Xxxx Xxxx LÄHETUSE ÕIGUSLIK KORRALDUS Referaat aines MS.0119 Õigusõpetus Juhendaja Reet Nurmla Tartu 2010 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 Töölähetus ......................................................................................................................... 4 Kulude hüvitamine ja päevaraha ................................................................................... 4 Hüvitiste ja päevaraha maksustamine ........................................................................... 5 Teenistuslähetus ................................................................................................................ 6 Kulude hüvitamine ........................................................................................................ 6 Päevaraha ...............
Töölähetusse ei või saata rasedat ning töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last ilma tema nõusolekuta. Samuti võib alaealist saata lähetusse üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Töötajal on õigus nõuda lähetusega kaasnevate kulutuste hüvitamist (sõidu- ja majutuskulud). Kulud hüvitatakse kulu tõendva dokumendi alusel, kuhu on märgitud lähetusde sihtkoht, kestus, ülesanne, lähetuskulude ning välislähetuse päevaraha alamäärad. Samuti on töötajal õigus nõuda ettemaksu enne töölähetuse algust ning keelduda lähetusest kui ettemaksu pole mõistlikul ajal tehtud. Kulude hüvitamiseks teeb tööandja kirjaliku otsuse. Lähetuskulude hüvitamisel arvestatakse välisvaluutas tehtud kulutused Eestis käibel olevasse rahasse välislähetusest saabumise päevale järgnenud tööpäeval kehtinud Euroopa Keskpanga päevakursi alusel.
Näide : Lähetuskulude arvestus Töölähetus on lühiajaline tööülesannete täitmine mujal s.t.väljaspool töölepinguga määratud töö tegemise asukohta.Töölähetuse aja eest on tööandja kohustatud töötajale hüvitama majutusja sõidukulud ning välislähetuse korral maksma päevaraha. Töölähetuse kulude, hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord (edaspidi määrus) kehtestati Vabariigi valitsuse määrusega ..... Määruse aluspõhimõtted · sõidu ja majutuskulud hüvitatakse üksnes kulu tõendava dokumendi alusel, · lähetuskulude hüvitamisel välisvaluutas tehtud kulutused arvestatakse eurodesse välisriiki toimunud lähetuselt saabumise päevale järgnenud tööpäeval kehtinud Eesti Panga päevakursi alusel,
ning tööülesande täitmisega kaasnevate muude mõistlike kulude (näiteks sõidupiletite ostmisega kaasnevad, reisikindlustuse, viisa vormistamise, pagasiveo, valuutakursside vahest tulenevad või muud sarnased kulud) hüvitamist ning välislähetuses oldud aja eest päevaraha maksmist. Töölähetusega seotud kõik kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel. Töölähetuse kulude hüvitamiseks ja päevaraha maksmiseks teeb tööandja kirjalikult väljendatud otsustuse. Lähetuskulude väljamaksmise aluseks olevas dokumendis tuleb märkida: töölähetuse sihtkoht kestus ülesanne hüvitatavate lähetuskulude määr välislähetuse päevaraha määr Kulude hüvitamisel «Tulumaksuseaduse» § 13 lõike 3 punkti 2 alusel kehtestatud määruse alusel hüvitatakse sõiduauto lähetuses kasutamisega otseselt seotud, täiendavalt tekkinud kulud, välja arvatud remondi- ja hoolduskulud
Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks. Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või lapsinvaliidi, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaeealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Töötaja õigused Töötajal on õigus nõuda töölähetuse kulutuste hüvitamist (v.a juhatuse või nõukogu liige). Tööandja peab maksma päevaraha kehtestatud alammäära järgi, kuid võib alati maksta rohkem. Kui päevaraha ületab maksuvaba piirmäära, maksustatakse üle selle ulatuvat summat erisoodustusena. Töötajal on õigus nõuda kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne lähetust. Kui töötaja peab lähetuses olles ise tasuma majutuskulusid, on tal õigus nõuda, et tööandja maksaks majutuskulud ettemaksuna. Kui tööandja seda ei tee, on töötajal õigus lähetusest keelduda. Päevaraha Välismaal 500 krooni päev
Töölepingu seaduse alusel on Peetril õigus Taavit saata tööülesandeid täitma harjumaakonnast väljapoole riigisisese või välislähetuse kaudu maksimaalselt kolmekümneks järjestikuliseks kalendripäevaks, kui mõlemad osapooled pole omavahel kokku leppinud pikemas tähtajas. Kui Peeter saadab Taavi riigisisese lähetuse korras kaheks nädalaks Tartu linna tööle, siis alates 2009. aasta 1. juulist ei saa enam tööandja töötajale maksta maksuvaba päevaraha. Riigisisese lähetuse ajal töölisele makstud päevaraha on Eesti maksuameti silmis kui töötasu juurde kuuluv lisatulu, mis seega kuulub ka maksustamisele. Juhul, kui tööandja soovib kuludokumentide alusel kinni maksta töötaja lähetuse ajal tekkinud toidlustuskulud, siis sellises olukorras on tegu erisoodustusega, millelt tööandjal tuleb maksta tulu- ja sotsiaalmaksu. Lähetamise perioodil töölise majutuskulude maksuvaba alammäär ühe
See eeldab töötaja ja tööandja mõlemapoolset mõistlikku suhtumist ning üksteisega arvestamist. Avanssi tuleb küsida aegsasti enne lähetusse asumist, et tööandja saaks 5 täita ettemaksunõude. Näiteks pole avansi maksmine võimalik, kui töötaja nõuab ettemaksu esmaspäeva varahommikul algava lähetuse puhul eelmise reede õhtul. Töölähetuse kulude hüvitiste ja päevaraha määrad ning nende maksmise tingimused ja kord on kehtestatud Vabariigi Valitsus määrusega. Osapoolte kokkuleppel võib kulusid hüvitada ka suuremas määras, seda antud määrus ei keela. Töölähetusega seotud majutuskulude alammääraks on riigisisesel lähetusel 200 krooni ja välislähetuse puhul 800 krooni ööpäevas. [6] Teeloleku ja lähetuse ajal makstakse lähetatule päevaraha, mile alammäär on riigisisesel lähetusel 50 krooni ja välislähetusel 350 krooni päevas
sportlase, treeneri, kohtuniku, spordiarsti jne (spordilähetus). Lähetusse ei saa saata füüsilisest isikust ettevõtjat. Kui ettevõttele osutab teenust FIE, võib FIE lähetuse korral ise esitada lähetuskulude võrra suurema arve, mis lähetusega kaasnevad kulud katab. Lähetada ei saa ka võlaõigusliku lepinguga "töötajat". Neile on võimalik teatud juhul hüvitada lähetusega tekkivad majutus- ja transpordikulud, kuid päevaraha tuleb selliste töötajate puhul igal juhul vaadelda töötasu väljamaksmisena. Töölähetusse saadetakse isik tööandja kirjaliku otsuse alusel. Otsuses näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja päevaraha määrad. Hüvitamisele minevate kulude suurus sõltub sellest, mis lähetusega on tegemist (välis- või siselähetusega). Töölähetusega seotud kuludeks on sõidukulud lähetuskohta ja tagasi,
ajavahemikuks väljaspool alalise teenistuskoha asukohta. Suunajaks on ministeeriumis kantsler ja muus ametiasutuses ametiasutuse juht. Välislähetus on teenistuja või töötaja lähetus välisriiki. Töölähetus Töötajal on õigus nõuda tööandjalt tööülesannete täitmisega kaasnenud kulude ning lähetuskohale sõitmiseks kulunud kulude kompenseerimist. Kulude katmine toimub kulusid tõendava dokumendi alusel. Tööandja poolt kirja pandud töölähetuse päevaraha ning lähetuse kulude maksmise otsuses peab olema: töölähetuse koht, kestus, ülesanded, kompenseerivate lähetuskulude ja päevaraha suurus. Välislähetuse maksmine tingimused *Kui komandeering asub välisriigis töö tegemise kohast vähemalt 50 km kaugusel asula piirist, makstakse töötajale välislähetuse päevaraha teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest *Kui välisriiki suunduv sõiduk väljub hiljemalt kell 21.00, makstakse päevaraha välislähetusse väljasõidu päeva eest
Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja nõusolekul. Töölähetuse kestvus on maksimum 30 järjestikust kalendripäeva kui tööandja ja töötaja pole teisiti kokku leppinud. Kulude ja kahju hüvitamine: Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Kulu peab olema seotud tööandja tegevusega, mitte töötaja isiklike toimetustega. Töölähetuse kulud hüvitatakse ja päevaraha makstakse tööandja kirjaliku otsuse alusel, milles näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja päevaraha määrad. Vabariigi Valitsus kehtestatab määrusega välislähetuse päevaraha alammäära ja tingimused, millega piiratakse päevaraha maksmist tulenevalt lähetuskoha kaugusest, lähetuse algus- ja lõpuajast ning lähetuse ajal toimuvast toitlustamisest. Töötajal on
Ülesanne: AS "Laevad Õige Lipu All", kes teeb nii regulaar- kui ka mitteregulaar- ning kaubareise ja kellel on mitmeid erinevate kogumahutavustega laevu, ldas laevapereliikmetele ja nende perekondadele „vananaistesuve“ jätkuks piduliku lõunasöögi maksumusega 1400 eurot, saatis motoristi lähetusse Kunda kolmeks päevaks, maksis talle lähetusraha 150 eurot ja vanemmehaaniku USA-sse 22 päevaks, makstes talle õigusaktides ette nähtud summas päevaraha. Lisaks ostis reeder kingituse äripartnerile maksumusega 130 eurot, reisijate kostitamiseks kohvi ja küpsiseid 1025 euro eest ning ruumide kaunistamiseks poti- ja lõikelilli maksumuses 250 eurot. Vahimadrusele kingiti 5. aastase tööjuubeli puhuks käekell maksumusega 320 eurot ja lillekimp väärtuses 25 eurot ning madrusele 10. aastase tööjuubeli puhul nutikäekell maksumusega 250 eurot ja lillepott väärtuses 25 eurot. Kuu lõpus selgus, et
kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja on saanud töötasu või töötasu ettemakse. Töötaja kulude ja kahju hüvitamine Töötaja võib nõuda tööülesannete täitmisel kantud kulude, sealhulgas töölähetuse kulude hüvitamist. Kokkulepe kulude hüvitamise kohta töötasu arvel on tühine. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist ja välislähetuse päevaraha kehtestatud alammäära ulatuses, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. Kulude hulka loetakse muu hulgas sidepidamise kulud. Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega välislähetuse kulude hüvitamise korra ja päevaraha alammäära. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust
sõite. 2. arvestuse pidamisel ei maksustata hüvitist 0,30 euro ulatuses töösõitude kilomeetri kohta, seejuures on maksuvaba hüvitise ülempiir 256 eurot ühes kalendrikuus tehtud sõitudele. Laenuintressi alammäär on 2% aastas.(01.01.2010). Vastuvõtukulusi ei maksustata kuni 32 euro ulatuses kalendrikuus(toitlustamine, majutus,transport, kultuuriline teenindamine). Töötajalew makstakse välislähetuse päevaraha, kui välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 km kaugusel asulast, kus paikneb töö tegemise koht. Tööandja võib välislähetuse päevaraha määra vähendada kuni 70%, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse tasuta toitlustamine. Töölähetuse kulude hüvitise ja päevaraha maksuvaba piirmäär(maksustamisele ei kuulu): 1. Töölähetusega kaasnevate kulude hüvitised 2. Makstav majutuskulu hüvitis riigisisesel
o eelmise aasta ettevõtlustulult tasutavat tulumaksu) Tõene Väär 10. Kas tulumaksu tagastamiseks saab fie tuludeklaratsioonil erikontot näidada-ei, lk 3 11. Erisoodustuse hinnaks on......256 eurot... kuus ametiauto kohta, mida kasutatakse ka isiklikeks sõiduks. 12. Erisoodustuseks loetakse tööandja poolt tasutud töötajate täied- ja ümberõpe seoses töö või teenistussuhte lõpetamisega koondamise tõttu-......jah, lk8 13. Töötajatele makstav päevaraha suurus võib olla väiksem kui 250 kr-16eurot päevas valislähetuse puhul-ei,lk2, min 22,37 14. Välislähetuse puhul saab esimese päeva eest päevaraha maksta välislähetuse määrade alusel, kui väljasõit toimub enne kella.........21 ning viimase päeva eest kui tagasijõudmine toimub pärast kella..........3 hommikul. Lk 3 15. FIE on kohustatud tasuma avansilise maksena tulumaksu summas , mis vastab 1/5
2. Ööbimise hüvitamine 3. Reisikindlustus, viisa vormistamine ja pagasi vedu Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust, sh: töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulud. Töötajal on õigus lähetusest keelduda, kui tööandja pole selliste kulude hüvitamiseks mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud. Siseriiklikus lähetuses viibimise aja eest päevaraha ei maksta. Välislähetuse päevaraha alammäär on 22,37 eurot päevas ning maksuvaba ülemmäär 32 eurot päevas. Tööandja võib välislähetuse päevaraha määra vähendada kuni 70 protsenti, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse tasuta toitlustamine. Välislähetusse väljasõidu päeva eest makstakse päevaraha, kui lähetusest jääb sama kuupäeva sisse vähemalt 3 tundi. Näiteks: välisriiki suunduv sõiduk väljub mineku päeval hiljemalt kell 21
lähetusse minema ning tingimused on üldjuhul samad, mis töölähetuse puhul. Teenistuslähetuse perioodil säilitatakse teenistujale palk ja tema ameti- või abiteenituskoht. Välislähetuseks nimetatakse teenistuja lähetamist välisriiki. Teenistuja välislähetusse saatmise korra, välislähetustasu ning hüvitiste suuruse ja nende maksmise korra, samuti muud sotsiaalsed tagatised kehtestab Vabariigi Valitsus vastava määrusega. Välislähetuse puhul hüvitatakse päevaraha. Kulud peavad olema tõendatud (dokumentaalselt). Maksuvabastuse rakendamisel on olulised piirmäärad. Välislähetuse puhul hüvitatakse ka reisikindlustuse ja viisa vormistamise kulud. Maksustamisele ei kuulu töötajale makstav välislähetuse päevaraha kuni 32 eurot päevas. Lähetada ei saa: · Rasedaid · Alaealisi · Töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last · Teise isiku töötajat · Füüsilisest isikust ettevõtjat (FIE)
tema nõusolekul. Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. riigisisese lähetuse korral puudub tööandjal pävaraha maksmise kohustus, Juhul, kui tööandja siiski otsustab riigisisesel lähetusel nn pävaraha maksta, on makstud summa oma olemuselt lisatasu, mis on töötasu osa ja kuulub vastavalt ka maksustamisele, Välislähetuse päevaraha võib maksta juhul, kui välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 km kaugusel asula piirist, kus paikneb lähetatu töö tegemise koht. Välislähetuse päevarahale on kehtestatud alammäär, mis on 350 krooni päevas. Seega saab tööandja ise kehtestada lähetatule välislähetuse päevaraha 350-st kuni 500 kroonini Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on
* kulud või väljamaksed maksumaksja ettevõtlusega mitteseotud teenuste ostmiseks või kohustuste täitmiseks; * ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine; * seaduse alusel määratud trahvid ja sunniraha ning maksukorralduse seaduse alusel tasutud intressid; * pistis ja altkäemaks; * keskkonnatasu kõrgendatud määra maksmine. Töölähetus Reguleerib Vabariigi Valitsuse määrus ''Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord''. Töötajal on õigus nõuda tööandjalt töölähetusega kaasnevate sõidu- ja majutuskulude ning tööülesande täitmisega kaasnevate muude mõistlike kulud hüvitamist ning välislähetuses oldud aja eest päevaraha maksmist alammäära ulatuses. Töölähetuse vormistamine Töölähetusega seotud kõik kulud hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel. Töölähetuse kulude hüvitamiseks ja päevaraha maksmiseks teeb tööandja kirjalikult
veebruar 2014 nr 3.6- Töölähetusse saatmine 1. Saadan töölähetusse: a. kauplemisosakonna juhataja PP, b. töölähetuse kestus: 03.03.2014 04.03.2014, c. töölähetuse sihtkoht: FG Man Ltd, Helsinki, Soome, d. töölähetuse ülesanne: tööalaste ülesannete, küsimuste lahendamine; 2. Lähetatule hüvitatakse sõidukulud, majutuskulud, päevaraha ja muud lähetusülesande täitmisega seotud kulud seadusandluse alusel. 3. Sõidukulud, majutuskulud ja muud lähetusülesande täitmisega seotud kulud hüvitatakse vastavalt kulu tõendavatele dokumentidele. OOO Juhatuse liige Koopia: raamatupidamine
kokku 2. Ööbimiskulud Esitatud dokument Summa Valuuta Kurss Summa EUR 2. kokku 3. Muud kulud Esitatud dokument Summa Valuuta Kurss Summa EUR 3. kokku 4. Päevarahad Päevade arv Päevaraha 4. kokku Välja maksta kokku: Aruande esitamise kuupäev: ____________ Aruande esitaja allkiri:______________ Aruanne kontrollitud: Juhatuse liige _____________ "___ "____________ Allkiri______________________
aastal 6,39-25,57 eurot). Töötamistoetus 10-kordne sotsiaaltoetuste määr kolme kalendriaasta jooksul alates toetuse esmakordsest määramisest TÖÖTUTOETUS Toimetuleku töötuse ajal tagavad: Töötutoetuse päevamäär 2012. töötuspäevaraha aastal on 2,11 eurot. tööturututoetus Töötutoetuse 31-kordne Töötuspäevaraha võib olla päevamäär 2012. aastal on palgapõhine päevaraha või 65,41 eurot. põhipäevaraha Põhipäevaraha suurus on umbes Esimesel 100 hüvitise saamise 26 eurot päevas ja seda päeval saate iga päeva eest makstakse 5 päeva nädalas, hüvitist 50% ning seejärel 40% saab taodelda kui ei ole arvel ühe kalendripäeva keskmisest töötukassas, maksab Kela töötasust. Kui teil on lapsi, saate laste eest lisatoetust
omatöötaja hüveks: · osaline eluasemekulude hüvitamine · santooriumi- ja puhketuusikud · laenu andmine omatöötajale rahandusministri poolt kinnitatud väiksema intressiga , alates 2009 aastast 5% 34.Lähetuskulude piirimäärad; § 16. Maksustamisele kuulub: 1) majutuskulude hüvitis osas, mis riigisisesel lähetusel ületab 1200 krooni ööpäevas ja välislähetusel 2000 krooni ööpäevas; 2) päevaraha osas, mis riigisisesel lähetusel ületab 80 krooni päevas ja välislähetusel 500 krooni päevas; 3) muude lähetusülesande täitmisega seotud kulude hüvitis osas, mis välislähetusel ületab 35 protsenti § 14 punktis 1 ettenähtud välislähetuse päevaraha summast ja riigisisesel lähetusel 100 protsenti samas punktis ettenähtud riigisisese päevaraha summast. § 162. Piirmäära ületav osa, mida maksab ametiasutus, maksustatakse «Tulumaksuseaduse» § 48
esitamine, tasaarveldused) on fikseeritud raamatupidamise siseeeskirjades · Avansse antakse majanduskuludeks, lähetusteks jm.. · Lähetuskulude hüvitamise kord on kirjas valitsuse määruses · Maksuvabad määrad järgmistele kuludele: sõidukulud ja muud kulud, viisavormistamise kindlustuskulud, majutuskulud, päevarahad. Vt konspekt: lähetuskulude hüvitamine. Lähetuskulude hüvitamine www.riigiteataja.ee/akt/13351709 · Välislähetuse päevaraha määr on 22,37-32 eurot · makstav maj.kulu hüvitis Eestis kuni 77 eurot ning välislähetusel kuni 128 eurot ööpäevas; Maksuvaba piirmäära ületav osa, maksustatakse tulumaksu ja sotsiaalmaksuga · Töölähetuse kulude hüvitamiseks ja päevaraha maksmiseks teeb tööandja kirjalikult väljendatud otsustuse. Lähetuskulude väljamaksmise aluseks olevas dokumendis näidatakse töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja
töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. riigisisese lähetuse korral puudub tööandjal pävaraha maksmise kohustus, Juhul, kui tööandja siiski otsustab riigisisesel lähetusel nn pävaraha maksta, on makstud summa oma olemuselt lisatasu, mis on töötasu osa ja kuulub vastavalt ka maksustamisele, Välislähetuse päevaraha võib maksta juhul, kui välisriigis asuv lähetuskoht asub vähemalt 50 km kaugusel asula piirist, kus paikneb lähetatu töö tegemise koht. Välislähetuse päevarahale on kehtestatud alammäär, mis on 350 krooni päevas. Seega saab tööandja ise kehtestada lähetatule välislähetuse päevaraha 350-st kuni 500 kroonini Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse
töötaja. Erakorraliselt võivad mõlemad pooled üles öelda nii tähtajalise kui ka tähtajatu töölepingu üksnes siis, kui tegu on mõjuva põhjusega. Mõjuv põhjus, mille esinemisel on tööandjal õigus leping üles öelda, on rangelt seotud töötaja või tööandja ettevõttega. Lähetuskorraldus ja aruanne • Lähetuskulude hüvitamist reguleerib Vabariigi Valituse määrus „Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord". Töölähetuse kulud hüvitatakse ja päevaraha makstakse tööandja kirjaliku otsuse alusel. Otsuses peavad olema märgitud töölähetuse sihtkoht, kestus ja ülesanne ning hüvitatavate lähetuskulude ja välislähetuse päevaraha määrad. Puhkuseavaldus • Vastavalt töölepingu seadusele peab tööandja koostama iga kalendriaasta kohta puhkuste ajakava ja tegema selle teatavaks esimese kvartali jooksul.
rahva valitud saadikute kaudu, · eksisteerivad kodanikuvabadused ja õigused · Demokraatlik riigikord pärit antiik-Kreekast. Alusepanija Kleisthenes (6.-5. s eKr). · Kesksel kohal oli rahvakoosolek, kus langetati tähtsaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemad ametiisikud ja väejuhid. · Osa võisid võtta kõik Ateena vabad täisealised meessoost kodanikud (u 10- 25%). · Rahvakoosolekul osalemise eest maksti päevaraha. · Rooma vabariigis oli rahvakoosoleku tähtsus väiksem, siiski valiti seal enamik kõrgematest ametnikest. Poliitikat suunas vanematekogu Senat. Arutas läbi rahvakoosolekule esitatavad eelnõud, kontrollis ametiisikute tegevust, kehtestas makse, otsustas sõja ja rahu üle. · 2.-1. saj demokraatia kriis · Demokraatia taaselustub 18. sajandil seoses valgustusega. · Kui varem põhimõte, et võim pärineb Jumalalt ja antud valitsejaile, siis nüüd
Jalutu käskis "hobusel" heina süüa ja muudki ebainimlikku teha ning ei pööranud tähelepanu tema kurnatusele. Väike poeg oli aga terve filmi jooksul arvamusel, et nii kaua, kuni tal on raha, peab ta kõik enda tahtmise saavutama. Film kujunes rahulikumalt hetkeni, kus inimene murdus ja muutus ka hingeliselt loomaks. "Hobune" loobus vastu põiklemisest ning leppis sellega, et peab olema kõigeks valmis, kui enda päevaraha teenida soovib. Filmi ideeks oli just see, kuidas inimesed ise teineteise kuritarvitamise ja tarbimiseni jõuavad. Võib isegi öelda, et see näitas selgelt klassidevahelist ärakasutamist ja inimeste hoolimatust üksteise suhtes. Tekkis tunne nagu inimesed ei mõistaks, kuidas nad üksteisele liiga teevad ja lõpuks sellega maailma hävitavad. "Kahe jalaga hobune" ei saavutanud minu jaoks hea filmi staatust, aga ta oli väärt
Lähetused Tööandjal on õigus lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole ettenähtud töö tegemise kohta, kuigi seda pole töölepingus välja toodud. Töötaja ei tohi töölähetuses kauem viibida kui 30 järjestikku kalendripäeva, erandiks on mõlemate osapoolte kokkuleppel. Töötajat ei või töölähetusse saata kauemaks kui 30 järjestikuseks kalendripäevaks, kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud pikemat tähtaega. Raseidaid ja töötajaid, kes kasvatavad alla kolme aastast last, saab töölähetusse saata ainult nende nõusolekul. Alaealise puhul on vajalik lisaks veel hooldaja nõusolekut. Töötaja on õigus nõuda töölähetuse kulude hüvitamist vastavalt võlaõigusseaduse § 628 lõigetele 24. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist ja välislähetuse päevaraha alammäära ulatuses, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. Alammäära kehtestab Vabariigi Valits...
17 töötuskindlustuse seaduse alusel makstav kindlustushüvitis koondamise korral; 18 töötuskindlustuse seaduse alusel makstav hüvitis tööandja maksejõuetuse korral; 19 vanemahüvitise seaduse alusel makstav vanemahüvitis; 20 loomeliidu poolt loovisikule seoses tema loometööga seotud lähetusega ja spordiseaduse §-s 7 nimetatud isikule seoses spordilähetusega makstav kulude hüvitise ja päevaraha tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktis 1 kehtestatud piirmäära ületav osa ning kolmanda isiku makstav lähetuse päevaraha tulumaksuseaduse § 13 lõike 3 punktis 1 kehtestatud piirmäära ületav osa; 21 välisteenistuse seaduse § 67 alusel makstav abikaasatasu; 22 ametniku, töötaja või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme eest tasutud III samba sissemakse (brutosumma) nii maksuvaba kui ka maksustatav osa. 13
järgmistele kuudele ning arvestada mahaarvamisi summeeritult. Summeeritud mahaarvamisi võib teha ainult töö- või teenistussuhte jätkumise päevast kuni kalendriaasta lõpuni. Tulumaksuga ei maksustata: 1) VV kehtestatud tingimustel ja piirmäärades töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele tööandja või tema asemel kolmanda isiku poolt makstavaid töölähetusega seotud sõidu-, majutus- ja muude kulude hüvitisi ning päevaraha ja välislähetustasu, samuti teenistuja perekonnaliikme eest makstavaid nimetatud kulude hüvitisi, teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamisega seotud kolimiskulude hüvitisi ning loomeliidu poolt loovisikule seoses tema loometööga seotud lähetustega makstavaid sõidu- ja majutuskulude hüvitisi ning päevaraha; 2) VV kehtestatud tingimustel ja piirmäärades avalikule teenistujale, töötajale või juriidilise isiku juhatuse või
ERISOODUSTUSED Erisoodustusteks loetakse oma ettevõtte töötajatele ja nendega seotud isikutele tehtud hüvesid.Töötajaga võrdsustatud isikud on abikaasa, elukaaslane (01.01.2011), lapsed, vanemad, õed-vennad. Erisoodustuse summaks loetakse hüve rahaliselt hinnatavat väärtust. Töötajatele tehtud erisoodustusteks loetakse: 1. Ettevõtte omatoodangu või kauba müük alla müügihinna. Töötajatel võimaldatakse osta oma ettevõtte kauplusest või tootmisest odavamalt, süüa ettevõttele kuuluvas sööklas, kohvikus,baaris või restoranis odavamalt mistahes klientidest. Töötajatele korraldatud üritused ja toitlustamine tööandja kulul. Tasuta kohvi joomine büroos. Erakõned ettevõtte telefonilt.jms.Tööriietuse kandmine töövälisel ajal, mitte tagasi võtmine töölt lahkumisel.Reisid, mis ei ole seotud tööülesande täitmisega.jne. 2. Töötaja eluaseme kulude täielik või osaline katmine. Tasutakse töötaja eest tema eluasemekulud. Ameti...
KINDLUSTUS Kindlustus - süsteem, mis võimaldab isikul anda oma ettevõtmistega seotud riskid üle kindlustusseltsi kanda, süsteem riskidega seotud majanduslike kahjude katmiseks, ettenägematute ja ootamatult esinevate kahjude hüvitamine eelnevalt kokkulepitud alusel. Kindlustusteenuste pakkujad kindlustusseltsid, nende filiaalid, kindlustusvahendajad (kindlustusmaaklerid ja kindlustusagendid). Kindlustusselts D.A.S., ERGO, AS Inges, Salva, If, Seesam, Swedbank. Kindlustusvahendaja on isik, kes tasu eest tegeleb kindlustusvahendusega. Kindlustusmaakler - on isik, kes vahendab kindlustuslepingu sõlmimist kindlustusvõtja huvides. Sealjuures on eesmärgiks pakkuda kindlustusvõtja kindlustushuvile ja nõudmistele vastavat kindlustuslepingut. Kindlustuse põhiliigid kahjukindlustus, elukindlustus, edasikindlustus. Vabatahtlik kindlustus -kindlustuslepingu sõlmimise kohustus ei tulene seadusest. Nt kodukindlustus, sõiduki- ehk kaskokindlus...
seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha Vabariigi Valitsus kehtestab määrusega (töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord) kehtestatud tingimustel ja
laaditud kaubaühiku kohta. Mõnikord tehakse ka kokkuleppeid ja makstakse kindle summa. Tähtajalise prahilepingu puhul maksavad prahijad laeva kasutamise eest renti. 10) Oled laevaomanik. Prahiturg tänasel päeval on 9000$ päevas ja on langemas. Futuuride kõver ei näita paranemise märke enne septembrit 2021 aastal. Kuidas käitud? Selgita (5p) Annaksin oma laeva pikajalisele/tähtajalise lepinguga rendile, kasvõi odavama päevaraha eest, kui see praegu on, et olla kindel, et keegi kindlasti selle rendile võtab. Seda siis kuni umbes sept 2021. Sellega kindlustaksin enda jaoks ära selle, et laev madalperioodil tühjalt ei seisaks. Jah, kui turg peaks vahepeal ülesmäge liikuma ja olukord muutuma siis oleks muidugi kurb. 2(3) 11) Ülesanne. Leia laevale laaditav kaubakogus järgmiste andmete põhjal:
Töölähetusega seotud kulude hüvitamise kord. V:Töölähetus tähendab tööülesannete täitmist väljaspool töölepinguga ettenähtud töö tegemise kohta. Tingimused: Kuni 30 järjestikuks kalendripäevaks, kui ei ole kokku lepitud pikem aeg. Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla 3a või puudega last ( ainult nõusolekul), alaealist üksnes tema ja seadusliku esindaja nõusolekul. Hüvitamine: tööandja on kohustatud maksma lähetuses viibitud aja eest päevaraha, majutus- ja sõidukulud, mille on kehtestanud Vabariigi Valitsus. Hüvitatakse kulu tõendava dokumendi alusel. 26. Mis on töötasu? Selle suuruse kindlaksmääramine. Mida tähendab töötasu alammäär? Mis on majandustulemustelt ja tehingutelt makstav tasu? V:Töötasu on töö eest makstav tasu, milles on kokku lepitud või mis tuleneb seadusest või muust õigusaktist. Töötasu makstakse rahas. Suuruses lepitakse kokku töölepingu sõlmimisel, millest arvestatakse
- alaealist ainult seadusliku esindaja eelneval nõusolekul Riina Vään 9 Töötajal on õigus nõuda mõistliku aja jooksul lähetuskulude katteks ettemaksu ja kui tööandja sellest keeldub, siis on õigus töötajal lähetusest keelduda. Päevaraha - välislähetuses 350 ühepäevasel ja 500 mitmepäevasel. Kui lähetuskohas tagatakse toitlustamine siis võib päevaraha määra vähendada 70 % võrra. Ei ole enam päevaraha riigisisesel lähetusel. Sõidukulud (dokumendi alusel). Majutuskulud (dokumentide alusel) Enam loetletud konkreetseid kululiike, vaid mõistlikud kulud tuleb hüvitada. Millised dokumendid tuleb töölähetuse korral (aruanded) esitada tuleb fikseerida töökorralduse reeglites. KINNIPIDAMISED (TASAARVESTAMINE) Tööandjal on õigus kinni pidada · maksud
3)tasustamine riigipühal töötamise eest 2 kordne või vaba ajaga puhkus kõige lühem puhkus 28 kalendripäeva puhkuse hulka ei loeta rahvus ja riigipühi seaduse järgi puhkus ette nähtud alaealistel 35 kalendripäeva ka haridustöötajatel 56 kalendripäeva täiendavad puhkused 1. raseedus ja sünnitus puhkus 140 kalendripäeva 70 enne ja 70 pärast 2. isapuhkus õigus saada 10 tööpäeva kas 2 kuu jooksul enne sünnitust või 2 kuu jooksul peale antud momendil 66 eek päevaraha 3. lapsendaja puhkus alla 10 aastase lapse lapsendajal 70 kp 4. lapse hoolduspuhkus kuni lapse 3 aastaseks saamiseni võivad võtta nii ema kui isa vanemapalk mida võib võtta nii ema kui isa makstakse 15 kuud lapse puhkus võimalik saada nii emal kui isal 1) 3 tööpäeva alla 14 aastast last 2) 6 tp 3 või enam alla 14 aastast või 1 alla 3 aastane laps päevatasu 66 eek.- puhkuse katkestamine haiguse tõttu saamata jäänud puhkuse päevad saab kas kohe peale puhkust või
c) 2016. aasta II kvartalis 12. Osaühing maksab dividende 20 000 euro ulatuses. Kui suur tulumaksukohustus osaühingul tekib Eesti tulumaksusüsteemis? a) 5000 eurot b) 4000 eurot c) 2211 eurot 13. Millistest järgmistest äriühingu poolt töötajale tehtavatest maksetest on tulumaksuvabad? a) äriühing maksab palka b) äriühing maksab töötaja isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitamiseks töötajale 500 eurot ühes kuus c) äriühing maksab töötajale 30 eurot päevaraha töölähetuses viibimise eest Kommentaar: siin on töölähetuse all mõeldud välislähetust, riigisisese lähetuse korral ei ole päevaraha maksuvaba, see maksustatakse sarnaselt palgatuluga. 14.Kui suur on aktsiisimaks 0,5 liitrises õlles, mille alkoholisisaldus on 5,2%, kui on teada, et õlle aktsiisimäär on 7,22 eurot õlle etanoolisisalduse ühe mahuprotsendi kohta hektoliitris? a) 18,8 senti b) 6,3 senti c) 1 euro 15. Millal tekib aktsiisimaksukohustus tubaka ja alkoholi puhul.
täiskasvanute koolituse seadus (TäKS); Tööõiguse allikad (2) Vabariigi Valitsuse määrused, millega konkretiseeritakse seadusega sätestatut, nt: Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 90 ,,Töötasu alammäära kehtestamine"; Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 91 ,,Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord"; Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrus nr 110 ,,Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord." Tööõiguse põhimõtted õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta; töötingimused on riigi kaitse all; riik reguleerib töösuhteid niivõrd, kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks sotsiaalse partnerluse alusel ja töötajate kui majanduslikult nõrgema poole huvide kaitseks; töötajate ja tööandjate organiseerumisvabadus; töösuhete stabiilsus;
Ravikindlustus Vastutab ise 28 päeva puhkust Õigus puhkusele puudub 8. Mis on põhilised tingimused, milles on vaja ilmtingimata töölepingus kokku leppida? Töötasu alammäära kehtestamine ; Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord ; Puhkusetasu ja keskmise töötasu riigieelarvest hüvitamise kord ; Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord 9. Summeeritud tööaeg, mis see on? Mida tuleks summeeritud tööaja osas kokku leppida töölepingus? töötunnid võivad mingis ajaühikus ehk arvestusperioodis jaotuda erinevalt. perioodiks võib olla kuni 4 kuud ning tööaega arvestatakse summeeritud tööaja puhul arvestusperioodi lõpus; selguvad ala ja ületunnid Töölepingus on vaja kokku leppida: 1
täiskasvanute koolituse seadus (TäKS); Tööõiguse allikad (2) Vabariigi Valitsuse määrused, millega konkretiseeritakse seadusega sätestatut, nt: Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 90 ,,Töötasu alammäära kehtestamine"; Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 91 ,,Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord"; Vabariigi Valitsuse 25.06.2009 määrus nr 110 ,,Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord." Tööõiguse põhimõtted õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta; töötingimused on riigi kaitse all; riik reguleerib töösuhteid niivõrd, kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks sotsiaalse partnerluse alusel ja töötajate kui majanduslikult nõrgema poole huvide kaitseks; töötajate ja tööandjate organiseerumisvabadus; töösuhete stabiilsus;
ütles kostja töölepingu 14. detsembril 2009 üles ning maksis selle kuupäeva seisuga hagejale lõpparve. Tööandjal ei ole kohustust maksta töötajale palka aja eest, kui töötaja tegelikult ei töötanud ega esitanud ühtegi seaduslikku alust töö tegemisest keeldumiseks. 1.4 Madalamate kohtuastmete seisukohad 1.4.1 Töövaidluskomisjon Töövaidluskomisjoni otsuses leiti, et hagejale on makstud töötasu 28 412 krooni vähem, kuid enam on makstud lähetuse päevaraha 24 675 krooni ja puhkusehüvitist 441 krooni 27 senti. Nimetatud summade osas tegi töövaidluskomisjon tasaarvestuse ja leidis, et kostja võlgneb hagejale 3295 krooni 73 senti. 1.4.2 Maakohus Maakohus luges tõendatuks, et töölähetuses olles ei teinud hageja ületunde. Tunnistaja A. Smirinovi ütluste kohaselt tegi hageja töölähetuses ületunnitööd, töötades 10 tundi argipeäviti ja 6 tundi laupäeviti. Tunnistaja A
tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? (2) Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. (4) Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Töötajal on õigus keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud. § 21. Töölähetus
igaühel ennast teostada) Töölepingu seadus (võeti vastu 17.detsember 2008.a ja jõustus 1. juulil 2009. aastal) Võlaõigusseadus Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused, millega konkretiseeritakse seadusega sätestatut, nt: ,,Töötasu alammäära kehtestamine"; ,,Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord"; ,,Töölähetuse kulude hüvitiste maksmise kord ning välislähetuse päevaraha alammäär, maksmise tingimused ja kord". Kohaliku omavalitsuse normatiivaktid Kollektiivlepingud (1:300-301; 4:1) Tööõiguse printsiibid on: Õigus vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Töötingimused on riigi kaitse all. Riik reguleerib õiguslikult töösuhteid niivõrd ,kui see on vajalik töösuhte subjektide koostöö tagamiseks sotsiaalse partnerluse alusel ja töötajate kui majandulikult nõrgema poole huvide kaitseks.
töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Töölähetuse kulud sõidukulud (v.a töötaja kulud sõitude eest töötaja elukoha ja töölepinguga määratud töö tegemise koha vahel); majutuskulud; tööülesande täitmisega kaasnevad muud mõistlikud kulud; välislähetustes päevaraha (töölähetuste määruse § 3 vähemalt 22,37 eurot päevas). Saladuse hoidmise kohustus Tööandja võib määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis või ärisaladuse hoidmise kohustus. Tööandja ei pea maksma täiendavat tasu ei töölepingu kehtivuse ajal, ega peale selle lõppemist. Tööandja ja töötaja võivad kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras.
abikaasale, vanemale või lapsele. · Erisoodustused maksustatakse tulumaksuga 21/79 ning sotsiaalmaksuga 33 % Erisoodustused Erisoodustus on muu hulgas: · 1) sõiduki või muu tööandja vara tasuta või soodushinnaga kasutada andmine töö-, ameti- või teenistusülesannete või tööandja ettevõtlusega mitteseotud tegevuseks; · 2) teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud kulude hüvi tamine või päevaraha maksmine piirmäärasid ületavas osa s ; · 3) isikliku sõiduauto kasutamise eest hüvitise maksmine piirmäärasid ületavas osas; · 4) laenu andmine rahandusministri poolt kehtestatud alam määrast madalama intressiga (2% aastas); Erisoodustused 5) asja, väärtpaberi, varalise õiguse või teenuse tasuta üleandmine, müük või vahetus turuhinnast madalama hinnaga; · 6) ning ostmine turuhinnast kõrgema hinnaga;
Töösuhet isel. Punktid: töötaja täidab mingit kindlat funktsiooni, alluvus- töötaja allub tööandjale, töötaja allub ketestatud sisekorrale, töötasu saab töötaja kokkulepitud tingimuste alusel, tööandja kindlustab töötingimused, tööandja määrab töö tegemise aja koha ja viisi. Tööleping on tööandja ja töötaja vaheline leping. Töötajaks on füüsiline isik, kes on vähemalt 18 a. (13-17 a vanustel on vajalik vanemate või amteliku hooldaja kirj nõusolekut, 13- 14 a lisaks ka tööinspektsiooni nõusolekut) Tööandja on isik, kellelon töölevõtmise õigus (juriidilised, füüsil) Kõik EV ametnikud töötavad töölepinguteta- nad on EV teenistuses(kehtib EV avaliku teenistuse seadus) Nt töötamine taluperedes, ohvitserkonnas, riigikogus, näitlejad, sportlased, usuteenistujad. Vangistuses olles ka töölepingut ei sõlmita. Tööettevõtuleping: tööettevõtja täidab konkreetse tellimuse, tellimus täidetakse tööettevõtja oma vahendite ja meetoditega, tööettevõtjal l...
tähtaega. Rasedat ja töötajat, kes kasvatab alla kolmeaastast või puudega last, võib töölähetusse saata üksnes tema nõusolekul. Alaealist töötajat võib töölähetusse saata üksnes alaealise ja tema seadusliku esindaja eelneval nõusolekul. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist. Välislähetuse korral on töötajal õigus nõuda lisaks välislähetuse päevaraha käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud tingimustel ja alammääras, kui pooled ei ole kokku leppinud hüvitamist suuremas määras. Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate võimalike tekkivate kulude hüvitamist mõistliku aja jooksul enne töölähetuse algust. Töötajal on õigus keelduda lähetusest, kui tööandja ei ole mõistliku aja jooksul ettemaksu teinud. 3. Mis on töötasu? Selle suuruse kindlaksmääramine.
K:Müügitulu 10 000; K: km 2000 Ostjate poolt arve tasumine D:A/a 10 000; K:Ostjate tasumata summad 10 000 Auandvad isikud – on ettevõtte töötajad, kes saavad raha avansina ettenähtud kulutuste tegemiseks. Avansi saaja on materiaalselt vastutav isik talle usaldatud raha osas. Lähetaja on üldjuhul kohustatud lähetatule: Säilitama keskmise palga Hüvitama dokumentaalselt tõendatud sõidukulud Maksma päevaraha välislähetuse korral Hüvitama dokumentaalselt tõendatud majanduskulud Hüvitama muud lähetusega seotud kulud. Võlad tarnijatele on summa, mille majandusüksus võlgneb saadud, kuid veel tasumata kauba, materjalide või teenuste eest. Ettemaksed tarnijatele D:Ettemaksed teenuste(varude, materj.; põhivara jne)eest K:A/a Töötaja töölevõtmisel sõlmib tööandja temaga kirjaliku töölepingu. Selle alusel teeb füüsiline
järjestikuseks kalendripäevaks ja töötaja on kohustatud minema niisugusesse töölähetusse. Poolte kokkuleppel võib töölähetus kesta ka kauem. · Töölähetusse ei ole lubatud saata rasedat ja alaealist. Naist, kes kasvatab lapsinvaliidi või alla kolme aastast last, võib saata töölähetusse tema nõusolekul. · Tööandja on kohustatud maksma töötajale töölähetuse aja eest päevaraha, korteriraha ja sõiduraha. · Käesoleva paragrahvi 3. lõikes mainitud kompensatsioonide suuruse, maksmise tingimused ja korra kehtestab vabariigi valitsus. · Töölähetuse päevaraha alammäär on riigisisesel lähetusel 50 krooni päevas ja välislähetusel 350 krooni päevas. 26. PALGAST KINNIPIDAMISTE TEGEMISE KORD Tööandja võib töötaja palgast kinni pidada tööandjale tähtajaks tagastamata avansse,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
