GEODEESIA EKSAMI VASTUSED (2)

GEODEESIA EKSAMI KOKKUVÕTE
1. Geodeesia on teadusharu , mis vaatluste ja mõõdistamiste tulemusena määrab terve maakera kuju ja suuruse, objektide täpsed asukohad ja ka raskusjõu väärtused ja selle muutused ajas.
Teiste erialadega on seotud: füüsika, matemaatika , geograafia, geofüüsika, astronoomia , kartograafia jne.
2. Geoid- keha, mille pinnaks on merede ja ookeanide rahulikus olekus pind, mida on mõtteliselt laiendatud mandrite alla ning mille raskuskiirenduse väärtused on kõikides punktides ühesugused.
Ekvaatoriaal- pooltelg 6 378 137m
Polaartelg 6 356 752m
Ekvatoriaal P 40 075 km
Keskmine R 6 371 km
3. Laiuskoordinaat (j) on nurk ekvaatori ja antud punkti läbiva paralleeli vahel. Ekvaatorist põhja poole jäävad laiused on põhjalaiused (muutuvad ekvaatorilt 0° kuni põhjapooluseni 90°N) ja lõuna poole jäävad on lõunalaiused (0°...90° S).
Pikkuskoordinaat (l) on kokkuleppelise nullmeridiaani ja antud punkti läbiva meridiaanitasandi vaheline nurk. Nullmeridiaanist ida poole jäävad pikkused on idapikkused (0°...180° E) ja lääne poole jäävad on läänepikkused (0°...180° W). Pikkuskraade võib globaalses ulatuses esitada ka
täisringina 0°...360° E idapikkustena.
4. Koordinaatide alguspunkt asub Maa raskuskeskmes. Z
Z- telg Maa pöörlemistelg
X- telg on nullmeridiaani ja ekvaatori tasandi lõikejoon
Y-telg nendega risti olev joon ekvaatori tasandil.
Seda kasutatakse GPS-mõõtmiste puhul, kui satelliitide asukoht
on määratud geotsentriliste koordinaatidega.
5. Väljendavad punkti kaugust koordinaattelgedest.
X X Y
Y
6. Kahemõõtmeline koordinaatide süsteem. Esitatakse nurgaga koordinaattelje suhtes ja kaugusega telje alguspunktist.
X
X=rcosα Y=rsinα
r
Y
7. Esiteks: geodeetilise põhivõrgu punktid maaellipsoidi pinnale kanda
Teiseks: valida projektsiooni abipind
Kolmandaks : kanda sellele üle maaellipsoidi kaardivõrk ja põhivõrgu punktid
8. Kaardiprojektsioonid- silindrilised(riskülik), koonilised(kolmnurk), tasandilised(ring).
Kaardid ja moonutused: konformsed(EST), õigepindsed, õigepikkuselised.
9. Klass: Mercatori põiksilindriline konformne projektsioon
Telgmeridiaan L=24° 00'
Mõõtkavategur =0.9996
Lähtepunkti geodeetilised koordinaadid: B0=00° 00', L0=24° 00'
lähtepunkti ristkoordinaadid :
X0=0 m, Y0=500km
10/12. LAMBERT ESTONIA
Lähtepunkti geodeetilised koordinaadis: Bo=57``31N Lo=24``00E
Ristkoordinaadid: Xo=6375km Yo=500km
Telgmeridiaan L=24``00E
Paralleelid: Bs=58``00N Bn=59``20
11. Tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis kujutab kaardilehe aadressi maakeral.
Eesti Põhikaart on jagatud 50x50cm suurusteks kaardilehtedeks. Mõõtkavas 1:10 000 on kaardilehel kujutatud maa-ala5x5 km, mõõtkavas 1:20 000 aga 10x10km.
13. Asimuut- horisontaalnurk , meridiaani P- suunast päripäeva kuni antud jooneni.
Direktsiooninurk - horisontaalnurk, telgmeridiaani P-suunast päripäeva kuni antud jooneni.
Seos- direktsiooninurk võeti kasutusele, et lihtsamates ül vältida meridiaanide koonduvuse mõju arvestamist.
Rumb - Antud suuna ja meridiaani lähima suuna vaheline teravnurk.
Tabelinurk- teravnurgaks taandatud direktsiooninurk.
14. Joone koordinaatide juurdekasvude arvutamine selle joone direktsiooninurga ja joone pikkuse horisontaalprojektsiooni järgi.
ΔX= I,IV+ II,III- ΔY=I,II+ III,IV-
15. Pöörülesanne, antud on kahe punkti koordinaadid
16.
IV I
III II
17. Riiklik geodeetiline referentssüsteem
Riigi ulatuses peavad ruumiandmes olema ühtses geodeetilises süsteemis.
18. Tagatud peab olema mõõdistamsvõrgu punktide omavaheline nähtvavus ja mõõdistamisvõrgu punktid peavad paiknema piisava tihedusega.
19. Direktsiooninurkade määramiseks kasutatakse plaanilise geodeetilise põhivõrgu punkte.
Alustades mõõtmist ühest paarispunktist, saab teodoliitkäigu kõikidele külgedele arvutada direktsiooninurgad.
Kontrolliks lõpetatakse käik samuti riikliku geodeetilise võrgu punktides.
20. Skemaatiline joonis, millel näidatakse ära lähimad maastiku püsiobjektid ja mõõdetakse sidemed.
22. Väikesed juhuslikud vead(ei ületa äärmist viga ΣΔ/n=0, mõõtmistulemused kuhjuvad ümber õige tulemuse), suured juhuslikud vead, korreleeritud vead, süstemaatilised vead, jäme viga.
23. Horisontaalnurkade summa 1800
n- nurkse hulknurga sisenurkade summa peab olema (n-2)1800
sulgemisviga-saadud tulemus miinus teoreetiline
24. Enne mõõtmist tuleb joon maastikul tähistada, mille fikseerivad tema otspunktid. Joont tuleb min 2x mõõta!
25. Tsentreerimine - teodoliidi põhitelg peab läbima nurga tippu. Kasutatakse nöör- ehk ripploodi.
Horisonteerimine- põhitelg vertikaalseks.
27. Joonis- okulaar, viseerimistelg, fokusseerimislääts, objektiiv .
28. Nurk mõõdetakse ühe täisvõttega, mis koosneb kahest poolvõttest: RV ja RP.
29. Vesiloodi telg peab olema risti teodoliidi vertikaalteljega.
Viseerimistelg peab olema risti horisontaalteljega ja vastupidi.
Limbi pööramistelg peab olema paralleelne vertikaalteljega.
Niitristi vertikaalniit peab olema risti horisontaalteljega.
30. Eelneva punkti tingimused kehtivad justeerimisele.
32. Kaldenurk - horisontaaltasandi suhtes mõõdetud vertikaalnurk , mida on vaja maastikul mõõdetud joonte horisontaalproektsioonide ja kõrguskasvude arvutamiseks.
Mõõdetakse teodoliidi vertikaalringi abil.
36. Maastikuobjektid jaotatakse punkt-, joon ja pindobjektideks.
Pindobjektid väljendatakse mõõtkavas, joonobjektid osaliselt mõõtkavas ning punktobjektid on mõõtkavata.
Britmarii Kroon Jaanuar, 2013