Kohaliku geodeetilise põhivõrgu I järgu punktide GPS- mõõtmiste planeerimine Planeerige joonisel 1 kujutatud kohaliku geodeetilise põhivõrgu I järgu punktide GPS- mõõtmised nelja vastuvõtjaga mõõtmiseks. Ülejäänud punktides on horisondid vabad. Sobivate mõõtmisaegade planeerimisel kasutage programmi ”Trimble Planning”. Kasutage viimast saadaolevat almanahhi. Koostage seletuskiri. Esitage planeerimisel kasutatud graafikud, punktide panoraamide joonised, kasutatud almanahhi andmed. Näidake kasutatavad vastuvõtjad, antennid, baasjoonte mõõtmise soovitav a’priori täpsus. Koostage mõõtmissessioonide graafik
Kodune töö nr 2. Ehitusplatsi märkimisaluse planeerimine ja märkimine Hoone ehitamiseks tarviliku geodeetilise võrgu rajamisel on esmaseks ülesandeks tutvuda objekti ligiduses olevate riiklike põhivõrgu punktidega. Kreutzwaldi 5 (edaspidi Metsamaja) ümbruses paikneb mitu riikliku võrgu punkti, mida märkimisaluse rajamiseks kasutada võiks. Puktideks on kohaliku võrgu I järgu punkt 9385 ja kohaliku võrgu II järgu punktid 5 ja 3627. Ülalmainitud punktide abil saab ümber ehitusobjekti rajada käigu, mille punktid tuleks kindlustada sobivatesse kohtadesse. Käigupunktide asukohti valides tuleb silmas pidada asjaolu, et nende abil tuleb ehitatava hoone detaile maha märkima hakata
Käesolev geodeetiliste tööde aruanne käsitleb Tartu linna kohaliku geodeetilise põhivõrgu 2. ja 3. järgu rekonstrueerimist ja rajamist. Tööde teostamise aluseks oli Tartu Linnavalitsuse ja AS K&H vahel 22. juunil 2005 a. sõlmitud tööettevõtuleping nr 5353/21.3-13. Tööde teostamisel olid lähtedokumentideks riigihanke "Tartu linna geodeetilise põhivõrgu 2. ja 3. järgu rekonstrueerimine ja rajamine" Lisa 1 "Tehnilised nõuded Tartu linna kohaliku geodeetilise põhivõrgu 2. ja 3. järgu rekonstrueerimiseks ja rajamiseks" ning Maa-ameti riigihanke "Asulate plaaniliste geodeetiliste põhivõrkude rekonstrueerimine ja rajamine" Lisa 1 "Kohaliku plaanilise geodeetilise põhivõrgu rekonstrueerimise ja rajamise juhend". Tööde läbiviimisel lähtuti geodeetiliste tööde aruandest "Tartu linna kohaliku geodeetilise põhivõrgu 2. ja 3. järgu rekonstrueerimine ja rajamine. Projekt" (AS K&H 2005). 2005
on määratud geotsentriliste koordinaatidega. 5. Väljendavad punkti kaugust koordinaattelgedest. X X Y Y 6. Kahemõõtmeline koordinaatide süsteem. Esitatakse nurgaga koordinaattelje suhtes ja kaugusega telje alguspunktist. X X=rcos Y=rsin r Y 7. Esiteks: geodeetilise põhivõrgu punktid maaellipsoidi pinnale kanda Teiseks: valida projektsiooni abipind Kolmandaks: kanda sellele üle maaellipsoidi kaardivõrk ja põhivõrgu punktid 8. Kaardiprojektsioonid- silindrilised(riskülik), koonilised(kolmnurk), tasandilised(ring). Kaardid ja moonutused: konformsed(EST), õigepindsed, õigepikkuselised. Britmarii Kroon Jaanuar, 2013 9
Praktikum nr. 7. Polügonomeetriavõrgu tasandamine programmiga GEO Ülesanne. Teostada Tartu linna 2. järgu geodeetilise põhivõrgu osa tasandamine programmiga „Geo“. Vastavalt lähteandmetele koostame horisontaalse geodeetilise võrgu taasandusfaili. Sinna paneme mõõdetud nurgad ja joonepikkused. Lisaks nende standardhälbed. Samuti tuleb faili panna ka lähtepunktide koordinaadid ning tundmatute punktide esialgsed ligikaudsed koordinaadid. Esmalt teostame vaba tasanduse (DataAdjustFree adjustment with translation and rotation) ning seejärel lisaks seotud tasanduse (DataAdjustStrict adjustment).
Seda rakendatakse aeronavigatsioonis ja mägedes orienteerumisel, kus asukoha kõrgus ei ole eelnevalt teada. Kahemõõtmelist (2D-mode) reziimi võib rakendada merel ja laugjal maastikul, kus puudub vajadus kõrgusepidevaks määramiseks. Asukoht arvutatakse siis kolme satelliidi abil. Kuidas kontrollida GPSi näidu täpsust? GPSi kontrollimine geodeetilise põhivõrgu punkti juures GPS näidu täpsust saab kontrollida mõnes kohas, mille koordinaadid on teada. Seda saab teha näiteks geodeetilise põhivõrgu kindelpunktide abiga. Selleks tuleb otsida Maaameti koduleheküljelt avalike teenuste (maainfoga tutvumise teenus) alt lähima kindelpunkti koordinaadid ja kõrgus. Koordinaadid on enamasti antud nii LESTis kui ka geograafilistena. Veebilehel näeb Riigi põhivõrgu I, II ja III klassi punkte koos nimede või numbritega
ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA 1. Geodeesia harud Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2. Selgitada, mida kätkeb endas topo-geodeetiline uuring Topo-geodeetilise uuringu eesmärgiks on saada vajalikke lähteandmeid maa-alade planeerimiseks või ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks
Võrgustamise meetodid Integreeritud mõõdistusmeetodite õppeiane praktikumis tutvusime põgusalt programmiga „Surfer“. Lähteandmeteks oli riigi geodeetilise põhivõrgu punktide andmed (X, Y, h, H). Erinevate mudelpindade loomiseks kasutame võimalusi Kriging, Minimum Curvature, Local Polynomial ja Triangulation With Linear Interpolation. 1) Kõigepealt koostame lähteandmete (Joonis 1) põhjal variogrammi (GridVariogramNew variogram). Variogrammi loomisel tuleb programmile ära näidata, millises tulbas asuvad X, Y koordinaadid ning absoluutkõrused. Tulemuseks saame variogrammi, mis on toodud järgneval joonisel (Joonis 2)
võrra ning tõsta taastuvenergia osakaal 20%-ni primaarenergia lõpptarbimisest. Eesti on eesmärgiks võtnud 2020 aastaks jõuda 25% taastuvenergia osakaaluni. (Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Energiamajanduse riiklik arengukava aastani 2020, 2008). Olulist mõju on avaldanud ka Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud Euroopa Liidu kolmas elektri ja maagaasi siseturu pakett, mille alusel on Eesti pidanud energia suurtootjatest eraldama neile seni kuulunud põhivõrgu. Elektrienergia puhul oli tegevus valutum, kuna Eesti Energia oli riigi enda omandis, mistõttu Eleringi eraldamisel juriidilisi vaidlusi senise omanikuga ei peetud. Siiski kuna ka Elering on riigi omanduses ning kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse, siis on kaheldav, kas otsustusprotsessi puhul efektiivsus kasvanud on. Elektriturust märksa keerulisemaks on aga kujunenud gaasivõrgu eraldamine, kuna maagaasivõrku omav Eesti Gaas kuulub erakapitalile
tasapinnal. Maapinna kujutamine GRS 80 - Geodetic Reference System 1980 · Kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega C) Tasandiline, koonuseline ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. ja silindriline abipind ehk siirdepind · Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Aerofoto D) Tekkiv kaardivõrk
Kõrgem geodeesia – geodeesia haru, mis tegeleb Maa kuju ja suuruse määramise ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega Ellipsoid – Maa matemaatiline mudel Geoid – maailmamerede rahulikus olekus olev pind, mis on mõtteliselt laiendatud maismaa-alale; füüsiliselt deformeerunud Maa mudel Horisontaalprojektsioon – maa reaalse pinna kujutamine tasapinnal; looduses oleva pinna kujutamine tasapinnal Horisontaalnurk – kahe vertikaaltasapinna vaheline nurk horisontasapinnal Vertikaalnurk – mingi joone ja horisontaaltasapinna vaheline nurk
ületab 100 brutoregistertonni). Transport Riigipoolt hallatakse 15 lennuvälja, kuid kokku on Rootsis kokku mitusada erineval tehnilisel tasemel lennuvälja. 2005. aasta seisuga oli Rootsis registreeritud 2611 tsiviilotstarbelist õhusõidukit. Rootsi suurimaks lennundusettevõtteks on SAS Transport Rootsis oli 2006. aasta alguse seisuga registreeritud üle 4 miljoni sõiduauto, 461 000 veoautot ja 13 477 bussi. Raudteede põhivõrgu pikkuseks hinnati 2004. aasta lõpu seisuga 17 000 km. 2004 aastal jõudis raudteetranspordi kaubavedude tonnaaž ajalooliselt suurima tasemeni SWOT analüüs Tänan kuulamast Küsimusi?
ELEKTER KODUS Mis on elektrivõrk? Elektri võrk toimetab elektrit tootvatest allikatest elektritarbijateni. Koosneb põhivõrgust ja jaotusvõrgust. Komponendid: 1. Ülekandeliinid; 2. Trafod 3. Mõõteseaded 4. Elektrivõrgu juhtimisseaded 5. Erinevad kompenseerimisseaded Jaotusvõrk ja põhivõrk Põhivõrk toimetab elektri tarbijate lähedusse. Jaotusvõrk toimetab elektrienergia põhivõrgu liitumispunktidest tarbijateni. Elektri seadmete suurused Elektritugevust mõõdetakse ampritena. (1A) Inimesele on ohtlik voolutugevus alates 0.01A Pinget mõõdetakse voltides (1V) Eestis võib seadmeid kasutada 220-230V Võimsust mõõdetakse vattides (1W) Lambi võimsus on tavaliselt 25...100 W, keeduplaadi võimsus 1...2 kW. Elektrienergiat mõõdetakse kilovatt-tunnina (kWh) Mis on lühis? Kui elektritarvititel puudub takistus võib
1:10 000) Eesti kaardid peavad olema Lambert-Est 97 süsteemis. Ristkoordinaatide alguspunkt on valitud Põhja-Lätis koordinaatidega Riiklikud geodeetilised võrgud: plaanilised (X,Y) kõrguseline (H) gravimeetriline maneograafiline Riigi territooriumil rajatakse kindlad punktide võrgud, need punktid kindlustatakse maastikul kapitaalselt ja nende koordinaadid määratakse suurima võimaliku täpsusega. Võrke tehakse GPS-mõõtmiste abil. Riigi põhivõrgu I klassis 13 punkti ja II klassis 199 punkti. Riigi tihendusvõrgus praegu 3922 punkti (kõik paarispunktid, omavaheline vahekaugus ca 500m). Lisaks riiklikule põhi- ja tihendusvõrgule rajatakse asulates ja linnades kohalik geodeetiline põhivõrk. NL-i ajal oli igal linnal ja asulal oma geodeetiline koordinaatide süsteem ja seal olid antud kindelpunktide koordinaadid. Nüüdseks on rajatud uus tugipunktide võrk, kus koordinaadid on riiklikus ühtses koordinaatide süsteemis.
