Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Joonte orienteerumine, nurga mõõtmine maastiku reljeef ja kõrgussüsteemid (0)

1 Hindamata
Punktid
Joonte orienteerimine. Nurga mõõtmine. Maastiku reljeef ja kõrgussüsteemid
Joonte orienteerimine
Orienteerimiseks   nimetatakse   plaanil   olevate   joonte   asendi   määramist    ilmakaarte    suhtes.
Ilmakaared  määratakse seisupunkti  meridiaani  järgi.
Jooni võib orienteerida:
1. geograafilise meridiaani ehk tõelise meridiaani suhtes
2. magnetilise  meridiaani ehk põhja-lõuna suuna suhtes
3. ristkoordinaadistiku X-telje suhtes
Topograafia  ülesannete lahendamisel toimub orienteerimine geograafilise meridiaani järgi
Lähtesuunaks punktis on sellisel juhul meridiaanikaare puutuja
K, T punktid maaellipsoidil
PP’ maaellipsoidi pöörlemistelg
N geograafilise meridiaani põhjasuund
S geograafilise meridiaani lõunasuund
NS meridiaanikaare puutuja punktides K ja T
Maastikul  saadakse kompassi  magnetnõela  abil magnetiline põhja-lõuna suund.
Kuna magnetpoolused ei ühti geograafiliste poolustega, siis magnetiline põhja-lõuna suund ja
geograafilise meridiaani suund ei lange kokku. 
Tõeline  asimuut , magnetiline asimuut
Tõeline   asimuut  on   horisontaalnurk   seisupunkti   geograafilise   meridiaani   põhjasuuna   ja
seisupunktist lähtuva maastikujoone suuna vahel, mida loetakse päripäeva 0-360°. Tõeline asimuut
määratakse astronoomiliste vaatlustega Päikese või tähtede järgi.
Magnetiline   asimuut  on   magnetilise   põhja-lõuna   suuna   ja   antud   suuna   vaheline   nurk,   mida
mõõdetakse päripäeva 0-360°. Magnetiline põhja-lõuna suunda saadakse magnetnõela abil. Nurka
nende kahe suuna vahel nimetatakse magnetiliseks deklinatsiooniks ehk magnetnõela käändeks.
Kui   magnetnõel   kaldub   geograafilise   meridiaani    suunast    idapoole,   siis   loetakse   deklinatsiooni
positiivseks,   kui   läänepoole,   siis   negatiivseks.   Tartu   ümbruses   on   deklinatsioon   ~+7°,   Lääne-
Euroopas -5°…-10°. Kui magnetiline deklinatsioon muutub suuresti  lühikese  vahemaa jooksul, on
tegemist magnetilise anomaaliaga. (Eestis on tuntuim Jõhvi anomaalia, kus deklinatsioon kõigub
±15° piires).
Rumb
Geodeetiliste  arvutuste juures on otstarbekas kasutada asimuudi asemel rumbi.   Rumb  on põhja-
lõuna suuna ja antud suuna vaheline lähim  teravnurk , mida mõõdetakse ida või lääne suunas 0°-
90°kraadi.    Rumbid    tähistatakse   veerandinumbritega   ja   nimetustega,   mis   tuletatakse   ilmakaarte
esitähtedest.
Direktsiooninurk
Et nii  astronoomiline  kui ka magnetiline asimuut ei ole erinevatel põhjustel ühe ja sama  sirgjoone
eri   punktides   konstantsed,   siis   eelistatakse   geodeesias   joonte   orienteerimiseks   kasutada
direktsiooninurka ehk orienteerimist ristkoordinaatide võrgu X-telje suhtes. Direktsiooninurk on
nurk ristkoordinaatide võrgu X-telje ja joone suuna vahel. Seda mõõdetakse päripäeva 0°-360°.
Kaardi orienteerimine maastikul
Maastikul  orienteerumine  seisneb kaardi orienteerimises ilmakaarte järgi, orientiiride tunnetamises,
seisupunkti   määramises   ja   kaardil   kujutatud   situatsiooni   võrdlemises    maastikuga .   Kaardi
orienteerimiseks   kasutatakse   kompassi,   maastiku   joonelisi   objekte.   Kompassi   abil   määratakse
põhja-lõuna suund ja kaardilehe X- telg  keeratakse antud punktis selles suunas.
Kõrgussüsteemid
Maastikupunktide kõrgusarvude määramisel eristatakse:
• absoluutset kõrgust ehk kõrgust geoidist mööda loodjoont
• geodeetilist kõrgust ehk kõrgust ellipsoidist mööda normaali
• suhtelist kõrgust ehk kõrguskasvu
Absoluutne   kõrgus   H  määratakse   mere   või   ookeani   keskmisest   pinnast,   mida   nimetatakse
nullnivoopinnaks.  Nivoopind   on   rahulikus   olekus   vedeliku   pind,   mis   on   igas   punktis   risti
loodjoonega. Seega absoluutsed kõrgused määratakse geoidil.
Nullnivoopind  määratakse   paljude   aastate   vaatluste   põhjal   veemõõdulati   ehk   mareograafi
andmetel. Aastast 1946 arvestatakse Eestis absoluutset kõrgust Kroonilinna nullist, mis on määratud
Läänemere keskmise nivoopinna alusel aastatel 1825-1840. Käesoleval ajal on meil kasutusel nn
Balti kõrguste süsteem – BK77.
Absoluutkõrgused
Eesti alal on kõige suurema absoluutse kõrgusega Suure Munamäe tipp. Punkti absoluutne kõrgus
määratakse nivelleerimise teel. Kõrgtäpse nivelleerimise  tehnoloogia  võimaldab määrata
absoluutseid kõrgusi mõne millimeetri täpsusega.
Geodeetilised kõrgused
Geodeetiline  kõrgus h on punkti kaugus  referentsellipsoidi  pinnast mööda normaali. Geodeetilised
kõrgused määratakse ellipsoidil. Aastast 1992 on Eestis kasutusel  referentsellipsoid GRS-80, mille
suhtes on määratud riigi geodeetilise põhivõrgu punktide geodeetilised kõrgused GPS-mõõtmistega.
Geodeetilisi kõrgusi on võimalik määrata mõne  sentimeetri  täpsusega. Saame nt GPS-iga mõõtes.
GPS-is olev geoidimudel arvutab meile absoluutse kõrguse.
Kõrguskasv
Kõrguskasv on maapinna kahe punkti kõrguste vahe, mida nimetatakse ka suhteliseks kõrguseks.
Kõrguskasv on tõusu suunas positiivne ja languse suunas negatiivne. Kõrguskasvu võib arvutada
maastikul tehtud mõõtmiste või kõrgusarvude järgi. Kõrguskasvu mõõdetakse nivelleerimise teel.
Eristatakse geomeetrilist ja trigonomeetrilist nivelleerimist
Geomeetriline nivelleerimine
Geomeetriline   nivelleerimine  on  horisontaalkiirega  nivelleerimine.  Lattidelt   saadakse  lugemid,
millest lahutamise teel saadakse kõrguskasv
hAB=i-e
hAB kõrguskasv
i punkti A  lugem  ehk horisontaalkiire kõrgus punkti A kohal
e punkti B lugem ehk horisontaalkiire kõrgus punkti B kohal
Trigonomeetriline  nivelleerimine
Trigonomeetriline   nivelleerimine  on   kaldkiirega   nivelleerimine,   kus   mõõdetakse    kaldenurk    ja
punktidevaheline kaugus ning nendest suurustest arvutatakse kõrguskasv.
hAB=s·tan +i-e
s punktide A ja B vahelise kauguse horisontaalprojektsioon
 punktis A mõõdetud kaldenurk
i instrumendi kõrgus punkti A kohal
e viseeritud punkti kõrgus punkti B kohal
Joonte orienteerumine-nurga mõõtmine maastiku reljeef ja kõrgussüsteemid #1 Joonte orienteerumine-nurga mõõtmine maastiku reljeef ja kõrgussüsteemid #2 Joonte orienteerumine-nurga mõõtmine maastiku reljeef ja kõrgussüsteemid #3
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 20 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnaAbi Õppematerjali autor
Joonte orienteerumine. Tõeline asimuut ja magnetiline asimuut. Rumb,direktsiooninurk. Kaardi orienteerumine maastikul. Kõrgussüsteemid, absoluutkõrgused, geodeetilised kõrgused, kõrguskasv. Geomeetriline ja trigonomeetriline nivelleerimine.

Sarnased õppematerjalid

Üldgeodeesia eksam
10
docx

Üldgeodeesia eksam

Joonmõõtkava on lihtsaim graafiline mõõtkava. See on tehtud joonisena, mis oma olemuselt on lihtne joonlõik, millele on märgitud jaotis looduses vastavate pikkustena. Joonmõõtkava konstrueerimiseks on vaja teada arvmõõtkava. Joonmõõtkava põhiülesanne on võimaldada tööd mõõtesirkliga. Mida tähendab mõõtkava täpsus? Mõõtkava täpsuseks nimetatakse 0,1 millimeetrile plaanil vastavat joone pikkust maastikul. Mõõtkava täpsus näitab, kui täpselt saab plaanilt määrata joonte pikkusi ja kui täpselt saab neid sinna kanda. Näiteks 1:1000 mõõtkava täpsuseks on 0,1 m; 1:10000 mõõtkava täpsuseks on 1,0 m. Millised on situatsioonipunkti asukoha määramise viisid? Polaarnurga ja -kauguse järgi, mõõdistamispunktide järgi. Mida tähendab polaarviis? Teodoliidi abi mõõdetakse horisontaalnurk mõõdistuskäigu külje suunas punktile viiva suunani ja kaugus seisupunktist kuni mõõdistatava punktini. Mida tähendab ristjoonte viis?

Geodeesia
Eksamiküsimused ja vastused ehitusmõõdistamises
18
pdf

Eksamiküsimused ja vastused ehitusmõõdistamises

Tänapäeval on nii lihtsamaid masinaid kui ka edasi arendatud ja uhkeid masinaid millega saab väga lihtsasti erineva suurusega ruumid mõõta. Teevad ka pindalate ja mahuarvutusi. C) olenevalt mõõdetavast objektist, töö mahust võib kasutada ka tahhümeetrit, mille tulemused on väga täpsed ja saab kohe luua ka 3D mudeli. 6. Nivelleerimise mõiste ja viisid. Niveleerimine ehk kõrguslik mõõdistamine. Selline mõõtmine kus määratakse maapinna punktide omavahelisi kõrguslike erinevusi ehk kõrguskasve. Punktide kõrgused määratakse absoluutkõrgusarvudes, st nivoopinnast. Kui niveleerimistööde juures ei ole kõrgusmärke, lepitakse kokku suhtelised kõrgused Viisid: 1.Geomeetriline ehk horisontaalkiirega niveleerimine. Punktidevaheline kõrguskasv määratakse nivelliiri horisontaalse viseerimiskiire ja vertikaalsete lattide abil. 2.Geodeetiline ehk trigonomeetriline nivelleerimine

Ehitusmõõdistamine
Geodeesia-eksamiteemad-2020 docx-1
48
pdf

Geodeesia-eksamiteemad-20 20 docx-1

mõõdistamispunkte ● katastriüksuste mõõdistamine jäädvustatakse antud situatsioon. 22. Mõõtmisvead, nende liigid ja omadused ● jämedad vead ● süstemaatilised vead: o püsivad, mis ei muuda oma suurust ega märki (nt koordinaatsüsteemi nihe) o muutuvad, mis muudavad suurust või märki teatud reegli järgi (nt mõõdulint on pikem, ümardamine) 24. Joone pikkuse mõõtmine ● Mõõdulindiga ● Optilised kaugusmõõtjad (Ülemine niit – alumine niit)/10 VALEM ● Mõõtmine elektromagnetlainetega 25. Mõõteinstrumendi horisonteerimine ja tsentreerimine Teodoliidi vertikaaltelg peab ühtima mõõdetava nurga tipuga (tsentreerimine) Horisontaaltelg peab olema risti vertikaalteljega peale hoolikat horisonteerimist langeb teodoliidi vertikaaltelg kokku loodjoonega 26. Nurgamõõtmise instrumentide peamised koostisosad (joonisega!) 27

Geodeesia
Geodeesia semester sügis
12
docx

Geodeesia semester sügis

3. Kartograafia - tegeleb kaartide koostamise, kasutamise ja Maapinna suuremate osade(alade) kujutamisega tasapinnale 4. Aerofotogeodeesia - tegeleb lennukitelt ja satelliitidelt fotode tegemisega ning nende abil kaartide koostamisega. Kui aerofoto viiakse mõõtkavasse, siin nimet. seda ortofotoks. 5. Ehitusgeodeesia - ehitusplatsil tehtavad geodeetilised mõõtmised 6. Katastrimõõdistamine - katastri piiride määramine(nt mõõdetakse mingi metsatükk), mõõtmine ning seal olevate pindade kaardistamine, maakorraldus, punktide märkimine Maa kuju ja suurus (ellipsoid, geoid) Maale mõjub 2 jõudu: maasisene raskusjõud ja tsentrifugaaljõud. Ellipsoid- Maa matemaatiline mudel Geoid - rahulikus olekus olevate maailmamerede pind, mis on mõtteliselt laiendatud maismaa-alale. Geoid on maa mudel, mis ei ole deformeerunud geomeetriliselt vaid füüsikaliselt

Geodeesia
Geodeesia I eksami vastused
4
doc

Geodeesia I eksami vastused

Ortogonaalproj ­ mingi lähtepunkti ümbruses tuleb asendada maakera kumerpind horisontaalse tasandiga. Sellele projekteeruvad kõik vahelduvad punktid ja reljeefi elemendid. Horisontaalproj ­ suhtarv, mis iseloomustab maapinna mõttelise osa kõrguse ja pikkuse suhtes. Horisontaalnurka on vaja teada geodeetiliste ja maastikupunktide plaanilise asendi määramisel. Neid mõõdetakse plaanil malliga, maastikul aga teodoliidi/bussooliga. Vertikaalnurk on maastiku kaldejoone ja horisontaaljoone vaheline nurk. Geodeetiliseks võrguks nim maastikul kindlustatud ja ühtses koordinaatide süsteemis olevat geodeetiliste punktide kogumit, millest lähtutakse geodeetilistel ja topograafilistel mõõdistamistel. Liigid: *Plaaniline geodeetiline võrk ­ punktide asend on määratud geograafiliste ja ristkoordinaatidega, kõrguselise võrgu punktide asend absoluutsete ja/või geodeetiliste kõrgustega

Geodeesia
Geodeesia
16
doc

Geodeesia

I osa 1. Millised on geodeesia harud? Selgita Topograafia- väiksemate maa-alade kohta koostatud suure mõõtkavaline kujutis; plaan on koostatud ortogonaalprojektsioonis, mis tähendab, et ei ole arvestatud maapinna kumerusega (1:100; 1:500; 1:1000); plaani mõõtkava on igas tema punktis õige. Plaani peal on ainult kujutatud tasapinnaliste ristkoordinaatide võrgustik. Topograafilisel plaanil antud maastiku joone A-B profiil on maapinna püstlõike vähendatud ja üldistatud kujutis selle joone ulatuses. Profiil jaguneb kaheks: rist- ja pikiprofiil. Kartograafia- tegeleb Maa, st kumera pinna kujutamisega tasapinnal. Kartograafia harud: kaarditundmine, matemaatiline kartograafia, kaartide koostamine ja redigeerimine, kaartide vormistamine, kaartide trükkimine, kartomeetria, kvalimeetria. Tegeleb kartograafiliste projektsioonidega ning kaartide koostamise ja uurimisega.

Geodeesia
ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA
17
docx

ÜLD- JA TEEDEGEODEESIA

objektid üksteise suhtes paiknevad. Plaan - Plaan on lihtne kaart, väikse maa-ala suuremõõtkavaline (1:5000 ja suurem) kujutis tasapinnal pealtvaates leppemärkide abil. Krokii ­ (kõik, mis leitsin) Mõõdistamise ajal koostatakse ka maa-ala silmamõõduline skeem ­ krokii. Krokii peale kantakse kõik mõõdistatavad punktid ja instrumendi seisupunktid , samuti reljeefipunktid ning vabakäeliselt horisontaalidega reljeef.. Soovitatavalt tähistada seisupunktid roomanumbritega ja latipunktid araabia numbritega. Profiil - 8. Millised on kaardi ja plaani peamised erinevused? Erinevalt kaardist kantakse plaanile kõik objektid, joonistatud territoorium on tunduvalt väiksem, mistõttu Maa kerakujulisega põhjustatud moonutused on nii väikesed, et neid võib mitte arvestada. Puudub geomeetriline kordinaatide võrk. 9. Mis on mõõtkava? Mõõtkava on kaardil oleva lõigu pikkuse ja sama lõigu tegeliku pikkuse

Geodeesia
Maamõõtmine
3
doc

Maamõõtmine

maastikul, pindalade määramine, plaani koostamine. Maapinna kujutamine tasapinnana ja sfäärilisena Maapinna punktide kujutamise lihtsaim viis on kujutada neid ühel horisontaaltasapinnal. Selleks projekteeritakse maapinna punktid vertikaaljoonte järgi ühele horisontaaltasapinnale. Kõik vertikaaljooned peavad olema risti horisontaaltasapinnaga ja olema paralleelsed- so ortogonaalprojektsioon Horisontaalnurk- so. kahetahuline nurk läbi nurga haarade pandud vertikaaltasandite vahel. Mõõdetakse plaanil malliga, maastikul teodoliidiga, tahhümeetriga, bussooliga,goniomeetriga. Kaldenurk on kaldsuuna AB (AC) ja horisontaaltasandi vaheline vertikaalne nurk. Mõõdetakse tahhümeetriga, eklimeetriga. Komparaator- so. mõõteseade lindi pikkuse (l) võrdlemiseks etaloniga. Komparaatorid Väänas- Vääna Metroloogiakeskuses. Laius B on nurk, mis moodustub antud punkti läbiva loodijoone, täpsemini ellipsoidi normaali ja

Mõõtmistulemuste töötlemine




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun