Enamus maavärinaid toimub litosfäärilaamade piiridel. Piki laamade kokkupuutepiiri toimivad tohutud hõõrdejõud. Hõõrdumine takistab laamade libisemist üksteise suhtes ja maakoores toimub elastne deformatsioon . Laamade liikumisel pinge kivimites üha kasvab, see võib kesta isegi aastakümneid. Niikaua , kuni hõõrdejõud on piisavad takistamaks laamade omavahelist libisemist, maavärinaid ei toimu. Lõpuks ületab maakoores kuhjunud elastne pinge maakooreplokkide vahelise hõõrdumise. Kui see juhtub, toimub kummalgi pool murrangut asuvate laamade äkiline omavaheline nihkumine . Järsk liikumine põhjustabki maavärina. Murrangute tekkimise põhjuseks on maakooreplokkide liikumine üksteise suhtes. Maavärina fookus e. Kolle - koht maapõues, kust algab kivimite rebestumine- maavärina murrang. Maavärina kese e. Epitsenter -
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-01-20
Kuupäev, millal dokument üles laeti
43 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lillllian
Õppematerjali autor
Selgus, et paljud maasisesed geoloogilised protsessid, sealhulgas maavärinad ja vulkanism, tükeldasid litosfääri suurteks plaatideks ehk laamadeks. Maa koos Merkuuri, Veenuse ja Marsiga kuulub Päikesesüsteemi ,,kiviste" planeetide perre, mis on üles ehitatud põhiliselt hapniku- (O), räni- (Si) ja raua- (Fe) ühendite baasil. Kaugemad, nn hiidplaanedid (alates Jupiterist) koosnevad seevastu eelkõige vesinikust (H), heeliumist (He) ja teistest kergetest, põhiliselt gaasilises olekus olevaist elementidest
Kuidas toimub mandriliste laamade lõhkumine? Nii ookeanides kui mandritel võib leida vulkaane, mis tähistavad süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukoti Maa pinnal nn kuumi täppe. Kuumad täpid paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. Kui kuuma täpi kohalt triivib üle suhteliselt väikese paksusega ookeanilaama, siis tekib kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku, kusjuures tekkinud vulkaanid on erineva vanusega. Kui kuum täpp paikneb aga paksu ja rakselt läbitava mandrilise laama all, siis tekitab see maakoorelaama võlvkerke ja sulatab üles ka mandrilise maakoore kivimeid. Võlvkerke laes tekitavad venituspingeid ideaaljuhul kolmeharulise rebendi kontinentaalse rifti . rebendeid mööda tõusevad üles ka kuuma täpiga seotud magmad. Nii tekibki pangasmäestiku reljeefiga ja vulkaanidega kontinentaalne rift. Mandrilist
mäestikuahelike süsteem. Ookeanilaamade lahknemine ehk spreeding lõhesid mööda tungib maakoorde magma, tardub seal ja tekivad ookeanilist maakoort moodustavad kivimid. Tasapisi kerkivad neist veealused vulkaanilised mäeahelikud. Maakoore venituspingete tõttu moodustub siin vaheldumisi vajunud ja kerkinud kivimplokkidega pangamäestikning esineb arvukalt paari kilomeetri sügavuse koldega maavärinad. Aktiivsed ookeaniääred ookeanilise laama vahevöösse vajumine algab süviku tekkega ookeani ääres. Vahevöösse vajuva laama kivimid sulaavad osaliselt üles ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida vulkaaniline saarkaar. Vulkaaniline saarkaar ookeanilise laava vahevöösse vajumisel ookeani põhjale, ookeanisüviku kõrvale tekkinud kaarjas, oma tipuga üle merepinna ulatuvate vulkaanide rida.
kivimid. Vahevöösse vajuva laama kivimid sulavad osaliselt üles ja tekkinud magmast moodustub süviku kõrvale ookeani põhjale vulkaanide rida vulkaaniline saarkaar. Nii ookeanides kui mandritel võib leida vulkaane, mis tähistavad süvavahevööst pärid kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale nn kuumi täppi, mis paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumatult ega tee kaasa laamatriive. Oma seisundilt võivad vulkaanid olla kas kustunud inimajaloo vältel mitte pursanud, suikuvad ajutise purskerahu seisundis olevad, või aktiivsed pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Kilpvulkaanid tekivad räni- ning gaasidevaesest väikese viskoossusega basaltsest magmast. See on hästi liikuv magma, mis voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, valgub pikkade laavavooludena laiali ja ,,ehitab" lameda vulkaanikoonuse. Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid
Maapõues toimub ka kõikide kivimite moone. · Mandrilised alad teevad läbi ulatuslikke horisontaalsuunalisi triive, kusjuures triivide suunad ei ole päris juhuslikud. · Pika geoloogilise aja jooksul liituvad mandrilised laamad üksteisega hiid- ehk superkontinendiks. · Selline hiidmanner võib ühtse tervikuna püsida 200 400 miljonit aastat ning laguneb siis uuesti mandrite ,,kildudeks". · Ookeanides ja mandritel leiduvad vulkaanid tähistavad süvavahevööstpärit kuumade kivimite ülessulamiskollete tõusukohti Maa pinnale, st kuumi täppe. · Praegu asub kuuma täpi kohal Mauna Loa tegutsev vulkaan. · Kontitentaalne rift tekib maapinna rebendeid mööda üles tõusnud kuuma täpiga seotud magmadest. Rift tekib pangasmäestiku reljeefiga ja vulkaanidega. Vulkaanid · Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõht või nende süsteemi, mida mööda
(Nt Havai). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist. Kontinentaalne rift kontinentaalse koore rebend. Vulkaanid Vulkaan kujutab endast maakoorde tekkinud lõõri, lõhet või nende süsteemi, mida mööda magma, purustatud kivimite ja gaaside massid paiskuvad maapinnale.Vulkaan võib olla kustunud, suikuv või aktiivne.Vulkaane leidub laamade piirialadel ( islandi ja vaikse ookeani tulerõnga vulkaanid ) ning ka laamade sisealadel kuuma täpi ja kontinentaalse rifti piirkonnas ( havai saarestiku ja ida-aafrika vulkaanid ). Kilpvulkaanid tekivad räni ja gaaside vaesest basaltsest magmast, mis on hästi liikuv ja voolab suhteliselt rahulikult maapinnale, kaasnevad pikad laavavood. Vulkaan on madal ja hästi lai.Kõik ookeanide vulkaanid on kilpvulkaanid (nt. Mauna Loa) Kihtvulkaanid moodustuvad ränist ja gaasidest rikastatud suure viskoossusega magmast,
3. Mis on laamtektoonika? Miks laamad liiguvad? Laamtektoonika on geoloogia haru, mis uurib laamade triivi ja sellest tulenevaid nähtusi. Laamad liiguvad, sest konvektsioonivoolud maa sees panevad kivimimassivoolud ringlema. Üles tõuseb kuumenenud ja paisunud kivimimassi voolud. Tõusvate konvektsiooonivoolude kohal tekkivad venituspinged rebestavad jäiga litosfääri laamadeks. 4. Kirjelda geoloogilisi protsesse (vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke, süvikute teke, maakoore teke ja hävimine) ja too näiteid konkreetsetes piirkondadest laamade erinevatel servaaladel: a) ookeaniliste laamade lahknemine e spreeding-Näiteks Atlandi ookeani keskmäestikus Islandis b) ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine- Nazca ja Lõuna-Ameerika laam. c) kahe mandrilise laama põrkumine- India ja Euraasia laam (Himaalaja, Kaukasus, Alpid, Karpaadid)
subduktsioon (laama sukeldumine) algab sügaviku tekkega. (vt. ookeaniline-mandriline) Süviku kõrvale tekib vulkaanide rida. Laamade servalade nim Põrkuvate e. kokkukulgevate servadega (Jaapan, Jaava saar) 3. 5. Laamade liikumine küljetsi transform boundary Toimub eri suundades vüi eri kiirusega nihkuvate laamade vahel. Laamade liikumine külitsi Laamade liikumine külitsi Tekivad murrangud, tulemuseks maavärinad. Murraangute käigus võivad mõned kivimplokid kerkida ja teised vajuda. Mandril tekivad pangasmäestikud. Tekivad murranguvööndid ja suured maavärinad. Tekivad riftid (maakoore rebend, mille külgedel on väljunud magma) Murrang fault – katki murdumine, rebenemine (San Andrease murrang Põhja- Ameerikas. Euroopas on kuulsaim Reini org.) Kuulsaim San Andrease murrang Põhja-Ameerikas. San Andrease murrang. Mandrilised rifid Mandrilised rifid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid