Pinnavorm (2)

1. Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ( tardkivim - kristalsed ) ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast ( settekivim ). Pealiskorra pindmist, pudedatest setetest osa nim. pinnakatteks.
2. Kilp – on koht platvormil, kus settekivimitest pealiskord puudub ja tardkivimitest aluskord paljandub maapinnal. Moreen – sete , mis koosneb sorteerimata ja ümardumata osadest, liustike kuhjatud. Fossiilid – kivistisena säilinud nüüdseks väljasurnud organism. Setted – pude aines, mis on tekkinud maismaal või veekogus ja koosneb kivimite või organismide jäänustest.
3.Lubjakivid - ordoviitsium , silur. Liivakivid – devon.
4. Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas. Pinnamood on tasane ning väikeste kõrgusvahedega. Eesti pinnamoes vahelduvad kõrgustikud ja lavamaad lainjate madalike, nõgude ja tasandikega. Haanja kõrgustiku keskosa on Baltikumi kõrgeim punkt. Balti klint ja Lääne-Eesti paekallas on reljeefi suurvormid .
5. Kõrgustikud: koosnevad küngastest (suhteline kõrgus alla 200m). Tavaliselt ebatasane pinnamood, kus künkad vahelduvad nõodega.
Tasandikud/lavamaad: ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida ääristavad astangud . Lavamaa on tihti vähemalt ühest küljest piiratud järsema nõlvaga. Näiteks Viru lavamaa põhjapiiriks on Balti klint. Lavamaa reljeef on enamasti võrdlemisi tasane , kuid mõnikord lõikavad teda sügavad vooluveetekkelised orud.
Madalikud : kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on palju aega üleujutatud mere ja suurte järvede poolt.
6. Voored - on leivapätsikujulised künnised, mis on tekkinud liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel. Oosid ehk vallseljakud on enamasti liivast , kruusast või veerisest koosnevad järsunõlvalised ja sageli teravhaljalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke. Mõhnad - liivast ja kruusast koosnev liustiku sulamisveetekkeline positiivne pinnavorm, mis on enamasti ümara põhiplaaniga. Luited – Tuul haarab lahtimurenenud kivipuru kaasa ja kannab seda edasi mööda kivimi pinda. Liiva ja kruusaterasid veeretab tuul edasi, kui kõige peenemad ja kergemad osakesed hõljuvad edasi. Kuhjub ühte kohta ning tekib luide . Rannavallid - merepõhjast tormilainega rannale heitunud liivast, kruusast või klibust koosnevad. On enmasti kaarekujulised, mõnesaja meetri pikkused ning 1-2 m kõrgused. Rannabarrid - uhtmaterjali settimisel rannanõlvale kujunenud liivavallid
7. Jõeoru kujunemine, jõeorgude tüübid. Sängorg->sälkorg-> moldorg -> lammorg
Sängorg-põhjaerosioon, vesi kulutab põhja sügavamaks, kiire vool, jõe ülemjooksul
Sälkorg-põhjaerosioon, ülemjooksul
Moldorg-külje ja põhjaerosioon, kulutab külgi ja põhja, kesk-ja alamjooks
Lammorg-küljeerosioon. Jõgi muutub madalamaks ja laiemaks, alamjooks
8. (Joonis-vihik)Soodid tekivad kui lammorg lõikab suurvee ajal läbi oma looke
9. Pandivere : Sakala: (2 ja 3 samad)
1) tasane pinnamood; lainjad tasandikud 1) tasane pinnamood + ürgorud
(kõrgeim koht Emumägi) (kõrgeim koht Rutu mägi)
2) lubjakivi ; liivakivi ; moreen
3) kulutusvorm
Haanja: Otepää(kuutse mägi, 1, 2 ja 3 samad)
1)künkad; nõod (Suur Munamägi) Karula (Tornimägi, 1 , 2, 3samad)
2)liivakivi; moreen
3)kuhjevormid
10.Karstinähtus - Pinna-ja põhjavees lahustuvad lubjakivi ja dolomiit . Karstivorm-salajõed kaovad maa alla ning ilmuvad välja karstiallikatena. Asuvad Põhja- ja Lääne-Eestis.
11.Tuuletekkelised pinnavormid - luited(ranna-ja mandriluited) Peamiselt mere ja järvede levikualadel(aga ka seal, kuhuni kunagi meri ulatus, aga nüüd on sisemaa )
12. Inimtekkelised pinnavormid - Inimtegevuse tagajärg(linnamäed, põlevkivi karjäärid,tuhaplatood,terrikoonid). Viljandimaal lossimäed