accessible ligipääsetav, kättesaadav admittedly omaks võtvalt, möönvalt affordable rahaliselt lubatav agricultural põllumajanduslik alcove seinanišš, (magamisaseme) seinasüvend ample rikkalik, rohkem kui piisav attic pööning bedsit ühetoaline korter brick pillars tellistest tugisambad bungalow ühekorruseline maja caravan haagis-autoelamu carpenter puusepp cellar kelder compatible kokkusobiv, ühendatav concrete betoon confession ülestunnistus conservationist looduskaitsja council house munitsipaalmaja descent laskumine detached eraldiseisev distinguished silmapaistev, kuulus district piirkond, rajoon draped curtains pikad paksud kardinad draught tuuletõmbus drill puurima
Kasutamisotstarve Korterelamu Korruste arv 7 Korterite arv 67 Tuleohutuspaigaldised ATS Kaugus päästekomandost 2,1 km (Lilleküla) ja 2,3 (Kesklinna) Tulepüsivus TP1 Põlemiskoormus alla 600 MJ/m2 (väike) Korterid on eraldi tuletõkkesektsioonid, uksega EI30 Kaugküte Pooltel korteril on rõdu Välisuks on lukus Pööning puudub 2. Hinnang saadud riskiindeksile: Riskiindeksi väärtus on 0,6065 (väga hea) (minimaalne riskiindeksi väärtus on 0, mis tähendab maksimaalset tulekindlust). Tabel 1 Parameetrite kirjeldus P1 Siseviimistlusmaterjalid korterites. Korteri sisevooderduse võime edasi lükata konstruktsioonide süttimist ja vähendada tule levikut. P2 Tulekustutussüsteem. Seadmed ja süsteemid tulekustutuseks. P3 Päästeteenistus.
Hooned ja rajatised on ehitised . 30. Mis on kõrghooned? Kõrghooned ( 10 ja enam korrust ) . 31. Mis on kandetarindid? Kandetarindid- Hooneosad, mis võtavad vastu koormusi ( omakaal, kasulik koormus, tuul, lumi ) ja kannavad need üle hoone teistele osadele . 32. Mis on piirdetarindid? Piirdetarandid- Hooneosad, mis moodustavad ruume . 33. Mis on karkasshoone? Karkasshoone on hoone kus kandvate seinte asemel on postide ja talade võrgustik . 34. Mis on pööning? Pööning on katuse alla jääv soojustamata ruumiosa . 35. Mis on katuslagi? Kui hoonel pole pööningut ja viimase korruse vahelagi on soojustatud ja isoleeritud, siis on tegemist katuselaega . 36. Mis on ärkel? Ärkel on hoone põhigabriidist väljaulatuv seintega ümbritsetud platvorm . 37. Mis on rõdu? Rõdu on hoone põhigabriidist välja ulatuv kaitsepiiridega ümbritsetud platvorm 38. Mis on MTR? Majandustegevuse register ( MTR ) 39. Millal registreeritakse ettevõtja MTRs
.........................................5 1.1.1 Välissein.............................................................................................................................. 5 Väliseina soojajuhtivuse arvutamine...........................................................................................6 1.1.2 Põrand..................................................................................................................................7 1.1.3 Pööning vahelagi................................................................................................................. 9 1.1.4 Aken.................................................................................................................................... 9 1.1.5 Välisuks ............................................................................................................................ 10 1
teisel pool suu nägema tahtma mets varsti kapuuts suvi juuni september jaanuar november kevad august märts onu või tädi laps üllatuspidu tädi enne laupäev uus aasta esmaspäev jõulupüha sõbrapäev neljapäev kõrvad mantel külastama äkki koos näitama veebruar sügis mai juuli oktoober detsember talv aprill noor onu turg reede jõulu laupäev teisipäev mai püha pühapäev kolmapäev vana-aasta õhtu pärast raske vaim luustik must kass haldjas Mina ei oska ujuda ämblik kirst vampiir võima, suutma oskama üks kolm kaks neljas kuues viis kaheksa seitsmes üheksas kümme kaheteistkümnes nelikümmend kahekümnes Millal on Sinu sünnipäev? Minu sünnipäev on märtsis. Minu sünnipäev on 15. märtsil. tume, pime kõrvits öökull nõid pööning kurat kaalikas nahkhiir kostüüm halloween esimene kolmas teine neli kuus viies kaheksas seitse üheksa kümnes kakste...
Kirjuta sõna 2 tähendust: 1. kurk- kehaosa ja köögivili 2. tamm- lehtpuu ja vesiehitis 3. jaht- loomade püüdmine/jahtimine ja veesõiduk 4. laager- lastelaager (üritus) ja auto osa 5. koor- puid kattev kiht (puuhkoor) ja laulurühm 6. laama- loom ja munk 7. pank- pankrannik (järsak) ja asutus kus tegeletakse finantsasjadega 8. pits- jooginõu ja kudum 9. puur- tööriist ja loomadele eluasemeks mõeldud ehitis (nt hamstripuur) 10. lakk- vahend puidu töötlemiseks ja katusepealne (pööning) Kirjuta homonüüm 1. Lind ja keere - vint 2. Lind ja saiake kakk 3. Lind ja laskerada - tiir 4. Kala ja tööriist ja ringreis tuur 5. Kala ja kehaosa - silm 6. Kala ja kehaosa lest (veeloomade jalg e. lest) 7. Kala ja kaljupragu - lõhe 8. Putukas ja magamisase laevas koi ...
Pärast eterniitkatuste kuulutamist 2 tervist kahjustavaks on tänapäeva maaehituses hakatud jälle kasutama laastukatust ja mereäärsetel aladel rookatust. Soomes on levinud haavapuu laudadest katusekate loomapidamishoonetel, haavalauad paigaldatakse poola tüüpi laelaudise sarnaselt, laudadesse on freesitud 2 soont vihmavee juhtimiseks. TERMINID kaldkatus katus, mille kalle rõhtpinna suhtes on suurem või võrdne kui 1:10; kasutatav pööning - pööning, milles inimene saab püsti asendis liikuda ja millel on lisaks keskkonnatehnika paigutusele ka mingi muu kasutusotstarve ( pesu kuivatus, kasutus elamispinnana, hoiuruum) kasutusjuhend - dokument, mis sätestab, kuidas omanik või tema poolt selleks volitatud isik peab ehitist kasutama, korras hoidma ja ennistama, et see säilitaks oma tarbeomadused kavandatud kasutusea vältel; katus - maapinnast kõrgemal asetsev, hoonet või muud mahulist ehitist või ka
Lisaks on veel kivikamin kuid seal tehakse tuld vaid suurte sündmuste puhul. Esimesel korrusel asuvad kaks kõige kallimat tuba. Nende tubade pansionimaks ulatub 1800 frangini kuus! Teisel korrusel asuvad kaks korterit, mis on odavamad kui esimese korruse omad umbes 72 franki kuus. Kolmandal korrusel asuvad neli korterit millest kaks on välja üüritud. Nende korterite maksumus on umbes 45 franki kuus. Neljandal korrusel asub pööning pesu kuivatamiseks ning 2 katusekambrit, mis on köögitüdruku ja jooksupoisi kasutuses. Iga korruse viit väikeseruudulist akent ehivad varbkardinad. Maja otsmises seinas on kaks akent, varustatud alumisel korrusel raudlattidest võrega. Hoone õuel on põrsad, kanad ja kodujänesed ning isegi puukuur. Pansioni fassaad on aiakese poole; maja moodustab täisnurga NeuveSainteGenevieve tänavaga, kust näete vaid tema otsmist seina.
Eestlastele suruti ristiusku peale, kuid see andis ka positiivset mõju. Näiteks hakkas arenema eestlaste haridus, keel jms. Arvan, et ristiusu Eestisse sissetoomine oli vajalik, muidu poleks eestlaste kultuur arenenud. Linnade ja kiriku, hiljem ka mõisate kaudu jõudis maale uusi kultuurimõjusid, millest annavad tunnistust rikkalikud keelelised laenud. Saksa keele abiga arenes ka eesti keel tänapäevasemaks, laenati selliseid sõnu nagu näiteks trepp, pööning, torn, müür, võlv, klaas, pood, lamp jpt. Arvan, et just keeleuuendus on üks suurim positiivne mõju Eesti kultuurile, sest algselt oli eesti keel vaene. Samuti on tõi kultuurimõju ka uusi nimesid eestlaste nimede hulka. Uued nimed tulenesid pühakute nimedest, näiteks Jüri (Gregorius), Peeter (Peetrus), Kadri (Katariina), Tõnn (Antonius). Koos ristiusuga jõudsid Eestisse kerjusmungaordud, kelle kloostrid paiknesid Tallinnas ja
Kena keik e saarlaste sönastik Kena keik – mitmes mõttes Saaremaal kasutatav Rihalne – rehealune väljend, kena võib tähendada nii head kui Piha – pähe (ei halvustavat suhtumist hakka piha, sidus Paargu – suveköök rätiku piha) Elupealne – pööning, katusealune, ülemine korrus Kahjatsema – Tuhlis – kartul kahetsust tundma Kupat tuhlid – koorega keedetud kartulid Mütu – mitu Nott – paks soust Soo oma- sinu oma Tuhlimoos – kartulisalat Moo oma- minu oma Leiges – kaalikas Kessiku- kolmapäev Nasv(a) – meremadalik, leetseljak (siit ka laupa- laupäev
1. energia allikas- energy source 2. liik - species 3. ohustatud endangered 4. soojustama issulate 5. jalakäija pedestrian 6. ümber töötlema prügi recycle 7. tuumaelektrijaam nuclear power station 8. tootma generate 9. puudus lack 10. välja laskma emit 11. linnade vohumine urban sprawl 12. jalgrattatee cyclepath 13. prügimägi dump 14. säästmine pollution 15. veepuudus water shortage 16. ülerahvastus crowded 17. lage raie clear cutting 18. kaldalähedane inshore 19. vee energia hydropower 20. päikseenergia solarpower 21. mandri euroopa continental Europe 22. vahepeatus call at 23. mäenõlvad mountain slopes 24. tõkestuma hamper 25. sissetung invasion 26. loodus keskkond natural habitat 27. eraldatud separated 28. munakivisillutisega cobblet 29. föön hair- dryer 30. putukatõrje insect repellent 31. esmaabi first- aid 32. tulikuum boiling hot 33. jäiselt külm freezing 34. nõmm ...
apologise vabandama, vabandust paluma hay fever heinapalavik appeal to meeldima humidifier õhuniisuti, niisuti appliance seade, tööriist hut hütt, osmik apply to poole pöörduma impractical ebapraktiline approve of heaks kiitma, nõustuma in authority võimuesindaja attic pööning, ärklikorrus indigestion seedehäire badly fitting halvasti istuv/sobiv intact puutumatu, vigastamata, terviklik barrack barakk, kasarmu isolated isoleeritud, teistest eraldatud basement kelder keep lossitorn battlements parapett (sakiline landmark kaldaoorientiir, tähis
toolid ning erakordselt raske vahariidega kaetud laud. Korruse teine pool koosnes kahest korteris, mis olid selles pansionis kõige luksuslikumad. Neist kahest vähem luksuslikumas elas pansioni omanik ise. Teisel korrusel oli samuti kaks korterit, mis olid vähem luksuslikumad, kui esimese korruse omad. Kolmas korrus koosnes neljast toast ning seal elasid kõige vaesemad pansionärid. Neljandal korrusel olid pööning pesu kuivatamiseks ja kaks katusekambrit, kus elasid maja teenijad. Proua Vaquer’ oli keskealine naisterahvas. Tihti oli tal peas tülltanu, mille alt rippus salk halvasti kinnitatud võltsjuukseid. Kõndides vedas ta oma lohverdavaid tuhvleid järel. Ta nägu oli vanaldane ning rasvane, selle keskelt kerkis välja papagoi noka taoline nina. Ta käed olid väiksed ning lihavad ning tekitasid teda ümbritsevates inimestes hirmutunde
ja täidetakse kaks korda Boracoliga 24 tunnise intervalliga. Kandekonstruktsioonid tuleb vajadusel toestada Eestis kõige targem tegelan kes teab majavammist kõige on Urmas Kõljalg Arvutus kelder Keldri pindala on 100m2 seinad on yle krohfitud ja põrand on betoonist.Aine maxab 1545kr 10liitrit ja on vaja teha hävitav töötlus. Arvutan palju l2heb liitreid 100:2=50 kokku l2heb 50 liitrit Arvutan vedeliku maksumuse kokku 1545*5=7725kr Arvutus pööning Pööning on 120m2 ja seinad on puidust. Aine maxab 1545kr 10liitrit ja on vaja teha hävitav töötlus. Arvatan välja palju l2heb liitreid 120:4=30liitrit Arvutan palju läheb aine maxma 1545*3=4635kr
vahelist vahelage aga keldrivahelaeks. Vahelae alumist pinda nimetatakse antud korruse laeks, pealmist pinda aga järgmise korruse põrandaks. Katus kaitseb hoonet sademete eest. Sademete ärajuhtimiseks moodustatakse katused kas ühest, kahest või enamast kaldpinnast. Kasutatakse ka täiesti rõhtsaid katuseid. Pööning kujutab endast kütmata ruumi sooja pööningulae ja katuse (sarikad, roov ja kate) vahel. Katuslagede korral pööning puudub katus on ühendatud soojapidava laega. Välisseintesse ehitatakse akna- ja ukseavad. Need täidetakse akna- ja ukseplokkidega, mis koosnevad piidast koos aknaraamide või uksetiibadega. Hoone sisemus jaotatakse üksikuteks ruumideks vaheseintega. Korruselt korrusele liikumiseks ehitatakse hoonetesse trepid ja liftid. Ärkel on hoone väljaulatuv osa seda võib kujutleda kui rõdu, mis on kolmest küljest piiratud akendega seinaga. Lodza on rõdu, mis paikneb hoone gabariidi sees
Telefonid: 44 11 287, 52 72 584 E-mail: [email protected] Avatud: 1.juunist 31. augustini EL 1118, P 1117. 1.31.septembrini L 1118, P 1117. Mai, oktoober etteteatamisel . Muuseumi tegevuse eesmärk on 18961975 tegutsenud kitsarööpmelise juurdeveoraudtee ning sõjaväe- ja tööstusraudteede ajaloo jäädvustamine ja tutvustamine. Igal laupäeval demonstreeritakse spetsiaalsel raudteelõigul töötavaid eksponaate. Tõhela Koduloo Pööning Tõhela küla Silvi Rand tel: 449 6523 Tõhela Rahvamaja pööningule on kokku kogutud erinevaid pilte, tööriistu, esemeid Tõhela piirkonnast. Külastada saab seda raamatukogu lahtiolekuaegadel, suurematel gruppidel palume külastus eelnevalt kokku leppida. Tõstamaa Muuseum Tõstamaa Liina Käär tel: 508 3834 e-post: [email protected] Asub Tõstamaa mõisahoones. Muuseumiruumid asuvad nii keldrikorrusel, kus
päästekomando ning häirekeskuse telefoninumbrid, juhend «Tegutsemine tulekahju korral» ning hoonetes ja territooriumil peavad olema üles pandud inimeste ja vara evakueerimisplaanid ja määratud tuleohutuse eest vastutavad isikud. 2) Evakuatsiooniteed peavad olema tähistatud tuleohutusmärkidega. 3) Põrandale ja/või tarindile sattunud põlevaine (-materjal) tuleb viivitamatult koristada. 4) Kelder, pööning ja tehniline korrus tuleb hoida puhas ja korras, nende uksed peavad olema lukustatud ning aknad klaasitud ja suletud. 5) Laohoones peavad läbikäikude piirid ja materjalide ladustamise kohad olema põrandale märgitud hästinähtavate piirjoontega. Läbikäigu laius peab olema vähemalt 0,9 m, väljapääsuni viiva läbikäigu laius vähemalt ukse laiune. 6) Ventilatsioonikambreid, -filtreid ja õhujuhtmeid tuleb perioodiliselt puhastada
(1) Hoonetes peavad nähtavale kohale olema üles pandud lähima tuletõrje- ja päästekomando ning häirekeskuse telefoninumbrid, juhend «Tegutsemine tulekahju korral» ning hoonetes ja territooriumil peavad olema üles pandud inimeste ja vara evakueerimisplaanid ja määratud tuleohutuse eest vastutavad isikud. (2) Evakuatsiooniteed peavad olema tähistatud tuleohutusmärkidega. (3) Põrandale ja/või tarindile sattunud põlevaine (-materjal) tuleb viivitamatult koristada. (4) Kelder, pööning ja tehniline korrus tuleb hoida puhas ja korras, nende uksed peavad olema lukustatud ning aknad klaasitud ja suletud. (5) Laohoones peavad läbikäikude piirid ja materjalide ladustamise kohad olema põrandale märgitud hästinähtavate piirjoontega. Läbikäigu laius peab olema vähemalt 0,9 m, väljapääsuni viiva läbikäigu laius vähemalt ukse laiune. (6) Ventilatsioonikambreid, -filtreid ja õhujuhtmeid tuleb perioodiliselt puhastada tolmust ja neisse ladestunud jääkidest.
Planseadus 08.05.2005 viimane seadus. Planeering: 1) üleriigiline; 2) maakonna; 3) üldplan.; 4) detailplan. Plan. on avalik. Avalikustamine on kohustuslik, et tagada huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Veed: pinnavesi; pinnasevesi kaevuvesi. Rajatakse drenaaz, et hoida ära pinnasevee sattumist keldrisse. Reljeefi analüüs: i = HmaxHmin/B*100%. Hmax1,5m; Hmin0,5m. Maja on horisontaalselt või risti horisondiga kui i < 2%. Kui on i = 10, siis st et H=10m tõusu L=100m kohta pikkusel. 1) võimalus kalde vähendamiseks; 2) hoone jaotatud osadeks; 3) astmeline vundament. Elamurajooni plan. üldised eesmärgid: Head om: haljastus; veekogud; reljeef; vaated; tervislikkus; turvalisus; tulekaitse nõuded; vanuseline struktuur; ilu. Plan. elemendid: krunt; hoone otstarve; hoone kõrguspiirangud; liiklus; suletud bruto pindala sb-m² (hoone kõigi korruste pindala + kelder ja...
Baustoff der -e ehitusmaterjal Bauwerk das -e ehitis Betonbau der -ten beoonehitis Blechofen der -'' plekkahi Block der -''e plokk Bohrer der - puur Brennstoff der -e põlevkütus Brücke die -n sild Dach der -''er katus Dachboden der -'' pööning Dachziegel der - katusetellis Decke die -n lagi Dämmstoff der -e isoleerimsmaterjal Elektrizität die x elekter Elektrotechnik die x elektrotehnika Entwurf der -''e projekt Entwässerung die -en kuivendamine Fachingenieur der -e erialainsener/spetsiaalala insener Fassade die -n fassaad
1. It´s about time you took a holiday 2. It´s time you to gave up smoking 3. It´s about time you saw a dentist 4. It´s about time you bought a new suit 5. It´s about time you to went to the laundrette 6. It´s about time you went to bed Sõnad 1. Telepathic - telepaatiline 2. Plainness- lihtsus 3. Prevent sb. From doing smth eemale hoidma 4. Attic pööning 5. Reverend kõrgeauline 6. Be blind - pime 7. Moors nõmmed 8. Governess koduõpetaja 9. Tray - kandik 10. Gloomy sünge 11. Neglected hooletusse jäetud 12. In the great võrel 13. Occupant asukas 14. Yelp klähvima 15. Trodden peale astuma 16. Tread, trod, trodden peale astuma 17. Whine kiunuma 18. Curl up kerra tõmbuma 19. Forgotten about neglected 20. Resting one´s body against leaning 21. Stepped on tread on 22
ta vaadata laual asetsevaid kohturaamatuid, kuid seda ei lubata tal teha. Selle sümboli idee võtab kokku K. lause kohtus viibivale naisterahvale: ,,... need on vist seaduseraamatud, ja selle kohtu menetluses on ette nähtud, et sind mitte ainult süüd teadmata, vaid ka seadust tundmata hukka mõistetakse. (tlk August Sang ja Mati Sirkel)" Pärast ebaõnnestunud kohtusse ilmumist tutvustatakse K-le kohtukantseleisid, mis asuvad selle sama agulihoone pööningul. See pööning on pime ning õhku seal praktiliselt ei olegi. Kantseleis töötab palju ametnikke, kuid klientidest ei tehta praktiliselt väljagi. K-l hakkab pööningul halb ning ta tahaks sealt võimalikult kiiresti pääseda. Pööning on teoses ,,Protsess" võimas sümbol. Pööningul asuvate kohtukantseleide kirjeldamisega näitab autor kohtu kui bürokraatliku süsteemi õõvastavat seisukorda. Ühel veelgi viletsamas seisus pööningul elas
Bachelard'i maja on vertikaalne. Keldri ja pööningu vahel on paar korrust. Esimene korrus on kõige asisem, sest ta on seotud tänavaga, sinna paneb ta elama filosoofid. Poeet elab katusekambris, et olla lähemal tähtedele. Kelder on täis hiiri, lapsepõlve hirmusid, tolmunud veinipudeleid. Ülikeldri moodustavad lossialused tunnelid, mis juhivad kaugetesse metsadesse. Armas kolleeg Andres Siim unistab ühekorruselisest eramust, kuid kallis sõber, kus siis on Sinu kelder ja pööning? Ees ja taga vist. Kahjuks olen ka mina keldreid ja pööninguid harva kasutanud ning rõõmuga meenub, et Rakvere eramus Õie tänaval on mõlemad olemas. See on üldse üks oneiriline maja, samuti maja Muhus ja Vintide maja Hiiul. REPRO VAIMUSUGULASED: Arhitekt Vilen Künnapu meelest annavad Bachelard'i meeleolu hästi edasi Giorgio de Chirico pildid. Giorgio de Chirico"Mööbel lagendikul", 1927. Mälestused, unistused, rõõmud ja kartused
Pealmaakorrus on korrus, mille põrand on maapinnast kõrgemal või on maap.st madalamal <1/2 ruumi kõrgust. Ehitise maapealsete korruste hulka kuulub ka soklikorrus, kui selle lagi on ümbritsevast keskmisest maapinnast vähemalt kahe meetri kõrgusel. 9 Korrused Keldrikorrus on korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust. Pööning on katuse ja ülemise korruse lae vaheline ruum. Pööninguks ei loeta katuslae õõnsusi, kus ruumi madaluse, kuju või mõnel muul põhjusel ei saa liikuda. Katusekorrus ja pööningukorrus on katuse alla või pööningule ehitatud kasutusotstarbeliste ruumidega . korrus 10 5 Ehitisealune pind
Luuletuse on vormilt mitmekesised, uuenduslikud. Sageli on ühes luuletuses põimunud abstraktne arutlus, konkreetne kirjeldus, jutustus ning fantaasiarikkad kujutluspildid ("Tolmust ja värvidest "). Jaan Kaplinski on öelnud: "Emalt olen saand filoloogilised ja kirjanduslikud huvid ja ema kaudu olen seotud ka eemaloleva, Stalini laagritesse kadund isa mälestusega." "Tammiku talu Pindis oli aga üpris eriline paik ja temal on mu elus suur tähendus.[...] Tammiku pööning, ait ja raamatukapp avasid minule päris ukse teistsugusesse, alernatiivsesse maailma, kuhu ma kadusin päevadeks ja nädalateks, terveks suveks. [...] Nii Eostes vanatädi juures, Räpinas kui Tammikul rääkisin peamiselt võru keelt, mille niimoodi päris korralikult selgeks sain." Luule Kaplinski esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965 noorte autorite kassetis. Selles raamatus võib juba ära tunda autori ainuomase hoiaku, kuigi vormiliselt sarnaneb ta tolleaegse luule peavoolule
oli vana Werle kunagine armuke. Gregers läheb isaga tülli ning kolib Ekdalite juurde. Ta ei salli mõtet, et tema sõber ei tea, miks vana Werle maksis kinni poisi fotograafiaõpingud ning soovitas tal naiseks võtta Gina. Ta räägib Ekdalile kõik ära, mees kaotab usalduse oma naise vastu ning hakkab põlgama oma tütart. Ta saab teada, et tema paljuarmastatud tüdrukutirts pole üldsegi mitte tema enda liha ja veri. Lapse isaks on hoopis vana Werle. Üks tähtis punkt näidendis on ka pööning Ekdalite juures, kus isa ja poeg käivad nii öelda jahil. Seal on kanad ja metspart. Vana Ekdal on vana Werle endine koostööpartner, kellega tehti illegaalseid tehinguid ning seetõttu sattus endine tasemel jahimees aastateks vangi. Teose haripunktiks on Hedvigi, Gina ja Hjalmari tütre surm. Tüdruk tahab isale näidata, kui väga ta teda armastab. Selle tõestuseks läheb ta pööningule metsparti tapma. Kas meelega või kogemata laseb ta aga hoopis maha iseenda
Pööning on aga tüdrukule täiesti omaette maailm. Seal on kapp, täis raamatuid. Enamus neist on küll inglise keeles, ent pilte on sellegi poolest tore vaadata. Kunagi olevat elanud siin üks laevakapten, keda kutsuti lendavaks hollandlaseks. Isale ei meeldi, et neiu graveerimisega tegeleb. Tahab, et neiu pigem korve punuma õpiks. Hedvig tunneb pardile kaasa, et tal peret ei ole, nagu teistel koduloomadel. Gregers läheb jälle kahtlaseks, kui tüdruk ütleb lihtsa lause, et see on ainult pööning ss mees hakkab teda küsitlema, et kas ta on selles ikka nii kindel, et see pööning on. Hedvig vaikib ja vaatab talle ammuli sui otsa. Gina tuleb köögist laudlinadega. Katavad laua. Gregers istub tugitooli ja hakkab albumit sirvima. Gregers saab teada, et Hjalmari naine Gina tunneb ka fotokunsti, oskab retuseerida jne. Pööningult kostab lask. Gregers kargab püsti, ent naine rahustab kohe maha, et mehed peavad ülal jahti. Hjalmar tuleb alla koos revolvriga
vedelgaas väljuks balloonist gaasilisena. Pikali paiknevast balloonist võib gaas väljuda vedelal kujul. See moodustab aurustudes mahult ligi 250 korda suurema gaasipilve, mistõttu on plahvatusoht eriti suur. Ballooni läheduses ei tohiks mingil juhul suitsetada. Vältida tuleks ka vedelgaasi kokkupuudet plastiku ja kummiga. Vedela propaani sattumine nahale võib tekitada külmakahjustusi. Balloonide hoiuruum peab olema hästi ventileeritud, selleks ei sobi näiteks kelder või pööning. Hoiuruumi projekteerimisel peab arvestama plahvatusohutsoonide ohutusnõuetega. Kuna propaan on õhust raskem, koguneb ta maapinna lähedusse. Ruumi temperatuur peab olema alla 50 oC. Kõrgemal temperatuuril, näiteks tulekahjus, võivad vedelgaasiballoonid lõhkeda. Vedelgaasiballoonid täidetakse 80% ballooni mahust: ballooni ülaossa jäetakse "gaasipadi", mis jätab gaasile paisumisruumi selle soojenedes. Traditsioonilised vedelgaasiballoonid on terasest, kuid aina populaarsemad on
nimetatakse pööninguvahelaeks; keldrikorruse ja esimese korruse vahel on keldrivahelagi. Vahelae alumist pinda nimetatakse antud korruse laeks, pealmist pinda aga järmise korruse põrandaks. Katus kaitseb hoonet sademete eest. Sademete ärajuhtimiseks moodustatakse katused kas ühest, kahest või enamast kaldpinnast. Kasutatakse ka täiesti rõhtsaid katuseid. Pööning kujutab endast kütmata ruumi sooja pööningulae ja katuse (sarikad, roov ja kate) vahel. Katuslae korral puudub pööning katus ühendatakse soojapidava laega. Seintesse ehitatakse akna- ja ukseavad. Nendesse paigaldatakse akna- ja ukseplokid, mis koosnevad koos aknaraamide või uksetiibadega. Hoone sisemus jaotatakse üksikuteks ruumideks vaheseintega. Korruselt korrusele liikumiseks ehitatakse hoonetesse trepid ja liftid. Koostas: Meeli Kams 4
pindalast. · (2) Tuletõkkekonstruktsioone läbivad tehnosüsteemid ei tohi suurendada suitsu ja tule levikut. · (3) Majutusettevõtte majutusruumi uks peab olema varustatud ettenähtud viisil toimivust tagava sulguriga. · (4) Ehitise õhuvahetuskanali sein peab vastama vähemalt sellele ehitise osale ettenähtud tuletundlikkusele, kusjuures selliseid kanaleid peab olema võimalik kergesti puhastada ja hooldada. · § 14. Pööning · Pööning, sealhulgas madal pööning, peab tule tõkestamiseks ning tule ja suitsu leviku piiramiseks olema jaotatud osadeks lisas 5 toodud tuletõkkesektsioonide moodustamise nõuete kohaselt, kasutades konstruktsioone või muid tuld tõkestavaid piirdeid, kusjuures selline konstruktsioon või piire peab ulatuma katusekatteni. · § 15. Katus · (1) Ehitise katusekonstruktsioonid, sealhulgas katuseräästas, peavad olema
märgumise eest, peab laudvoodri ja seinapalkide vahel olema langevad. välisõhuga tuulutatav õhkvahe. ● See tähendab omakorda, et fotodegradeerunud puidu värviga ● Välisvoodri lekete kaudu võib märguda ka pööning. katmine nõuab suures mahus eeltöid ning nii töökindluse tagamiseks kui ka majanduslikult tasuvamaks võib osutuda uue fassaadilaudise paigaldus. Välisvooder Välisvooder Joonis 2
hilisklassitsistlikke hooneid Eestis. Mälestise üldseisukord on rahuldav. Hoone pargiküljel asuvat rõdu restaureeriti 90-ndate lõpus. Kondensveest vabanemiseks soojustati puistevillaga maja pööning. Vähemal määral on tehtud fassaadi hooldamist. Osaliselt on tehtud vahelagede remonti. Räpina mõisa vesiveski Vesiveski üldseisund on rahuldav. Hoone on ehitatud 18. sajandi lõpul. Räpina mõisa vesiveski on kahekorruseline, massiivne krohvitud kivihoone. Kaetud on veski poolkelpkatusega, mille kelba ja räästa all on laiad krohvikarniisid. Aknad on erineva suuruse ja kujuga. Katusekorrusel
plahvatusoht VII kasutusviis, autoremondi seinad ja lagi Bs1,d0 Bs1,d0 Bs1,d0 hoolde ja töökojad põrandad A2FLs1 A2FLs1 A2FLs1 Pööningud ja keldrid kasutatav pööning põrand A2FLs1 DFLs1 DFLs1 mittekasutatav pööning ja madal pööning ja katusealune pööningu vahelae pealispind Bs1,d0 Bs1,d0 õõnsus keldrid üldiselt seinad ja lagi Cs2,d1 Bs1,d0 Ds2,d2
märkimisväärne või suur, või millega seoses võib põrandad A2FL-s1 A2FL-s1 A2FL-s1 eksisteerida plahvatusoht VII kasutusviis, autoremondi seinad ja lagi B-s1,d0 B-s1,d0 B-s1,d0 hoolde- ja töökojad põrandad A2FL-s1 A2FL-s1 A2FL-s1 Pööningud ja keldrid kasutatav pööning põrand A2FL-s1 DFL-s1 DFL-s1 mittekasutatav pööning ja madal pööning pööningu vahelae B-s1,d0 B-s1,d0 ja katusealune õõnsus pealispind keldrid üldiselt seinad ja lagi C-s2,d1 B-s1,d0 D-s2,d2
sisepind peab olema silutud pööningu osas asuva korstna välispind tuleb siluda, mitte krohvida ja valgeks värvida põlev katusekatte materjal peab olema korstnast eemal vähemalt 100 mm; kui seda nõuet ei saa täita pilliroo katuse korral, siis peab katusekatte ja korstna vahel olema plekk+mittepõlev isolatsiooniplaat (näiteks klaasvillast tuuletõkke plaat) Pööning kõik pööningu puidust kandekonstruktsioonid tuleb katta tulekaitsevõõbaga siseruumist peab olema pääs pööningule, mille kõrgus on üle 0,6 m, luugi kaudu mõõtmetega vähemalt 0,6x0,6 m, mis on varustatud kohtkindla redeliga kõik pööningu osad peavad olema siseruumist ligipääsetavad tulekustutusvoolikuga pööningul peab olema loomulik valgus ja võimalus suitsu eemaldada (näiteks
• Heli isoleerivad materjalid. • Seinakonstruktsioon teha kärgjas – tihedamad ja hõredamad materjalid mitmete kihtidena, et raskendada heli läbitungimisteekonda. • Kasutada poorseid ehitusplokke (Fibo, Aeroc), kuna õhk on samuti hea heliisolaator. 38. Millisel juhul vahelagesid soojustatakse? Vahelae soojustamine on vajalik kui korruste vahel on suured temperatuurierinevused N: üleval on külm pööning või all on jahe kelder. 39. Mis on kiudbetoon? Kiudbetoon on lisatud armeerivate kiududega (valdavalt tükeldatud teras, plast, polüpropüleen ja süsinik) betoon. Eriti sobilik kasutamiseks kohtades, kuhu pole muul moel võimalik ligi pääseda, et paigaldada armeerimisraudu. 40. Puitkonstruktsiooni ja kivikonstruktsiooni vahel peab alati olema mis? Hüdroisolatsioon – vundamendilint 41. Milline on lubatud minimaalne lamekatuse kalle 1:100 42
tegur hoone nägususe kujundamise) Hüdroisolatsioon kaitseb hoonet pinnaniiskuse, sademevee ja survevee monteerimist kas värvida tulekaitsevärviga/isoleerida Hoonetele esitatavad põhinõuded. Katuselae(olemasolu korral pööning puudub ja viimase korruse eest. Peab olema pidev ja tihe ning selle tööiga ei tohi olla lühem ehitise tuldtõkestava kaitsekihiga. 1-otstarbekus ehk funktsionaalsus 2-tugevus ja püsivus 3-kestvus, soojustatud(!) lagi on ühtlasi ka hoone katuseks) tööeast. tööiga 4-tulekindlus
· pööningu osas asuva korstna välispind tuleb siluda, mitte krohvida ja valgeks värvida · põlev katusekatte materjal peab olema korstnast eemal vähemalt 100 mm; kui seda nõuet ei saa täita pilliroo katuse korral, siis peab katusekatte ja korstna vahel olema plekk+mittepõlev isolatsiooniplaat (näiteks klaasvillast tuuletõkke plaat) Pööning · kõik pööningu puidust kandekonstruktsioonid tuleb katta tulekaitsevõõbaga · siseruumist peab olema pääs pööningule, mille kõrgus on üle 0,6 m, luugi kaudu mõõtmetega vähemalt 0,6x0,6 m, mis on varustatud kohtkindla redeliga · kõik pööningu osad peavad olema siseruumist ligipääsetavad tulekustutusvoolikuga
Las kantseldab seal ahve ja liidab nende sabasid, pärdikutele ei tee see midagi, nad saavad puu otsa põgeneda, kui rehkendamine juba liiale läheb." Ning hobune ütles ,,Vaata, missugune ma olen! Suur ja nelja jalaga! Ei minul sobi taevasse tõusta! Pai võlur, võlu mulle parem martsipani!" Näidendis Hiires pööningul oli luuletustega tore nali. Näiteks, I am burning, I am burning, kohe algab lööming, algab lööming. I am learning, I am learnign, see on pööning, see on pööning. Tunnustused: · 1993: Lutsu huumoripreemia · 1995, 2000: Eesti kirjanduse aastapreemia · 1998: Friedebert Tuglase novelliauhind · 2001: Virumaa kirjandusauhind · 2006: Nukits parim lastekirjanik (teos "Limpa ja mereröövlid") · 2008: Nukits parim lastekirjanik (teos "Leiutajateküla Lotte") · 2010: Nukits parim lastekirjanik (teos "Kaka ja kevad") Ülevaade teosest · Rehepapp: "Rehepapp ehk November" on Andrus Kiviräha romaan, mis ilmus 2000. aastal
See hoone on Adam Moreli juugendlikus stiilis klassitsistlike sugemetega villa, mis pärineb 1903. Aastast. Villa projekteerijaks oli kohalik ehitusmeister Märt Gross. Peale riigistamist asusid hoones kontoriruumid. Aastatel 1944-1956 oli majas sõjakomissariaat ja alates 26.dets. 1959.aastast väikelastekodu. Alates aastast 2002 asub hoones Valga Avatud Noortekeskus.Hoone ise on suhteliselt suur, kaks korrust ja pööning. 2) Milline on asutuse eripära? Selle maja eripäraks on selle huvitav ajalugu, mida olin natukene eelmises punktis ette toonud. Seega hoone on muinsuskaitse all. Selles majas on palju ruume ja salatrepp. Veel tõid noorsootöötajad esile selle maja eripäraks, see maja kummitab. 3) Milliseid tegevuskeskusi/mängukohti on noortele sisse seatud? Valga noortekeskuses on noortele loodud palju erinevaid tegevskeskusi ning mängukohti. 1
Häälikuline külg on kooskõlas sisuga. Häälikud iseenesest ei ole ilusad ega inetud. Häälikutel puudub iseseisev tähendus. NB! Tüüpilisi soovimatuid kokkukõlasid 1) käändelõppude kuhjumine: tollel masinal kirjutamisel peab veel tähele panema ... 2) mitmuse 1. ja 2. pöörde lõpp ja isikuline asesõna koos: tulete te tegelikult ... 3) morfoloogiliste tunnuste, sidesõnade jm kombinatsioonid: lindude esimene kevadine kuulmine, pööning ja pingid, Aga mida sa sõbraga ka räägid?, õpetaja ja jaamaülem, õpetati ja näitlikustati vääriti, Oli tulekuid ja minekuid, kuid kuidas kõik ikkagi oli? Valged võidavad! Nt 18. sept. 2001 Eesti Päevalehe pealkiri ,,Rüütel rühkis esimeseks" Riim on sõna või sõnaosade reeglipärane kordamine, kahe või mitme värsirea kokkukõla, ühtesattuvus. Nt ,,SAPARD saabub, mure laabub," kõlab põllumajandusministri loo pealkiri 10.06.01 Postimehes.
koormust sisemine karkass või põikiseinad. Seinte ehitamiseks kasut materjalide järgi liigitatakse hooned: puit, kivi, plokk, paneel hooneteks. Vundament on hoone maaalune konstruks, millele toetuvad seinad või postid ja mis annab koormused edasi ehitise alusele. Vahelagi -horisontaalne konstruks, mis jaotavab hoone korrusteks, võtab vastu koormusi inimestelt, mööblist, seadmetest jne ning annab need üle seintele ja postidele. Pööning - kütmata ruum sooja pööningulae ja katuse (sarikad, roov, kate) vahel. Trepp, lift , eskalaator- on hoone osad, mis ehitatakse liikumiseks korruselt korrusele. Rõdu- on hoone gabariidist väljaulatuv ja kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm. Lodza on hoone gabariidi sisse jääv kuid väljaspool asuv kaitsepiirdega ümbritsetud platvorm. Hoonete konstruks skeemid- Hoonete kandekonstruktspeavad andma hoolene ugevuse ja püsivuse kogu ettenähtud ekspluatatsiooniaja vltel
-hüdrandile, või muul viisil takistada nende kasutamist tulekahju või õnnetuse korral. 44. Tegutsemine tulekahju ja pommiähvarduse korral Tulekahju tekkimisel või selle tunnuste avastamisel on töötaja kohustatud: l) teatama viivitamatult päästeteenistusele: a) tulekahju täpne aadress (asula, tänav, maja nr, hoone korrus); b) mis põleb (elektriseadmed, kergestisüttivad vedelikud, hoone sein, lagi, pööning jne); c) kes tulekahjust teatab (perekonnanimi, ametikoht) ja öelda telefoninumber, mille kaudu kutsuti välja tulekustutus- ja päästemeeskond; 2) lülitama välja töötav ventilatsioon ja elektrivool tulekahjukohas, v.a vajalike seadmete osas; 3) evakueerima ohtu sattunud inimesed ja vara; 4) asuma viivitamatult esmaste tulekustutusvahenditega tuld kustutama; 5) teatama juhtkonnale tulekahju tekkimisest ning tarvitusele võetud abinõudest;
Nende kuu üür oli valinud just 72 franki. proua Kolmmas korrus- Kolmandal korrusel oli 4 korterit, millest 2 oli välja üüritud. Üks Vauqueri preili Michonneau’le, teine isa Goirot’le. Nende korterite maksumus on umbes 45 pansioni? franki kuus. Proua Vauqueri pansionis elavad väga Neljas korrus-Seal asus pööning pesu erinevad ja huvitavad inimesed. Teiste kuivatamiseks ja kakskatuse kambrit. Neis hulgas on seal Poiret, preili Michonneau, preili Victorine Taillefer ja üliõpilane Bianchon. Journal de Paris toimetaja käis ja küsitles kõiki elanike, miks on nad just selle pansioni valinud. Preili Taillefer vastas:„ Mu isa viskas mind kodust välja ega pidanud mind oma tütreks, Vauquer ja Couture hakkasid
Tartu Kutsehariduskeskus Ärinduse ja kaubanduse osakond MYEo17 Marily Kaas AKNAMATERJALID Referaat Juhendaja Maire Kask Tartu 2017 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................3 1 LIIGITUS.....................................................................................................4 1.1 Raami materjal....................................................................................4 1.1.1 PVC aknad.....................................................................................4 1.1.2 Puitakanad.....................................................................................5 1.1.3 Puit-alumiiniumaknad....................................................................7 1.1.4 Profiilisüsteemid...............................
- Tulekahju tekkimisel suunatakse lift viivitamatult alumisele korrusele ja lülitatakse välja. - Tulemüürist või muust tuletõkketarindist mis tahes kommunikatsiooni läbiviigukoht täidetakse kogu tarindi paksuses mittepõleva materjaliga, mis ei vähenda tarindi tulepüsivusaega. - Põrandale või muule tarindile sattunud põlevvedelik või muu kergestisüttiv aine koristatakse viivitamatult. - Kelder ja pööning hoitakse korras ja puhas põlevmaterjali jäätmetest. Elektriohutuse nõuded 8 (20) Elekter on eriti ohtlik seetõttu, et inimene ei taju enne füüsilist kontakti ühegi organiga elektripinge olemasolu. Elektriseadmestik peab olema projekteeritud, ehitatud, paigaldatud ja kasutatav nii, et ei tekiks tule-, plahvatus- või elektrikahjustuse ohtu ning vastama kehtivatele nõuetele.
1. peatükk Renessanssi arhitektuur ja skulptuur 13. saj. viimane veerand ja 14. saj. algus trecento eelrenessanss 15. sajand quattrocento - vararenessanss 16. sajand cinquecento - kõrgrenessanss 16. sajand (alates u. 1530.) hilisrenessanss ja manerism · Uued jooned Euroopa arenenumates maades (eelkõige Itaalia ja Madalmaad) hakkasid ilmnema juba 13-14 sajandil. · Naturaalmajandus hakkas lagunema, laienes tööjaotus ning tootmine müügiks. · Arenes kaubandus ja tekkis meie mõistes pangandus. Itaalias puhkesid õitsele mitmed suured linnad Veneetsia ja Genova (kaubandus Idamaadega), Firenze (pangandus ja tööstus), Roomas andis tooni paavst. Itaalia linnakodanikele kuulus nii majanduslik kui ka poliitiline võim. Kujunevad nn. linnriigid. · Gootika ja renessansi vaheline piir on hägune, paljud renessanslikud nähtused said tegelikult alguse juba keskajal (looduse teaduslik ...
From http://www.eaei-ttu.extra.hu/ 1.Kuidas seondub ehitustegevus mõistega "säästlik areng"? Säästev areng on jätkuvalt maailma, Euroopa Liidu, Läänemere piirkonna ning Eesti poliitikate üks prioriteete. Säästev areng (kasutatakse ka mõistet jätkusuutlik areng) on sotsiaal-, majandus- ja keskkonnavaldkonna pikaajaline sidus ja kooskõlaline arendamine, mille eesmärgiks on inimestele kõrge elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna tagamine täna ja tulevikus. Keskkonna kaitsmine peab kajastuma meie inseneritöös, sotsiaalsetes ja majanduslikes eesmärkides, tasakaalustatult looduslike protsessidega. Praegune areng peaks olema suunatud jätkusuutliku arengu poole.Me peame arvestama, et mida me täna ehitame jääb homme meie lapsi ümbritsevaks keskkonnaks. 2. Kuidas seonduvad ehitustegevusega teadmised maakera arengust? Maakera tekkis umbes 4500 miljonit aastat tagasi. Erinevatele ajastutele on iseloomulikud erinevad kivimikihid (ordo...
mänguväjlak ja abihoone. Kooli vahetusläheduses asub ka kõrgetasemeline staadion. Peauksi on kolm rivi, tekitades nii kaks eeskoda jalgade puhtaks tegemiseks. Läbides alumiiniumraamiga uksed sisenetakse suurde ristuvate treppidega fuajeesse, kus on võimalik edasi siirduda erinevatesse tiibadesse. Mosaiikterratost põrandapaneelide paisuvuuke täidavad efektsed vaskliistud. Garderoobid jäävad peaustest kahele poole küljele ümber nurga. Koolil on 1-3 korrust, lisaks veel pööning ja sammastel tehnilinekeldrikorrus. Kasutatud on monteeritavaid raudbetoonelemente paksusega 300mm. Karkasshoone puhul on kasutatud ka silikaattellist ja väikeplokke. Kahe ning kolmekorruselit õppekorpust katab roheline eterniitkattega viilkatus. Ülejäänud hoonel on lamekatus. Eksterjöör on kaetud valge värviga sileda krohvitud seinapinna peal. Klassiruumide suured ja tihedalt paigutatud aknad loovad korrustele visuaalselt suure valgmikuga seinapinnad.
- Varikatus katus ala kohal, mis ei ole väliskeskkonnast eraldatud Korrused - Korruste arv ehitise kõikide korruste arv - Hoone korruselisus - kõigi maapealsete korruste arv - Maapealkorrus korrus, mille põrand on maapinnast kõrgemal või on maapinnast madalamal <1/2 ruumi kõrgust - Keldrikorrus korrus, mille põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgust - Pööning - katuse ja ülemise korruse lae vaheline ruum. Pööninguks ei loeta katuslae õõnsusi, kus ruumi madaluse, kuju või mõnel muul põhjusel ei saa liikuda - Katusekorrus ja pööningukorrus katuse alla või pööningule ehitatud kasutusotstarbelised ruumid Ehitusalune pind - Ehitusaluse horisontaalprojektsiooni pind - Ehitise alune pind määratakse 1 m2 täpsusega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
