Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Türistor - Prax 4 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Tallinna Tehnikaülikool

Elektriajamite ja Jõuelektroonika instituut

Üliõpilane: Rait Rääk
Teostatud: 28.02.2005
Õpperühm: AAAB41
Kaitstud:
Töö nr. 4

OT

Türistor Töö eesmärk:

Türistori pinge-voolu tunnusjoone määramine ja selle kasutamise oskuste arendamine.

Töövahendid:
Türistor, toiteallikas , potentsiomeeter, ampermeeter , voltmeeter .
Skeem
Teooria
Lihttüristor (üheperatsiooniline türistor) on mitme pn - siirdega pooljuhtseadis, mis päripinge olemasolul pärast tüürvoolu impulssi juhib voolu anoodilt katoodile.
Türistori aluseks on ränikristallist plaat või ketas, millel asetsevad vaheldumisi p- ja n- juhtivusega kihid . Anood- ja katoodväljastuseks on välimised pooljuhtkihid. Jõuelektroonika seadmetes ( juhitavad alaldid , vaheldid jm) kasutatavatel türistoridel ehk jõutüristoridel on neljakihiline pooljuhtkristall, kusjuures väliskihid on legeeritud tugevalt sisemised aga nõrgalt. Nõrgalt legeeritud kihid vähendavad vastupingestatud siirde ruumilaengut ja vähendavad elektrivälja tugevust suurendades siirete lubatavat vastupinget. Lihttüristori struktuur ja tingmärk on toodud joonisel 3.10.
Anoodtoiteallikas on reguleeritava pingega UA, koormustakisti Rk piirab anoodvoolu ja reostaadiga RG reguleeritakse tüürvoolu. Juhul kui lüliti S on avatud (IG = 0) on päripingestatud türistori äärmised siirded 1 ja 3 samuti päripingestatud, keskmine siire 2 aga vastupingestatud. Keskmisel siirdel on potentsiaalibarjääär kõrgem kui äärmistel. Madalatel anoodpingetel on türistori läbiv vool väike (_ A, mA), mis kujuneb põhiliselt vähemuslaengukandjate soojusliikumisest läbi vastupingestatud siirde 2. Pinge edasisel suurenemisel see vool märkimisväärselt ei kasva. Anoodpinge teatud väärtusest alates suureneb anoodvool järsult, sest siirde takistus väheneb laviinläbilöögi tõttu nullini. Seda pinget nimetatakse blokeerpingeks UB0. Blokeerpingel türistor avaneb .
Blokeerpinge UB0 vähendamiseks tuleb alandada vastupingestatud siirde potentsiaalibarjääri. Selle saavutamiseks ühendatakse tüürelektroodiga sõltumatu toiteallikas pingega UG = (0,3…10) V. Lüliti S sulgemisel tekib tüürahelas tüürvool IG, mida on võimalik muuta reostaadi RG abil. Tüürvoolu muutmisega on sisselülituspinget (avanemispinget) võimalik muuta suurtes piirides.
Kui türistor on vastupingestatud, s.t. UAK vastupinge on suurem kui türistori läbilöögipinge URSM, siis vastuvool kasvab järsult. Vastupinge ei tohi läbilöögipinget kunagi ületada. Türistori pinge-voolu tunnusjoon on kujutatud joonisel 3.11.
Türistor jääb avatud olekusse ka pärast tüürimpulsi lõppu ja sulgub siis kui anoodvool muutub väiksemaks hoidevoolust IH.
Tüürvoolu suurendamisel blokeerpinge UB0 väheneb ja hakkab lähenema kanalipingele (ca. 1 V).
Türistori avanemisel tüürvoolu IG = 0 korral suurema pingega kui blokeerpinge UB0 võib türistor rikneda.
Lihttüristore (SCR - Silicon Controlled Rectifier ) kasutatakse reeglina muundurites, kus väljalülitamine toimub vahelduvpinge mõjul nagu võrguga sünkroniseeritud tüüritavad alaldid, vaheldid ja lihtsad vahelduvpingeregulaatorid. Lihttüristore kasutatakse ka akulaadiates, keevitusagregaatides, asünkroonmootorite sujuvkäivitites, kontaktivabades käivitites ja teistes seadmetes.
Tulemused
Päripolaarsus
Suletud
Avatud
Up, V
Ip, uA
Upa1, V
Ipa1 , mA
Upa2, V
Ipa2 , mA
n
C
nC
n
C
nC
n
C
nC
n
C
nC
n
C
nC
n
C
nC
30
7,5/150
1,5
 
 
0,5
33
30/150
6,6
26
100/100
26
52
30/150
10,4
49
50/100
24,5
50
7,5/150
2,5
 
 
0,5
69
1,5/150
0,69
26
100/100
26
35
3/150
0,7
25
100/100
25
70
7,5/150
3,5
 
 
0,6
69
1,5/150
0,69
30
100/100
30
36
3/150
0,72
30
100/100
30
90
7,5/150
4,5
 
 
0,6
70
1,5/150
0,7
40
100/100
40
36
3/150
0,72
40
100/100
40
110
7,5/150
5,5
 
 
0,6
71
1,5/150
0,71
50
100/100
50
37
3/150
0,74
50
100/100
50
130
7,5/150
6,5
 
 
0,6
72
1,5/150
0,72
60
100/100
60
37
3/150
0,74
60
100/100
60
138
7,5/150
6,9
 
 
0,6
72
1,5/150
0,72
70
100/100
70
38
3/150
0,76
70
100/100
70
 
 
 
 
 
 
73
1,5/150
0,73
73
100/100
73
38
3/150
0,76
73
100/100
73
Ig=14,60 mA
Ig=14,22 mA
Vastupolaarsus
Uv, V
Iv, uA
n
C
nC
n
C
nC
30
7,5/150
1,5
 
 
0,4
50
7,5/150
2,5
 
 
0,4
70
7,5/150
3,5
 
 
0,5
90
7,5/150
4,5
 
 
0,5
110
7,5/150
5,5
 
 
0,5
130
7,5/150
6,5
 
 
0,5
138
7,5/150
6,9
 
 
0,6
Arvutused
Vastused
1. Türistor avaneb piisava tüürvoolu korral, mille võib tekitada impulsina. Sulgemiseks peab
anoodvool muutuma väiksemaks hoidevoolust.
2. Takistuste erinevus on suurusjärgus 10^5 korda.
3. Türistori päripingelang on tema omadustest (takistusest) sõltuv pingelang ahelas. Antud juhul on ta suurusega 0,7V.
4. Türistori põhiparameetrid on maksimaalne rakendatav pinge Udrm ja vool It, ning tavalised väärtused Vgt ja Igt.
Türistor - Prax 4 #1 Türistor - Prax 4 #2 Türistor - Prax 4 #3 Türistor - Prax 4 #4 Türistor - Prax 4 #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-01-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 103 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor siim33 Õppematerjali autor
türistor

Sarnased õppematerjalid

Teema 3-Pooljuhtseadmed
46
pdf

Teema 3, Pooljuhtseadmed

Protsessid pooljuhtdioodis. Pooljuhtdioodi kasutamisala, põhiparameetrid (lk 23...26). - Bipolaartransistor, tema ehitus, pingestamine, protsessid transistorstruktuuris (27...30). - Ühise baasiga ja ühise emitteriga lülituse karakteristikud (30...32). - Bipolaarne liittransistor (33). - Väljatransistorid (p-n ­ siirdega, isoleeritud paisuga), nende ehitus, tööpõhimõte, tunnussuurused (34...37). - Türistorid (dinistorid, trinistorid). Suletav türistor. Sümmeetriline türistor. Türistorite kasutamine jõuelektroonikas (38...41). Käesoleva teksti sisujaotus: 3.1 Pooljuhtmaterjalid 3.2 pn-siire 3.2.1 pn-siire välise pinge puudumisel 3.2.2 Päripingestatud pn-siire 3.2.3 Vastupingestatud pn-siire 3.3 Pooljuhtdioodid 3.4 Bipolaartransistorid 3.4.1 Bipolaartransistor n-p-n transistori näitel 3.4.2 Bipolaartransistoride kolm ühendusviisi: ÜB, ÜE, ÜK 3.4

Elektroonika alused
Elektroonika kordamisküsimused 1 osa vastused
10
doc

Elektroonika kordamisküsimused 1 osa vastused

Optronid ehk optopaarid (optrons, optocouplers) on pooljuhtseadised, kus ühisesse kesta on paigutatud üks kiirguselement ja üks kiirgustundlik element. Need elemendid on sidestatud ainult valguskiire abil ja seepärast kasutatakse neid erinevate ahelate elektrilise sidestuse vältimiseks. Vastuvõtu poolel olevaks kiirgusallikaks on reeglina infrapunases piirkonnas töötav valgusdiood. Väljundi poolel on kiirguse vastuvõtjaks fotodiood, fototransistor, türistor või takisti. Vastavalt sellele on olemas dioodoptronid, transistoroptronid, türistoroptronid ja takistioptronid. 31. Valgusdioodid ja nende kasutamine. Valgusdiood on elektroonikas kasutatav pooljuhtdiood, mis kiirgab valgust. Valgusdioodi tähistamiseks kasutatakse ka lühivormi LED (inglise keelest Light-Emitting Diode 'valgust kiirgav diood'). Õige suurusega päripinge rakendamisel elektroodidele hakkab valgusdiood

Elektroonika alused
Bipolaartransistor ühisemitteriga lülituses - Prax 3
6
doc

Bipolaartransistor ühisemitteriga lülituses - Prax 3

Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja Jõuelektroonika instituut Üliõpilane: Rait Rääk Teostatud: 14.03.2005 Õpperühm: AAAB41 Kaitstud: Töö nr. 3 OT Bipolaartransistor ühisemitteriga lülituses Töö eesmärk: Töövahendid: Ühisemitteriga lülituses transistori Transistor, toiteallikas, potentsiomeetrid, tunnusjoonte määramine ja ampermeetrid, voltmeetrid. nende kasutamise oskuste arendamine. Skeem Teooria Transistor on kolme väljastusega täielikult tüüritav pooljuhtseadis. Tööpõhimõtte järgi jagatakse nad bipolaartransistorideks (juhtivuses osalevad elektronid ja augud) ja unipolaar ehk väljatransistorideks (jutivuses osalevad elektronid või augud). Järgnevalt vaatleme bipolaartransistori (edaspidi transistor) ehitust ja tööpõhimõtet. Transistoridest on enamlevinud räni- võ

Elektroonika jõupooljuht tehnika
Elektroonika alused-õpik konspekt
108
pdf

Elektroonika alused (õpik,konspekt)

Uudo Usai ELEKTROONIKA KOMPONENDID Elektroonika alused TPT 1998 ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.1 SISSEJUHATUS Kaasaegsed elektroonikaseadmed koosnevad väga suurest hulgast elementidest, millest on koostatud vajaliku toimega lülitused. Otstarbe tähtsuselt jagatakse neid elemente põhi-ja abielementideks. Põhielementideks on need, milleta pole lülituste töö võimalik. Abielementideta on lülituste töö küll võimalik, kuid nendest sõltuvad suuresti seadme tarbimisomadused. Põhielemendid jagunevad omakorda passiiv- ja aktiivelementideks. Passiv- elementideks on takistid, kondensaatorid ja induktiivpoolid, aktiivelementideks dioodid, transistorid ja integraallülitused. Abielementideks on pistikud, ümberlülitid, klemmliistud, mitmesugused konstruktsioonelemendid jne. Käesolevas õppematerjalis

Elektroonika
Elektroonika aluste õppematerjal
81
doc

Elektroonika aluste õppematerjal

........................................................................................................................ 53 6.2. Dioodtüristor ehk dinistor .......................................................................................................................................53 6.3. Sümmeetriline dioodtüristor ehk DIAC ................................................................................................................. 54 6.4. Trioodtüristor ehk SCR türistor ..............................................................................................................................54 6.5. Trioodsümmistor ehk TRIAC.................................................................................................................................56 6.6. Tüürvoohiga väljalülitatav türistor ehk GTO türistor ............................................................................................56 6.7. Kasutusnäiteid....................

Elektroonika alused
Elektroonika
197
pdf

Elektroonika

36 Indutseerkanaliga MOP- transistor (n- tüüpi kanal). Kristallis on 2 taskut. Paisule antakse positiivne pinge. Vabad elektronid kogunevad paisu alla. n- alas tekib ühendatav kanal. Seal saab voolata läbivvool. 37 Türistorid. Vahendid voolu sisse- (välja) lülitamiseks. Kasutusel jõuelektroonikas (energeetilises elektroonikas). Türistoril on neljakihiline pnpn ­ struktuur. Diood ­ türistor (Dinistor) mittetüüritav seadis. Türistoril on sisemine positiivne tagasiside. IK Ia = 1 - ( 1 + 2 ) IK S2 soojuslik vastuvool IK0; 1, 2 elementaarsete tran- sistoride vooluülekandetegurid. Türistori väljalülitamine (kui ta töötab alalisvoolu ahelates) - ainult toitepinge mahavõtmisega! 38 Triood ­ türistor (Trinistor) tüüritav seadis.

Elektroonika ja it
Elektroonika alused
114
doc

Elektroonika alused

2.9. Dioodide tähistamine Tähistussüsteemid on eri maades ja eri firmadel erinevad. Euroopa süsteemis koosneb dioodi tähis kolmest või viiest elemendist. Esimene element on täht, mis näitab kasutatud materjali: A - germaanium. B - räni, C - galliumarseniid, D - indiumantimoniid. Teine element koosneb kas ühest või kahest tähest, millest esimene määrab seadise liigi: A - üldotstarbeline diood, B - mahtuvusdiood, P - fotodiood. Q - valgusdiood, T - türistor, Y - suure võimsusega alaldusdiood, Z - stabilitron. Teine täht elemendis pole olulise tähtsusega ja see on tootja tähistus. Kolmas element on kahe või kolmekohaline number, mis on seadise registree- rimisnumber. Neljandat ja viiendat elementi kasutatakse ainult stabilitronidel, millest neljas element on täht ja määrab stabiliseerimispinge tolerantsi: A - ±1%, B - ± 2%, C - ±5%. D-±10%. Viies element on number, mis määrab stabiliseerimispinge. Kui see on antud

Elektriahelad ja elektroonika alused
Lihtajamid
62
pdf

Lihtajamid

jõupooljuhid Rr C R Joonis 4.16. Jõupooljuhtide pingeteühtlustamine jadalülituse puhul ja võimsa dioodi välisilme Jõutüristoride jada- ja rööpühendusel on probleemid üldiselt samasugused nagu jõudioodide jada- ja rööpühenduste puhul. Peale selle on tarvis tagada mitme türistori samaaegne avanemine ja sulgumine, et üksik türistor ei peaks taluma kogu ahela pinget või voolu. Jadaühenduse puhul vähendatakse ühele türistorile langevat arvutuslikku vastupinget u. 10 % võrra. Rööpühendusel tuleb üksiku türistori arvutuslikku voolu väärtust vähendada 20 kuni 30 % võrra. 121 4.4. Pooljuhtalaldiga ajamid Alaldi abil muundatakse siinuseline vahelduvpinge pulseerivaks alalispingeks. Alaldid võivad olla tüüritavad või mittetüüritavad

Automaatika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun