Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"põhjavees" - 98 õppematerjali

põhjavees on leitud taimekaitsevahendeid. Kuni kõik jääkreostuskolded ja vedelkütuse hoidlad pole korrastatud, püsib endiselt reaalne oht põhjavee reostumiseks ohtlike ainetega.
thumbnail
26
pptx

Kantserogeenid põhjavees

OTSING  RCS Journals - sisaldab keemia ja loodusteaduste artikleid  groundwater AND health AND problems AND carcinogens OR cancer OR carcinoma  32122 vastet, neist 17723 artiklit  Mitchell E.; Frisbie S.; Sarkar B. (2011). Exposure to multiple metals from groundwater—a global crisis: Geology, climate change, health effects, testing, and mitigation. - Metallomics., 9, 874-908. [Online] doi: 10.1039/C1MT00052G (11.04.2013)  Põhjavees loomulikult eksisteerivate toksiliste metallide levimus. Nende keemilised, biokeemilised ja füsioloogilised interaktsioonid.  Analüütilised katsemeetodid proovide jaoks, mis sisaldavad mitut metalli. OTSING  Scopus – andis pealkirjast saadud märksõnadega spetsiifilisemad tulemused, kui muude märksõnadega.  Patania, F., Lo Nigro, S., Nocera, F. (2001). Health risk by radon in drinking and sanitary water: Assessment and control techniques...

Keemiainformaatika
3 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Rakendusgeoloogia kordamisküsimuste vastused eksamiks

Survelise põhjaveekiht on reostuse eest hästi kaitstud. Kuigi reostus on võimalik toitealadel. Surveline põhjaveekiht on Eestis joogiveeks ning seega tuleb kaitsta toitealasid. 11. Lõimis Mulla mineraalne koostis mineraalosakeste suuruse järgi, iseloomustab kobetate setete koostist erineva suurusega osakeste kaudu, selle järgi saab pinnas nimetuse, määratakse sõelanalüüsiga. 12. 7 iooni põhjavees Cl ioon- Võib põhjavette sattuda NaCl lahustumisel või merevee tungimisel põhjavette. Väga levinud ja liikuv ioon. Eesti põhjavees tavaliselt kuni 100mg/l SO4 ioon- Tekib soolade lahutsumisel. Eesti põhjavees kuni 100 mg/l HCO3 ioon- Tekib karbonaatsete kivimite lahustumisel. Eriti palju on nseda Põhja- Eestis, kus on palju lubjakivi. Eesti põhjavees 50-500 mg/l Ca katioon- Satub põhjavette ka karbonaatsete kivimite lahustumisel. Määrab vee karedust...

Geoloogia
7 allalaadimist
thumbnail
13
doc

Radoon

[3, lk 35] 3 Radoon vees Pinnavetes (jõgedes, järvedes, merevees) on radooni väga vähe. Tavaliselt alla 2 Bq/l. Põhjavee radooni sisaldused võivad olla küllalt suured, tänu raadiumirikkast kivimist kivimi poorides liikuvasse vette sattunud radoonile. Eralduv radoonikogus sõltub ka siin kivimi raadiumisisaldusest ja radooni aatomite emaneerumisvõimest vette kivimi poorides. [7, lk16] 3.1 Radoon Eesti põhjavees Põhjavesi sisaldab peamiselt uraanirea elemente : uraani, raadiumi ja radooni. Kiirgusohutuse seisukohalt oluline radioaktiivne komponent on radoon. 1994 ­ 1998 aastatel läbiviidud Eesti põhjavee uurimisandmete põhjal [8, lk 6-8] oli : o Kambrium-vendi põhjavee veekompleksi Rn-222 sisaldus suhteliselt väike: 2,83 - 43,22 Bq/l ; o Ordoviitsium ­ kambriumi veekompleksi põhjavees Rn-222 sisaldus valdavalt väike : 4,8 ­ 14,4 Bq/l (erandina üks puurkaev);...

Uurimistöö
36 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Fenoolid

aromaatsed ühendid, milles üks või mitu benseenituuma kuuluvat süsinikuaatomit Fenoolid ­ hüdroksüareenide üldnimetus. Fenoolina võime me kutsuda vaid on seotud hüdroksüülrühmaga. hüdroksübenseeni (benseeni tuuma küljes on ­OH rühm). Kitsamas mõttes benseeni derivaatid, mille molekulis üks või mitu vesinikuaatomit on asendunud hüdroksüülrühmaga. Tekkimine Fenoolid tekivad hapnikku sisaldavate kõrgmolekulaarsete orgaaniliste ainete (peamiselt tahkekütuste) utmisel. Sõltuvalt hüdroksüülrühmade arvust eristatakse ühe, kahe ja kolmealuselisi fenoole. Leidumine Neid leidub kivisöe, turba ja pruunsöetõrvas ning põlevkiviõlis. Fenoole esineb looduses ka vabalt (nt taimedes, inimestes ja loomades). Eesti veekogudesse satuvad fenoolid põhiliselt Ida Virumaa põlevk...

Keemia
113 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Maateadus alused

sept) Isomorfism-nähtus kus mineraali kristallstruktuuris teatud aine on teise poolt asendatud (Na-Ca, Fe-Mg). Erineva ainete vahekorraga mineraale nimetatakse kokkuleppeliste piiride(protsentides) järgi erinevalt. Ametlikult kinnitatud ~3600 mineraali liiki(anorg.). Kivimid esinevad kivimkehadena(kiht, soon, laavavool..). Aktiivselt kasutuses mõnisada eri nimetust. Kindlat klassifikatsiooni otseselt pole. Settekivimid - kihilised, sisaldavad fossiile. Moondekivimid - plaatjad (kildad) (300-400'C moodustunud) või vöödilised (gneisid) (suurem temp), kus võib esineb koldelise sulamise jälgi (migmatiseerumine), osaliselt juba tard- e magmakivim Magmakivimid - massiivne, ühes tükis ja hästi nähtavate kristallidega (maapinnas rahulikult tardunud). Vulkaanilised kivimid võivad olla ka klaasjad või räbulised, ning halvasti nähtavate kristallidega. Geostruktuur ­ kindla tekkeviisiga kivimkehade kooslus (kilpvulk...

Maateadus
117 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Pinnavorm

1) tasane pinnamood; lainjad tasandikud 1) tasane pinnamood + ürgorud (kõrgeim koht Emumägi) (kõrgeim koht Rutu mägi) 2) lubjakivi; liivakivi; moreen 3) kulutusvorm Haanja: Otepää(kuutse mägi, 1, 2 ja 3 samad) 1)künkad; nõod (Suur Munamägi) Karula(Tornimägi, 1 , 2, 3samad) 2)liivakivi; moreen 3)kuhjevormid 10.Karstinähtus Pinnaja põhjavees lahustuvad lubjakivi ja dolomiit. Karstivormsalajõed kaovad maa alla ning ilmuvad välja karstiallikatena. Asuvad Põhja ja LääneEestis. 11.Tuuletekkelised pinnavormid luited(rannaja mandriluited) Peamiselt mere ja järvede levikualadel(aga ka seal, kuhuni kunagi meri ulatus, aga nüüd on sisemaa) 12.Inimtekkelised pinnavormid Inimtegevuse tagajärg(linnamäed, põlevkivi karjäärid,tuhaplatood,terrikoonid). Viljandimaal lossimäed...

Geograafia
31 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Üldgeograafia 10.kl

ÜLDGEOGRAAFIA MAA SFÄÄRID Maa sfäärid on süsteemid (terviklikud objektide kogumid, mida iseloomustab * elementide omadused; * hulgad; * paigutus; * omavahelised seosed. Maa süsteemid on avatud süsteemid, toimub aine ja energia vahetus süsteemi ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Vastand ­ suletud Maa süsteemid on dünaamilised ­ muutuvad ajas, eri kiirusega. Vastand- staatilised Maa sfäärid on kihilise ehitusega ja omavahel seotud ja mõjutavad üksteist. Koostis Ligikaudne Tihedus Muutused Sfäär paksus, ulatus Litosfäär (jäik Maakoor ja 50-200 km Aeglased,(igapäevaselt kivimiline kest) vahevöö ülaosa sügav, ulatub püsiv), kivimiringe, O, Si, Fe, Ca, kuni...

Geograafia
441 allalaadimist
thumbnail
9
pdf

Põhjavesi

2 Põhjavee keemiline koostis Põhjavee liikumine, tarbimine ja kaitse I: HCO3- Eesti põhjavetes 50-500 mg/ . l Cl- Eesti põhjavees on rannikualal kuni 100 mg/l, sisemaal alla selle. SO42- Kõrgendatud sisaldus põhjavees, kui pole Darcy seadus: lähedal S-i sisaldavaid mineraale, on reostuse näitaja. Looduslik sisaldus alla 100 mg/l. Q = A*k*(H/L) Ca2+ 20-100 mg/l. Q ­ vee kogus/hulk A ­ uuritava ristlõike pindala Mg2+ 4-50 mg/l. k ­ veejuhtivus...

Maateadus
45 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Veekogud

Ookeanid, mered ja soolajärved on soolaseveelised. Mageveekogud on jõed, mageveejärved ja enamik allikaid. Lisaks neile eristatakse ka riimveekogusid. Enamasti on need alla 18 promillise soolasisaldusega mered või lahed, kus merevesi seguneb jõgedest tuleva mageveega. Vee liikumise alusel eristatakse seisu- ja vooluveekogusid. Vooluveekogudele on iseloomulik vee pidev ühesuunaline liikumine, seisuveekogudes liigub vesi vastavalt tuule suunale või Kuu mõjule (tõus ja mõõn). Tekke järgi eristatakse looduslikke ja tehisveekogusid. Eestis leidub nii looduslikke (meri, järved, jõed, allikad) kui ka tehisveekogusid (veehoidlad, kanalid, kraavid, tiigid, karjäärid). Soolase veega on Läänemeri, mis tegelikult on riimveeline veekogu. Eestis on ligikaudu 1200 järve, millest umbes 1000 on looduslikud. Vooluveekogusid on Eesti territooriumil üle 7000, neist kümm...

Loodus õpetus
35 allalaadimist
thumbnail
21
ppt

Veekogude esitlus ChatliinV

Veekogud Kätlin Viilukas Sisukord Üldist Lahed Mered Järved Soolajärved Allikad Jõed Kärestikud Kosed Joad Tehisveekogud Üldist Veekogusid jaotatakse: soolasteks ja magedateks. riimveekogusid. seisu- ja vooluveekogusid. looduslikeks ja tehisveekogudeks. Suurem osa Maast on kaetud veekogudega. Vesi on aga suure soojusmahtuvusega ja seetõttu onveekogudel tähtis roll Maa kliima kujunemisel. Veekogud on elukeskkonnaks bakteritele, seentele, taimedele ja loomadele ning tähtis komponent kõigi organismide rakkudes ja kudedes. Üldist Hüdroloogia on teadus, mis uurib siseveekogusid, pinnase- ja põhjavett, tegeleb vee äravooluga, sademetega ja veevarude haldamisega. Järvi uurib aga limnoloogia. Lahed Laht on maismaasse ulatuv ookeani või mere osa. Mehhiko laht on laht Atlandi ookeani lääneosas Põhja-Ameerika kagus Pindala on 1 550 000 km². Sügavus on 5203 meetrit. Mere kaguosa läbib hoovus, mis siseneb Yucat...

Loodus õpetus
8 allalaadimist
thumbnail
26
pdf

Konspekt

Eestis keskmise sügavusega rähkmuldadel (K´´´) ja leostunud muldadel (K0) Leiab aset: Endla Reintam, 2009 7 · Kui muld toimib nagu sõel, et mingist kihist ühtlaselt vaesub ja teine kiht ühtlaselt ­ Põhjavees olevate elektrolüütide mõjul sadenevad kelaadid tõusva rikastub põhjavee kapil. vöötme piiril · Mullast läbi liikuv vesi liigub kindlaid teid pidi (juurekäigud, praod), tekib lokaalne Liivasel C-l Bh või Bf horisondi olemasolu on enamasti lähedal oleva põhjavee tunnuseks e. kohalik lessiveerumine...

Eesti mullastik
153 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Põhjavee reostumine

Infiltreerudes maakoore sügavamatesse kihtidesse, satub reostunud vesi kontakti mitmesuguste kivimitega ja põhjaveega. Osa reostusaineid adsorbeeritakse kivimiosakeste poolt, teised astuvad keemilistesse reaktsioonidesse ja moodustuvad lahustumatuid ühendeid, mis jäävad kivimi pooridesse, kolmas osa ühendeid lagunevad vabadeks ioonideks, mis veelgi kergemini osalevad keemilistes reaktsioonides kivimitega ja põhjavees lahustunud ühenditega. Reostunud vee segunemisel puhta põhjaveega toimub samuti reostusainete kontsentratsiooni vähenemine. Kõigi nende protsesside tulemuseks on vee puhastumine, mida nimetatakse isepuhastumiseks; kuna see toimub ainult looduslike faktorite arvel. Kuid see protsess ei või olla igavene, reostuse suure kontsentratsiooni ja pideva juurdevoolu puhul isepuhastusprotsessid nõrgenevad kuni lõpuks üldse ei lakka, kivimid täituvad reostusainetega...

Geograafia
55 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Fluor - referaat

· Inimkehale (nii limaskestadele kui ka nahale) mõjub fluor söövitavalt. · Fluor on halogeenidest kõige aktiivsem. Kõigist elementidest on ta kõige elektronnegatiivsem, seetõttu on ta oksüdatsiooniaste kõigis ühendites -1. See puudutab ka tema ühendeid hapnikuga ­ hapniku fluoriide. Halogeenid ­ on keemilised elemendid : kloor, broom, jood ja astaat. Fluor vees Pinnavees leidub fluori vähe, põhjavees olenevalt asukohast aga palju. Eestis ongi Läänemaa piirkonnaks, kus on probleemiks kõrge fluorisisaldus (1,5-2,6mg/l). Raua sisaldus vees vähendab fluori aktiivsust. Olenevalt fluorisisaldusest vees põhjustab ta kahe massilise ja erineva haiguse teket, milleks on hammaste kaaries ja fluoroos. Tarbija peab olema teadlik, kui kõrge on fluori kontsentratsioon joogivees, mida ta tarbib: · Kui fluorisisaldus on alla 0,5 mg/l, siis soodustab see lastel hambakaariese teket....

Keemia
18 allalaadimist
thumbnail
114
ppt

Ökoloogia ja keskkonnakaitse täidetud test

sellega võib kaasneda muud liiki saasteid. Teke võib olla nii loduslik kui inimtregevuse tagajärg. (b) antropogeenne eutrofeerumine on inimese poolt tekitatud vete saastumine, mis tekitab neis toitainete liigrohkuse (c) toksiline saaste on vee saastumine mürgiste ainetega. Peamised tekkeallikad tööstus ja põllumajandus. (d) termaalne e. soojuslik saastumine on vee temperatuuri tõus. Peamiselt toimub see nähtus põhjavees , mille saastumine võib toimuda maasisesoojuse arvel. Vee temperatuuri tõus toob kaasa ainete parema lahustumise vees. · 58. [1 p.] Mis on suurlinnades ja tööstuspiirkondades põhjavee taseme alanemise põhjuseks? · 59. [1 p.] Mis on depressioonilehter? · 58. Eelkõige liigne tarbimine · 59. Depressiooni lehter on veevarude ammendamise tagajärjel veest tühjaks jäänud setete tihenemise tagajärjel vajunud maapind. · 60. Loetle olulisemaid joogiveega...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
189 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Lapse tervislik toitumine

Kaaries on üks sagedasemaid nakkushaiguslikke hambahaigusi kogu maailmas. Tegemist on hambakoe jääva kahjustusega, sest tekkinud hambaauk ei parane iseenesest. 2.3.1 Kaariese tekke põhjused 10 Kaariese teke on mingil määral seotud fluori vähesusega. Fluor on aine, mida leidub joogiveena kasutatavas põhjavees ning mis kaitseb hambaid kaariese eest. Sellepärast on fluori lisatud kahambapastadele ja erinevatele suuloputusvedelikele. Fluori toimel kõvastub varem kahjustada saanud email uuesti ja teeb selle bakterite happerünnakutele vastupidavaks. Kui fluori sisaldus joogivees on kõrgem kui 1,5 mg/l, siis võivad tekkida jääv- ja lõikehammaste emailile valged laigud. See on hambaemaili ja hambaluu haigus ­ fluoroos. Tavaliselt kujuneb see välja vahemikus lapse sünnist 6.-8.eluaastani....

Toitumise alused
172 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Hüdrosfäär

PÕHJAVESI-maakoore kivimite/setete poorides/lõhedes olev vesi *tekib sademetest *erinevatel setetel on filtratsiooni e vee läbilaskevõime erinev kruus, lõhedega lubjakivi- 1000-100m vett/ööpäevas liiv- 100-10m/24 h saviliiv, liivsavi- 0,1-0,01m/24h savi, turvas- 0.01- 0.001m/24h *Vettkandvad kihid-liiv, kruus, lõh. lubjakivi, moreen, muld *vettpidavad kihid- savi, kristalsed kivimid 1.Mineraalvesi- asub sügavamal põhjavees , kuj. kohtades, kus on vees lah. kivimeid, kus vesi on seisnud pikemat aega. Kaevandatakse Kambriumi liivakivikihtidest 500m sügavuselt. Sis: soolasid(*katioonid-Na+;K+;Mg2+;Ca2+ *anioonid(Cl-;Br;I;SO3;PO4) 2.Kuumaveeallikad- asuvad vulkaanilistes piirk-s, kus magmakolded on maakoores pinnale lähemal- soojendab kivimeid ja need omakorda põhjavett. (2 laama eemaldumiskohas, 2 ookeanilise kokkupõrkealal või ookeanilise ja mandrilise kokkupõrkealal)Nt Am...

Geograafia
49 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Muld, Mulla teke

mineraalne(mure materjal,kruus,liiv,savi,tolm) Koostise mahuline koostis: mineraalne osa(40%),Mulleõhk(kuiv muld 45%),Vee osakaal sõtub õhu osakaalust(15%) Mullateke: Kivimite purunemine (murenemine) on mullatekke alguseks. 1)füüsikaline murenemine-rabenemine tekib temp kõikumisel, väga intensiivne 2)keemiline murenemine-porsumine, vees lahustumine ja agessivsete lahuste teke, mis muudavad kivimite keemilist koostist (karst-kivimite lahust põhjavees , nt lubjakivi) ( porsumise tulemusena tekivadboksiit,kaoliin(valge savi) porsumine on intensiivne vihmametsades ja troopilstesmetsades (kus niiskus suurem) 3)bioloogiline murenemine-lihtsate elusorganismide kinnitumine kivimi pinnale , mõju on biokeemiline(ainevahetusprotsessid ja juureeritised)murenemiskoorik-seeosa mis on haaratud mullastikuprotsessides(L-E 3m. P-E 1m) Mullaprotsessid: mineraliseerumine-org ainete lagunemine lihtsamateks aineteks...

Geograafia
66 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Seadused ja määrused (lisatud sisukord)

06.1999. a seadusega (RT I 1999, 60, 616), jõustunud 26.07.1999. a. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab töölepingu alusel töötavate isikute ja avalike teenistujate (edaspidi töötaja) tööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, tööandja ja töötaja õigused ja kohustused tervisele ohutu töökeskkonna loomisel ja tagamisel, töötervishoiu ja tööohutuse korralduse ettevõtte ja riigi tasandil, vaidemenetluse korra ning vastutuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. (2) Käesolevat seadust kohaldatakse tegevteenistuses olevate kaitseväelaste teenistustingimuste ning kaitseväe, Kaitseliidu, politsei, päästeasutuste ja piirivalve töötajate töö suhtes niivõrd, kuivõrd eriseadustega või ne...

Riskianalüüs
101 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20. sajandil

Kuna baas asus alvaril pääses saaste hõlpsalt põhjavette ja sealt edasi merre. " Tehtud hindamistöödega tuvastati 305 reostuskollet: jäätmehunnikud, prügimäed, kemikaalid, naftasaadused, purustatud seadmed, vanametall ja mahakallatud raketikütus. Üksnes juunis 1993 oli maha kallatud kuni 4 t raketikütust, kuid seda oli pinnases ja põhjavees hinnanguliselt 10-15 tonni. " Taasiseseisvunud Eesti suutis raketibaasi ning põhjavee suuremas jaos puhastada, kuid 90. aastatel kujunes sellest ümberkaudsete suvilate prügila.[4] Pakri poolsaar Pakri poolsaarel soodustab reostumist õhuke pinnakate. Nõukogude ajal asus seal kaks sõjaväebaasi (Leetse I & II) Lõuna- ja Põhjasadam, torpeedobaas, Laoküla miiniladu, distsiplinaarrood, piirivalveüksustuumaallveelaevnike õppekeskus ja tuumareaktorid (70 ja 90 MW). Reaktorid peatati 1989...

Bioloogia
37 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Põhjavee olemus, seire ja probleemid Eestis

Hiliskevadel­suvel ning talvel võib 4 hoolimata sademetest põhjavee toitumine olla väike (joonis 4), enamik sademeveest suveperioodil aurub, talvel aga jääb lumena külmunud pinnasele. Põhjavee keemiline koostis Sademete osa põhjavee koostise kujunemisel. Vihm ja lumi sisaldavad samu ioone, mis esinevad pinna­ ja põhjavees : kaltsium-, magneesium-, vesinikkarbonaat-, naatrium-, kaalium-, kloriid-, sulfaat-, nitraatiooni jt. Naatrium-, kaalium- ja kloriidioon, osaliselt ka sulfaatioon satuvad atmosfääri merelt õhku paisatavate veepiiskadega. Kaltsium-, magneesium- ja karbonaatioon satuvad atmosfääri koos tolmuga. Valdav osa atmosfääris leiduvast sulfaat- ja nitraatioonist on paisatud atmosfääri tööstusheitmetega, milleks on tehaste suits ja muud gaasilised ning tahked heitmed....

Keskkond
53 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun