Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Pooljuhtdiood - Prax 1 (1)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mitu korda erineb takistus pärilülituse korral takistusest vastulülituse korral?
  • Miks on dioodil pärilang ja kui suur see on teie dioodil?
  • Kui suur võimsus eraldub maksimaalse pärivoolu ja maksimaalse vastuvoolu korral ideaalses dioodis?

Tallinna Tehnikaülikool

Elektriajamite ja Jõuelektroonika instituut

Üliõpilane: Rait Rääk
Teostatud: 21.02.2005
Õpperühm: AAAB41
Kaitstud:
Töö nr. 1

OT

Pooljuhtdiood Töö eesmärk:

Pooljuhtdioodi pinge-voolu tunnusjoone määramine ja selle kasutamise oskuste arendamine.

Töövahendid:
Diood , toiteallikas , potentsiomeeter, ampermeeter, voltmeeter .
Skeem
Teooria
Pooljuhtdioodid on kahe väljastusega ühe pn- siirdega elektronseadised. Nende
valmistamisel kasutatakse lähtematerjalina räni germaaniumi või galliumarseniidi
monokristalli, kus lisandite kontsentratsioon ei tohi ületada 10-8 %. Dioode liigitatakse
siirde kuju ja mõõtmete järgi punkt- ja pinddioodideks. Punktdioodidel on avaldava
kontakti mõõtmed samas suurusjärgus siirde paksusega, pinddioodidel on aga siirde
pindala tõkkekihi paksusest palju suurem.
Otstarbe ja kasutusala järgi jaotatakse dioodid järgmiselt:
1. Alaldusdioodid.
2. Kõrgsagedusdioodid (lülitus-, detektor - ja segustidioodid).
3. Ülikõrgsagedusdioodid (PIN-dioodid, Schottky dioodid).
4. Stabilitronid (Z-dioodid ja temperatuurkompenseeritud tugidioodid).
5. Siirdeprotsesside liigpingelahendus-dioodid (TAZ-supressordioodid).
6. Mahtuvusdioodid e. varikapid (Esaki dioodid).
7. Takistusdioodid (CCR-dioodid).
8. Generaatordioodid ( Gunni dioodid).
9. Sageduskordistusdioodid (varaktorid).
10. Valgusdioodid , laserdioodid, fotodioodid.
Erinevat tüüpi dioodide tingmärgid on toodud joonisel 3.4.
Pooljuhtdioodide elektrilisi omadusi iseloomustab pinge voolu tunnusjoon IA = (UAK).
Dioodi pinge-voolu tunnusjoon on toodud joonisel 3.5.
Kui diood on päripingestatud, s. t. anoodil on katoodi suhtes positiivne pinge, siis
juhib diood voolu ja päripingelang on väike. Kui diood on vastupingestatud, siis
dioodi läbib ainult väga väike vastuvool. Kui vastupinge on suurem kui dioodi
läbilöögipinge UBR, siis vastuvool kasvab järsult. Normaalses tööolukorras ei tohi
pinge läbilöögipinget ületada. Dioodi nimipinge on tavaliselt 80 ... 90 %
läbilöögipingest. Praktilisel kasutusel võetakse tööpinge 60 ... 70 % läbilöögipingest.
Dioodi päripinge saab piisava täpsusega arvutada järgmise valemiga:
UF = UF0 + IdrT,
UF0 - kanalipinge, mis kujutab päritunnusjoone lineaarse osa pikenduse ja pingetelje
lõikepunkti (ränidioodi kanalipinge UF0 = 0,6 ... 0,7 V);
rT - diferentsiaaltakistus, mis vastab päritunnusjoone puutuja tõusu pöördväärtusele
(tavaline väärtus on mõni kuni mõnikümmend millioomi_ ).
Arvutused
Kuidas sõltub takistus voolu väärtusest?
Takistus sõltub voolu väärtusest ligikaudu eksponentsiaalselt.
Mitu korda erineb takistus pärilülituse korral takistusest vastulülituse korral? Miks?
Erinevus on umbes miljon korda. Põhjuseks on pn-siirde eripära vastupingestamisel voolu mitte läbi lasta. Siirdele vastupinge rakendamisel liitub väline elektriväli siirde oma väljaga samasuunaliselt. Selle tulemusena muutub potentsiaalibarjäär sedavõrd kõrgeks, et enamuslaengukandjate difusioon lakkab. Vähemuslaengukandjad läbivad siirde küll takistamatult, kuid neid tekib toatemperatuuril vähe ja vastuvool jääb nõrgaks.
Miks on dioodil pärilang ja kui suur see on teie dioodil?
Dioodi pärilang on põhjustatud dioodi triivvoolust, mis mõjub difusioonvoolule vastupidiselt ja mille tasakaalustamiseks lähebki osa pinget.
Antud dioodi puhul on pingelang 0,4 V.
Kui suur võimsus eraldub maksimaalse pärivoolu ja maksimaalse vastuvoolu korral ideaalses dioodis?
Ideaalses dioodis puuduvad võimsuskaod.
Pooljuhtdiood - Prax 1 #1 Pooljuhtdiood - Prax 1 #2 Pooljuhtdiood - Prax 1 #3 Pooljuhtdiood - Prax 1 #4 Pooljuhtdiood - Prax 1 #5 Pooljuhtdiood - Prax 1 #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 128 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor siim33 Õppematerjali autor
Pooljuht diood

Sarnased õppematerjalid

DIOODID
6
doc

DIOODID

REFERAAT Dioodid Tallinn 2009 SISUKORD 1) Ajalugu 2) Diood 3) Dioodi skeemitähis 4) Olulised parameetrid 5) Dioodi sugulased 6) Jaotus AJALUGU Elektronlamp ja pooljuhtdioodid arenesid paraleelselt. Elektronlamp dioodi põhimõtte avastas Frederick Guthrie 1873 aastal ning juba aasta hiljem avastas Saksa teadlane Karl Ferdinand Braun pooljuhtdioodide tööpõhimõtte. Thomas Edison taasavastas 1880 aasta 13. veebruaril elektronlamp dioodi tööpõhimõtte ning patenteeris selle 1883 aastal (U.S. Patent 307,031), kuid ei

Füüsika
Teema 3-Pooljuhtseadmed
46
pdf

Teema 3, Pooljuhtseadmed

Teema 3. Pooljuhtseadised M.Pikkovi ainekava ja konspekti järgsed allteemad (http://www.ttykk.edu.ee/aprogrammid/elektroonika_alused_MP.pdf, lk. 23...41): - Pooljuhtdiood, tema ehitus. Alaldava siirde tekkimise tingimus. Protsessid pooljuhtdioodis. Pooljuhtdioodi kasutamisala, põhiparameetrid (lk 23...26). - Bipolaartransistor, tema ehitus, pingestamine, protsessid transistorstruktuuris (27...30). - Ühise baasiga ja ühise emitteriga lülituse karakteristikud (30...32). - Bipolaarne liittransistor (33). - Väljatransistorid (p-n ­ siirdega, isoleeritud paisuga), nende ehitus, tööpõhimõte, tunnussuurused (34...37).

Elektroonika alused
Elektroonika alused-konspekt
23
doc

Elektroonika alused (konspekt)

sagedus võib olla 20 KHz kuni 100 KHz. Alaldusdioodid on suure võimsuselised dioodid. Nende lubatavad pärivoolud on poolest amprist kuni tuhande amprini, lubatavad vastupinged kuni 3 KV. Dioode valmistatakse nii üksikelementidena kui ka komplektidena, mingiks kindlaks kasutuseks. Nii näiteks on levinud: a. Dioodsillad, kus ühises korpuses paikneb neli dioodi (joonis 1) b. Diood sambad, kus suurema vastupinge saamiseks on järjestikku ühte kesta ühendatud terve rida dioode (joonis 2) Alaldusdioodide omadusi iseloomustatakse järgmiste parameetritega (joonis 3): 1.) Suurim lubatav pärivool, see on pärivool kesk väärtus, mis võib dioodi läbida, ilma tema riknemiseta 2.) Suurim lubatav vastupinge, see on lubatava vastupinge hetk väärtus. Selle ületamisel võib tekkida dioodis läbilöök. 3

Elektroonika
Elektroonika alused
114
doc

Elektroonika alused

Tööpunkt valitakse siis pärisuuna tunnusjoone järsult tõusval osal.. Kõrgema stabiliseerimispinge saamiseks ühendatakse neid kaks või kolm ühte korpusesse järjestikku. Selliseid seadiseid nimetatakse stabistorideks. Nende stabiliseerimispinge on väiksem kui stabilitronidel ja ka stabiliseeriv toime on väiksem. 2.5. Mahtuvusdioodid (Capacitance Diode) Mahtuvusdiood ehk varikap on ränidiood, mille puhul kasutatakse P-N-siirde mahtuvuse sõltuvust vastupingest. Diood toimib sel juhul elektriliselt tüüritava muutkondensaatorina, mille elektroodidevahelise dielektriku - siirde tõkkekihi paksus suureneb vastupinge suurenemisel. Põhiliselt kasutatakse mahtuvusdioodi raadiotehnikas võnkeringide häälestamiseks soovitud sagedusele, kus nad on välja tõrjunud varem laialdaselt kasutatud pöördkondensaatorid. Mahtuvusdioodi tüüpiline mahtuvuse sõltuvus pingest on toodud joonisel 2.3. 15 JOONIS 2.3.

