Die Übersicht der Schulen für Kinder mit besonderen Bedürfnissen in Estland http://www.kool.ee/?9083 Es gibt ungefähr 40 Schulen für Kinder mit besonderen Bedürfnissen. Staatschulen und Privatschulen Keinen Gesamtnamen Zum Beispiel Porkuni kool und Tallinna Heleni kool Gewöhnlich gehen behinderte Kinder nicht in die gewöhnlichen Schulen Porkuni kool Schule für die Kinder mit geistlichen Behinderungen Wohnheim Speziell ausgebildete Lehrer Erleichterter Lehrplan Tallinna Heleni kool Für blinde, taube und gehörlose Kinder Vorbild Helen Keller 2003-2008 wurden auch normale Kinder angenommen
Sotsiaaltoetused ja teenused puudega lapsele Eesti Vabariigis Puudega lapse sünd, lapse raske haigus või tervist kahjustanud õnnetus on iga lapsevanema jaoks suureks elumuutuseks ja väljakutseks. Puudega lapsed vajavad tavalisest enam tähelepanu ja hoolitsust, samuti peab lapsevanem hakkama otsima teavet, mis aitab tal uues olukorras paremini hakkama saada. Nagu kõigi laste puhul, on ka puudega lapse peamine kasvataja ja hooldaja tema vanem, kuid lapse puudest tulenevate vajaduste rahuldamiseks pakutakse täiendavat abi. Lapse puude raskusastme määramine annab õiguse saada erinevaid riigi ja omavalitsuste poolt pakutavaid sotsiaalteenuseid, toetusi ja soodustusi. Puudega lapse ja tema pere abistamine on jagatud riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel. Puudega lapse toetust makstakse igakuiselt kuni 16-aastasele puudega lapsele puudest tingitud
Puu on rekursiivne, seega ka enamik algoritme, mis temaga rakendada, on rekursiivsed. Kuid iga rekursiivset algoritmi saab esitada ka iteratiiselt, nagu enne juttugi oli. Kui juur välja jätta, siis kõigil teistel tipul on olemas ematipp ja ematippudel(parent) on omakorda tütartipud(child). Sama emaga tipud on õed(siblings). Kui meil on mitu puud, võime rääkida metsast(forest). Luline on rääkida veel puu kõrgusest. Puu jaguneb nivoodeks. Nivoode hulk on puu kõrgus. Mõnes õpikus võib näha ka teistsugust definitsiooni puu kõrguse kohta. Järjestatud puu, järjestamata puu. Kui on oluline, mis järjekorras mööda nivood vasakult paremale liikudes õed mis järjekorras paiknevad, siis järjestatud puu. Ülespoole järjestatud puud veel jne. Binary search tree(kahendotsingu puu). Ehitamisel - Kui järgmine kirje on väiksem, siis vasakule, kui suurem, siis paremale. Kui midagi ees pole, siis teeme uue kaare ja uue tipu. Jne. Kui on, siis mine mööda s...
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SPETSIIFILISE KÕNEARENGUPUUDEGA LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Koostaja: Diana Pabbo Läbiv pealkiri: tekstiloomeoskuse õpetamine Juhendaja: Marika Padrik (PhD) ….………………… (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: Marika Padrik (PhD) …..………….……. (allkiri ja kuupäev) Osako...
ning vähendamisel, on Eesti Vabariigi õiguskantsler antud seadust kritiseerinud abstraktseks ning öelnud, et jääb selline mulje, et mis puudutab laste õigusi, siis see oleks nagu õigusloome tolmune nurgatagune, kuhu seadusemeister eriti ei vaata (http://www.postimees.ee/? id=271485). Antud kodutöös käsitlen lapse väärkohtlemise rollist lapse arengus ning vaatlen, kuidas mõjutab perekond lapse probleemsust. Eesti Vabariigi lastekaitse seadus ütleb ka, et puudega lapsel on õigus aktiivsele elule, õigus elamistingimustele, mis soodustavad väärikuse kujunemist, enesekindluse teket ja arengut. Puudega lapsel peavad olema terve lapsega samaväärsed võimalused hariduseks, arenemiseks ja eneseteostuseks. (Eesti Vabariigi lastekaitse seadus, §52) Kuid kas meie ühiskonnas on need õigused erivajadustega lastele tagatud? Kas Eestis on puudega lastel samaväärsed võimalused terve lapsega või on puudega laps pigem koormaks nii tema
ette võtta- lihtsalt kogenematuse tõttu. Kui kuulmispuudega laps läheb tavakooli siis on oluline nii kool kui kaasõpilased selleks ette valmistada. Samuti leiab artikli autor, et tavakoolis peaks õpetaja saama lisaks eritasu kui ta tegeleb kuulmishäirega lapsega, sest üks mis kindel, tegelema temaga peab. Artiklis räägitakse ka kuulmishäiretaga laste õppe- ja elukorraldusest, finantseerimisest. Viimases lõigus arutleb autor selle üle, et puudega noorel peaks olema võimalus kutse omandada peale põhikooli, ehk siis ilma kohustusliku keskhariduseta. Samuti räägitakse probleemidest mis puudutavad tõlketeenuse abi ja selle vajakajäämisest, eriti halvad lood on maakonnakeskuse koolides, kus pole võimalik viipekeeletõlki saada. Ka ei rahasta riik näiteks Saaremaalt Tartusse või Tallinnasse kooli sõitva lapse kulusid. Suuremates linnades on enamasti lapse kooli-koju transport korraldatud, kuid pikemaid vahemaid sõitvate laste
HAKKAMA? Sellise sündroomiga inimesed vajavad elu lõpuni rohkem ühiskonna abi kui teised. Palju sõltub juba kongreetsest inimesest kas vajatakse tuge vaid pisteliselt või pidevalt, igapäevatoimingutes. Enamik Downe saab täiesti rahuldavalt hakkama iseseisva elu ja lihtsama tööga. Sobiva ameti valimisel tuleb kindlasti arvestada inimese vaimupuude ulatust, oskusi iseseisvalt tööl käia ning kohalikke võimalusi. 3 KAS PUUDEGA LAPSELE ON PAREM ERIKOOL VÕI TAVAKOOL? Erikooli plussid ja miinused : · + Koolil on võimalik koondada vajalikud spetsialistid, neid efektiivselt rakendada ja koolitada, kuna palju samalaadsete erivajadustega lapsi on koos · + Kooli miljöö, sisekliima, õppe- ja koolivälise töö saab kujundada laste erivajadusele sobivaks. · + Kooli kaudu võib õpilastele pakkuda rehabilitatsiooni- ja taastusraviteenuseid.
järelevalvet.Hooldamine on isiku juhendamine ja kõrvalabi osutamine söömisel, hügieenitoimingutes, riietumisel, liikumisel või suhtlemisel. 3 Järelevalve on ohutuse tagamine isiku suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale. Hooldatav on raske või sügava puudega hooldusvajadusega isik. Hooldajad on hoolekande ja tervishoiu esmatasandi töötajad, kes tegelevad inimeste hooldamise, juhendamise ning rehabilitatsiooniga. Nad abistavad inimesi tervisekahjustuste, funktsionaalsete häirete ja rehabilitatsiooni korral, hoolitsevad nende füüsiliste, psühhosotsiaalsete vajaduste rahuldamise eest, juhendavad ja toetavad neid. Hooldajad aitavad abivajajal tervist taastada, saavutada ja säilitada ning toetavad teda surma lähenedes.
Nägemispuudeliste töövõimalustest Eestis Monica Lõvi Tööealiste puuetega inimeste jaoks on ühiskonnaelus osalemise oluliseks tunnuseks tööga hõivatus. Vabal tööturul väiksema konkurentsivõimega inimestele võrdsete võimaluste loomine on arenenud riikides jätkuvalt päevakorral. Eestiski on nüüdseks juba enam kui 10 aastat suund puuetega inimeste kaasamisele tööellu. Selle elluviimiseks vajalike tugisüsteemide loomine on aga olnud üsna aeglane. Seda, kui oluline on töö ja tööalane rehabiliteerimine puuetega inimestele, võib kõige üldisemalt selgitada ühiskonna väärtushinnangutest lähtudes. Kinnitust on leidnud, et puuetega inimestele, sh nägemispuudelistele kehtestatud eesmärgid ja väärtused on samasugused kui kõigil teistel. Väidetavalt saab suurim tööhõivealane diskrimineerimine osaks nimelt nägemispuudega inimestele. Eestis hakkas nägemispuudeliste tööga hõivatus langema 1990. ...
ei lasknud end naise välimusest heidutada. Asjade loomulik käik oli, et Ingerist kujuneb keegi, kes on enamat kui abiline talutööde juures. Tulemuseks olid kaks tervet poeglast Eleseus ja Siivert. Kui naine veel kolmandat korda rasestus, tundus õnn kestvat. See laps on üks peamisi põhjuseid, miks võib arutleda selle üle, kas Inger oli tugev inimene. Maimuke sündis, kui Inger oli parasjagu üksi. Oma suureks hirmuks ning meelehärmiks oli laps samasuguse puudega nagu ta ise jänesemokaga. Kartuses, et tütart tabavad kannatused, mille oli läbi elanud ka Inger, tappis ta vastsündinu. Seda võib pidada nõrkuse märgiks, sest olles ilmale toonud oma järeltulija, oleks pidanud naine tema eest ka hoolt kandma. Samas ei usu ma, et oma lapse tapmine oleks ühele tavalisele inimesele kerge, ning see võib vaekaussi natuke Ingeri kasuks kallutada. Kui ta oleks lapse lihtsalt kuhugi metsa jätnud, siis oleks see hoopiski teine asi
.............................................. 3 1.PUUETEGA INIMESTE TÖÖHÕIVE............................................................................4 1.1 Eesti lähtesituatsioon ja peamised arengud................................................................5 2. TÖÖHÕIVE JA SELLE KOOLITUSE AKTIVISEERIMINE.......................................7 2.1 Sotsiaalne rehabilitatsioon.........................................................................................7 3. TEENUSED PUUDEGA INIMESTE TÖÖHÕIVE TOETAMISEKS...........................9 3.1 Projektid puuetega inimestele..................................................................................10 KOKKUVÕTE.................................................................................................................. 12 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................13 SISSEJUHATUS Referaadi teemaks on puuetega inimeste tööhõive Eestis
Aga kuidas siis õpetada erivajadusega lapsi? Tänapäeval üha sagedamini suunatakse puudegalapsi tavakooli. Et puudegalaps saaks õppida tavakoolis ja tuleks seal edukalt toime, siis me peaksime esmalt talle selgeks tegema kuidas asjad tavakoolis toimuvad. Samuti tuleks kaasõpilastele selgeks teha, et puudega last tuleks samasugusena võtta nagu teisi kaasõpilasi. Samuti peaks õpetaja tedma lapse seisundist, et mis puudega on täpsemalt tegemist ja kuidas vajaduse korral komplikatsioonidega tegeleda või neid lahendada. Et erivajadusega õppija saaks tavaliseks klassis õppida, siis peaks ka kool tegema teatuid korraldusi. Koolil on väga oluline roll, et puudega laps saaks õppida nende koolis. Koolijuhtkonna tööks jääb õppekavade moodustamine ja tunniplaanide koostamine. Nende ülesandeks jääb ka erivajadusega õppija roll nendes plaanides ja kavades. Samuti peaks ka kool
lõpetades ratastooliga. Füüsiliste puuetega inimeste heaolu silmas pidades on ühiskond hakanud looma mitmeid lisavõimalusi, et ka puuetega inimesed saaksid reisida, linnas liikuda, tööl ja koolis käia. Igapäevaste näidetena saab tuua kasvõi kaupluste ja asutuste juurde ehitatud kaldteed, tualettidesse lisandunud abivahendid jms. Oluline on meeles pidada, et füüsilise puude eripära seisnebki sageli vaid füüsilises eripäras! Füüsilise puudega inimene võib olla sama edukas, toimekas ja tark inimene kui ilma puudeta inimene. Vaimne puue Vaimupuue on eelkõige inimese intellektuaalsete võimete kahjustus, halvenemine, mitte aga tema muude iseloomulike oskuste, näiteks võime rõõmustada või end hästi tunda kahjustumine. Intellekti- ehk vaimupuudega inimesi elab ühiskonnas ca 2,4%. Vaimupuude tekkel on palju põhjusi. Puue võib tekkida sünnituse ajal ja enne või pärast seda.
Sotsiaalteenused Sotsiaalnõustamine Proteeside, ortopeediliste jm abivahendite andmine Koduteenused Eluasemeteenused Hooldamine perekonnas Hooldamine ja rehabilitatsioon hooldekandeasutuses. Sotsiaaltoetused puuetega inimestele: Kuidas taotleda? Sotsiaaltoetuse määr 400 krooni. Täiskasvanule Lapsele Hooldajale Puudega lapsevanemale Puudega õppurile Täiendkoolitus Puudega vanaduspensioniealise inimese toetust saavad vanaduspensioniikka jõudnud puudega inimesed. Puudega lapse toetus on 1080 krooni ning raske ja sügava puudega lapse toetus 1260 krooni kuus. Puudega tööealise inimese toetust saadakse alates 16 eluaastast kuni vanaduspensioniikka jõudmiseni. Pensionite liigid: Vanaduspension Rahvapension Töövõimetuspension Toitjakaotuspension Pensionikindlustus: 1. sammas riiklik pension 2. sammas kogumispension 3. sammas täiendav kogumissammas Pensionilisad, eripensionid: presidendile
ajateenijatele Pensionäri eluasemetoetus Makstakse eluasemega seotud kulude katteks. Kui on väike sissetulek ja püsielukoht on Soomes Võib saada nii isikliku kui ka üürikorteri korral Toetust võib saada nii üüri kui ka vee ja küttekulude tasumiseks iskliku korteri puhul ka hoolduskuludeks Küttekulu 1,00-1,30 eurot ruutmeetrikohta Vesi umbes 22 eurot inimese kohta Sotsiaaltoetused puuetega inimestele alla 16-aastase puudetoetus Puudega lapse toetust 16-aastaseks saanu Puudega tööealise inimese puudetoetus toetust pensionisaaja hooldustoetus Puudega vanaduspensioniealise Toitumishüvitis inimese toetust Suulise tõlke teenused puuetega Puudega vanema toetust inimestele Töötamistoetus Õppetoetust Rehabilitatsioonitoetust
Kirjand Suhtumine puuetega inimestesse Maailmas on erineva puudega inimesi, osad sünnivad koos puudega, teised saavad puude haiguse või õnnetuse tõttu tekkinud vigastuse järel. Mõnel tuleb puudega elada pärast rumalat tegu näiteks tundmatus kohas vette hüppamise tõttu või purjus peaga autot juhides avarisse sattumise järel. Viimasel ajal on hakatud puuetega inimestesse üha rohkem suhtuma kui tavalistesse inimestesse. Veel paarkümmend aastat tagasi suhtuti neisse väga üleolevalt ning arvati, et nemad ei tohiks üldse rahva hulgas liikuda,vaid peaksid olema kodus või siis haiglas elu lõpuni.
Õppejõud: Ain Suurkaev, MA Mõdriku 2014 Eestis vastuvõtmisel olev töövõimereform peaks looma uue töövõime toetamise süsteemi. Muudatuste eesmärgiks on muuta suhtumist vähenenud töövõimega inimestesse ning aidata neil tööd leida ja hoida. Mind isiklikult puudutab see teema väga lähedalt, sest üks minu pereliikmetest on sünnist alates invaliid ehk praeguse süsteemi kohaselt sügava puudega töövõimetu inimene. Tegemist on psüühiliste erivajadustega inimesega, kellele on kohtu poolt määratud eestkostja, kelle haigus on aastatega ainult süvenenud ja kes vajab hooldamist ja juhendamist 24/7. Töövõimereformi ettevalmistamine algas 2011/2012 aasta talvel. Esialgseks ideeks oli tööõnnetus- ja kutsehaiguskindlustuse süsteemi loomine, mis oleks pidurdanud töövõimetute hoogsat juurdevoolu ja pensionikulude kasvu.
VI osa on laps ja haridus (õigus haridusele, õppimise vabadus, õpetamise põhimõtted, erivajadustega laste õpetajate ja kasvataja ettevalmistus, lapse tööle lubamine, laste töö korraldamine). VII osa räägib laps ja elukeskkonnast ( õigus puhtale elukeskkonnale, laste elukeskkonna hoidmine, lapse toit, lubamatus õhutada vägivalda, laps ja meelemürgid, laps ja nilbus, lapse sotsiaaltagatised). VIII osa on puudega laps (Puudega lapse õigus aktiivsele elule ja terve lapsega võrdsetele võimalustele, hoolitusus puudega lapse eest, puudega lapse vajaduste rahuldamine, puudega lapsele tehtavad kulutused, puudega lapse lapsendamine, puudega õiguserikkujad). IX osa räägib lapse abistamisest (Abistamise eesmärk, abi vajavast lapsest teatamine, abistava lapse kohtlemine, tugiperekond või isik, turvakodu, eeskoste ja
aastal perekonna esimesele liikmele on 394 eurot kuus. Igale järgnevale vähemalt 14aastasele perekonnaliikmele on vajaduspõhise peretoetuse sissetulekupiir 197 eurot kuus ning igale alla 14aastasele perekonnaliikmele 118,20eurot kuus.Vajaduspõhise peretoetuse suurus 2017. aastal on 45 eurot kuus ühe lapsega perele ja 90 eurot kuus kahe ja enama lapsega perele. (Sotsiaalhoolekandeseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/121032014005 § 225) Hooldajatoetus puudega lapse hooldamise eest – riiklik toetus, mida makstakse mittetöötavale vanemale, hooldajale või eestkostjale keskmise, raske või sügava puudega lapse hooldamise eest. Toetuse suurused 2016. aastal Haapsalu linnas vastavalt lapse puude raskusastmele: keskmine puue 34, raske puue 44 ja sügav puue 55 eurot kuus. Sissetulekust sõltuvad linnaeelarvelised sotsiaaltoetused Sissetulekust sõltuvaid sotsiaaltoetusi makstakse vähekindlustatud perekondadele, s.t
(Physical Disabilities, s.a.) Liikumispuudega lapsed Liikumispuudega lapsi on Eestis üle viie tuhande. Kahjuks see arv ei vähene, pigem vastupidi. Puudega laste arvu suurendavateks teguriteks on meditsiini areng, mille abil suudetakse väga raskes seisundis lapsed sünnituse, haiguse või trauma järel elule päästa, keskkonna mõjurid, milleks on inimorganismile kahjulikud ained, müra ja muu selline ning ka sotsiaalsed probleemid. Muidugi ei oota ükski pere puudega lapse sündimist -- soovitakse tervet ja toredat silmarõõmu. Siiski on statistika karm, näidates, et puudega lapsi sünnib kogu 2 maailmas ja ka meil Eestis. Lisaks traumad ja haigused, millest alati täiesti ei paraneta. (Leppik & Sarjas, 2010) Liikumispuude põhjused Kõige suurem osa (keskmiselt kaks last 1 000 elusalt sündinud lapse kohta) liikumispuudega
tingimused ei ole täidetud, on riigi sekkumine majandusteadlaste huvi maksude mõju suhtes suurema osa moodustavad lastetoetuste - varimajandus põhjendatud. mitmesugustele makromajanduslikele saajad. Pensionisaajad moodustasid 2004.a 2. Pensionäride arvu kasv Täielik konkurents peab olema kõigil sisendi- näitajatele (investeerimine, inflatsioon, 28,3% elanikkonnast. Puudega inimeste - oodatava eluea pikenemine ja väljunditurgudel, samuti kapitaliturgudel tööhõive) ja indiviidi käitumisele sotsiaaltoetuse saajaid oli 7,7% elanikest. - varasem pensionile jäämine (s.t ligipääs laenudele). Kaks tingimust peavad (tööaktiivsus, säästmine, tarbimine). 2004a said toimetulekutoetust ligikaudu 33,2 Süsteemsõltuvusmäära vähenemise
Kõigil aga see pole võimalik selleks on loodud heaoluühiskond mis täidab kodanikule mõningad puudused. Eestis on nendeks õpitoetused, vanaduspension jt. Lisaks nendele ka toetused, mis pole mõeldud kõigile. Näiteks invatoetus ja töötu abiraha. Võib ju mõelda, et kui hea on elada neil, kellel riik raha jagab, ilma et isa midagi tegema peaks. Pessimistlikust küljest võttes, pole aga puudega ja tööta elada eriti hea. Keegi meist ei tahaks omada mõnda puuet, veelvähem vastutada puudega inimese eest. Füüsilised puuded on väga erineva raskusastmega ja puudutavad erinevaid kehaosi. On inimesi, kes ei saa kõndida ja nad inimesed peavad sageli kasutama erinevaid abivahendeid, alates näiteks kepist lõpetades ratastooliga.Füüsiliste puuetega inimeste heaolu silmas pidades on ühiskond hakanud looma mitmeid lisavõimalusi, et ka puuetega inimesed saaksid reisida,
Inimene kui tervik: Ainulaadne Aktiivne, tegutsev Uuriv, katsetav Tagasisidet sooviv(oma sisemaailmast, tegevust endalt, teistelt inimestelt) Puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Erivajadus tekib seoses puudega inimese tegutsemisega ümbritsevas keskkonnas. Kui takistatud, siis tuleb rakendada abisüsteeme(üksteise abistamine, riiklikud abisüsteemid, üldine keskkonna kohandamine). Rehabilitatsioon komplekstegevus, et hoida või tõsta inimese funktsioneerimistaset, mis annab võimalused oma elu muuta ja parandada. (meditsiiniline, kutsealane, sotsiaalne, pedagoogiline). Sotsiaalne rahulolu Inimene kuulub gruppi, millel on identiteet
SISSETULEKUD MILLELE EI SAA PÖÖRATA SISSENÕUET Sissetulekud, millele ei saa pöörata sissenõuet ehk lihtsamalt öelduna, sissetulekud mida ei tohi arestida, on järgnevad: riiklikud peretoetused nagu: lapsetoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, ajateenija lapse toetus, eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus, seitsme- ja enamlapselise pere vanema toetus, sünnitoetus, lapsendamistoetus, elluastumistoetus; puudega inimeste sotsiaaltoetused: puudega lapse toetus, puudega tööealise inimese toetus, puudega vanaduspensioniealise inimese toetus, puudega vanema toetus, õppetoetus, töötamistoetus, rehabilitatsioonitoetus, täiendkoolitustoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses Eesti töötukassa kaudu makstavad toetused seadusel põhinev elatis; vanemahüvitis;
Erivajadustega inimestega suhtlemine Puue Puue on muutuv mõiste. Puudega inimeseks loetakse tänapäeval inimest, kellel on anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhestumuslik ja keskkondlike takistustega tõkestab teda ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel osalemist Suhtlusnõuded puuetega inimestega suhtlemisel: Ära paku tervituseks kätt, kui tal pole käsi Ära kiirusta! Abi või toetuse pakkumisel ole kannatlik. Küsi, jälgi ning ära solvu, kui seda vastu ei võeta.
Just emaks olemine ongi eluandev jõud, mis on ühtmoodi nii loov, tervendav ja lubab lapsel end aktsepteerida sellisena nagu ta on. Ema teab, et kunagi ei ole võimalik üht inimest teisega võrrelda, sest me kõik oleme erinevad. Lapsele on vaja nii ema kui isa. Kuid paraku on see nii, et paljud vanemad, kes oma vanemarolli üle järele mõtlevad, tunnevad end tihti saamatuna just sellises olukorras, kui perre on sündinud puudega laps. Tihti nõutakse endalt liiga palju ja seetõttu on raske olevikus elada. Kuid selle väikse lapse jaoks on siiski olulisem, et vanemad ei tunneks ennast lausa süükoorma alla maetuna, vaid üritaks endast anda parimat. Selleks, et rahulolu säilitada peres, tuleb kindlasti kohtumõistmisest loobuda. Kurbus on sügav, kuid kurbuse all on peidus rõõm, mis on veel sügavam. Nii kahju kui see ka pole, siis elu mängib meile vahel vägagi valusaid vingerpusse.
tunnustamist. · Termin "rehabilitatsioon" hõlmab paljusid visioone ja meetodeid, mis on suunatud haavatavate inimeste eluolu parandamisele ja nende osalemise suurendamisele ühiskonnas (Wilken, Hollander 1999, 2) Haavatavad sihtgrupid ... Osalemise suurendamine... ·Erinevad rehabilitatsiooniprogrammid on suunatud erinevatele gruppidele: füüsilise ja/või vaimse puudega inimestele, traumajärgse seisundiga isikutele, krooniliste häiretega inimestele, lastele, eakatele, sõltlastele, vangist vabanenutele, alaealistele õigusrikkujatele jne. · Üldjuhul mõeldakse rehabilitatsiooni all isiku iseseisva funktsioneerimise optimaalse taseme taastamise protsessi, eesmärgiga tõsta tema toimetulekuvõimet · (Kiik et al, 1999, 4. Tartu Ülikool, Kolme teatustöö materjalid) täpsustamata
võimetekohase hariduse omandamisel, ligipääsetavat keskkonda, kohandamist ja abi tööle saamisel ja töötamisel. Puuetega inimeste alane statistika Eestis on väga suur. Leidsin sotsiaalkindlustusameti ekspertiisi statistika 1. jaanuari seisuga 2017 aastal. Eestis on füüsilise ehk liikumispuudega noori ligi 1200, vanuseni kuni 24 eluaastat. See number on väga suur. ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni kohaselt hõlmab puudega inimese mõiste isikuid, kellel on pikaajaline füüsiline, vaimne, intellektuaalne või meeleline kahjustus, mis võib koostoimel erinevate takistustega tõkestada tema täielikku ja tõhusat osalemist ühiskonnaelus teistega võrdsetel alustel (Statistikaamet, 2018). Eestis on puude defineerimisel lähtutud ÜRO konventsioonist ning see on sõnastatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses järgmiselt: puue on inimese anatoomilise,
Erivajadustega inimesed ei osale aktiivselt ühiskondlikus elus ning tunnevad end ühiskonnas suhteliselt tõrjutuna.. Erivajadustega inimeste tõrjutus ühiskonnas saab alguse juba elukaare algul - ligipääsul haridusele. Näiteks puudub kokkulepe, missuguseid lapsi käsitleda erivajadustega lastena, ning nende laste täpne arv ei ole teada, suure osaga erivajadustega lastest ei tegeleta õigel ajal ja õppimistingimused vajavad parandamist. Puudega inimestel on raskusi haridusele juurdepääsul ja eriala omandamisel. Tavakoolis õppimine loob üldiselt normintellektiga õpilastele edasise hariduse omandamiseks ja tööturul läbilöömiseks paremad eeldused. (Riigikontroll 2006) Kuid tavakoolid on valmis õpetama vaid teatud erivajadustega (nt õpiraskustega) inimesi, erivajadustega inimestel ei ole piisavalt õppevahendeid (sh õppekirjandust), personali miinimumkoosseis ei vasta tegelikele vajadustele (puuduvad vajalikud õpetajad jt
Projektijuhtimise projekt Andmed Vabaaja keskusejuhi kohta Nimi: E-posti aadress: [email protected] Andmed pangaülekande tegemiseks Arveldusarve number: 111000777888 Konto omaniku nimi: E-Vabaaeg TP kood: 3536112456 Viitenumber (vajadusel): 552364876 Andmed projektijuhi kohta Nimi: Amet keskuses: IT-tehnik/arendaja ja kontaktisik E-post aadress: [email protected] Kontakttelefon: 57575755 Projekti kirjeldus Eesmärk: Pakkuda puudega inimestele võimalust suhelda ja veeta vaba aega IT vahendeid kasutades. Puuetega inimestel puudub hetkel Eestis võimalus vaba aja veetmiseks spetsialisti juhendamisel või abistamisel, kasutades erinevaid IT lahendusi. Seega me leiame, et nõudlust peaks olema ning samas oleks meie ettevõtte üks esimesi sellelaadseid teenuse pakkujaid. Arendusprojekti abil: · Välja töötada uusi tehnikaalaseid ja tarkvaralahendusi · Sobiva personali leidmine
!) . LASTEKAITSE SEADUS (1992) : varsti „laste heaolu kaitse seadus“ §10. Laste võrdne õigus saada abi ja hooldust. Lastel on võrdne õigus saada abi ja hooldust ning areneda, sõltumata soost ja rahvusest ning sellest, kas nad elavad täisperekonnas või üksikvanemaga, kas nad on lapsendatud või hooldatavad, kas nad on sündinud registreeritud või registreerimata abielust, kas nad on terved, haiged või puudega. §40. Õppimise vabadus. (1) Õpetamine ei või olla seotud kehalise või vaimse vägivallaga. (2) Õpetamine ei või olla ideoloogiliselt ühekülgne ega õhutada vaenu ja vägivalda. §42. Erivajadustega laste õpetajate ja kasvatajate ettevalmistus. Erivajadustega laste õpetajad ja kasvatajad peavad vastama seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuetele ning olema selleks tööks sobivad (direktor peab kindlaks tegema, kas õpetaja on karistatud). §52
pikaajalised töötud). 2. Sotsiaaltoetused: olemus- professionaalne lähenemine inimese elukeskkonna ja heaolu paremaks muutmiseks. Funktsioon- leevendada inimeste rahamuresid, toetada inimesi igal elu astmel, pakkudes just selleks õiget toetust just sel hetkel, kindla asja jaoks. liigid- toimetulekutoetus, lapsetoetus, eluasemetoetus, töötutoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus, matusetoetus, transporditoetus puudega inimesele, koolitoetus, paljulapseliste perede toetus, elluastumistoetus, lapsendamistoetus. 3. Sotsiaaltöötaja pädevus ja oskused eetikakoodeksi ära tundmine ja kasutamine, eesti ühiskonna ja oma tööpiirkonna tundmine, kohalike ja rahvusvaheliste ressurside tundmine, võime hinnata sotsiaalpoliitikat, suutlikus teha koostööd, projektitööd, probleemi lahendamise oskus, koostöövalmidus,
....................................................................................7 Kokkuvõte.........................................................................................................................8 Viidatud allikad..................................................................................................................9 2 SISSEJUHATUS Sotsiaaltöökorralduse tudengina puutun tihti kokku väljendiga puudega inimesed. Kuid kuna mõiste puue on väga lai, siis selle töö eesmärgiks ongi välja uurida, mida see sõna täpselt tähendab ning kuidas puuet liigitatakse. Uurisin nii internetist kui raamatutest erinevaid definitsioone ning liigitusi. Materjali leidub üsna palju, mis näitab, et puudega inimesed ja nendest rääkimine pole enam tänapäeval tabu. Esimene peatükk toob välja puude käsitlusi ning teine peatükk kirjeldab puude liigitamise võimalusi.
hariduslikeks erivajadusteks.” (viidanud Lilleoja, 2012, 5). Puudega lapsel peavad olema terve lapsega samaväärsed võimalused hariduseks, arenemiseks ja eneseteostuseks. Haridustee alguseks võib pidada aga lasteaeda (Eesti Vabariigi Lastekaitseseadus 1992). Puudega lapse sünd perekonda toob kaasa muudatusi igapäevaelus kogu selle perekonna jaoks – vanemate, õdede ja vendade, vanavanemate, ka sugulaste, s.t. kõigi jaoks, kes puudega lapse eest hoolitsemisega igapäevaselt kokku puutuvad. Esmalt vajavad vanemad informatsiooni, mida edasi teha, mis on puudega lapse jaoks kõige parem, milliseid teenuseid on tal õigus saada. Kahtlemata on suur roll ühiskonnal – kuidas aidata ja pakkuda sotsiaalset ja majanduslikku toetust vastavalt vajadustele. (Rästas, 2000.) Perekonna toetamine peaks alguse saama juba puudega lapse varajases eas, sest ka puudega laps on õpivõimeline ning arenemisvõimeline
Sotsiaalset kaitset võib teatavas mõttes pidada ühiskonnas abi vajajate vihmavarjuks. Siinkohal saab eristada abi pakkujaid ja selle saajaid. Abipakkujad on näiteks riigi-, omavalitsus- või erasektori asutused. Enamikul juhtudel võib sotsiaalset kaitset liigitada kas sotsiaalkindlustuseks või -hoolekandeks. Sotsiaalse kaitse alla kuuluvad toetused surma, toitja kaotuse ja töövõimetuse korral ning lapse sünni puhul, samuti toimetuleku- ja töötutoetused ning puudega inimeste sotsiaaltoetused. Seega on sotsiaalse kaitse eesmärk ennekõike püüe kindlustada abi vajavatele inimestele toimetulekuks piisav sissetulek. See, kas sotsiaalse kaitse meetmed seda pakkuda suudavad, on iseküsimus. Paljudele ei pruugi neist piisata, kuid aitavad siiski vaesusriski vähendada. Sotsiaalkaitsesüsteemi koormus oleneb eelkõige toetuste saajate arvust, mis omakorda oleneb kõige enam sellest, kuidas läheb Eesti majandusel ja tööturul. Viimastel
vajadusel sissetulekuid ja väljaminekuid tõendavad dokumendid. Taotlused vaatab läbi vallavalitsuse sotsiaalkomisjon ja esitab need kinnitamiseks vallavalitsusele. https://www.riigiteataja.ee/akt/13146919 Küttetoetus Toetuse suurus 65 eurot Toetust saavad taotleda üks kord aastas järgmised sihtrühmad: puudega isik; rahvapensioni saav ja ilma seadusjärgsete ülalpidajateta (perekonnaseaduse järgi) eakas või kelle seadusjärgsed ülalpidajad oma tervisliku seisundi tõttu ei ole võimelised ülal pidama oma vanemat; vanglast vabanenu; asenduskodust või hooldusperest ellu astunud noor; pikaajaline töötukassas arvel olev tööotsija või töötu;
põhjneb bioloogilistel protsessidel. Transgeensed organismid-(GMO) organismid kelle genoomi on siiratud mõne võõr liigi geene. Kasutus valdkond-viirusekindlad viinamarja sordid, A-vitamiini rikkas riis, Fluorestseeruvad kalad; Eelised-haiguskindlamad ja paremini säilivad taimed;tootlikumad loomad;Puudused-keerukas,vaevaline ja kallis protseduur, suur risk eluohtlike mutatsioonide tekkeks; Geeniteraapia-normaalselt talitleva geeni siirdamine raske geneetilise puudega inimesele. Kasutus valdkonnad-haiguslikke geenide mahasurumine või haigete geenide asendamine tervetega. Geenitehnoloogia-DNA valitud lõikude eraldamine,töötlemine,siirdamine ja uurimine. Kasutus valdkonnad- laiba identifitseerimine, isaduse tuvastamine, geeniteraapia Fundamentaal teadus- alusteadus, teadus, mis tegeleb objektide, või nähtuste olemuse, ehituse, toimimise, arengu ja vastatikkuse mõjuga. Tüvirakkud-Diferentseeruata rakud, millest võib välja kasvada erinevate kudede
endale tööjõudu ning tööturu olukorrast. Otsuse tööturuteenuse osutamise kohta teeb töötukassa. Töötukassa osutab töötule tööturuteenuseid ja muud töölesaamiseks vajalikku abi koostöös kohaliku omavalitsuse üksuste ja nende asutustega ning teiste teenuste pakkujatega. 3.3.2 Tööalase rehabilitatsiooni teenuse osutamise erisused Tööalase rehabilitatsiooni teenust osutatakse puudega töötule, välja arvatud juhul, kui isikul on töövõimetoetuse seaduse alusel tuvastatud töövõime puudumine. Tööalase rehabilitatsiooni teenust osutatakse tööotsijale ja isikule, kes ei ole töötu või tööotsijana arvele võetud, tingimusel et: 1) isikul on puue puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 tähenduses, isik on tunnistatud püsivalt töövõimetuks riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel, isikule on riiklike elatusrahade
asumise valmisolekut või tööl püsimist, eaka inimese puhul parandada iseseisvat toimetulekut. Vastavalt isiku vajadusele osutatakse teenuseid kas individuaalselt, perele või grupile. Rehabilitatsiooniteenuse raames hinnatakse ka abivahendi vajadust ning õpetatakse abivahendit kasutama. 4 Riigi rahastatavad teenused Rehabilitatsiooniteenust on õigus taotleda: q puudega lastel ja täiskasvanutel; q 16aastastel kuni vanaduspensioniealistel psüühilise erivajadusega inimestel, kelle töövõime kaotus on vähemalt 40%; q alaealistel õigusrikkujatel, kes suunatakse rehabilitatsiooniteenust saama alaealiste komisjoni otsusega. Kuhu Pöörduda? Taotlus tuleb esitada oma elukohajärgsesse Sotsiaalkindlustusameti pensioniametisse. Taotluse vorm: pensioniametites ja Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.
LIIKUMISPUUDEGA JUHI JA LIIKUMISPUUDEGA VÕI PIMEDAT INIMEST TEENINDAVA SÕIDUKI JUHI ERIÕIGUSED · Liikumispuudega inimene, kes liigub inim- või mootori jõul, kuid jalakäija kiirusega liikuva ratastooliga, võib kasutada kõnniteed või selleks kõlblikku teepeenart. (Võib liikuda ka sõiduteel, kuid seal on tunduvalt ohtlikum) · Liikumispuudega juht, kelle sõidukil on parkimiskaart, võib: 1. Asulas peatuda ja parkida seda keelava liiklusmärgi mõjupiirkonnas tingimusel, et seisev sõiduk asub täielikult kõnniteel, jättes jalakäijaile vabaks vähemalt 1,5 m laiuse käiguriba. Kirjeldatud luba ei kehti teelõigul, mis on tähistatud peatumise keelujoonega. 2. Parkida parkimist keelavate märkide mõjupiirkonnas, piiratud parkimisajaga parklas ettenähtust kauem ja õueala teel väljaspool parklat kohas, kus see ei takista jalakäijaid ega muuda võimatuks teiste sõidukita liiklust. · Liikumispuudega või pimedat inimest teen...
Inimesed kardavad seda, mida nad ei tea. Tahaksin oma referaadiga öelda, et erisusi ei ole vaja karta, pigem proovida neid tundma õppida ja näha lapse peret, eriti ema, seal kõrval. Sama võiks ka vaimupuudega lapse kohta öelda, et need lapsed on väga erinevad ja erilised. Kasutan oma referaadi koostamiseks eripedagoogikaalaseid ja pedagoogikaga seonduvaid materjale ja meditsiinialaseid teatmeteoseid. 1. LAPSE SÜND Lastearsti teade emale, et tal sündis puudega beebi, tuleb ootamatult. Vanemad ootavad perre tervet ja ideaalset last. Vanema ootused purunevad hetkega, ta võib endast välja minna, olla sokis. Reaktsioon on igaühel erinev ja see pole midagi ebatavalist niisuguses seisundis. Lasteaiaõpetajal oleks hea teada vanema reaktsioone ja tundeid, kuna samast perest võib ka mõni vanem laps lasteaias käia, kellega õpetaja puutub kokku igapäevaselt.
keskkoolides, kutsekoolides, kesk-eriharidusasutustes või gümnaasiumites. Õppimine on sel juhul tasuta ja kestab 2-5 aastat. Sotsiaalpoliitika Toimetulekupoliitika: Vaesusriskis või sotsiaalses tõrjutuses elavad inimesed Sloveenias on 65a vanad või vanemad neid on 22,8% rahvaarvust. Meetmed puuetega inimestele: Euroopa Komisjon tegi 2015 aastal EL liikmesriikidele ettepaneku töötada välja Euroopa puudega inimeste kaart, mis tagaks puudega inimestele piirideülesed soodustused kultuuri, spordi ja transpordi valdkonnas ning selle kaardi võttis kasutusele ka Sloveenia. Kasutatud kirjandus Wikipedia.org europa.eu eures.ee
Selle tulemusena elavad paljud puuetega inimesed võrreldes mittepuudelistega tõelises vaesuses. Diskrimineerimine, mis puuetega inimestele osaks saab, on tihti põhjustatud eelarvamustest nende suhtes, kuid veelgi sagedamini on põhjuseks tõsiasi, et puuetega inimesed suurel määral unustatakse ära ning neid ignoreeritakse, mille tulemuseks on omakorda uute füüsiliste ning vaimsete barjääride teke ning tugevnemine, takistades puuetega inimeste osalemist ühiskonnas. Paljud sügava puudega inimesed ning nende perekonnad vajavad ühiskonna erilist tähelepanu, ning see grupp on sageli ka kõige vähem tähelepanu leidnud grupp. Võrdse ligipääsetavuse ning ühiskonnas osalemise eesmärgi saavutamiseks on vaja, et vastavad vahendid kanaliseeritakse nii, et see toetaks puuetega inimeste osalemist ühiskonnas ning nende õigust iseseisvale elule. Paljud puuetega inimesed vajavad igapäevaeluga toimetulekuks abi.
majanduse alal või ettevõtlus eelarveaastaks toetus kogemus. riigieelarvega Seisneb tööandja ehitise, Leping sõlmitakse Hüvitatakse 50 ruumi, töökoha või töövahendi tööandjaga, kelle protsenti töökoha ja puudega isikule ligipääsetavaks tööruume ja -vahendi kohandamise Töökoha ja kasutatavaks muutmises. -vahendeid maksumusest, kuid 0 kohandamine kohandatakse mitte rohkem kui riigi- eelarvega kehtestatud
on suunatud eelkõige erivajaduse ületamisele või raskemal juhul kompenseerimisele. Suund on sinna- poole, et võimalikult palju arenguhäiretega lapsi saaks käia tavalasteaias. Sobitus-rühmade loomine hoogustus omavalitsustes 2000 aastal. Selle, millises ulatuses lapsel arenguprobleem on, otsustavad erialaarstid, kuid neist igaüks vaatab last oma eriala piires, harvem laiemalt. Rehabilitatsioonikeskus pakub psühhosotsiaalset abi. Selle eesmärk on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, toetada ühiskonda sulandumist ja soodustada arengut. Kahjuks praegune rehabilitatsioonisüsteem keskendub liigselt vanemale koolieelsele eale ning algklassidele. Õnneks või kahjuks jääb lõpliku otsuse tegemine lapsevanemale. Õiget otsust on raske langetada, sest keegi ei oska tegelikku lapse arengut ette ennustada. Erilasteaias/-koolis õpib laps oma puudega
Kasevöönd on merepinnast 9001200 m kõrgusel. Kõrgemal on paju ja kääbuskase vöönd. Kuni 700-850 m kõrgusel merepinnast on valdavalt paksud kuuse- ja männimetsad. Põhjapolaarjoonest põhja pool on vähe kuuske. Mänd kasvab peamiselt mitmekesise taimestikuga sisemaaorgudes. Majanduslikult on olulised ainult harilik kuusk, harilik mänd ning läänerannikul ka sitka kuusk. 5 6 Kõige rohkem on puudega kaetud riigi idapoolsed alad. Enamus metsadest asuvad lõunapoolsel sisemaal. Suurimad metsad on Rootsi piiri ja Glåma jõe vahel Oslost idas. Umber pool Østlandetist on kaetud metsaga. Seal on ka enamus Norra metsa-varudest Trøndelagist on metsaga kaetud umbes kolmandik. 7 Metsa kasutus Kokku on tootlikku okaspuumetsa 7,2 miljonit hektarit. Kask on oluline küttepuu ning samuti on kasutusel ka tselluloosi- ning laevatehastes.
Norra ja Rootsi. Hetkel kuulub Eestile 45 339 ruutkilomeetrit maad, nelikend seitse linna neist viis vallasisesed, viisteist maakonda nagu vene ajal oli viisteist rajooni, Eesti kui minu kodumma, mille olukorda mina muuta ei saa kuna riiki valitsus on isepäine jõmpsikas. Kuid minu eesmärk on aidata Lastekodu lapsi. Eestis on asenduskoduteenusel kokku 1 096 last ja noort. Neist 1 048 on orvud või vanemliku hoolitsuseta. Lisaks on asenduskoduteenusel 48 raske või sügava puudega last vanema avalduse alusel. Asenduskoduteenusel olevatest lastest 44% (485) on puudega. Iga kolmas (31%) asendushooldusel olev laps elab eestkoste- või hooldusperes ja ülejäänud (69%) asenduskodudes. On Eestis 35 asenduskoduteenuse pakkujat. Seega kokkuvõtteks tahan öelda, et mõistan kuidas eesti elu käib üha rohkem alla. Meid kui rahvast ei austata ja tahetakse välja süüa. Fakte ja tõsi asiu ei saa me muuta ja ümber lükata. Me võime aidata ja toetada aga muuta ei iial
Siin on siiski piiriks ka tööajanorm, mis kõigi töölepingute peale kokku peab vastama üldisele riiklikule tööajanormile ehk üldjuhul täiskasvanud töötaja puhul 40 tundi nädalas. Samuti ei ole välistatud erinevate funktsioonide täitmine ühe tööandja piires - näiteks sekretär töötab samas ka koristajana. Ka siin tuleb kinni pidada tööajanormist (https://www.cvkeskus.ee/questions.php? lastmenu=48). 4. Kas võib summeerida puudega lapse hooldamiseks ettenähtud tasulised puhkepäevad kalendriaastas ja kasutada 12 päeva korraga? Palun selgitust! § 63. Lapsepuhkus (2) Puudega lapse emal või isal on lisaks lõikes 1 sätestatud lapsepuhkusele õigus saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel (https://www.riigiteataja.ee/akt/122122012029#para63). Kuigi puudega lapse igakuine lisapuhkepäev on ette nähtud selleks, et vanem saaks regulaarselt
Kasevöönd on merepinnast 9001200 m kõrgusel. Kõrgemal on paju ja kääbuskase vöönd. Kuni 700-850 m kõrgusel merepinnast on valdavalt paksud kuuse- ja männimetsad. Põhjapolaarjoonest põhja pool on vähe kuuske. Mänd kasvab peamiselt mitmekesise taimestikuga sisemaaorgudes. Ainult harilik kuusk, harilik mänd ning läänerannikul ka sitka kuusk on majanduslikult olulised. 5 6 Kõige rohkem on puudega kaetud riigi idapoolsed alad. Enamus metsadest asuvad lõunapoolsel sisemaal. Suurimad metsad on Rootsi piiri ja Glåma jõe vahel Oslost idas. Umber pool Østlandetist on kaetud metsaga. Seal on ka enamus Norra metsa-varudest Trøndelagist on metsaga kaetud umbes kolmandik. 7 Metsa kasutus Kokku on tootlikku okaspuumetsa 7,2 miljonit hektarit. Kask on oluline küttepuu ning samuti on kasutusel ka tselluloosi- ning laevatehastes.
Need sümptomid muutuvad ajaga halvemaks. (Smart, 2012, lk 252) Lapse desintegratiivne häire on Retti sündroomist erinev pervasiivne arenguhäire , mille algusele eelneb normaalse arengu periood. Sellele järgneb omandatud vilumuste ja teadmiste kadu mõne kuu jooksul, millele samaaegselt lisanduvad spetsiifilised sotsiaalsed, kommunikatsiooni- ja käitumisanomaaliad. (Smart, 2012, lk 252) Vanemlikud ja perekondlikud vastutused Puue puudutab kogu perekonda ning puudega väikese lapse eest hoolitsemine eeldab paljut. Siiski väidavad paljud perekonnad, et on ka palju positiivset, tugevaks muutvat. Puudega lapse eest hoolitsemine eeldab sageli, et üks vanem peab töötamisest loobuma. (Smart, 2012, lk 253) Stress, ängistus, valvsas olekus olemine, mis kaasneb puudega lapse eest hoolisemisel, võib olla väsitav ja liiga palju. Väga tähtsal kohal on perekondlikud tegevused, puhkemomendid. Sellised vanemad tunnevad end sageli isoleerituna, sest sõbrad ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
