda, munk kukkus ja suri. Sõrmuse saadi ta kõhu seest kätte ja Ints ütles, et see ei ole see vajalik võti. Kuid Leemet lootis ikka. Pirre ja Rääk-inimahvid. Lahked, mitte nii ranged vanade inimeste kommete suhtes kui Tambet. Külainimestel-Jumal ja Jeesus Kristus. Metsaelanikkudel-Haldjad. (kõik ei uskunud neid, nagu nt onu Vootele.) Pirre ja Rääk kasvatasid täisid. Nad kasvatasid kord kitsesuuruselist täid. Ints, Pärtel ja Leemet läksid kord selle täiga jalutama. Täi oli loll. Ta jooksis ühte järve sisse ja ei osanud eriti ujuda. Leemet tahtis talle vette järgi joosta, kuid teda peatas hiietark Ülgas ja keelas. Ta arvad, et vees on järvehaldjas, miite täi ja kui poisid rääkisid, et see on täi, ei uskunud ta seda. Kuid täi tuli välja ja hiietark oli raevunud. Ta rääkis,
7. Ühtsuses peitub jõud Ainult siis, kui kümme tuhat meest koos lausuvad ussisõnu, siis ärkab Põhja Konn oma iidsest unest ja tõttab appi metsarahvast päästma. Kokkuhoides suudab ka eesti kõike, mida ta tahab. Ühest inimesest ei muutu veel midagi. Näide: Laulev revolutsioon mass lõi. 8. Vanu kombeid tuleb küll austada, aga neid ei ole mõtet teistele peale suruda. Raamatus on kaks erineva maailmavaatega tegelast, kes mõlemad austavad vanu kombeid. Pierre ja Rääk on üheks - nad on inimahvid, kes püüdlevad oma arengus tagasi esivanemate tasemele. Nad käivad paljalt, söövad ainult putukaid ja oskavad kõnelda väga iidset ussisõnade keelt. Kuid nad ei suru oma kombeid teistele peale. Nad on ise nii nagu nad olla tahavad ja lasevad olla teistel nii nagu neile meeldib. Samas aga on hiietark Ülgas ja Tambet, kes usuvad haldjatesse ja ohverdamisse ja muusse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
