Rukkirääk (0)

Rukkirääk
Rukkirääk on Eestis, nagu kogu Euroopas, väheneva arvukusega huvitav lind. Huvitavaks võib pidada näiteks tema kangekaelsust. Nimelt ei taha rukkirääk mitte kunagi õhku tõusta. Kui tekib hädaoht, siis ta lihtsalt jookseb oma elupaigas - viljapõldudel, jälitaja eest ära ja justkui narritades kostub tema prääksuv hääl tüki maad eemal. Kuna ta nii osav jooksja on, et ka hea jahikoera eest vaevata pääseb, siis on arvatud, et tal on kaheksa paari jalgu all. Samuti on oldud kindlad, et see on just see tubli lind, kes oma pika tee soojale maale jalgsi käib. Tegelikult rukkirääk siiski lendab talvitama, ja rändel lendab ta väga kiiresti.
Tema iseloomulik õhtuhämaruses ja öösel kostuv hääl on andnud talle hulka rahvapäraseid nimesid : prääks, krääk, präägutaja, räägulind jt. Teda on kutsutud ka kõhurääkijaks lindude seas. Arvatakse, et just rukkiräägu häälitsusest on tulnud eesti keelde ka väga harilikuks saanud sõna "rääkima".
Rukkirääk on rästast veidi suurem pruunides toonides lind. Suurema osa oma elust veedab ta maapinnal kõrges taimestikus vilja- ja ristikupõldudel, niisketel niitudel, põõsastunud luhtadel ja raiesmikel. Pesitsemise ajaks moodustub paar, muidu elab ja ka rändab lõunasse üksinda. Isaslinnu hääle eesmärgiks on emane kohale kutsuda (emane häält ei tee). Oma territooriumi kaitseb isaslind hoolega.
Pesa kujutab endast kõrte ja samblaga ääristatud lohku. Selles tuleb ilmavalgele tavaliselt 9...10 poega, kes on mõne tunni pärast valmis ringi uitama ning kes peagi iseseisvuvad. Ilmselt esineb rukkiräägul kaks kurna aastas, sest munadega pesi võib leida suvi läbi. Hauduma asub tõenäoliselt emane üksi ja alles peale viimase muna munemist.
Toit koosneb rukkiräägul nii taimsetest kui loomsetest osadest. Rände eel toimub tugev rasvumine . Oma pesapaigad jätavad nad peale põllu koristamist maha ning septembri algul tuleb lennata soojematele aladele . Kevadel on prääks üks hilisemaid saabujaid jõudes kohale tavaliselt alles mai teisel poolel.
Rukkiräägu liha on küll maitsev, aga kuna lind on väike, vähearvukas ja teda on väga raske tabada, siis pole tema küttimine eriti levinud. Oma harulduse ja huvitava eluviisi tõttu on ta võetud looduskaitse alla.
Rahvapäraseid nimesid
Rääk, räägulind, rukkirääkaja, prääks, präägutaja, krääk, rääks, roojarääk, rukkilind, luharääk, heinarääk, rootsi rästas, hoburästas, rukkirästas.
Kehamõõtmed
Rästast veidi suurem. Tiiva pikkus 13...15 cm
Ligikaudu 150 g.
Levik
Kogu Euroopas, va. kõige põhjapoolsematel aladel, Väike-Aasias, Kesk- Siberis kuni Baikalini. Eestis üldlevinud haudelind.
Arvukus
Arvukus tunduvalt vähenenud, praegu arvatakse Eestis pesitsevat ligikaudu 5000 paari.
Elupaik ja-viis
Niisked niidud, põõsaluhad, vilja- ja ristikupõllud, raiesmikud. Suurema osa elust veedab maapinnal kõrges taimestikus. Hädaohu korral päästab end joostes , vaid harva tõuseb ehmunult veidi õhku ja lendab kohmakalt veidi eemale. Jookseb kiiresti, väga osavalt pugedes ja tihti suunda muutes. Rändel lendab kiiresti, jalad vastu keret tõmmatud. Elutseb üksikult, kunagi ei moodusta salku, ka rändel mitte. Paar moodustub vaid sigimisajaks.
Ränne
Talvitab Aafrikas. Üks hilisemaid saabujaid Eestis: saabub enamasti mai teisel poolel, harva varem. Sügisränne algab varakult: augusti algul, enamasti toimub see aga septembri esimesel poolel.
Toitumine
Toit nii loomne kui taimne: putukad, ussid , nälkjad, ämblikud, seemned. Ärarände eel rasvuvad tugevasti.
Pesitsemine
Maapinnal rohu ja puhmaste vahel oleva lohu ääristab kõrte ja samblaga. Pesa läbimõõt on 12...15 cm, kõrgus 7,5 cm, lohu sügavus 3,5 cm. Tavaliselt muneb 9...10 (7...12) muna, millede värvus on varieeruv . Ilmselt esineb suve jooksul kaks kurna, sest munadega pesi võib leida suvi läbi. Haudumine kestab 15...17 päeva, haub ilmselt emane üksi ja alustab peale viimase muna munemist.
Areng
Pojad on pesahülgajad. Nad on udusulgedes ja peale mõnetunnilist kuivamist viib ema nad pesast eemale. Esialgu valvab , peagi jätab maha.
Koht ökosüsteemis
Langeb saagiks kullilistele, aga ka kärplastele. Üsna kergeks saagiks on äsjakoorunud pojad.
Ohustatus ja kaitse
Rukkirääku ohustavad põllumajandus- ja maaparandustööd ning põllumajanduses kasutatavad taimekaitsevahendid. Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse.