vaadeldavad. Ajaline põhjuslikkus avaldub ühe sündmuse järgnevuses teisele. Nt: raamat paikneb laua kohal õhus ja talle mõjub raskusjõud (sündmus 1, põhjus); raamat on jõudnud laua pinnale (sündmus 2, tagajärg). Matemaatikas tegelevad kronoloogilise põhjuslikkusega matemaatiline analüüs ja funktsionaalanalüüs. Mida kujutab endast fatalistlik põhjuslikkus? Põhjuslikkus on liigitatav võimalike tagajärgede arvu järgi. Fatalistliku põhjuslikkuse korral tundub olevat võimalik ainult üks tagajärg. Mida kujutab endast juhuslik põhjuslikkus? Juhusliku põhjuslikkuse korral on võimalikke tagajärgi üle ühe, kuid siiski lõplik arv ning me saame hinnata ühe või teise tagajärje esinemise tõenäosust (nt täringuvise). Mida kujutab endast kaootiline põhjuslikkus? Kaootilise põhjuslikkuse korral on võimalikke tagajärgi lõpmatu arv (nt "õnnevalamine"). Mida kujutab endast tahteline põhjuslikkus?
toimuks seda üleminekut/vormimist. Järelikult tema põhjustab seda ehk on selle põhjuseks. 4. Põhjuseks nimetatakse "eesmärki, s.t. seda, mille pärast". Näiteks on siis , et savist kruusi eesmärk on , et sealt seest saaks hiljem midagi juua. Siin siis ongi lõplikuks põhjuseks see, et oleks kuskilt võimalik midagi juua. Kui ei oleks vaja midagi, mille seest juua, ei oleks vaja savi kruusiks vormidagi. 2. 1.Esimene põhjuslikkuse vorm on "see, millest asjad koosnevad". Maja näitel siis põhjuslikkuse vorm on ehitusmaterjalid, millest maja on ehitatud. Nad on põhjusteks selle pärast, et ilma nendeta ei saaks maja füüsiliselt olemas olla. Kuna neid kõiki on vaja siis nad moodustavad põhjuslikkuse vormi. 2. Teiseks põhjuslikkuse vormiks on selle "asja olemus" . Maja näitel siis on maja olemus see, et ta on koht kus saab elada ehk ta pakub varju katuse ja seinte näol ja temas on ka muud mugavuselemendid
keha suhtes. Kuna selle teise keha olemasolu loob tingimused või tausta esimese keha liikumise käsitlemiseks, siis me nimetame teist keha taustkehaks. 9.Mis otstarbel kasutatakse aja mõistet füüsikas? (3.3.2); (88) Aeg kui füüsikaline suurus on selline vaatleja kujutlus, mis tekitatakse liikumiste omavahelisel võrdlemisel. Aeg järjestab sündmused omavahel varem või hiljem toimunuteks. 10.Too näiteid füüsikalise põhjuslikkuse teel seotud nähtuste ahelatest. (3.4.1) (110) õun tuleb oksa küljest lahti õun langeb allapoole õun jõuab maapinnale püssikuul tabab palkseina kuul peatub seinas seina sisse tekib auk valgus neeldub kehas see keha soojeneb see keha paisub elektrivool läbib metallkeha see keha soojeneb selle keha takistus suureneb 11.Võrdle põhjuslikke seoseid füüsikas teiste loodusteaduste poolt kasutatavate põhjuslike seostega. (3.4.1 lõpp)
mistõttu tervenemise sansid on suuremad. Üldise teadja on kogenud inimesest targem, kuna ta oskab leida selgitust, miks üks või teine asi nii töötab, kuidas on need omavahel seotud. Kunst ja teadus vajavad mõtlemisviisi, mida kogemuse juures vaja ei lähe; selgituse leidmiseks on vaja uurimist, arutlemist ja põhjalikku testimist. Näiteks ravitsemise kunsti teadja pidi oskama selgitada, miks ühe või teise juhtumi puhul ravim töötas või ei töötanud. II alateema: neli erinevat põhjuslikkuse vormi 1. Põhjusteks nimetatakse seikasid/asjaolusid/nähtusi, mis tingivad teisi nähtusi (mida nimetatakse tagajärgedeks), seejuures peab põhjus esinema alati enne tagajärge. Näiteks nõelaga naha torkimine põhjustab valu. Tagajärg (valu) tekib pärast põhjust (nõelaga naha torkimine) ja selle tõttu. Võib ka öelda, et ühel ja samal on mitu põhjust, näiteks kuju põhjusteks on vask ja kujutegemise kunst
OSWALD SPENGLER (19-20 sajand , sakslane) TEOSED TSITAADID: ,,Õhtumaa allakäik" polnud neid. FILOSOOFIA OLEMUS: · Loodusteadlaseks õpitakse, ajaloolaseks peab sündima · Loodusteadlane kasutab matemaatilis abivahendeid (valemid) , ajaloolane analoogiat · Loodusteadlane lähtub kausaalsuseprintsiibist(põhjuslikkuse) , ajaloolane saatuse printsiibist · 7 kultuuri on hukkunud -> 1)Hiina 2)Egiptuse 3)India 4)Antiikkultuur 5) Maajade 6) Araabia 7) Babüloni · Lääne-Euroopa kultuur on ka hukkumise teel · Tsivilisatsioon- kultuuri hääbumise staadium. · Sünd-> noorus ->õitseng-> vananemine ->surm · Sünd- õitseng on kultuur kitsas tähenduses · Vananemine surm on tsivilisatsioon ehk siis kultuuri hääbumise staadium
kui tervetel isenditel Ajaliselt peab haigus järgnema kokkupuutele oletatava põhjusega Peab olemas olema peremeesorganismi reaktsioonide mõõdetav bioloogiline spekter Haigust peab saama eksperimentaalselt reprodutseerida Oletatava põhjuse kõrvaldamise tulemuseks peab olema haiguse esinemissageduse vähenemine 28.Milles seisneb Evans'ipostulaatide universaalsus? 29.Selgita Hill'i põhjuslikkuse kriteeriumide tähendust (sündmuste ajaline järgnevus; seose tugevus ja püsivus; bioloogiline gradient; ühilduvus olemasolevate teadmistega) Sündmuste ajaline järgnevus põhjus peab eelnema mõjule Seose tugevus tugev statistiline seos haiguse ja teguri vahel Bioloogiline gradient doos-vastus suhte olemasolu teguri ja haiguse vahel annab rohkem kindlust teguri põhjuslikkuse suhtes Püsivus seose olemasolu erinevates tingimustes
seaduse olemus. Too näide 5.Mida iseloomustab kiirendus? 6.Mis põhjustab liikumisoleku muutust? Too näide ja seosta see Newtoni 2. seadusega. 7.Mida iseloomustab a)inertsus b)inerts. Too näiteid. 8. Selgita oma sõnadega lahti Newtoni 1. seadus, kasutades selleks näidet. 9.Ava tavakeele sõnadega mõistete töö,energia, võimsus, kasulik energia, kasutegur sisu. Millised on nende mõõtühikud? 10.Milline seos on energial ja tööl? 11.Mida mõistad põhjuslikkuse all? 12.Too näiteid erinevatest põhjuslikest seostest. 13.Too näide füüsikas pakutavate ennustuslike võimaluste kohta. 14.Mis on füüsika printsiibid üldiselt.Sõnasta atomistlik, energia miinmumi, tõrjutus-, superpositsiooni- ja absoluutkiiruse printsiip (pead oskama ka oma sõnadega lahti seletada.) 15. Relatevistliku füüsika peamine eripära. 16.Mis juhtub ajaga ja pikkustega erinevates taustsüsteemides? Kas need muutused on tegelikud või näilised? 17
kogemuse alus ja olemise vältimatu osa!!!) * Keskkonna mõtestamine: Keskkonnast andmeid koguv ja organiseeriv süsteem * Käitumise loomine: Tegevust sihipäraseid liigutusi organiseeriv süsteem II Psühholoogia paradigmad ja meetodid Psühholoogia on teadus. Teadus on eriliste teaduslike teadmiste avastamise ja säilitamise protsess. Teaduslikud on teadmised asjade ja nähtuste põhjustest. Põhjuslikkuse teooriaid on erinevaid; vastavalt saab eristada ka erinevad psühholoogiateaduse ,,paradigmad" Mis see paradigma on? [...] suuremalt jaolt on selles raamatus terminit `paradigma' kasutatud kahes erinevas tähenduses. Ühelt poolt osutab ta uskumuste, väärtuste, tehnikate jne. terviklikule kogumile, mida jagavad antud kogukonna liikmed. Teiselt poolt osutab ta ühele elemendile selles kogumis, konkreetsetele pusle-lahendustele, mis,
Näen positiivset suundumust selles, et erinevad religioonid hakkavad tunnetama, et maailmal on üks Jumal, et oleme ühest juurest. See väljendub ka kunstis. Kahekümnenda sajandi olulisimaid muusikanähtusi või suundumusi on raske hierarhiasse paigutada, selleks on XX sajandi muusikapilt liiga kirju, isegi juhul, kui arvesse võtta ainult Euroopa muusikas toimunut. Ma arvan, et liiga lähedal olemine, vajaliku distantsi puudumine panoraamse pildi tekkimiseks, takistab sügavama põhjuslikkuse nägemist lõppeva sajandi kümnete kunstivoolude ja sadade loojate vahel selgitamaks, et see oli oluline ja see mitte, see oli viljakam ja arenevam, see aga aher. Kunagi tekib XX sajandil toimunud protsessidest kindlasti üldistatum pilt, kas või sel lihtsal põhjusel, et liiga palju detaile minevikust ei viitsi keegi endaga kaasa tassida. Oluliseks muutuvad teosed, milles sisalduv osutub vajalikuks ka tulevikus. Mulle tundub, et selliste teoste
loomaaias käisin. Loomaaiaväravas suunasin oma tahtliku tähelepanu piletimüüjale, lülitasin enda jaoks välja kõrvalised asjad ning keskendusin ainult piletite ostmisele. Piletid ostetud, liikusime edasi loomade suunas, samal ajal kuulsime selja tagant kõrgendatud heli, koheselt toimus fikseerumine ehk tardumine ühele objektile (ühte punkti fikseerunud vaade). Pärast seljataha vaatamist tuli mõistmine, et see probleem meid ei puuduta, küll aga toimus kausaalne atributsioon ehk põhjuslikkuse omistamine, mille käigus üritasin eelkõige häält tõstvat inimest mõista ning tema käitumist tõlgendada, põhjuseid leida. Jalutasime loomade vahel ringi ja kuna minu kaaslane on väga suur loomade huviline siis kasutas ta kohe oma semantilist mälu, mis koosneb erinevatest teadmistest ja faktidest ümbritseva maailma kohta. Edasi liikudes jõudsime grupini, kes oli giidiga ekskursioonil, giid tundus juba eemalt tuttav ning kasutasin isikutaju etappi – äratundmist , mille puhul
2003 c) põhjenduseks võivad olla selleks otstarbeks tunnistatud mistahes otsustused (ka väär otsustus, tõenäosuslik otsustus modaalsuselt problemaatiline otsustus jt.); d) oluline on eristada loogilist põhjendit faktilisest (viimasesse kuulub ka statistiline materjal). Küllaldase aluse printsiibil on arvestatavad seosed põhjuslikkuse (determinismi) seadusega. Lääne kultuuri areng on olnud selline, et inimene on püüdnud kõigepealt aru saada enda ümber toimuvatest sündmustest, asjadest ja nähtustest (Aristoteles nimetas neid teadmisi füüsikaks), ja seejärel hakkas huvituma iseendast, s.t. oma vaimumaailmast, mille üheks osaks on hing (probleem psüühikast ja selle üle valitsemisest, mida inimene praeguseks veel ei suuda või suudab seda üksikjuhtumitel ja osaliselt, näit., joogad jms
· Tark igas teaduses on see, kes on põhjustes täpsem ja võimelisem seda õpetada. Mittetargad ei suuda oma teadmisi õigesti sõnastada ning teistele selgitada, nende sõnavara ning põhjuste teadmine on kehv. · Teadustest on targem see, mis on eelistatav iseenda pärast ja teadmise pärast, kui see, mis on eelistatav selle pärast, mis temast saadakse, ja juhtivat peetakse abistavast rohkem tarkuseks. II teema: neli erinevat põhjuslikkuse vormi. 1. Mida nimetatakse põhjusteks? Selgitage seda näidete varal. Meid ümbritsev maailm on pidevalt muutuv. Muutuvad ja liikuvad nii vormid kui ka mateeria. Seda muutumist peab midagi liikuma, alustama. Aristoteles nimetabki seda ,,asja" mis on muutuse ärataja Põhjuseks. Aristoteles Aristotelese arvates toimub kõik maailmas põhjuslikult. Peituv võimalikkus rakendub tegelikuks -- see tähtsam, kuigi järgneb ajaliselt võimalikkusele. Kogu maailm on pidevas
ta nii tark. · Tark on see, kes juhib, mitte ei allu korraldustele. Me ei pea targale kohaseks korralduste saamist, vaid just korralduste andmist. Tark ei allu teistele, alluvad vaid vähem targad. On arusaam, et allutakse kui ei osata vastu hakata osavamale/tugevamale. Me vaatame firmajuhti ja näeme temas tarka ja need, kes talle alluvad ei tundu nii targad kui juht, sest nad peavad alluma talle. II teema: neli erinevat põhjuslikkuse vormi 1. Mida nimetatakse põhjusteks; selgitage seda näidete varal (näide ise ei ole selgitus) 1. Aristoteles leiab, et kui tahta ära seletada miks asjad sellised on, nagu nad on, siis tuleb leida nende põhjused. Ta arvab, et on olemas neli põhjust, milleks nimetatakse 1) seda, millest asi on tehtud (nt puu on tooli põhjus, raud on naela põhjus jne) 2) vormi või algkuju, st asja olemust, mida väljendab definitsioon 3) seda, millest liikumine alguse sai. 4) eesmärki, st mille jaoks
inimloomus või inimmõistus seda hüljata. Metafüüsika reform – leida muu tee. David Hume’i seos Kanti’ga ja metafüüsikaga. Hume suurmõtleja. Saame osutada reformile ehk ümberkujundamisele. Küsimus – mida on andnud Hume tulevase metafüüsika suhtes ehk reformi suhtes? Raamatu vältel on Kant’i ja Hume’i dialoog. Eessõnas tuleb välja võtta see, mis viisil Hume küsimuse esitab. Hume’i roll küsimusepüstitatuses. Hume’i seos: püstitas probleemi, põhjuslikkuse probleemi. Põhjuslikkusest on hiljem juttu. Põhjuslikkuse seos metafüüsikaga? Põhjuslikkus on traditsioonilise metafüüsika mõiste. Mis on kindel metafüüsiline viis, kuidas mõisteid rakendada? A priori – kogemusest sõltumatu. Traditsioonilise metafüüsika kindel viis. Mõisteid luuakse a priorori kaudu, mõisted ei toetu kogemusele. Mõistus on suuteline looma kogemusest sõltumatuid mõisteid. Üks selline mõiste loomine on põhjuslikkus
arvuga(arvväärtuse ja mõõtühikute abil). Skalaari puhul ei ole suund oluline. Näiteks keha mass, ruumala, tihedus ja temperatuur. Vektoriks nimetatakse suurust, millel on lisaks väärtusele ka kindel suund. Näiteks jõud, kiirus, kiirendus. Nihe Nihkevektor ehk nihe on vektoriaalne suurus(on olemas kindel suund). Nihe on liikumine algpunktist lõpppunkti(punktist A punkti B). Nihke tähis on s, mille peal on nool. Aeg, Ruum ja Mateeria Põhjuslikkuse tagajärje seos: Kui 1 sündmus kutsub esile teise, siis on esimene sündmus teise põhjuseks, teine sündmus aga esimese tagajärjeks. Põhjuslikult seotud sündmuste jada nimetatakse protsessiks, mis toimub kindlas kohas ja ajas. Nii saame maailmast, kui tervikust eraldada mõtteliselt aja ja ruumi. See mis jääb järgi on mateeria. Mateeria: mateeria põhivormideks on aine ja väli. Aine on see, millest kõik kehad koosnevad. Väli on see, mille abil üks keha teist mõjutab
skeptiline empirismi alused · Filosoofiliseks lähenemiseks oli empirism-kogemused · Ei töötanud professionaalse filosoofina · Ta teeb vahet muljel ja ideel. Mulje on aisting ja tähelepanek meie meelte tegevusest, kuid idee on mõistuse poolt vormitud mulje, mis moodustab meie teadvuse sisu. · (näeme päikeseloojangut = mulje, mõtleme päikeseloojangule = idee) · Ideed jagunevad lihtideedeks (lihtmulje koopia) ja nendest moodustuvad liitideed Kausaalsuse ehk põhjuslikkuse kriitika · Õhtuti jääme magama ilma vähimagi kahtluseta selles, et hommikul ärkame samas voodis = emiiriline fakt · Hume arvates, ei saa me kindlad olla, et see ka homme juhtub ehk mis alust on uskuda, et see, mis toimus minevikus, kordub ka tulevikus? · Inimestena oleme harjunud sellega, et üks asi järgneb teisele · Näiteks: ma olen veendunud, et kui ma laseksin kivi käest lahti, siis see kukub maha · Kuid ma ei saa kogeda, miks see maha
1)Tark teab põhjuseid, mitte tark ei tea. Näiteks mittetark teab, et tuli põletab aga ta ei tea miks see tuli põletab. 2) Tark teab kõike, niipalju kui on võimalik, aga üksikut teadmist tal ei ole. 3) Tark on see, kes on suuteline tunnetama raskesti tunnetavat ja inimesele mitte kergesti taibatavat, sest tajumine on kõikidele ühine, sellepärast kerge ei ole tark. 4) Tark omandab tarkusi iseenda ja tarkuse pärast, mittetark aga tarkuse saaduse pärast. 2. teema: neli erinevat põhjuslikkuse vormi (lisamaterjal). 1. Mida nimetatakse põhjusteks; selgitage seda näidete varal (näide ise ei ole selgitus). Põhjusteks nimetatakse : 1) Seda asju sisu, millest ta tekib. Kui mingit asja luuakse, siis see, millest seda asja luuakse, on samas ka lõpp-produkti põhjuseks. Näiteks kui puusepp ehitab puidust laeva, siis selle laeva põhjuseks on puit. 2) Vormi ehk ideekujundit, aga see on asja olemuse määratlus. Mis on objekti idee, milleks see loodi
rohkem tööstressi süptomeid, kui meestel (vt. Tabel 2). Tabel 2. Tööstressi sümptomite avaldumine meestel ja naistel. Naised Mehed t-väärtus df p Sümptomid 6,188934 5,773208 2,768698 382 0,005902 2 2. ülesanne Uurige, kas ja millised seosed on: - tööstaazhil ning sümptomite plokil tööstressi koondskooriga - tööstressi põhjuslikkuse plokil seosed nii tööstressi koondskoori kui vanusega Korrelatsioonanalüüsis ilmnes nõrk positiivne seos (vt. Tabel 1) staazi ja tööstressi koondskoori vahel. Selgus, et mida pikem on tööstaaz, seda suurem tööstress inimesel on (r = 0,19; p<0,05). Tabel 1. Staazi ja süptomite seos tööstressi koondskooriga. Tööstressi koondskoor Staaz 0,19* Sümptomid 0,70* Märkus: *statistiliselt olulised korrelatsioonid, p<0,05
ja mitteakadeemiline), mis omakorda jagunevad alakomponentideks. Kirjeldatud mudel on leidnud piisavalt kinnitust, kuid siiski on vastuseta jäänud mitmed teoreetiliselt olulised küsimused, mis seavad mudeli kehtivuse kahtluse alla. Näiteks on Marshi ja Yeungi (1998) väitel uuritud ebapiisavalt, kas enesehinnang muutub tõepoolest stabiilsemaks hierarhia kõrgematel tasemetel ning milline on sellisel juhul põhjuslikkuse suund- kas alumised tasandid mõjutavad ülemisi või vastupidi. Vaatamata viimaste aastate kriitikale on siiski uurijate seas varem saavutatud teatud üksmeel minakontseptsiooni hierarhilise struktuuri osas. KASUTATUD KIRJANDUS Allik,J;Konstabel,K;Realo,A; TÜ Kirjastus,2003,Isiksusepsühholoogia.
N: avatud termos. · Millal on nähtused põhjuslikult seotud ja nimeta põhjuslikult seotuse liigid ja iseloomusta lühidalt? Põhjuslikult seotuks nim. Kahte sündmust kui vaatleja suudab nende sündmuste vahel luua seose. Ruumiliseks põhjuslikuks seoseks nim. sellist põhjuslikkust, mille korral põhjuslikult seotud sündmused on korraga vaadeldavad. · Nimeta ja iseloomusta lühidalt põhjuslikkuse liigid võimalike tagajärgede arvu järgi! Fatalistlik ainult üks tagajärg Juhuslik tagajärgi üle ühe, kuid siiski lõplik arv Kaootilne tagajärgi lõpmatu arv Tahteline kellegi tahte rakendumise tulemusena realiseerub üks kindel tagajärg. · Mis on printsiip? Millegi tegemist suunav juhtmõte, mis ei kuulu tõestamisele. · Sõnasta energia miinimumi printsiip! Väidab ,et iseeneslikud protsessid kulgevad kehade süsteemi energia kahanemise suunas.
Endised väärtused on kaotanud oma väärtuse ning selleks, et elul üldse oleks mingi raskuspunkt, on tarvis uusi väärtusi (Friedrich...2007. Friedrich Nietzsche.- http://hot.ee/indrme/niet.htm.19.12.2007). · Budalased ei usu kõikvõimsasse olendisse, Jumalasse ega Loojasse, kes kõike määrab ja kõike valitseb. Budalased väidavad, et maailm on tekkinud tühjusest, iseenesest, teatud põhjuste ja tagajärgede tõttu. Maailm toimib karma seaduse ehk põhjuslikkuse korra järgi. Budism väidab, et kui oleks olemas kõikvõimas Jumal, kes on kogu maailma loonud ja kavandanud, siis on ta kavandanud ka kõik tapmised, mõrvad, vägivallad ja kõik kuriteod. Kui aga mitte, siis ei ole ta kõige looja ja tegija. Ja kui ta pole täiuslik eesmärk, milleks siis tema poole kummardada ja palvetada ( Arro, E.2007. Jumalat pole olemas.- http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=3021819.20.12.2007)? · Rene Descartes, kes oli17
· 3. Kantiaanlik eetika- · hõlmab nii Kanti eetika kui "Kanti eetika" kui hulga nüüdisaegseid eetikavaateid · Kanti filosoofia on olulisel määral kriitiline, eitav filosoofia: · Mõtlemine peab lähtuma inimlikust, mitte üliinimlikust vaatevinklist. · Inimese teadmispretensioonid on piiratud loomuliku/loodusliku maailmaga (natural world). · Loodusliku maailma tähtsaim tunnus on see, et ta on aegruumiline ja temas toimivad põhjuslikkuse seadused. · Lisaks looduslikule maailmale on olemas inimese vaba tahte sfäär. · Inimesel on võime vabalt, autonoomselt toimida, ning see võime ei kuulu põhjuslikku, looduslikku maailma. · Põhjuslikkus ja vaba tahe toimivad kahes eraldi sfääris: nad on niisiis ühtaegu nii lahus kui ühendatud, maailm sisaldab mõlemat. · Selline lahendus vabaduse ja determinismi probleemile on üks eriti vaieldav ja fundamentaalne joon Kanti moraalifilosoofias.
• Kronoloogiliseks ehk ajaliseks nimetatakse sellist põhjuslikkust, mille korral põhjuslikult seotud sündmused ei ole korraga vaadeldavad. Ajaline põhjuslikkus avaldub ühe sündmuse järgnevuses teisele. Nt: raamat paikneb laua kohal õhus ja talle mõjub raskusjõud (sündmus 1, põhjus); raamat on jõudnud laua pinnale (sündmus 2, tagajärg) • Põhjuslikkus on liigitatav võimalike tagajärgede arvu järgi: • Fatalistliku põhjuslikkuse korral tundub olevat võimalik ainult üks tagajärg. • Juhusliku põhjuslikkuse korral on võimalikke tagajärgi üle ühe, kuid siiski lõplik arv ning me saame hinnata ühe või teise tagajärje esinemise tõenäosust (nt täringuvise). • Kaootilise põhjuslikkuse korral on võimalikke tagajärgi lõpmatu arv (nt “õnnevalamine”). • Tahtelise põhjuslikkuse korral realiseerub kellegi tahte rakendumise tulemusena üks kindel tagajärg.
Kastikord Hinduism. Traditsiooniline sotsiaalne süsteem. Kastid on suletud ühiskonnakihid, kuhu kuulutakse sünnipäraselt, kuid kust vastavalt oma karmale on võimalik järgmises elus liikuda kõrgemale või madalamale. Brahman Hinduism. Isikuülene maailmahing, igavene, muutumatu, kõikjal viibiv, Universumi vaimne allikas ja põhjus. Aatman Hinduism. Igas olendis individuaalse ,,mina" hingena avalduv braahman. Karma Hinduism. Kirjeldab üldise põhjuslikkuse ilmnemist teo ja selle tagajärjena. Jooga Hinduism. Aatmani ühendamine brahmaniga, et tekiks tühjus. Mantra Hinduism. Lause või silpide kombinatsioon, millel on maagiline vägi viia selle kordajat muutunud teadvuse tasandile. Mandala Hinduism. Ringikujulise põhiplaaniga (kahe)kolmemõõtmeline sümbol-diagramm. Meeleplekid Budism. Meelt määrivad emotsioonid, mis on virgumise kõige suuremateks takistusteks. (Nõmedus, iha, viha, kadedus, uhkus e ülbus)
Andmete kogumine peab olema süstemaatiline Muidu:valivus, isiklikud kogemused, kinnituse otsimine ehk usaldusväärsus kannatab Anektdootlikud tõendid ehk ebatüüpilised juhtumid Valim: Populatsioon Valim Tõenäosuslik või mittetõenäosuslik valim Mis võivad tulemusi mõjutada`? Ootuste vihjed Topeltpime uuring Põhjalikkus: Kirjeldav ja järeldav statistika Seotus (nt korrelatsioon, kaks muutujat omavahel seotud)või põhjuslikkuse(ühe muutuja muutmine mõjustab teist muutujat) Vaatlus meetod Enese vs teiste strukteerimata pool-stuktrureeritud struktrureeritud Loomulik vs labor Osalus vs mitteosalus Mida mõõta: intervall, kestvus, intensiivsus nt. 5-palli skaalal Eksperiment Põhjus-tagajärg seos Laboratoorne või loomulik eksperiment
nimelt näitlikuks arutluskäiguks või ideede suheteks ning moraalseks arutamiseks või faktiliseks ja olemasoluks. (Narski, 1978) Esimese sammuna väitis Hume, et arutluskäik ei saa olla demonstratiivne, sest demonstratiivne arutluskäik loob järeldusi,mis ei saa olla valed. Teiseks väidab Hume, et arutluskäik ei saa olla ka tõenäolised, kuna kõik sellised põhjendused lähtuvad sellest, et tulevik on minevikuga samasugune, homogeensuse põhimõte. Seega kui põhjuslikkuse ahel tugineb seda tüüpi argumendile, tugineb see omakorda jälle samale eeldusele, jättes kõrvale esialgse küsimuse põhjuse. Seejärel teist tüüpi arutluskäik ebaõnnestub ja ei anna põhjuslikkuse ahelat, mis poleks liiga üldine, ümmargune. Seega me saame teha järeldusi ainult selle objekti kohta, mida me hetkel vaatleme, tunneme. Me ei saa teha üldistusi ka mingi objektirühma kohta, kuna me saame eeldada vaid nende objektide omadusi, mida me oleme kogenud
liivahunniku olemasolu põhjus) · Kronoloogiliseks ehk ajaliseks nimetatakse sellist põhjuslikkust, mille korral põhjuslikult seotud sündmused ei ole korraga vaadeldavad. Ajaline põhjuslikkus avaldub ühe sündmuse järgnevuses teisele. Nt: raamat paikneb laua kohal õhus ja talle mõjub raskusjõud (sündmus 1, põhjus); raamat on jõudnud laua pinnale (sündmus 2, tagajärg) · Põhjuslikkus on liigitatav võimalike tagajärgede arvu järgi: · Fatalistliku põhjuslikkuse korral tundub olevat võimalik ainult üks tagajärg. · Juhusliku põhjuslikkuse korral on võimalikke tagajärgi üle ühe, kuid siiski lõplik arv ning me saame hinnata ühe või teise tagajärje esinemise tõenäosust (nt täringuvise). · Kaootilise põhjuslikkuse korral on võimalikke tagajärgi lõpmatu arv (nt "õnnevalamine"). · Tahtelise põhjuslikkuse korral realiseerub kellegi tahte rakendumise tulemusena üks kindel tagajärg.
kogemuse alus ja olemise vältimatu osa!!!) * Keskkonna mõtestamine: Keskkonnast andmeid koguv ja organiseeriv süsteem * Käitumise loomine: Tegevust – sihipäraseid liigutusi – organiseeriv süsteem 11 II Psühholoogia paradigmad ja meetodid Psühholoogia on teadus. Teadus on eriliste – teaduslike – teadmiste avastamise ja säilitamise protsess. Teaduslikud on teadmised asjade ja nähtuste põhjustest. Põhjuslikkuse teooriaid on erinevaid; vastavalt saab eristada ka erinevad psühholoogiateaduse „paradigmad“ 12 Mis see paradigma on? [...] suuremalt jaolt on selles raamatus terminit ‘paradigma’ kasutatud kahes erinevas tähenduses. Ühelt poolt osutab ta uskumuste, väärtuste, tehnikate jne. terviklikule kogumile, mida jagavad antud kogukonna liikmed. Teiselt poolt osutab ta ühele elemendile selles kogumis, konkreetsetele pusle-lahendustele,
pusle-lahendustele, mis, kasutatuna kui mudelid või näited, võivad asendada selgelt väljendatud ülejäänud normaalse teaduse puslede lahendamise reegleid (Kuhn). Laias mõttes on paraadigma teaduse maailmavaade: mis on maailma ja asjade olemus ja kuidas seda maailma saab või ei saa teaduslikult uurida. Kolm psühholoogia paradigma 1. Põhivoolu psühholoogia: sündmuste-vaheliste põhjus-tagajärg seoste otsimine - Põhjuslikkuse teooria: sündmused saab järjestada põhjus-tagajärg seoste ahelateks. - Teaduslik seletus on tagajärgi esilekutsuvate põhjuste avastamine. Meetod: kvantitatiivne. Uuritavat nähtust kirjeldatakse variaablitena; põhjuslikkusele otsitakse kinnitust variaablitevahelisi seoseid uurides: korrelatsioonid, gruppide keskmiste erinevused, faktoranalüüsid, jne Piirangud: Põhimõtteliselt ei ole võimalik teada saada, miks sündmused ja nende matemaatilised
13. Suutra mõttesalm, käsiraamat, õpik. 14. Tantra salaõpetus. 15. Brahman on isikuühtne maailmahing. 16. Atman igas olendis individuaalne mina. 17. Sansaara alguseta tiirlemine ümbersündide ahelas. 18. Mahsa ehk vabanemine. Ülim vaimne tee, mis vabastab sansaarast ja aatman samastub brahmaniga. 19. Dharma seadmus, ühiskonnas toimumise reeglite kogum, mis peegeldab hinduismi nelja elustiili. 20. Karma tegu, üldise põhjuslikkuse ilming teo ja selle tagajärje vahel. 21. Puudza austusavaldus või ohverdus jumalatele. 22. Mantra loits, lause või silpide kombinatsioon. Maagiline vägi. 23. Mandala ringikujuline põhiplaaniga kahe või kolmemõõtmeline sümboldiagramm rituaalides. 24. Jooga ühendamine. 25. Karma jooga igapäevane tegutsemine. 26. Dznjaana jooga individuaalne sisevaatlus, eraldumine teistest. 27. Bhakti jooga täielik pühendumine väljavalitud jumalustele 28
teadmisest, mitte kogemusest. Üldise teadjad teavad põhjust, kogejad aga ei tea, miks üks või teine asi nii on. Me peame töödejuhatajat targemaks, sest ta teab põhjust, aga näiteks käsitööline ei tea põhjust, kuid tal on seevastu kogemusi. II alateema Aristotelese arvates toimub kõik maailmas põhjuslikult. Samas võib ühel asjal olla ka mitu põhjust. Aristoteles toob välja mitmed põhjuslikkuse vormid. Üks nendest on materiaalne põhjus ehk see, millest see asi tehtud on. Näiteks maja materiaalseks põhjuseks on kivid, või kullast ehete põhjuseks on kuld. Materiaalne põhjus on see, millest see asi koosneb. Formaalne põhjus määrab ära asja olemuse. See on näiteks maja kavand, mida on vaja eelnevalt realiseerida. Kui maja kavand oleks teistsugune, siis seda me peaksimegi majaks. Teiste asjade puhul on neil vorm
aimamine, probleemide lahendamine ning tegevus. Pragmatismi filosoofia rõhutab ideede praktilist rakendamist nende põhjal tegutsemise läbi, et ka tegelikult inimkogemuses testida, ning keskendub erinevalt idealistidest ja realistidest muutuvale universumile. Minu maailmavaadet on väga oluliselt mõjutanud David Wilcocki kirjutised, eeskätt tema teos “Sünkroonsuse võti”, mis räägib tähendusrikastest kokkusattumustest, mida ei saa seletada põhjuslikkuse abil. Raamat käsitleb kogu universumit ning on pannud aluse minu nägemusele maailmast. Usun väga paljusse, mida autor välja toob, ent kas see on ka täielik tõde? Olenemata sellest, kas pean loetut tõeks, ei pruugi see siiski seda olla. Samas ei julge ma ennast agnostikuks nimetada. Tõepoolest, mittefenomenide kohta selguse saamine näib võimatuna, ent ma ei tahaks uskuda, et see seda üdini on. Kas maailmas leidub neid, kes teavad metafüüsilist tõde? Mina usun küll
põhjuslike sündmuste ahel alustades märkuandva viipega, edasi valguse levimine läbi mind ja lööjat eraldava ruumi, lööja nägemisaisting, sellest lähtuv löömisotsus jne (aja pidevuse tõttu võib seda jada tihendada ja konkretiseerida erinevate sündmustega lõpmatuseni) . Milline on relatiivsusteoorias eeldatav lokaalsus, milline kvantmehaanika lokaalsus? Mis on lokaalsus relatiivsusteoorias? Erirelatiivsusteooria sätestab, et (eeldusel et jälgitakse põhjuslikkuse printsiipi) materiaalse osakese või informatsiooni liikumiskiirus ruumis ei saa ületada valguse kiirust. /Albert, lk 65/ See tähendab, et iga põhjuslikult seotud sündmuse vahel peab olema lõplik ajavahe. Kuna kahe ruumipunkti vahel (lõpliku kaugusega) kus asuvad sündmuses seotud objektid, saab sündmust põhjustav signaal levida lõpliku kiirusega (max valguse kiirus ) seega kulub lõpliku vahemaa läbimiseks lõpliku kiirusega ka lõplik ajavahe
1920. aastal „Väikese Alberti“ eksperiment lapse ja rotiga B. F. Skinner (1904-1990) - inimese vaba tahe on illusioon ja inimeste tegevused on tingitud nende tegevuste tagajärgedest ehk kui tagajärjed on halvad, on tõenäosus tegevuse kordamiseks madal ja vastupidi - lõi oma teadusfilosoofia RADIKAALBIHEIVIORISMI – eesmärk on mõista käitumist ja nähtust, mis tekib sarrustamise (kinnitamise) tagajärgede tulemusena. Ei arvesta organismi käitumise põhjuslikkuse selgitamisel privaatsete sündmustega nagu mõtlemine, tajumine ja mittejälgitavad emotsiooniväljendused. - operantne tingimine - sarrustamine - esmased - teisesed E. THORNDIKE ÕPPIMISSEADUSED - probleemkast – näljane kass kastis, toit väljas, õpib leidma tee - tagajärje seadus - - äsjasuse seadus - - harjutamise seadus – kordamise kaudu on õppimine lihtsam (- efektiseadus – käitumise tõenäosus on suurem, kui toimingule järgneb soovitud tulemus) KARISTAMINE - karistus
põhjuseks loetakse kohta, kus algab muutumine ja enam ei toimu mingit rännet/liikumist, jäädakse paikseks. Näiteks kui puu seeme peale ringi lendlemist lõpuks kuskil maandub ja jääb sinna paigale, kasvades lõpuks puuks. d) „eesmärk, s.t. seda, mille pärast“ – mingi tegevuse/asja põhjuseks loetakse seda, mille pärast seda tehti/loodi. Näiteks trennis käimise eesmärgiks on tugev keha ja tervis, seega need on põhjusteks. 2. Põhjuslikkuse vormid on: a) materiaalne põhjus – see, millest (kivid maja ehitamisel) b) formaalne põhjus – asja olemus (maja määratlus ehk kavand) c) toimiv ehk liikumapanev põhjus – see, millest saab alguse asjaga toimuv muutus (ehitaja tegevus teatud maja ehitamisel) d) eesmärk ehk lõpp-põhjus – see, mille jaoks (elumaja on elamiseks) III 1. Kõik teadused uurivad olevat kui sellist – olev kui selline on miski olemasolev, mille
arvatud mingi üldine substans nagu apeiron, mateeria, aatom, idee jms. Seesuguse mõtlemisviisi eelis seisneb selles, et ühtegi nendele üldistele olemustele rajatud mõtlemissüsteemi ei saa eelistada. Induktiivne mõtlemine hakkas kujunema seoses teaduste intensiivse arenguga uusajal, kuivõrd see on ainuvõimalik meetod teaduse empiirilise poole arendamisel. Ka induktiivne loogika on ühe- mehe-töö: inglise loogik J.Mill (1806-1873) formuleeris põhjuslikkuse seose uurimise meetodid, mis ongi nimetatud loogikaharu põhialuseks. Dialektiline loogika on õpetus mõtlemise sisulistest seostest ja struktuuridest. Fragmente mõtlemise dialektilisest viisist võib leida Herakleitose, Platoni, Aristotelese töödest, kuid dialektilise loogika teooria on loonud saksa filosoof Hegel (1770-1831). Matemaatiline ehk sümbolistlik loogika on õpetus, milles käsitletakse mõisteid ja nendevahelisi seoseid modelleerituna teatavas märgisüsteemis
Loomuseisund ehk ühiskonna-eelne olukord. Loomuseisundis elavad inimesed koos moraalireegleid järgides, kuid ühise valitsuseta. Kõigil on piiramatu õigus karistada moraaliseaduste rikkujaid. Olemas on eraomand, mis tekib töö kaudu. Kuna kõigil on mure oma omandi säilimise pärast, luuakse valitsus. Kõrgeim võim on mitteabsoluutne seadusandlik kogu. Rahval on õigus mässata valitsuse vastu, mis ei valitse tema huvides (selline valitsus on rahvaga sõjaseisukorras). HUME 1.Põhjuslikkuse mõiste kriitika: Põhjuslikkus on tunnetuses keskne mõiste. Siiski leiab Hume, et põhjuslikkuse ideele ei vasta mitte ühtki muljet ja et tegemist on pelgalt meie mõtlemisharjumusega. See aga tähendab, et tema käsitluses muutub kaheldavaks praktiliselt igasugune teadmine. 2.Seadus eetikas: Väärtushinnangud ja normid ei ole tuletatavad faktiotsustustest. Tegeleb siis faktide ja väärtustega. Faktid selle maailmaga, mis on ning väärtused
viiekümnesõnalisi ütlusi. Kõige sagedamini esineb aga 6-sõnalisi vanasõnu (20% kõikidest juhtudest). Üldse domineerivad eesti repertuaaris vanasõnad, milles on 4-8 sõna (umbes 80%). (A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv 1984 ,,Vanasõnaraamat" lk 5) 2 Vanasõnad on tervikuna praktitsistlik tarkus ja üldine filosofeerimine maailma asjust ei kuulu nende esmaülesannete hulka. Siiski on vanasõnade seas ka päris kõrgel astmel tehtud üldistusi, nt põhjuslikkuse, asjade sarnasuse ja erinevuse, aja toime jm kohta. Teisalt on perifeersemadki osad vanasõnafondist omal moel inimkesksed. Peale rahvaeetika ja filosoofiliste algmete on vanasõnadesse kätketud rohkesti ka mitmesuguste konkreetsete teadmiste ja arvamuste elemente eelkõige 1 http://www.folklore.ee/tagused/nr10/varn.htm 2 A. Hussar, A. Krikmann, I. Sarv 1984 ,,Vanasõnaraamat" Tallinn: Kirjastus Eesti Raamat
Samamoodi saab alguse seemnest lill lille kujunemine eesmärk s.t mille pärast Leian, et see on väljatoodud põhjustest kõige olulisem, sest eesmärkidest saavad alguse meie teod. Antud jhul peab meil olema mingi eesmärk ehk siis targaks saada. Selleks me õpime ja loeme. Samamoodi on kuju tegemise eesmärgis see, et ta kunagi kunstinäitusel oleks ja seega saab alguse sellest kuju valmimise protsess. 2. Millised erinevad põhjuslikkuse vormid on Aristotelese järgi olemas; selgitage seda maja näite varal (näide ise ei ole selgitus) Materiaalne põhjus Formaalne põhjus Toimiv e. liikumapanev põhjus Eesmärk e. lõpp-põhjus Materiaalse põhjuse alusel teame me, et maja koosneb ehitamisel kividest. Enne ehitamist luuakse formaalne põhjus, ehk siis koostatakse/luuakse majale kavand, misomakorda määrab maja olemuse. Liikumapanevaks põhjuseks maja ehitamisel on ehitajad ja nende ehitus tööga
jagunevad alakomponentideks. Kuigi kirjeldatud mudel on leidnud piisavalt empiirilist kinnitust, on siiski vastuseta jäänud mitmed teoreetiliselt olulised küsimused, mis seavad mudeli üldkehtivuse kahtluse alla. Näiteks on Marshi ja Yeungi (1998) väitel uuritud ebapiisavalt, kas enesehinnang muutub tõepoolest stabiilsemaks hierarhia kõrgematel 3 tasemetel ning milline on sellisel juhul põhjuslikkuse suund- kas alumised tasandid mõjutavad ülemisi või vastupidi. Vaatamata viimaste aastate kriitikale on siiski uurijate seas varem saavutatud teatud üksmeel minakontseptsiooni hierarhilise struktuuri osas. ENESEHINNANGU MÕÕTMINE Enesehinnang mõõtmiseks on viimastel aastakümnetel välja arendatud suur hulk skaalasid. Näiteks võib enesehinnangu skaalade jagamiseks kasutada jaotust, mille on välja pakkunud Rubin ja Hewstone(1998)
kõige keerukamate esemete tunnetamiseni, eeldades korda isegi niisuguste seas, kus puudub loomulik üksteisele järgnevus. Viimaseks - koostada kõikjal niivõrd täielikud loetelud ja niivõrd üldised ülevaated, et oleksin kindel, et ma pole midagi välja jätnud. 18) Filosoofia põhiseisukohad: kahtlus, filosoofia esimene printsiip, Mina olemus, tõsikindla teadmise reegel, Jumala olemasolu (esimene tõestus, mis käib läbi põhjuslikkuse ja täiuslikkuse) Mis on see mina, kes paistab seda vaha nii selgelt ja täpselt tajuvat? Kas ei tunneta ma iseennast mitte ainult palju tõesemalt, palju kindlamalt, vaid ka palju selgepiirilisemalt ja evidentsemalt? Sest kui ma otsustan, et vaha eksisteerib, selle põhjal, et ma teda näen, siis tuleneb sellest kindlasti palju aredamalt, et ka ma ise eksisteerin, sellesama põhjal, et ma vaha näen. On ju võimalik, et see, mida näen, pole
Isikutaju põhiprobleemid. Tagajärg? - kategoriseerimine (kastidesse panemine, siltide kleepimine) - loogiline järeldamine (kellegi üle otsustamine, väheste faktide alusel paneme kasti) - analoogiate kasutamine (sarnasus iseendaga ,,mina olin täis, järelikult minu laps ka") - projektsioon (oma head omadused kantakse üle inimestele, kellega on head suhted) - varem otsutatu kopeerimine eelarvamused Tagajärg moonutatud tajukujud e. isikutaju Kaosaalne atribuutika põhjuslikkuse omistamine. Me lihtsalt arvame, miks ta käitub nii, nagu käitub. Isikutaju efektid - esmamulje efektid ( - kordustaju (blond tuleb... selgub, et pole ,,blond" teine, päris tark kohe) - lahkumisefekt (millise mulje inimene jätab - võõristusefekt (eitus, ta ju ei saanud Piiravad uskumused takistavad saavutamast soovitud tulemust. Sa tunned end siis lootusetu, abitu ja väärtusetuna. Näiteks Ma ei tule mingi asjaga toime.
Esineb ka õpiraskustega andekaid lapsi. Andekate laste võimete tase, erivõimed, iseloomujooned ja probleemid on väga erinevad. Seetõttu vajavad andekad lapsed individuaalset lähenemist. Andekus on individuaalne potentsiaal saavutada silmapaistvat edu õhel või mitmel alal. Intelligentsus ja erivõimed Intelligentsusena mõistetakse „võimet asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikkuse seoseid” ehk üldist suutlikkust mõista ümbritsevat maailma ja seal toime tulla. Üldise vaimse võimekuse taseme mõõtmiseks on kasutusel intelligentsuskvoot IQ. Pärilikkus, hoolitsus ja aktiivne tegelemine mõjutavad laste intellektuaalset arengut. Võrreldes eekäijatega pole tänapäeva Eesti lapsed targemad, küll on agamuutunud arukuse sisu. Eesti 12-18 aastsed tüdrukud ületavad IQ-testides varases teismeeas poiste tulemusi, kuid
põhjustada vaid ühe kindla tagajärje ehk tagajärgi on ainult üks. Fatalistlik põhjus on kindel ja selle ennustamine on võimalik. Juhuslikkuse korral ennustada ei saa, võimalikke tagajärgi on mitu. Sellisel juhul on tegemist mittefatalistlikkusega. Selle puhul me saame ennustada mingisuguse tagajärje tõenäosust. Kui võimalike tagajärgede arv on teada ja nende esinemise tõenäosust saab hinnata, siis on tegemist juhusliku põhjuslikkusega. Kuid kaootilise põhjuslikkuse korral pole võimalike tagajärgede arv määratav. Füüsika printsiibid on looduse vaatlemisel avastatud kõige üldisemad teooriat aluseks võetud tõdemused. Printsiip on teooria aluseks võetud tõde. Printsiip on kooskõlas looduse vaatlemise tulemusega ja seda kasutatakse füüsikas. Füüsika printsiip vastab absoluutselt kõikidele eksperimentide tulemustele. Aatomiks nimetatakse selliseid pisiosakesi, mida omadusi säilitades enam pisemaks lõigata pole võimalik
uinub; fantaasia 3. mina (self) - tekib ärevuse tulemusena, kaitsesüsteem irratsionaalne ärevus - oht enesehinnangule hirm - oht olemasolule ärevus on normaalse arengu eeldus isiksus - energiasüsteem, mille ülesandeks on vähendada pinget (tension) relakseeritud seisundist absoluutse pingeni pinge - vajaduste rahuldamatus ärevus (kujuteldav või reaalne oht) b. tunnetuse vormid kognitiivne areng, staadiumid, inimeste adekvaatne taju, põhjuslikkuse taju · prototaks (prototaxic mode) - lapsel kuni 4 kuuni, differentsieerimata sensoorsed sündmused (teadvuse vool); psühhootilised seisundid · parataks (parataxic mode) - lapsel kuni 3 eluaastani - põhjuslike seoste omistamine sündmustele, mis toimuvad üheaegselt; irratsionaalne ja maagiline mõtlemine · süntaks (syntaxic mode) - kooskõlastatud sümboolne aktiivsus (kommunikatsiooni alus) nii verbaalne kui pildiline; loogiliste põhjuslike seoste tuletamine; järelduste
Erivajadus Erivajadusega laps on laps , kelle võimetest, terviseseisundist ja kultuurilisest taustast ning isiksuseomadustest tingitud arenguvajaduste toetamiseks on vaja teha muudatusi või kohandusi lapse kasvukeskkonnas või rühma tegevuskavas või mõlemas. Erivajaduse mõiste käsitlemisel on ühtse põhimõtte saavutamine raske, sest : erivajaduste määratlus on sõltuvuses ja muutumises vastavalt ühiskonna arengule ja nõudmistele, erivajaduse põhjuslikkuse erinevus ei võimalda üheselt sooritada mõjureid, mis erinevatel juhtudel tagavad edu, üheaegselt kasutatakse erinevate struktuuride ja ametkondade poolt erinevate mõistete süsteemi, arengu ja õppimise juures on raske määrata norme, mida võiks pidada üheselt oluliseks. Sageli defineeritakse erivajadustega inimest kui isikut, kes erineb keskmisest oma vaimsete võimete, sensomotoorsete võimete, kommunikatsioonivõimete, käitumise ja emotsionaalse arengu või füüsiliste
uinub; fantaasia 3. mina (self) - tekib ärevuse tulemusena, kaitsesüsteem irratsionaalne ärevus - oht enesehinnangule hirm - oht olemasolule ärevus on normaalse arengu eeldus isiksus - energiasüsteem, mille ülesandeks on vähendada pinget (tension) relakseeritud seisundist absoluutse pingeni pinge - vajaduste rahuldamatus ärevus (kujuteldav või reaalne oht) b. tunnetuse vormid kognitiivne areng, staadiumid, inimeste adekvaatne taju, põhjuslikkuse taju · prototaks (prototaxic mode) - lapsel kuni 4 kuuni, differentsieerimata sensoorsed sündmused (teadvuse vool); psühhootilised seisundid · parataks (parataxic mode) - lapsel kuni 3 eluaastani - põhjuslike seoste omistamine sündmustele, mis toimuvad üheaegselt; irratsionaalne ja maagiline mõtlemine · süntaks (syntaxic mode) - kooskõlastatud sümboolne aktiivsus (kommunikatsiooni alus) nii verbaalne kui pildiline; loogiliste põhjuslike seoste tuletamine; järelduste
dadaism, sürrealism jne. 2. Luigi Pirandello. Kirjutas palju futuristlikke näidendeid. 3. Tema teatri peamisi eesmärke oli mitte lasta publikul hetkekski minna loo sisse ega arvata, et laval toimuv on päriselt. Selleks kasutas ta võõritusefekti, mis väljendus selges loo lineaarsuse järgimises, ning realistlike stseenide vahel esitatavates seletatavates märkustes kas siis loosungite või vahelaulude ehk songide näol. 4. Absurditeatrit iseloomustavad põhjuslikkuse puudumine, ringjas tegevus, arhetüüpsed tegelased, tähenduse kadu keeles. Kaks peategelast ootavad terve näidendi mingit tegelast nimega Godot. Oodates nad arutlevad enesetapu üle. Erinevad tegelased hakkavad nendest mööda kõndima. 5. 20. sajandi alguses. 1980-ndatel kujunes moeterminiks. Pärast taasiseseisvumist. 6. Ajalooline korrastamatus, ei püüta olla originaalne, paranoilisus, ideede lõtv seotus, fragmentaarsus, fantaasia. 7
informeeritud nõusolek (mitte valetada- selle asemel võib jätta vahel siiski midagi ütlemata, mis osavõtjate käitumist -võib mõjustada; seega tuleb kaaluda eksperimendi õnnestumise riske ja osavõtja kahjustamise riske). loobumisõigus; tagasiside ja debriifing. 16. Mis on psühholoogiline eksperiment? (loeng, õpik) Põhjuslikkus : uurija teab, kuidas teatud muutujad põhjustavad teatud tulemusi, ning samuti selle põhjuslikkuse (mõju) suunda. Eksperimendi oluline tunnus on võrdluse teostamine juhtude vahel, kus sõltumatu muutuja kas esitatakse või mitte (või võrreldakse muutuja erinevaid tasemeid e. väärtusi) ja vaadeldakse vastavate sündmuste väljundeid Kontroll muutujate üle - kontrolli saab teostada otsese manipuleerimisega (sündmus A, mis peaks põhjustama tulemuse X kas esineb või mitte) 17. Muutujad eksperimendis (sõltumatud, sõltuvad, kontrollitavad, sekkuvad m.)
Nii ei tekkinudki eestis oma rahvusest preesterkonda. Eestis oli kirik koloniaalvõimuks (piiskopkonnad) ja suhtumine pärisrahvasse tõrjuv. Päriselanikel 3 võimalust: - uue korra omaksvõtmine ja hüvede korral sellega kaasaminek - neutraalne kohanemine ja passiivne vastupanu - aktiivne vastupanu, sissisõda, maalt lahkumine Keskaegne dualism: vastuolu kristliku vabaduse ja sotsiaaase tõelisuse vahel üleeuroopaline. Mõndadele pakkus uus usk seletuse kõiksuse ja põhjuslikkuse kohta. Liigutav sõnum paradiisi kohta võis paljudele korda minna. Suured muudatused nii poliitilises, ühiskondlikus kui usulik-kiriklikul tasandil. Tugevad pinged mitte ainult eestlaste ja vallutajate vaid ka eestlaste endi vahel. Uued ühiskondlikud ja õiguslikud mõisted. Keskaeg hilisema totalitarismi üks eelkäijaid paavsti ja monarhide ühistöö vabaduste kitsendamises, ka mõttevabadus. Tänu linnadele kaalud, mõõdud, raha (kaubandus). Kõik see mõjutas rahvakultuuri
annaabi.ee 
