Inglise kokkerspanjel (0)

Valga Põhikool
INGLISE KOKKERSPANJEL
Referaat
Carmen Rääk, 4. c klass
Juhendaja : Kristi Lee
Valga 2015
SISUKORD

SISSEJUHATUS 3
1ELUPAIK 4
1.1Päritolu 4
1.2Tõupolaarsus 4
2TOITUMINE 5
2.1Söök 5
3MUUD HUVITAVAT 6
3.1Koolitamine 6
3.2Välimus ja iseloom 6
3.3Liikumistarve 7
3.4Tervis 7
KOKKUVÕTE 8
KASUTATUD MATERJALID 9
LISA 10
LISA 1 11

SISSEJUHATUS

Mina valisin selle looma sellepärast, et Kokkerspanjelid on armsad ja sõbralikud loomad ja ma tahtsin nende kohta rohkem teada saada. Kokkerspanjelit tuntakse väga populaarse lemmikloomana. Ta pole mitte ainult leebe loomuga, intelligentne ja elav, vaid näeb ka ilus välja. Tal on pehme, särav ja vetruv karv ning teda võib olla päris mitut värvi. Kokkerspanjel on elav ja rõõmsameelne olend kellele meeldib seltskond . Tema rõõmsameelsust iseloomustab kõige paremini selle tõu üks iseloomulikumaid jooni - pidev sabaliputamine. Olles jahikoer ei taha Kokkerspanjel lihtsalt vedeleda. Ta on nagu sportlane, kes püsib vormis ainut pidevalt liikudes. Lähemalt tahan ma kirjeldada aga nimelt Inglise kokkerspanjelit see ametlik tõunimetus eristab seda tõugu Ameerika kokkerspanjelit keda peetakse täiesti teiseks ja üsna erinevaks tõuks.

ELUPAIK

Päritolu

Spanjelite tõug on üks vanemaid tõuge maailmas. Tõug on pärit Euroopast kõige tõenäolisemalt Hispaaniast. Spanjelite kaks põhigruppi on maa- ja veespanjelid alagruppe on aga koguni üle 20 erineva täpsemalt 23 liiki Spanjeleid kes võivad olla erinevad nii välimuselt kui ka iseloomult. Alates Spanjeli aretamise algusest on koguni 5 liiki Spanjeleid väljasurnud.
Arvatakse, et roomlaste ja hiljem normanni sissetungi eest põgenevad lääneeurooplased tõid spanjeli endaga kaasa Briti saartele. Esimene dokumenteeritud spanjeli tõunimetuse kasutamine pärineb aastast 948.

Tõupolaarsus

1990ndatel aastatel oli ameerika kokkerspanjel kindlasti üks populaarsemaid koeratõuge Eestis, siis sündis aastas ligi 500-600 kutsikat. Selline tohutu nõudlus ja valimatu, muuhulgas ka massiline tõupaberiteta kutsikate tootmine tegi tõu mainele palju halba ning loomaarstide seas said ameerika kokkerspanjelid tuntuks kui halva iseloomuga , haiged ja ülekaalulised koerad . Tänapäeval on olukord muutunud, ameerika kokkereid jääb järjest vähemaks ning aastas registreeritakse alla 100 kutsika. Oluliselt on tõusnud ka vastsete kutsikaomanike teadlikkus, üldjuhul on inimesed end juba enne ameeriklase kutsika soetamist selle tõu omapära ja hooldamisega kurssi viinud.

TOITUMINE

Söök

Võhikul ei ole kerge panna koerale kokku kompleksmenüüd, kus oleksid õiges vahekorras ja koguses sees kõik vajalikud proteiinid , rasvad, vitamiinid ja mineraalained . Ainult liha ei ole koera jaoks kindlasti mitte komplekstoit. See sisaldab liiga vähe kaltsiumi. Kaltsiumivaegus võib aja jooksul põhjustada luude väärarenguid ning kiiresti kasvava kutsika puhul võib see viia skeleti tõsise deformeerumiseni. Lemmikloomapoodides ja supermarketites müügil olevad valmistoidud võib üldjoontes jagada konservtoitudeks. Mis tahes sorti valides veenduge, et tegemist on komplekstoiduga, milles on kõik vajalikud koostis osad. Te saate seda kontrollida pakendilt. Aeg-ajalt tahate te loomulikult oma koera ka millegi erilisega poputada. Ärge andke talle juustu ega vorstitükke, need sisaldavad liiga palju soola ja rasva. Saadaval on mitmeid tooteid näiteks Nylabone, mida teie koer peab tõeliseks hõrgutiseks ning mis on hea ka tema tervisele, eriti hammastele.

MUUD HUVITAVAT

Koolitamine

Kokker on suurepärase õppimisvõimega ja omandab uusi asju kiiresti. Kokkeritel on väga hea mälu ning kuna enamasti on nad toidust või mänguasjadest väga huvitatud, siis on neid koolitusel väga lihtne motiveerida . Kokker ei vaja kõvakäelist ja ranget kasvatust, ka tavaline „igapäevakasvatus” on piisav. Siiski sageli võivad kokkerid olla üsnagi isepäised ja tugeva tahtega, mistõttu karjajärjestus peres peab olema paigas. Kuna tegemist on töökoeraga, siis ei sobi ta päevade kaupa diivanile igavlema. Kokkerile tuleks võimaldada piisavalt liikumist ja tegevust, et talle ka ajutööd pakkuda.

Välimus ja iseloom

Inglise kokkerspanjeli ilusa välimuse tagab regulaarselt tehtav karvahooldus. Kokkerpanjeli karvahooldusesse kuulub pesemine, kammimine ja trimmimine. Trimmimise eesmärgiks on surnud karvade eemaldamine ja liigse karva fileerimine . Kogu karv tuleks põhjalikult läbi kammida vähemalt kord nädalas ning trimmimist vajab koer karva kvaliteedist ja pikkusest olenevalt 4 – 8 korda aastas. Järjepidev trimmimine muudab karvkatte kergemini hooldatavaks. Peale metsajalutuskäiku tuleks karv samuti läbi kammida ning eemaldada sinna kinni jäänud oksad ja risu, vastasel juhul tekivad hõlpsasti pulstid.
Enne näitusele minekut tuleb kokkerit kindlasti trimmida. Trimmimist saab lasta teha lemmikloomasalongis või kasvataja juures, kuid seda on võimalik ka igaühel endal ära õppida.
Kokkerit pestakse alati, kui karv tundub mustana. Karv säilib paremini, kui kammida vaid pestud, mitte määrdunud karva.
Ameerika kokker on energiline , elurõõmus, sõbralik ja armastav. Samas võib ta olla ka isepäine ja kangekaelne ning kergesti solvuv. Kuna ameeriklane on elavaloomuline ja elurõõmus, siis armastab ta mängida ka vanas eas.
Lastega sobib ameeriklane üsna hästi, kuid kuna ka kaasaegne ameeriklane põlvneb oma kaugetest jahikoertest esivanematest, siis võib ta olla ülimalt iseteadev, mistõttu last ta enda karjajuhina ei tunnusta. Täiskasvanud ja kutsikaeas Kokkerspanjeli välimusega saab tutvuda lisas 1.

Liikumistarve

Kokkerite liikumistarve on individuaalne: mõned koerad vajavad väga palju liikumist ja teised rahulduvad vähemaga. Keskmine kokker aga vajab üsna palju liikumist. Enamasti inimene ei ole võimeline nii kaua kõndima, et täiskasvanud kokker sedavõrd ära väsiks, et enam edasi jalutada ei jaksaks. Täiskasvanud kokkeriga võib käia jooksmas ja jalgrattaga sõitmas, kuid kõige rohkem naudib kokker jalutuskäike, kus saab vabalt ringi nuuskida. Metsas jaksab kokker joosta kasvõi päev läbi. Enamik kokkereid naudivad ujumist ja veest esemete toomist.
Päevas peaks olema vähemalt üks pikem jalutuskäik ning oleks tore, kui vähemalt kord nädalas viidaks koer jalutuskäigule metsa või niidule. Kokker, kes seeb jalutada vaid eramaja aias, igavleb kindlasti väga, sest puuduvad uued muljed ja lõhnad. Kui kokker saab piisavalt liikumist ja ajutööd, on ta kodus märksa rahulikum ja meeldivam kaaslane

Tervis

Ameerika kokkerit soetades tuleb kindlast pöörata tähelepanu kutsika päritolule. Selle tõu hulgas on pärilikud silmahaigused üsna levinud, mistõttu peaksid kutsika vanemad kindlasti olema silmauuringud läbinud (selle kohta tasub kasvatajalt näha küsida vastavat tõendit). Esineb ka liigeseprobleeme, epilepsiat, maksa- ja nahahaigusi.
Tihti on ameeriklaste tervisehädad põhjustatud ka valest või puudulikust hooldamisest - näiteks tõu legendaarset kõrvapõletikku põhjustab enamasti kõrvade hooldama jätmine. Kui koera kuulmekäike regulaarselt puhastada ning kõrvaava ümbrus karvadest puhtana hoida, siis kõrvaprobleeme ei teki.
Sageli on ameeriklasse tervisehädad põhjustatud ka tema üliheast söögiisust. Koer ise söömisel piiri pidada ei oska, mistõttu peab toidu kogust piirama omanik. Ütlus „paks laps, ilus laps” ameeriklaste (nagu ka laste) puhul ei kehti, ka võib ülekaalulisus põhjustada südame rasvumist jt. terviseprobleeme.

KOKKUVÕTE

Inglise kokkerspanjel on suurepärase iseloomuga koer, hoolimata sellest on ta siiski vaid koer ja vajab pidevat hoolitsust ning armastust. Enne koera võtmist tuleks kindlast koguda koera kohta informatsiooni ja seejärel arvestada koera iseärasustega. Inglise kokkerspanjeli omanik peaks teadma mis on tema koera jaoks suurimad ohud ja haigused, et neist hoiduda. Parimat infot saad kui võtad koera läbi tõuühingu kes oskab sulle ka hiljem nõu ja jõuga abiks olla. Olles koeraomanik oled sa kaasas oma koerte murede ja rõõmudega, et muresid oleks vähem kui rõõme tuleks oma Kokkerspanjeliga käia kindlasti ka koerte koolis ja lugeda selle koera kohta raamatuid.

KASUTATUD MATERJALID

G.M.Vellamaa Lemmikloomad Inglise kokkerspanjel. Egmont Estonia 2004 (Lk 24 – 25)
G. Bailey Halvasti käituvad koerad. Koolibri 2009 (Lk 42)
K.Ert, K. Mägi Sõber koer ja tema tervis. Pilgrim 2007 (Lk 38 – 40)
Elektrooniline allikas:
http://web.zone.ee/toalmark/index.php?sisu=toututvustus
http://www.lemmik.ee/index.php?0&popup=esitlus&kid=1502
http://spanjelid.weebly.com/spanjelid.html

LISA

LISA 1