Vee puhastamise võimalused (2)

Referaat

9.klass
13.05.2006

Sissejuhatus

Elu eksisteerimise üheks olulisemaks komponendiks on vesi. Vett leidub loomades, taimedes jne. Tohutul hulgal vett kasutatakse iga päev kodudes ning töösuses, näiteks tootmisprotsessides ja keemiatehastes jahutusveena. Et veest saaks joogivesi on meil seda vaja puhastada. Selleks on palju erinevaid võimalusi. Näiteks vee keetmine , destilleerimine , filtreerimine jne.
Veekogude saasteallikateks on tööstuslikud heitveed, kommunaalheitveed, põllumajanduslikud heitveed, atmosfäärne heitvesi .
Filtreerimine
Vee puhastamise üheks võimaluseks on filtreerimine. Vee filtreerimine on nii füüsikaline kui ka füüsikalis-keemiline protsess.
Filtrimine-vedelikust tahke mittelahustuva aine eraldamine poorse materjali (näiteks filterpaberi )abil.
On teada, et veel on võime taastada oma koostis. Seoses sellega tuleb ettevaatlikult suhtuda käesoleval ajal populaarsetesse kodustesse veefiltritesse. Tänu ebakvaliteetsele puhastamisele , võib vesi koos saasteainetega jätta filtritesse kasulikke koostisaineid, mis hiljem üritatakse liita ümbritsevast keskkonnast või Teie organismist.
Joogivee töötluses kasutatavate filtrite sortiment on arvukas. Eelistatakse siiski looduslikke materjale, mis paljudel juhtudel on odavam ja kokkuvõttes ka kesk-konda säästvam.
Basseinivette kogunev mustus , mis põhjustab vee hägusust, bakterite ja vetikate kasvu, kõrvaldatakse basseinivee filtreerimisega. Hooldaja peab tagama, et filter oleks korras ning filtreerimine kindlustaks vee läbipaistvuse ja selguse.
NÄIDE: Tõime kausiga tänavalt lund. Toas sulas lumi veeks . Valasime sulanud vee läbi paberfiltri klaaspurki, osa vett jäi kaussi. Vaatlesime filtrit pärast kurnamist. Võrdlesime filtreeritud ja lihtsalt sulanud vett.
Järeldused: paberfiltril ja otse lumest sulanud vees olid prahiosakesed. Lumest sulanud vesi on saastunud. Sellist vett ei tohi juua. Filtreerimisest üksi vee puhastamiseks ei piisa. Joogivett puhastatakse erilistes puhastusseadmetes ( vee destilleerimine jms.).
Destilleerimine-vedeliku eraldamine kahusest aurustamisel ja sellele järgneval aurude veeldamisel(kondenseerumisel)
Desinfitseerimine
See, et paljud haigused võivad levida veega, see tähendab ka joogiveega, pole tänapäeval enam mingi uudis ega saladus . Korduvad epideemiad maailma ühes kui teises nurgas on ilmekaks näiteks reostunud joogivee tarvitamise koletuslikest tagajärgedest.
Basseinipurskkaevude vee desinfitseerimine
Desinfitseerimise eesmärk on veest mikroorganismide kõrvaldamine. Basseinivee desinfitseerimiseks kasutatavad desinfitseerimisvahendid peavad vastama keskkonna- ja tervisekaitsealaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele.
Vetikate leviku piiramiseks basseinides veetemperatuuride tõustes tuleb kasutada desinfitseerivaid aineid, vastavaid  vetikatevastaseid kemikaale, tagamaks basseini normaalse puhtuse.
Mitmel pool tarvitatavate desinfitseerivate vahendite hulk ei olegi teab mis väike, küll aga mõjutab suurem osa neist vähemal või enamal määral ka inimese füsioloogilisi protsesse. Joogivee desinfitseerimiseks tarvitatavate vahendite ja meetodite valik hetkel ei ole just eriti lai, küll aga püütakse pidevalt leida uusi ja paremaid. Kraanivee desinfitseerimiseks kasutatakse peamiselt inimese tervisele ohtlikku kloori.
KLOREERIMINE
Kloor on tuntud oma keemilise aktiivsuse poolest. Kloor on enamlevinum hapendaja. Kloori laialdase kasutamise põhjuseks on: desinfitseerimise stabiilselt kõrge toimivus, võimalus jääkkloori määramisega operatiivselt kontrollida desinfektsiooni  protsessi kulgu ja aparatuuri suhteline lihtsus.
Kloreerimise ebasoovitavad kõrvalefektid seonduvadki kloori keemilise aktiivsusega, mille tulemusena võivad tekkida:
a) ammooniumiooni esinemisel vees - kloramiin, mida peetakse kloreeritud vee ebameeldiva lõhna ning bassei-nioludes limaskestade ärrituse peamiseks põhjuseks.
b) mitmesuguste orgaaniliste ühenditega nii kloori kui ka teiste halogeenidega - haloformid, millistele omistatakse kantserogeenset toimet (iseäranis kusepõie ja jämesoole vähkkasvaja!) ning milliste tuntuim esindaja on kloro-form (HCCl3). Siiski on haloformide tekke negatiivsete tagajärjede roll kloreerimise positiivsete joontega võrrel-des üsna tühine.
Kloori keemilisest aktiivsusest tuleneb ka võimalik positiivne kõrvalefekt. Nimelt põhjustab kloor tarvitatava vee mitmete füsiko-keemiliste parameetrite muutumise sood-sas suunas, sealhulgas ka mõnede looduslike lõhnade ja maitse ärastamise.
Isepuhastumine reservuaarides
Üks odavamaid viise hõljuvainest vabanemiseks on selle settimine vee seismisel ehk siis isepuhastumine. See loo-mulik ja iseeneslik protsess eeldab aga suurte välissaaste eest kaitstud reservuaaride rajamist, samuti on see väga aeganõudev. Siiski on tegemist ühe odavaima ja naturaalse (ei mõjuta muid vee füüsikalis-keemilisi omadusi) võimalusega vabaneda suurest osast vee hägusust põhjustavast materjalist, mis teataval määral hõlmab ka vees leiduvate osakestega seotud mikroobe.
Joogivee koaguleerimine tähendab vees lahustumatute osakeste setitamise kiirendamist keemiliste meetoditega. Vette lisatakse teatud reagente, mis moodustavad vees pinnalaenguga osakesed; need seonduvad vees mitme-suguste ainetega, sealhulgas ka lahustumatud osakesed (ka mikroorganismid). Tulemuseks on küllalt suured osakesed, mis settivad kiiremini ning on ka hõlpsmaini filtreeritavad.
Traditsioonilisteks koagulantideks on Al2(SO4)3, Fe(Cl)3, tänapäeval kasutatakse aga mitmeid sünteetilisi ained.

Vee keetmine

Kõige lihtsamaks vee puhastamise meetodiks on loomulikult vee keetmine. See iidne meetod tapab küll bakterid , kuid vee keemisprotsessi tulemusena toimub nitraatide, soolade ja raskemetallide konsentreerumine. Kraanivesi sisaldab teatud anorgaanilisi saasteained, mis keetmisel ei lahustu.
Mõrra veepuhastusjaam
Kokkuvõtte
Vee puhastamiseks on väga palju erinevaid vahendeid. Inimesed on leiutanud masinaid, leidnud uus kemikaale mille lisades vesi muutub puhtamaks. Vee puhastamine on meile väga vajalik, sest siis on väikse võimalus, et me võime haigestuda ja nii on vesi parema maitsega ka. Kõik erinevad meetodid ei ole nii efektiivsed kui võiksid olla. Osad puhastavad paremini teised, aga halvemini.
Kõige lihtsam on vee keetmine, mida ma ise olen ka kasutanud. Tihti kuulen ka, et ujulates kasutatakse kloori. See on ka üks tihedasti kasutatud vee puhastamis võimalus.
Kasutatud kirjandus
http://kuninga.parnu.ee/materjalid/teadustoo1.doc
http://www.matti.ee/~jaaku/vesi3.html#2.Vee%20filtreerimine
http://tallinn.andmevara.ee/oa/page.Tavakasutaja?c=1.1.1.1&id=103630
http://www.sakulate.ee/91est.html
http://biomedicum.ut.ee/arth/oppetoo/pohiope_arstiteadusk/kohustuslikud_ained/arth.01.044/Veetootlus05.pdf
http://www.tervisekaitse.ee/jutud/ujula.htm#_Toc34638805
http://www.pvesi.ee/gal.ht m
Keemia õppik 9. klassile
“Keemialeksikon -Faktid ainsa pilguga” – Jane Wertheim, Chris Oxlande ja dr. John Waterhouse
“Sissejuhatus keskkonnakeemiasse” – Aksel Koorits ja Lembit Nei