Euroopa Liitu kuulumine tagab ühise turu: vabade kaupade, tööjõu, kapitali ja teenuste liikumine. Ühisraha euro jätab ära lisakulud valuutavahetusele. Organisatsioonid: EL – Euroopa Liit Eesti on Euroopa Liidu liige alates 01.05.2004. a. NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon Eesti on NATO liige alates 29.03.2004. a. WTO – Maailma Kaubandusorganisatsioon Eesti on WTO liige alates 13.11.1999. a. Euroopa energiamajandus Millega tegeleb energiamajandus? kütuste hankimine (nt nafta ja maagaas) => energia tootmine (elektrienergia, mootorikütused, soojusenergia) => tarbijatele toimetamine (kuidas? ülekandeliinid, soojatrassid, kütusetanklad) Euroopa riigid, kus kaevandatakse/ammutatakse fossiilkütuseid: Nafta: Norra, Venemaa, Suurbritannia, Saksamaa, Rumeenia. Maagaas: Norra, Suurbritannia, Holland, Saksamaa, Rumeenia, Venemaa.
GEOGRAAFIA GE2 1. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus tegeleb energiavarude hankimisega, nende töötlemisega elektri-, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Elektroenergeetika elektrienergia/soojusenergia tootmine ja tarbijani juhtimine. Toorainet (kivisüsi, põlevkivi) saan energatööstusest või keemiatööstuselt (masuut) või loodusest (päikeseenergia, maaenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia). LK. 65 skeem
Passiivmaja- Passiivmaja- on hoone, milles soojusliku mugavuse saab tagada pelgalt siseõhu kvaliteedi tagamiseks hoonesse juhitava värske õhu vooluhulga järelsoojendamisel või -jahutamisel ilma õhu korduvringluse vajaduseta. energiakriis-Energiakriis on olukord, kus energiat toodetakse vähem kui on reaalne vajadus. Sellise olukorra võib tekitada kas järsk tõus tarbimises või energia tootmise vähenemine. Kokkuvõte Sain teada, mis on energiamajandus ja selle harud. Seda, mis on taastuvad ja taastumatud energiaressursid. Energia kaevandamine tekitab palju kahju ning loodusesse igasugu mürgiseid aineid. Nõudlus erineva energia järgi on inimeste poolt väga suur. Lisaks sain teada, mis on erinevad energiatüübid ja mõisted. Kokkuvõttes oli palju infot, millele igapäev ei mõtle, aga referaati koostades, mõistan kui suur on energia tarbimine, mis ajaga aina kasvab. Palju see tekitab kahju ja mida inimesed
SISSEJUHATUS ENERGIAMAJANDUS. ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Energiat on vaja valguse ja soojuse saamiseks, samuti mootorikütuseks ja masinate tööks. Seega on energia vajalik kõikjal nii koduses majapidamises, tootmises kui ka transpordis. Energia hind sisaldub kõikide toodete ja teenuste hinnas, seepärast mõjutab energiamajandus kõiki teisi majandussektoreid.Puidunappus sundis 17. sajandil kasutusele võtma kivisütt, mida esialgu peeti puidust kehvemaks kütuseks.Kivisöe laialdane kasutamise 17. 18. sajandil ja aurumasina leiutamine panid aluse iseseisvale energiamajandusele.Energiavarad (energiaallikad) on loodusnähtused ja maavarad, mida on võimalik kasutada energia tootmiseks. Taastuvad energiaallikad on looduses pidevalt toimuvate protsesside tagajärjel
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. 10. KLASS Kasutatud materjalid: Ülle Liiberi eksamimaterjalid. 10.kl. ühiskonnageograafia õpik 38. Iseloomusta üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e.
MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA. 10. KLASS Kasutatud materjalid: Ülle Liiberi eksamimaterjalid. 10.kl. ühiskonnageograafia õpik 38. Iseloomusta üldjoontes agraar-, industriaal- ja infoühiskonda; ÜHISKONNA ARENG JA GLOBALISEERUMINE MAAILMAMAJANDUS Kõikide riikide rahvamajandused vaadatuna nende omavahelistes seostes ja suhetes (maailmaturg, finantssuhted, majandusorganisatsioonid) GEOGRAAFILINE TÖÖJAOTUS riigid spetsialiseeruvad sellisele toodangule, mille tootmiseks on kõige paremad eeldused. Eeldused selleks lõi: 1. Veonduse areng 2. Maavarade ebaühtlane jaotus MAAILMAMAJANDUSE GEOGRAAFIA - uurib terve maailma majanduse toimimist ruumis. TOOTMISVIIS ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis (tehnoloogia ja vastavad ühiskondlikud suhted) Inimühiskonna arengus võib eristada 3 erinevat etappi: 1. Põllumajandusajastu e.
energiaressurssidest nagu näiteks päike, tuul, vesi jne on tänases maailmas aina tähtsamaks muutuv energiatootmisviis. Küsitlusest selgus, et teadlikus taastuvenergia kohta eestlaste hulgas osutus suhteliselt kõrgeks. Algselt oli autor arvanud vähesemat teadmist. Kõrge teadlikus on ilmselt põhjustatud eelkõige laiast kajastamisest meedias. Eestlased peavad taastuvenergiat väga vajalikuks. Võib uskuda, et inimesed on endale selgeks teinud milline on hetkel energiamajandus olukord ning mõistavad, et fossiilseid kütuseid ei jätku enam kauaks. 23 Eestlaste seas on nii päikeseenergia, tuuleenergia, biokütuse, hüdroenergia, geotermaalenergia kui ka tuumaenergia pooldajaid, kuid kõige rohkem pooldatakse siiski kõigi ressursside kooskasutust. See on ka kõige töökindlam variant, sest mingi ressursi abil on alati võimalik energiat toota. Samuti
............................................................................... 19 7.Rahvastik ja asustus........................................................................................................... 24 8.Põllumajandus, kalandus ja toiduainetööstus.....................................................................29 9.Metsamajandus...................................................................................................................32 10. Energiamajandus ...........................................................................................................34 11. Tööstus...........................................................................................................................37 12. Teenindus........................................................................................................................39 1
Kõik kommentaarid