Algavad tusase tuju ja rusutud meeleolu ajad. Noor õpetajaameti-kandidaat Juhan Remmelgas oli esimest korda teel õpetajavalimisele. Talved veetis ta elutuid raamatuid tuupides,suvel ajalehekontoris töötades, et oleks võimalus edasi õppida. Talle meenus ta igav ja ühetooniline elu. Meenub lapsepõlv, mis on üsna udune aga samas meeldiv. Meenus kevadine aeg, mil valge habemega vanamees luges laua taga jutlust. See oli tema isaisa-vana Remmelga Peep. Ta seisis oma vanaisa kürval ja vaatas, kuidas kärbes jutluseraamatule laskus ning kattis sõna enesega. Kui kärbes ära lendas, siis oli sõna taha tekkinud imelik punkt, mida vist tegelikult polnud vaja. Juhanile meenus, kuidas ta siis naerma puhkes ja vanaisa selle eest teda pool jutluseaega kõrvapidi kinni hoidis. Siis kerkis Juhani mälestustest teine pilt, mil ta oli juba piisavalt vana teadmiseks, et seda punkti
HarilikElupuu Eestis looduslikud võõramais Kibuvits Mürgised... Dauurialehis e Toomingas Ebatsuuga päritoluga Viirpuu Valgemänd Mage Harilik Kuusk sõstar Lepp Hõbe Lumemari Kask remmelga Harilik Jalakas s Kuslapuu Saar Hõbe Punane Leeder Harilik vaher Harilik Pärn Paberkask Lodjapuu Tamm Manzuuria Harilik Vaher pähklipuu Näsinpuu
samamoodi ka hiid-tüvevaablane (Urocerus gigas). lehte ühte sigaritaolisse rulli. Sale-pajupoi (Phratora vulgatissima) tumesinised mardikad või nende tõugud närivad lehti. Pahklest (Stenacis triradiatus) Viljade (käbide) ja seemnete kahjurid (Käbide ja seemnete kahjurid ei ole ohtlikud ebakorrapärane viltjas pahk remmelga võrsel. Paju-pahklest (Aculus tetanothrix) puudele endile, kuid seemnesaagi võivad nad mõnikord hävitada peaaegu täielikult. nööpnõelapea kujulised pahad lehel Nendega peab arvestama seemnete varumisel. Eriti palju putukaid elutseb kuuse käbides). Käbimähkur (Cydia strobilella, on kõige levinum kuusekäbide ja -seemnete kahjur valkjaskollane röövik käbirootsus ), Käbileedik (Dioryctria abietella, üsna
metsaservades või rohumaadel. Mõnel pool elutseb ka mägismaade nõmmrabadel (nt. Soti mägismaal, Kagu-Inglismaal Exmooris ja Quantocksis), tavaliselt looduslikust puupiirist madalamal, suvel võib liikuda ka puupiirist ülespoole. Toitumine Kuna ta on taimtoiduline loom, siis enamik toidust (ligi 80%) moodustub põõsa- ja puude võrsetest (nt. Karpaatides sööb 36 puu- ja põõsaliigi võrseid ning 27 liigi, eriti kuuse ja remmelga koort). Nõmmrabas toitub kõrrelistest, tarnadest, lugadest, kanarbikkudest, talvel ka okaspuu- ja astelpõõsa võrsetest, kui neid leidub. Imetamisperioodil emahirve söögikogus peaaegu kahekordistub. Kui punahirvel õnnestub kätte saada veetaimi, sööb ta needki hea isuga ära. Sigimine Paaritumine toimud septembri lõpust novembrini ning poegimine mais-juunis.
Leeni tunneb valu, sest on haiget saanud ning nutab. Nuttes tunneb, et ta on suureks saanud ning elurõõm on kadunud, ta ei tunne enam rõõmu nukkudest ja lapselikkusest. Seda lugedes tekkis mul mõte, et ilmselt pole asi kunagi teistmoodi olnud. Mehed ei soovinud end siis siduda ja ei soovi ka tänapäeval. Või kui soovivad siis kellegi teisega, kellegagi, kes pole üldse mitte nii heatahtlik, kui sina. Novell ,,Hingemaa" rääkis kooliõpetaja Juhan Remmelga seiklusest Kurukalmu koolini. Teepeal kohtus Remmelgas vaese ja küüraka mehega, kes heina vedas, ta hobune oli nälginud ning heinavanker teljeni mudasse vajunud. Remmelgas aitas meest, kuigi külamees alguses pelgas, sest ta uskus et too viks ja viisakas mees on ülbe. Kuid ei inimene jääb siiski inimeseks, oled sa siis rikas või vaene. Tänuks abi eest, lubas talumees Remmelgal enda juures ööbida, sest aeg oli juba hiline ning koolimaja kaugel. Alles siis nägi Remmelgas viletsust
" · Karotamm Max Laossonile ("Rahva Hääle" peatoimetaja): "Kas Hans Leberechti romaani "Valgus Koordis" oled lugenud?" · "Ei ole," vastab Laosson. · Karotamm: "Tuleb lugeda. Kõva lugu!" 4 · Max Laosson Lembit Remmelgale: "Kas oled lugenud Hans Leberechti romaani "Valgus Koordis?" · Ei ole Remmelgaski ("Rahva Hääle" asetoimetaja). · Seepeale tutvuvad Remmelga truud alamad tekstiga ja kirjutavad ajalehele kiitvad- ülistavad vastukajad. 1951. aastal esilinastus Tallinna Kinostuudios esimene Eestis valmistatud värviline mängufilm ,,Valgus Koordis". 1953. aastal esietendus riiklikus ooperi-, balleti- ja muusikalise komöödia teatris ,,Vanemuine" ka Leo Normeti samanimeline ooper. Midagi nii maitsetut kui filmi finaal kolhoosipeost purskkaevude ja lillevanikutega, pole Eestis varem ega hiljem kunagi tehtud
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsakasvatuse osakond Vapramäe loodusrada Praktikatöö õppeaines Metsahoid ja puhkemetsandus Juhendaja Kalektor Eino Laas Tartu 2014 Looduse õpperaja kirjeldus Raja asukoht, maa-alade kaitstus ja maastikutüübid. Kirjeldatavaks rajaks sai valitud Vapramäe õpperada kuna see on üks minu lemmikradasid minu kodukoha lähedal. Vapramägi asub Tartumaal enamus Vapramäest jääb Nõo valda väike serv jääb Elva linna maale. Vapramäe rada algab Tartu-Valga maantee äärest, kus maantee ületab Elva jõge. Rada asub kaitstaval maal (kaitse all 1959 aastatst alates). Tegemist on liigestatud pinnaga kõrgendikuga, kohati väga järskude nõlvadega maastik. Vapramäe lael on sügav sulglohk. Millise loodusvaldkonna tundmaõppimisele on suunatud, eesmärk, mida tahetakse näidata ja pakkuda. Vapramäe loodusrajaga tahetakse tutvust...
kui aspiriini vanaisa ikka väärikas ravimtaim, tunnustatud paljudes farmakopöades ja autoriteetsetes droogikäsiraamatutes. Rahvameditsiinis tuntakse paju eelkõige kui palavikku alandavat, haavu parandavat ning reuma- ja podagravastast vahendit, mis leevendab põletikest tingitud valu ning toimib kõhulahtisuse vastu. Inglismaal tarvitati pajukoorekeedist mitmesuguste nahahaiguste ja haavandite raviks. Samad kasutusalad on täheldatavad ka Eesti etnofarmakoloogias. Remmelga koore keeduvett on joodud jooksva, köha ja palaviku korral. Keedist tarvitati ka reumaatiliste valude, bronhiidi ja läkaköha vastu, samuti kopsu-, soole- ja põieverejooksu puhul. Nii tarvitati paju näiteks tanniinide sisaldusest tuleneva kootava toime tõttu: Pajukoort tarvitatakse, kui kõht lahtine on arstirohuna, milleks keedetakse koorest teed [ERA II 203, 280 (60) < Vastse-Otepää v. A. Kroon (1938)].
jõe parem kallas - IV Jõe tn - Suur-Jõe tn - Liiva tn - Riia mnt - Karjamaa tn - Pardi tn - Kanali tn - Väike-Posti tn - Aia tn - A. H. Tammsaare pst - Remmelga tn - Esplanaadi tn vaheline territoorium; 4 Riia mnt - A.H.Tammsaare pst - Kooli tn - Heina tn vaheline piirkond;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