Elektriahelad ja elektroonika alused
Elektroonika aluste õppematerjal
81
doc

Elektroonika aluste õppematerjal

korpusesse järjestikku. Selliseid seadiseid nimetatakse stabistorideks. Nende stabiliseerimispinge on väiksem kui stabilitronidel ja ka stabiliseeriv toime on väiksem. 12 2.5. Mahtuvusdioodid (Capacitance Diode) Mahtuvusdiood ehk varikap on ränidiood, mille puhul kasutatakse P-N-siirde mahtuvuse sõltuvust vastupingest. Diood toimib sel juhul elektriliselt tüüritava muutkondensaatorina, mille elektroodidevahelise dielektriku - siirde tõkkekihi paksus suureneb vastupinge suurenemisel. Põhiliselt kasutatakse mahtuvusdioodi raadiotehnikas võnkeringide häälestamiseks soovitud sagedusele, kus nad on välja tõrjunud varem laialdaselt kasutatud pöördkondensaatorid. Mahtuvusdioodi tüüpiline mahtuvuse sõltuvus pingest on toodud joonisel 2.3. JOONIS 2.3. 2.6

Elektroonika alused
Elektroonika alused-õpik konspekt
108
pdf

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

Uudo Usai ELEKTROONIKA KOMPONENDID Elektroonika alused TPT 1998 ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.1 SISSEJUHATUS Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik. Abielementideta on lülituste töö küll võimalik, kuid nendest sõltuvad suuresti seadme tarbimisomadused. Põhielemendid jagunevad omakorda passiiv- ja aktiivelementideks. Passiv- elementideks on takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid, transistorid ja integraallülitused. Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused konstruktsioonelemendid jne. Käesolevas õppematerjalis

Elektroonika
Elektroonika
197
pdf

Elektroonika

................................................................................... 195 2 1.Elektroonika ajaloost Elektroonika osad 3 4 Elektroonika ajaloost XIX sajandi lõpp ­ XX sajandi algus Alaldid, Cu O, Se, ... Raadio leiutamine. Säde, koherer, Morse A.Popov - 1889.a; vastuvõtja - 1895.a G.Markoni - 1897.a - patent. 1904.a. - elektronlamp, - diood - J.Fleming - alaldi, - detektor. Voolu juhib ühes suunas. Dioodi ehitus: Kui anoodil on + potentsiaal, siis tekib elektronide liikumine katoodist - anoodile. 1907.a. - Li de Forest - elektronvaakumtriood. 5 6 Elektroonikas: potentsiaal on pinge mingi väljavalitud ühise elektroodi (juhtme) suhtes. Võre potentsiaal on negatiivne - selleks, et ei tekiks võrevoolu.

Elektroonika ja it
Lihtajamid
62
pdf

Lihtajamid

4. AJAMITE JÕUAHELATE LÜLITUSED Kuidas ühendatakse elektrimootori mähised toiteallikaga? Lülitid, releed ja kontaktorid, programmeeritavad kontrollerid Kuidas toimub mootorite kiiruse reguleerimine? Impulss- või takistusreguleerimine? Pooljuhtmuundurite skeemid 4.1. Mootorite lihtsad käivitus- ja kaitseahelad Asünkroonmootori otselülitus toitevõrku. Suurt osa asünkroonmootoritest lülitatakse otse toitevõrku. Lülitusseadmeks võivad olla kas koormus või kaitselülitid. Sagedaste lülituste korral on lülitusseadmeks tavaliselt surunupplülititega juhitav kontaktor. Sõltuvalt vajadusest võib mootor pöörelda kas ühes suunas, või tuleb selle pöörlemissuunda muuta. Ühesuunalise pöörlemisega mootori otselülitus toitevõrku on näidatud joonisel 4.1. Mootori ja juhtnuppude toiteahelad pingestatakse lülitiga Q, milleks tavaliselt on kaitselüliti. Mootori käivitamine toimub vajutamisega surunupplülitile SK, mis sulgeb kontaktori lülitusmagneti mähise K voolua

Automaatika




Meedia

Kommentaarid (1)

pedak profiilipilt
pedak: Vana töö, eestikeelne,
20:54 08-05-2014



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun