Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

KANAKULL (0)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist


KANAKULL  
Kanakul  on haukaliste seltsi, haugaslaste sugukonda ja haugaste perekonda kuuluv kul iline. 
Sel el keskmise suurusega röövlinnul on märkimisväärne suguline dimorfism:  emaslind  on 
märksa suurem (kaal 820–2054 g) kui  isaslind  (517–1170g), ka sulestiku erinevused on sugude 
vahel olemas, kuid mitte väga silmatorkavad. Kanakul  pesitseb hajusalt üksikpaaridena, 
hõivates sel eks pesitsusterritooriumi – ala, mida kaitstakse teiste sama li gi isendite eest. 
Pesitsusterritooriumi olulisimaks osaks on pesapaik – väiksem pesaehituseks sobiv pi rkond, 
kus asub üks või mitu pesa. Pesitsusterritoorium ning seda ümbritsevad toitumisalad 
moodustavad ühe kul ipaari kodupi rkonna. 
Kanakul  elab Põhja-Ameerikas ja  Euraasias . Euroopas pesitseb ta peaaegu kõikjal, kuid vähem 
on teda Lääne- ja Lõuna-Euroopas. Eestis on kanakul  üldlevinud röövlind, kel e käekäiku on 
terasemalt jälgitud juba paarkümmend aastat nn. Röövlinnuruutudes. 
Pesitseb ta ni  loodusmaastikus kui metsatukkadega vahelduvas kultuurmaastikus. Asustab 
erinevaid metsatüüpe, kuid eelistab pesitseda vanas okas- või segametsas. Saagijahil kanakul e 
võib kohata ni  loodus- kui kultuurmaastikus. 
Pesitsema hakkab hiliskevadel, pesa ehitab enamasti kuuse, harvem männi,  kase  või haava 
otsa. Mai alguses muneb 3...4, harva 2 või 5 muna. Haub peamiselt emaslind, vaid tema 
toitumise ajaks võtab  munade  eest hoolitsemise üle isaslind. Haudeperiood kestab 35-42 
päeva. 
Kanakul  kuulub looduskaitsealuste li  kide  II kategooriasse. Suurimaks ohuteguriks peetakse 
metsamajanduse mõju, mil e tõttu vähenevad pesitsemiseks sobivad elupaigad, aga ka 
saagijahiks sobilikud vanad  metsad . Röövlinnuna aitab pi  rata  näriliste arvu, seetõttu ohustavad 
teda ka mitmesugused põl umajanduslikud  taimekaitsevahendid
Tüüpiline eluiga on 7 aastat.  Emased  elavad kauem, peamiselt oma suurema kehakaalu tõttu, 
mil es on rohkem varusid karmide põhjamaiste talvedega toimetulekuks. Maksimaalne 
teadaolev eluiga on pea 16 aastat. 
Kanakul  on looduskaitse al ! 
Pilt kanakullist: 
II Kategooria looduskaitsealuste liik-Liik mis esineb väga piiratud alal või 
vähestes elupaikades ning kelle arvukus langeb ja leviala aheneb 
KANAKULL #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg1970-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor roosi.vaher Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
72
docx

SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND

Kuressaare Ametikool SAARE GOLFIVÄLJAKUTE PIIRKONNA LOODUSKESKKOND Referaat, Giidiõppe eriala Autor: Maris Valgma, Juhendaja: Reena Smidt Kuressaare 2018 1 Sisukord Sissejuhatus 1. Taimeriik lk 4 2. Loomariik lk 37 3. Kokkuvõte lk 68 Kasutatud allikad lk 68 2 Sissejuhatus Käesoleva referaadi eesmärk on tutvustada looduskeskkonda Saare golfiväljakute piirkonnas, et õppida tundma põhjalikumalt erinevaid liike ja nende iseärasusi. 1. Taimeriik lk 3 Tutvustan seal kasvavaid: - puu- ja põõsaliike (10 liiki); - rohttaimi (10 liiki); - samblaid (3 liiki); - samblikke (3 liiki) -

Loodus õpetus
thumbnail
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus ­ esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsako

Eesti metsad
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng
thumbnail
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun