Globaalsed ehk üleilmsed keskkonnaprobleemid on riigipiire ületavad ökoloogilised nähtused. (0)

Globaalsed ehk üleilmsed keskkonnaprobleemid on riigipiire ületavad ökoloogilised nähtused.
Kõige suuremad ohud (Steffen jt, 2015)
● Biosfääri terviklikkus
● Biogeokeemiliste ringete häirimine
● Maa-süsteemi muutused – maakasutuse muutused, maakasutuse intensiivistumine
● Kliimamuutused
● Lisaks ookeanide hapestumine , osooniaugud , atmosfääri saaste (nt aerosoolid), magevee kasutus jt
Mis juhtub kui see turvaline piir ületatakse?
● Juhtuvad muutused keskkonnas, mida ei saa enam ümber pöörata (nt kliima radikaalne muutus, magevee otsa lõppemine, ökosüsteeme pole võimalik taastada jne)
● Planeet muutub lõpuks elamiskõlbmatuks
● Kasutame aineringetes liikuvaid aineid (sööme-joome, hingame)
● Me panustame aineringetesse igapäevaselt
● Samamoodi on kõikide teiste elusate organismidega, ent inimeste tegevus on nende aineringete sisendite/väljundite koguseid oluliselt muutnud
. ● Aineringete stabiilsusest sõltub meie elukeskkonna säilimine sellisena nagu oleme harjunud /nendega kohanenud
Kõikide aineringete ühised jooned
● Süsteemsus
● Igal etapil ja protsessil oma kindel koht
● Elusorganismidel on oma osa
● Elemendid on kord ühe, kord teise ühendi koostises
● Läbivad kõiki sfääre
● Erinevate ainete ja elementide ringed põimuvad omavahel
Globaalsed ja lokaalsed aineringed
● Globaalsed – toimivad globaalsel tasandil, hõlmavad atmosfääri ja ökosüsteemi vahelisi protsesse (nt gaasilise komponendiga ringed N, O, H2O). Sellised ringed liidavad ühte kõik maailma organismid ja moodustavad hiiglasliku ökosüsteemi – Maa biosfääri.
● Lokaalsed – toimivad ökosüsteemisiseselt, hõlmavad elemente, mis on vähem liikuvad (nt P, Ca, K, Mg). Elemente saadakse kivimite murenemise teel.
Biogeokeemiliste aineringete häirimine
● Eriti problemaatiline just lämmastiku (N) ja fosfori (P) ringe häiringud
● Põhjus: tööstuslikud ja põllumajanduslikud protsessid
● Mõlemad elemendid on hädavajalikud taimede kasvuks, seega on põhiprobleemiks väetiste tootmine ja nende kasutamine
Lämmastiku sidumine
● Looduslikult toimub lämmastiku sidumine atmosfäärist nt liblikõieliste taimede juurtel sümbiootiliselt elavate mügarbakterite abiga. Taimed ise ei ole võimelised atmosfäärist N omastama.
ÖKOSÜSTEEM
ÖS – funktsionaalne süsteem, mille moodustavad organismid ja neid ümbritsevad keskkonnatingimused ning nendevahelised seosed. ÖS on isereguleeriv ja arenev tervik.
Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga Ökosüsteem võib olla nii suur kui väga väike Maastik on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule
Ökosüsteem on isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga Ökosüsteem võib olla nii suur kui väga väike Maastik on ümbrus, kus toimub sotsiaalne ja majanduslik tegevus, mis loob aluse tunnete, emotsioonide ja taju raamistikule
Kooslus ehk elukooslus ehk biotsönoos – ühesuguste keskkonnatingimustega alal elavate organismide kogum. Sealsed organismid sõltuvad nii keskkonnatingimustest kui ka üksteisest.
ÖS komponendid
Abiootilised :
Päikesekiirgus, temperatuur, sademed, niiskus või veesisaldus, mulla- ja veekeemiline koostis jt
Biootilised:
primaarsed tootjad, herbivoorid , karnivoorid, omnivoorid , detrivoorid jt
Kooslusi kirjeldavad näitajad
Liigirikkus ( species richness) – mitu liiki on kindlal alal või koguses vees/mullas/õhus.
Liigi arvukus (species abundance) – mitu ühes liigist indiviidi/isendit on alal või koguses vees/mullas/õhus. Saame rääkida ka suurema grupi arvukusest (nt kalade arvukus)
Bioloogiline mitmekesisus – Biodiversity
Geneetiline mitmekesisus (genetic diversity)
Funktsionaalne mitmekesisus ( functional diversity)
Taksonoomiline mitmekesisus (taxonomic diversity, species diversity)
Liikide taksonoomiline paljusus
Liikide geneetiline paljusus
Elupaikade paljusus ( habitat diversity)
Liikide funktsionaalne paljusus
Liikide vanus/kõrgus/jt omaduste mitmekesisus
Inimtekkelised ehk antropogeensed ÖS
Ökosüsteem, mis on tekkinud inimese ümberkujundava või loova mõju teel. Mitte kõikide ÖS puhul pole inimmõju halb asi – nt niidud ei püsiks niitudena. Nt linn
Millised tegurid ( parameetrid , tingimused) mõjutavad ökosüsteeme?

• Temperatuur
  
• Valgus
  
• Vee kättesaadavus (niiskus)
  
• pH
  
• Toidu kättesaadavs – toitaine sisaldus
  
• Saasteained , reostus
  
• Mulla, vee ja õhu keemiline koostis
  
• Elektrijuhtivus
  
• Elupaikade kättesaadavus
  
• Teiste organismide olemasolu ja iseloom
  
• Elupaiga häiringud – nt põlengud
  
• Inimtegevus
  

Inimtegevuse mõju ökosüsteemidele
Otsene:

• Maakasutuse muutused
  
• Ehitus, katmine ja kaevandamine
  
• Põllumajandus ja metsandus ...
  

Kaudne:

• Osooniaugud
  
• Happevihmad
  
• Ookeanide hapestumine
  
• Kliimamuutused
  
• Saaste / reostus (nt lähedalpaiknevalt alalt)
  

ÖS teenuste tüübid

• Tugiteenused (supporting services ) – nn baasteenused nagu aineringe, mullateke , fotosüntees, elupaigad;
  
• Reguleerivad teenused (regulating services) – teenused, mis mõjutavad kliimat, vee-, õhu- ja mullakvaliteeti, veevarusid, üleujutusi, samuti tolmeldamist;
  
• Varustusteenused (provisioning services) – inimene saab ÖS-lt nt toiduna, veena, puidu jm materjalina
  
• Kultuuriteenused (cultural services) – loodus pakub esteetilist ja vaimset naudingut, on lõõgastumise kohaks ja uute teadmiste (n teaduse) allikaks
  

KLIIMASOOJENEMINE
Milliseid teisi globaalseid keskkonnaprobleeme kliimamuutused mõjutavad?

• ● Erosioon, kõrbestumine, degradeerumine
  
• ● Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine (biosfääri terviklikkus)
  
• ● Ookeanide hapestumine
  
• ● Biogeokeemilised aineringed
  
• ● Maa-süsteemi muutused ( maakasutus )