Geodeesia on õpetus maa-alade mõõtmisest ja kaardistamisest, samuti maa kuju ja suuruse määramisest. Rakendusteadusena on geodeesia tähtsal kohal sõjanduses, katastrimõõdistamisel, metsanduses ja muus. 2. Nimeta geodeesia harud. Topograafia- maa-alade mõõdistamine ja kujutamine plaanil Kartograafia- tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal Kõrgem geodeesia- tegeleb Maa kuju ja suuruse määramise ning plaanilise ja kõrgusliku põhivõrgu loomisega Aerofotogeodeesia- topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm- meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia- käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 3. Nimeta põhilised geodeetilised instrumendid. Nivelliir on instrument, mis annab horisontaalse vaatekiire ning koos
ent kõik kolm riiki otsustasid säilitada rahaühiku nime. Transport Rootsis on võimalik reisida parvlaevaga(suurim meretransporti korraldav ettevõte Eesti ja Rootsi vahel on Tallink); lennukiga(nimetatud lennuliinil opereerivad lennundusettevõtted Estonian Air, FlyBe ja Ryanair); autoga(Rootsis oli 2009. aasta lõpu seisuga registreeritud üle 4,30 miljoni sõiduauto (1 auto 2,2 elaniku kohta), 514 576 veoautot ja 13 407 bussi); rongiga(Raudteede põhivõrgu pikkuseks hinnati 2009. aasta seisuga 11 866 km). LINNAD. Rootsi pealinn on Stockholm, kus on elanikke 765 000 (2004). .1950. aastatel rajati Stadenist põhja poole Norrmalmi 5 ühesuguse kõrghoonega ärikeskus Hötorgscity, kus tohib liikuda ainult jalgsi. Djurgårdeni saarel on muuseume (Skanseni vabaõhumuuseum, Põhjala muuseum, Vasa laev), suur park ja loomaaed. Stockholmis asub enamik riigi suuri õppe- ja teadusasutusi (ülikool, akadeemiad, 3 Nobeli
Punkti absoluutne kõrgus määratakse nivelleerimise teel. Kõrgtäpse nivelleerimise tehnoloogia võimaldab määrata absoluutseid kõrgusi mõne millimeetri täpsusega. Geodeetilised kõrgused Geodeetiline kõrgus h on punkti kaugus referentsellipsoidi pinnast mööda normaali. Geodeetilised kõrgused määratakse ellipsoidil. Aastast 1992 on Eestis kasutusel referentsellipsoid GRS-80, mille suhtes on määratud riigi geodeetilise põhivõrgu punktide geodeetilised kõrgused GPS-mõõtmistega. Geodeetilisi kõrgusi on võimalik määrata mõne sentimeetri täpsusega. Saame nt GPS-iga mõõtes. GPS-is olev geoidimudel arvutab meile absoluutse kõrguse. Kõrguskasv Kõrguskasv on maapinna kahe punkti kõrguste vahe, mida nimetatakse ka suhteliseks kõrguseks. Kõrguskasv on tõusu suunas positiivne ja languse suunas negatiivne. Kõrguskasvu võib arvutada maastikul tehtud mõõtmiste või kõrgusarvude järgi
pikkust ja laiust nim antud punkti geograafilisteks koordinaatideks. Kui geograafilised koordinaadid on arvutatud ellipsoidile redutseeritud geodeetiliste mõõtmiste järgi, siis nim neid koordinaate geodeetiliseks pikkuseks ja laiuseks. Ruumilised ristkoordinaadid X, Y, Z Z-teljeks on maa pöörlemistelg, X-teljeks on nullmeridiaani ja ekvaatori tasandi lõikejoon, Y- teljeks on nendega risti olev joon ekvaatori tasandil Ristkoordinaadid tasandil Riigi geodeetilise põhivõrgu punktide ristkoordinaatide määramisel võetakse Eesti X- teljeks 24°-meridiaan või sellega paralleelne suund. Y-teljeks ekvaatori kujutis või sellega paralleelne suund. Kohaliku tähtsusega mõõdistamiste puhul kasutatakse ka suvalisi ristkoordinaatide süsteeme. Koordinaatide alguspunkt on sel juhul vabalt määratud, kuid X-telg peab olema ikkagi orienteeritud põhja suunas Y-telg ida suunas. Põhja suunaks valitakse sageli
juhuslikkus, mis on eriti märgatav väikestes, jaotusvõrgu koormustes. Selliste koormuste ruuthälbe suhe matemaatilisse ootusesse on suhteliselt suur. Ka võib väikestes koormustes esineda suuremaid kõrvalekaldeid, mis ei sobi kokku normaaljaotusega; juhitavus. Koormust juhitakse enamasti kaudselt elektritariifide abil. Esineb ka otsest juhtimist elektrivõrgu operatiivpersonali poolt. Juhitavuseks võib lugeda põhivõrgu sõlmekoormuste muutusi, mis on tingitud ümberlülitustest jaotusvõrgus. 3.Koormuse põhilised seaduspärasused Koormuse matemaatilise modelleerimise ideest tuleneb, et mudeli struktuur ei sõltu koormuse kohta olemasolevatest andmetest. Modelleeritakse koormust, mitte andmeid; mudeli struktuur ei sõltu otseselt võimalikest rakendustest. Pole tähtis, kas mudelit kasutatakse pika- või lühiajaliseks prognoosimiseks või prognoosimiseks üldse;
Rootsis kokku mitusada erineval tehnilisel tasemel lennuvälja. 2005. aasta seisuga oli Rootsis registreeritud 2611 tsiviilotstarbelist õhusõidukit. Rootsi suurimaks lennundusettevõtteks on SAS Transpordi iseloomustus Maanteetransport Rootsis oli 2006. aasta alguse seisuga registreeritud üle 4 miljoni sõiduauto, 461 000 veoautot ja 13 477 bussi. Transpordi iseloomustus Raudteetransport Raudteede põhivõrgu pikkuseks hinnati 2004. aasta lõpu seisuga 17 000 km. 2004 aastal jõudis raudteetranspordi kaubavedude tonnaaz ajalooliselt suurima tasemeni Turism Enim külastatakse Rootsis: Vasa Museum (Vasamuseet) Hard Rock Cafe Skansen Open-Air Museum Hallwyl Museum (Hallwylska Museet) Gamla Stan City Hall (Stadshuset) Royal Palace (Kungliga Slottet) Junibacken Goteborg Maritime Center The Nobel Museum
tangenslõiku tagasi kõvera alguse KA suunas. Saadud punktist mõõdetakse ristsirge suunas leitud suurus y ning seal asetsebki kaarele kantud pikett. 3. Teetrassi mahamärkimise kavandamine, reeperite paigutamine, sidumine põhivõrguga, märkide valik. Mida kasutad pikettide tähistamiseks looduses, kuhu paigutad piketid? Trassi märkimiseks loodusesse tuleb trassi põhipunktid (alg-, lõpp-, ja pöördepunktid) tuleb need määrata geodeetilise põhivõrgu punktide suhtes ning kindlustada maa- ja numbrivaiadega. Maavai on 30- 50 cm pikkune ja 5-8 cm jämedune puidust vai, mis lüüakse maapinnaga tasa. Maavaia keskele lüüakse nael, mis tähistab punkti tsentrit. Maavaia kõrvale lüüakse numbrivai, millele märgitakse piketi number. Numbrivai peaks jääma vähemalt poole meetri ulatuses maa peale. Peale trassi põhipunktide märkimist rajatakse nende põhjal teodoliitkäigud ning nivelleeritakse need.
See muudab lisaks teekonna jälgimisele ka veoahelat läbipaistvamaks ning aitab alandada kindlustuse hindu. KUIDAS KONTROLLIDA GPS-I NÄIDU TÄPSUST? GPS-i kontrollimine GPS näidu täpsust saab kontrollida mõnes kohas, mille koordinaadid on teada. Seda saab teha näiteks geodeetilise põhivõrgu kindelpunktide abiga. Selleks tuleb otsida Maaameti koduleheküljelt avalike teenuste (maainfoga tutvumise teenus) alt lähima kindelpunkti koordinaadid ja kõrgus. Koordinaadid on enamasti antud nii LESTis kui ka geograafilistena. Veebilehel näeb Riigi põhivõrgu I, II ja III klassi punkte koos nimede või numbritega. Lisaks on võimalik kuvada kaardiaknasse jäävad
7. Kõrgusmärgid. Absoluutsed kõrgused määratakse nullnivoopinnast, mis on määratud paljude aastate vaatluste põhjal veemõdulatti või mareograavi näitude alusel. Eestis absoluutse kõrgse aluseks on Kroonlinna veemõõdulatti nulli läbiv nivoopind – 1977a Balti kõrguste süsteem. Kõrgusmärgid – geomeetrilised märgid milledele on määratud kõrgused geomeetrilise nivelleerimisega. Reeper, seinamärk. Kõrgusmärgid moodustavad riikliku kõrgustiku põhivõrgu ja neid punkte kasutatakse lähtepunktidega muude kõrguste määramiseks. Reepreid paigaldatakse ehitiste vundamenti, nn seinareeprid või pinnasesse (pinnasereeper, fundamentaalreeper, põhjareeper) Pinnasereeper (betoonalusega raudbetoonmonoliit)asub vähemalt 2 m sügavusel. Reepri ülemine ots on ca 50 cm sügavusel. Fundamentaalreeper sarnaneb ülemisega, R/B alus asetseb ca 2,5m sügavusel. Reepri ülemine ots 1m sügavusel. Fund
Amet) · Valimis- ja teavitusteenuse arendus (Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus) 2.3.4 Tallina Linnaplaneerimise Ameti registrite dokumentatsioonis. · Tallinna maaregistri määratluse ja ülesandepüstituse koostamine · Tallinna planeeringute registri õigusaktide eelnõude koostamine · Tallinna maaregistri õigusaktide eelnõude koostamine · Tallinna ehitiseregistri õigusaktide eelnõude koostamine · Tallinna geodeetilise põhivõrgu registri õigusaktide eelnõude koostamine · Tallinna geodeetiliste tööde registri õigusaktide eelnõude koostamine · Tallinna digitaalse aluskaardi õigusaktide eelnõude koostamine 2.3.5 Tooted 2.3.5.1 DoGIS on avatud standarditel põhinevaid veebiteenuseid ning Datel Tarkvaraosakond kasutab seda toodet oma veebikaardilahenduste väljatöötamisel ja müüb seda keskonda ka teistele võimalikele soovijatele mitmel erineval moel. Kas täielik arenduslitsents, teenusele
Joonisel 14.4. on näidatud seinareeperi asetus seinas ja reeperi pikilõige. Pinnasereeperid- paigaldatakse kui puudub seinareeperiks koht, peab olema paigaldatud aasta enne nivelleerimist allapoole külmumispiiri. Joonisel 14.5. on näidatud pinnasereeperi asetus. Fundamentaalreeperid- on nivelleerimisvõrgu sõlmpunktid, asuvad 50-60 km järel, kaevatakse lahti ainult kõrgtäpse nivelleerimise ajal. Põhjareeperid- on riigi kõrguselise põhivõrgu lähtereeperid, geoloogiliselt kindla aluspõhja sees on vähemalt 6 m ( 1 tk) sügavusel, madalal asuvas aluspõhjas on 2-3 kaupa kuni 1,2 m sügavusel. Tahhümeeter, so. instrument, mille abil määratakse maastikupunktidele plaaniline ja kõrguslik asend geodeetilise võrgu suhtes. Mõõdab: horisontaalnurga,viseerimiskiire kaldenurga e. kõrguskasvu,kauguse.
GEODEESIA EKSAM 1) Topograafia – maa-alade mõõdistamine ja kujutamine plaanidel. Kartograafia – tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kõrgem geodeesia – tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku põhivõrgu loomisega. Aerofotogeodeesia – topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia – käsitleb ehitiste rajamisel rakendatavaid mõõtmisvahendeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2) Geodeesia - On õpetus maa-alade mõõtmisest ja kaardistamisest, samuti maa kuju ja suuruse määramisest. 3) Geodeetilised tööd jagunevad kaheks. Esiteks välitööd, mille käigus toimub mõõtmine
GEODEESIA EKSAM 1) Topograafia – maa-alade mõõdistamine ja kujutamine plaanidel. Kartograafia – tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kõrgem geodeesia – tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku põhivõrgu loomisega. Aerofotogeodeesia – topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia – käsitleb ehitiste rajamisel rakendatavaid mõõtmisvahendeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2) Geodeesia - On õpetus maa-alade mõõtmisest ja kaardistamisest, samuti maa kuju ja suuruse määramisest. 3) Geodeetilised tööd jagunevad kaheks. Esiteks välitööd, mille käigus toimub mõõtmine
peamõõtkava täpselt kehtiks. 10.Projektsiooni peasuunad 1 igasugusel ellipsoidi kirjutamisel tasapinnal, mille puhul lõp v. Osade sarnasus ei säili, kujutub ellipsoidi pinnal asuv iga lõp. V ring tasapinnal moonutuse ellipsina, millle kese vastab ellipsoidi pinnal kujutatud vastava ringi keskmele 2 igas ellipsoidi punktis eksisteerivad kaks ristuvad suunda, mille puhul mõõtkavad on ekstreemsed. Nimetatud suunad ristuvad ka projektsioonis ja neid nim peasuunaks. 11.Kaardiprojektsiooni põhivõrgu mõiste Üldjuhhul kasutatakse kaartide koostamisel geogr koordinaatidega φ ja Λ meridiaanide ja paralleelide ortogonaalset võrku. Sellele võrgule vastab projektsioonis meridiaanite ja paralleelide võrk. 12.Kuidas jaotatakse kaardiprojektsioone normaalvõrgu pooluse asendi järgi. Normaalvõrk on kõige lihtsam koordinatide võrk, mis moodustub antud projektsioonis mingist sfäärilise koordinaatide süsteemist. Normaalvõrgu poolus ühtib antud projektsiooni poolujsega
capital) näitab, kui suurt kasumit peab ettevõttesse investeeritud kapital omanikele TARIIFISÜSTEEMI võib liigitada järgmiselt: tooma. · Elektrienergia hinnakiri (elekter kui kaup) I=Ho * lo + Hv * lv · Põhivõrgu võrgutasud (võrguteenus 110-330 kV pingel) Ho omakapital · Võrguteenuste hinnakiri 6-35 kV pingel (EE Jaotusvõrk) Lo omakapitali osakaal · Võrguteenuste hinnakiri madalpingel (EE Jaotusvõrk)
EE on koondanud energiakasutuse tõhusust tõsta aitava teabe avalikku Energiasäästu portaali internetis. 2008/09. majandusaasta jooksul muutusid võrgutasud kolmel korral: 2008. aasta 1. juulil, kui hakkas kehtima uus elektrienergia hind, 2009. aasta 1. jaanuaril seoses elektrienergia hinna indekseerimisega ning 2009. aasta 1. märtsil tulenevalt iga- aastasest korrigeerimisest. Jaotusvõrgu elektri jaotamise tasu langes 2008/09. majandusaastal kokku keskmiselt 1,5% võrra ning Põhivõrgu elektri ülekande võrgutasu keskmiseks kasvuks oli võrreldes 2007/08. majandusaastaga 3,6%. Kuna elektrihinnad on tõusnud igal aastal, siis võib öelda, et ega Eesti elektrihinnad ei lange ka tulevikus, kui ei mõelda välja täiuslikku elektritootmise süsteemi, mis võimaldab ka maksudel väheneda ja elektrit toota palju ja odavalt. Ei ole kahtlust, et lähematel aastakümnetel orienteerub maailm eeskätt tuumaenergeetika edendamisele. Tuumaenergia on kõige odavam ja võimaldab kiiresti
rajamisel enne polügonimeertrivõrgu lõplikku tasandamist. Esialgne täpsushinnang et polügonimeetrikäikude punktides mõõdetalse õldjuhul ainult kaks suunda. Kui seisupunktis tehakse rohkem kui 2 täisvõtet , siis nurgamõõdu ühe täisvõtte keskmise ruutvea võib leida üksikvõtete hälvete järgi. 6. Analüütilised võrgud - ptk. 7 Triagulatiooniks nimetatakse geodeetilise põhivõrgu rajamise meetodit, mis seisneb külgnevate kolmnurkade sõsteemi loomises maastikul. Süsteemis mõõdetakse vähemalt baasjoon ja kõik nurgad. Baasjooneks võib olla 1 kolmnurga külg, mida nimetatakse süsteemi lähteküljeks, kui enamasti arvutatakse nn. Baasvõrgu abil lähtekülje pikkus.Kolmnurga tippudesse ehitati sõrestiktornid. Tänapäeval kasutatakse trilateratsioonivõrkude (kui neid üldse kasutatakse) mõõtmiseks valguskaugusmõõtureid
kuid Maa gravitatsioon kisub seda allapoole. Satelliit langeb Maa poole, kuid ei jõua kunagi selle pinnani, sest Maa on kerakujuline. Satelliit liigub ringjooneni, jõudes maapinnast kindlale kaugusele, ning tiirleb niiviisi ümber planeedi. KUIDAS KONTROLLIDA GPS-I NÄIDU TÄPSUST? GPS-i kontrollimine GPS näidu täpsust saab kontrollida mõnes kohas, mille koordinaadid on teada. Seda saab teha näiteks geodeetilise põhivõrgu kindelpunktide abiga. Selleks tuleb otsida Maa–ameti koduleheküljelt avalike teenuste (maainfoga tutvumise teenus) alt lähima 8 kindelpunkti koordinaadid ja kõrgus. Koordinaadid on enamasti antud nii L–EST–is kui ka geograafilistena. Veebilehel näeb Riigi põhivõrgu I, II ja III klassi punkte koos nimede või numbritega. Lisaks on võimalik kuvada kaardiaknasse jäävad kindelpunktid nimekirjana (kas
arendamises või laiendamises. Elektriliinide või alajaamade rekonstrueeri- mine, kui see on tehniliselt võimalik, võib sageli osutuda odavamaks kui uute ehitamine. Siiski tuleb seejuures arvestada ka arengut (koormuste kasv, koor- muspiirkondade ümberpaiknemine, tehnilised uuendused jne) pikas perspek- tiivis. Kuna elektrivõrkude arendamine on seotud suure inertsiga, peab planeerimis- periood olema piisavalt pikk – põhivõrgu puhul 10…20 a, jaotusvõrkude pu- hul 5…15 a. Madalpingevõrkude planeerimine ja projekteerimine toimub ta- valiselt ennetusajaga 2-3 a. ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi ELEKTRIVÕRKUDE PROJEKTEERIMINE 21 Üldiselt jaguneb elektrivõrkude arengu planeerimine ja projekteerimine kol- meks etapiks: • elektrivõrgu arengu planeerimine (perspektiivplaneerimine) –
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Nimi GISi kasutamine navigatsiooniseadmetes (GPSid, sh autodel jt sõidukitel), ArcGIS, ArcPad. Referaat Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus GIS on geograafiline infosüsteem, mida kasutatakse info vaatamiseks ja haldamiseks, ruumiliste seoste analüüsimiseks ning ruumiliste protsesside modelleerimiseks. GIS võimaldab informatsiooni koguda ja hallata selliselt, et seda saab visualiseerida ja analüüsida. GIS-i komponentideks on riistvara, arvuti tarkvara, andmebaas, toimingud ja inimressurss (Eesti Geoinformaatika Selts). Järgnevalt tuleb juttu GIS-i kasutusest navigatsiooniseadmetes, nende tööst ning mõningatest tarkvaraprogrammidest nagu ArcGIS ja ArcPad. Mis...
Referentsellipsoid * Referentsellipsoid on mingi väiksema maa-ala kohta kohandatud ellipsoid, mida kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. * Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg a ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei asu Maa raskuskeskmes nagu maaellipsoidil. Geoid, ellipsoid, referentsellipsoid Eestis on alates 1992. aastast geodeetilise põhivõrgu koordinaatide arvutamise lähtepinnana kasutusel rahvusvaheline ellipsoid GRS-80. Ellipsoidi ja geoidi pind ei erine kusagil üle 100 meetri ja suuremas osas ületab harva 20 meetrit. Eestis on geoidi pind kõrgemal rahvusvahelise ellipsoidi GRS-80 pinnast keskmiselt 19 meetrit. KOORDINAATIDE SÜSTEEMID * Koordinaatide abil määratakse punkti asukoht tasapinnal või ruumis. Tasapinnal on koordinaate kaks - x ja y, ruumis kolm - x, y, z, kus z on punkti kõrgus, mida
maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olev geodeetiliste punktide kogum, millest lähtutakse geodeetilistel ja topograafilistel mõõtmistel. Riigi geodeetiline põhivõrk- jaguneb täpsuselt nelja klassi, koosneb triangulatsioonist, polügonomeetriast, trilateratsioonist. Jaguneb nelja täpsusklassi ja täpseim on 1 klass. Riigi geodeetilise põhivõrgu punktide vahekaugus on keskmiselt 15 km. Punkti tsentri tüübi määrab Riigi Maa-amet. Mõõdistamisvõrk- need on tugipunktid, mille suhtes määratakse situatsiooni elementide ja maastiku objektide asend. Selleks, et saada punktidele ühtses süsteemis koordinaadid tuleb mõõdistamisvõrk siduda kõrgema järgu geodeetilise võrguga.
Geodeesia eksam Millised on geodeesia harud? Selgita Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm- meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. Iseloomusta geoidi, pöördellipsoidi, referentsellipsoidi. Milleks neid kasutatakse? Geoid -keha, mille pinnaks on merede ja ookeanide rahulikus olekus pind,
ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA 1.Geodeesia harud- Topograafia - (väikeste) maa-alade mõõdistamine ja kujutamine kaartidel ja plaanidel. Ortogonaalpr. Kartograafia - tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Maapinna kujutamine Kõrgem geodeesia - tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia - topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Aerofoto Rakendusgeodeesia - käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne)rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia. 2. Selgitada, mida kätkeb endas topo-geodeetiline uuring Topo-geodeetiline uuring on geodeetiliste tööde kogum, mille käigus selgitatakse välja,
Sel juhul nimetatakse punkti kõrgust suvaliseks ehk suhteliseks kõrguseks. Joonisel 2.4. on punkti O suhteline kõrgus H OSuht ja punkti P suhteline kõrgus on H PSuht . Vabalt valitud pind võib olla suvaline pind, näiteks õpperuumi põrand. Geodeetiline kõrgus h on selle punkti kaugus referentsellipsoidi pinnast mööda normaali (vertikaalne sirge). 1992.aastast on kasutusel rahvusvaheline ellisoid GRS-80 (Geodetic Reference System), mille suhtes on määratud riigi geodeetilise põhivõrgu punktide geodeetilised kõrgused GPS mõõtmistega (Global Positioning System). 4 Koostanud: Ene Ilves O Punkti O nivoopind H OSuht ho punkti O geodeetiline kõrgus
Teame, et GPS-mõõt-mine põhineb spetsiaalsetel satelliitidel, mis tiirlevad ümber Maa u 20 000 km kõrgusel. Meetodiks on kosmosetriangulatsiooni lahendamine. Aja mõõtmisest saavad joonepikkused, joonepikkustest ruumilised ristkoordinaadid X, Y, Z ja neist arvutab GPS-seadme protsessor ka geodeetilised koordinaadid B ja L ning tasapinnalised ristkoordinaadid x ja y kasvõi L-Est97 süsteemis. Lähtepunktidena kasutame geodeetilise põhivõrgu koordinaate mingis realisatsioonis (raamistikus), tulemuse saame seetõttu samas realisatsioonis. Üks GPSseade ei suuda anda meile täpset koordinaati kohalikus raamistikus tingituna atmosfääri segavast mõjust GPS-signaalidele ja muudest asjaoludest. Ühe GPS-seadmega mõõtes on täpsusklass mõne meetri piires (või halvem), sõltuvalt mõõtmistingimustest. Lagedal vaimustust tekitava käsi-GPS-seadme täpsus langeb drastiliselt, liikudes piiratud avatusega alale
tootmiseks, ülekandmiseks ja jaotamiseks. · Elektrisüsteem on ehitiste ja seadmete kogum elektrienergia tootmiseks, ülekandmiseks ja jaotamiseks. Elektrisüsteem koosneb elektrijaamadest ja elektrivõrkudest. · Elektrivõrk on ehitiste ja seadmete kogum elektrienergia ülekandmiseks ja jaotamiseks. Elektrivõrk koosneb elektriliinidest ja alajaamadest. 30. Kirjelda Eesti elektrisüsteemi. (tootmine, ülekandmine, milliste riikidega ühendatud on. 31. Mis on põhivõrgu peamine ülesanne? Millised pinged on kasutusel Eestis põhivõrgus? Kui suured on ligikaudu võrgukaod põhivõrgu? · Vastutab Eesti elektrisüsteemi töökindla toimimise eest, et tagada pidev elektrienergia ülekanne tootjatelt tarbijatele. · Koosneb 137 alajaamast ja u 5100 km ülekandeliinidest pingetel 110-330 kV. · Võrgukaod alla 3 % 32. Mis on jaotusvõrgu peamine ülesanne? Millised pinged on kasutusel Eestis jaotusvõrgus
ümbruses. Suuremad sellised alad on Alavere, Jäneda ja Albu ümbruses. Hüdrograafia: Alale jääb Paunküla veehoidla, mis on ühtlasi ka suurim sel alal olev veekogu. Järvedest tuleks ära mainida Nelijärve järvistu ning Änni järv. Jõgedest jäävad kaardile Jägala, Ambla, Mustjõgi, Jänijõgi. Ojadest võiks välja tuua Ristoja, Palgissaare, Saueaugu, Treimani ja Kadaka ojad. 2.2 Lähteandmed Baaskaardilehel nr. 6342 on lähtepunktideks määratud 3 riikliku põhivõrgu II klassi punkti. Punktide nimetused ja numbrid ühes nende koordinaatidega, geodeetiliste ning absoluutsete kõrgustega on toodud järgnevas tabelis (Tabel 1). Tabel 1.Riigi geodeetilise põhivõrgu punktide tasapinnalised ristkoordinaadid, geodeetilised ja absoluutsed kõrgused Punkti nimi Punkti nr. X (m) Y (m) h (m) H (m) Rava97 6357 6553003,59 575671,96 100,8 82,16
Et saada otsitava punkti polaarkoordinaate, on vaja eelnevalt teada vähemalt kahe lähtepunkti koordinaate. 7. Kumeral pinnal saadud mõõtmistulemuste väljendamine tasapinnal. Kartograafiline projektsioon on maaellipsoidi pinnatasandil matemaatiliselt väljendatud kujutamise viis. Et Maa füüsikaline pind on ebatasane ega lange ühte maaellipsoidi pinnaga, siis topograafilise kaardi saamiseks on vajalik kõigepealt projekteerida geodeetilise põhivõrgu punktid maaellipsoidi pinnale. Seejärel valitakse projektsiooni abipind, millele kantakse üle maaellipsoidi kaardivõrk ja geodeetilise põhivõrgu punktid, ning siis nende suhtes määratud maastiku objektid. 8. Kaardiprojektsioonid ja-moonutused. Topograafiliste kaartide koostamisel kasutatakse projektsiooni abipinnana tavaliselt tasandit, silindrit või koonust, mis puudutab või lõikab maaellipsoidi vaadeldaval alal
meetrites. Et saada otsitava punkti polaarkoordinaate, on vaja eelnevalt teada vähemalt kahe lähtepunkti koordinaate. 7. Kumeral pinnal saadud mõõtmistulemuste väljendamine tasapinnal. Kartograafiline projektsioon on maaellipsoidi pinnatasandil matemaatiliselt väljendatud kujutamise viis. Et Maa füüsikaline pind on ebatasane ega lange ühte maaellipsoidi pinnaga, siis topograafilise kaardi saamiseks on vajalik kõigepealt projekteerida geodeetilise põhivõrgu punktid maaellipsoidi pinnale. Seejärel valitakse projektsiooni abipind, millele kantakse üle maaellipsoidi kaardivõrk ja geodeetilise põhivõrgu punktid, ning siis nende suhtes määratud maastiku objektid. 8. Kaardiprojektsioonid ja-moonutused. Topograafiliste kaartide koostamisel kasutatakse projektsiooni abipinnana tavaliselt tasandit, silindrit või koonust, mis puudutab või lõikab maaellipsoidi vaadeldaval alal. Abipinna asendi järgi
a Pikemat on ekvatoriaal-pooltelge, väiksem on polaar-pooltelg b. Referentsellipsoid on mingi väiksema maa-ala kohta kohandatud ellipsoid, mida kasutatakse täpsete mõõtmiste jaoks. Tavaliselt orienteeritakse referentsellipsoid nii, et tema polaarne telg a ja ekvaatori tasapind on Maa pöörlemistelje ja maakera ekvaatoriga paralleelsed, kuid referentsellipsoidi tsenter ei asu Maa raskuskeskmes nagu maaellipsoidil. Eestis on alates 1992. aastast geodeetilise põhivõrgu koordinaatide arvutamise lähtepinnana kasutusel rahvusvaheline ellipsoid GRS-80, mille parameetrid on järgmised a=6 378 137.0000m (pikem pooltelg) b=6 356 752.3141m (lühem pooltelg) f=1/298.257222101 (lapikus) Maakera lapikus f on nii väike, et joonisel mõõtusid õigesti näidates inimsilm ellipsit ringist ei eristaks. Ellipsoidi ja geoidi pind ei erine kusagil üle 100 meetri ja suuremas osas ületab harva 20 meetrit
etappidest; väliraamatute jt. Väliandmete kontroll ja töötlus, käikude skeemide koostamine, joonte ja nurkade taandusarvutused, käikude sulgemisvigade leidmine ja töökoordinaatide arvutus, nurkade ja joonte mõõtmise täpsushinnang. Programmeritud andmetöötlusel oleneb etappide loetelu ja sisu olemasolevatest programmidest. Esialgsele andmetöötlusele järgneb käikude range tasandamine. Triangulatsioon geoteetilise põhivõrgu rajamise meetod, mis seisneb külgnevate kolmnurkade süsteemi loomises maastikul. Mõõdetakse vähemalt üks baasjoon ja kõik nurgad. Baasjooneks võib olla ühe kolmnurga külg, mis on on süsteemi lähtekülg, kuid enamasti arvutatakse baasvõrgu abil lähtekülje pikkus. Trilateratsioon kolmnurkade mõõtmisest ja lahendamisest koosnev meetod, kus mõõdetakse küljepikkusi, misjärel arvutatakse nurgad koosinuslausega.Kasutatakse mõõtmiseks valguskaugusmõõtureid.Puudused:
andmetöötlus koosneb järgmistest etappidest; väliraamatute jt. Väliandmete kontroll ja töötlus, käikude skeemide koostamine, joonte ja nurkade taandusarvutused, käikude sulgemisvigade leidmine ja töökoordinaatide arvutus, nurkade ja joonte mõõtmise täpsushinnang. Programmeritud andmetöötlusel oleneb etappide loetelu ja sisu olemasolevatest programmidest. Esialgsele andmetöötlusele järgneb käikude range tasandamine. Triangulatsioon geoteetilise põhivõrgu rajamise meetod, mis seisneb külgnevate kolmnurkade süsteemi loomises maastikul. Mõõdetakse vähemalt üks baasjoon ja kõik nurgad. Baasjooneks võib olla ühe kolmnurga külg, mis on on süsteemi lähtekülg, kuid enamasti arvutatakse baasvõrgu abil lähtekülje pikkus. Trilateratsioon kolmnurkade mõõtmisest ja lahendamisest koosnev meetod, kus mõõdetakse küljepikkusi, misjärel arvutatakse nurgad koosinuslausega.Kasutatakse mõõtmiseks valguskaugusmõõtureid.Puudused:
Profiil jaguneb kaheks: rist- ja pikiprofiil. Kartograafia- tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kartograafia harud: kaarditundmine, matemaatiline kartograafia, kaartide koostamine ja redigeerimine, kaartide vormistamine, kaartide trükkimine, kartomeetria, kvalimeetria. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega. Kõrgem geodeesia- tegeleb Maa kuju ja suuruse määramisega ning plaanilise ja kõrgusliku geodeetilise põhivõrgu rajamisega. Aerofotogeodeesia- topograafiline mõõdistamine aerofotode järgi fotogramm-meetriliste instrumentide abil. Rakendusgeodeesia- käsitleb ehitiste (hooned, teed, sillad jne) rajamisel rakendatavaid mõõtmismeetodeid ja mõõteriistu. Üheks haruks on ehitusgeodeesia, mille objektiks on ehitis so hoone või rajatis, eesmärgiks on objekti geomeetrilise (plaanilise ja kõrgusliku) asendi tagamine. 2. Iseloomusta geoidi, pöördellipsoidi, referentsellipsoidi
Informatsiooni Teie pakkumise kohta sain G4S koduleheküljelt. Kirjale on lisatud ka minu CV. Kui minu kandidatuur Teis huvi äratas, siis olen meeleldi nõus vastama täiendavatele küsimustele. Lugupidamisega, /allkiri/ Tarmo Tugev Lisa: CV 1 eks 2 lehel Tutvumine lõpputööga. Mis tundus kõige huvitavam? Mina sain kätte Jüri Aleksandri Pertmani töö ja tema bakalauruse töö teema oli : ,,Tartu linna geodeetilise põhivõrgu 2. ja 3. jargu täpsuse hindamine" . Kuna olen praegu esimesel kursusel ja õpin ainult topograafiat, siis see teema tundub mulle keeruline. Aga on üks asi selles töös, mis on praegu väga huvitav minu jaoks. See on bakalauruse töö teema valik. Sest juba ammu pakub mulle huvi valida endale sobiv teema, sest on see kõige raskem minu meelest. Autor kirjutas selles töös miks tema valis just selle teema.
vastutab tema poolt teostatud mõõdistamise ning koostatud katastriüksuse moodustamise toimiku õigsuse ja seaduslikkuse eest. 15. Mis on katastrimõõdistamine? Katastrimõõdistamise ehk maakorraldustööde teostamisel on peamisteks toiminguteks maa mõõdistamine, piiristamine ja katastriüksuse toimiku koostamine. Katastrimõõdistamisel peavad katastriüksuse piiripunktid olema seotud riikliku või kohaliku mõõdistamise põhivõrguga. Põhivõrgu punktide puudumisel tuleb vähemalt kaks piiripunkti siduda looduses tunnetatavate püsiobjektidega nii, et kõikide piiripunktide asukohad oleksid taastatavad. 16. Mis on kitsendusi põhjustav objekt? Objekt, mis raskendab või teeb võimatuks katastriüksuse kasutamist ettenähtud sihtotstarvega. Samuti võib olla ehitust või mõõtmist raskendav objekt. 17. Mis on katastriüksuse sihtotstarve ja kuidas seda määratakse?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
