Toorumi pojad Handid on soome-ugri rahvas,kes elavad Lääne-Siberis Obi jõe ääres. Nad on kütid ja kalastajad. Hantidel on kaks kodu, talvel elavad nad talvekojas ,kevadel kolivad aga jõe äärde. Nad elavad Lääne-Euroopa suurusel maa-alal. Filmi nimi on ,,Toorumi pojad" ,sest Toorum on hantide jumal. Karu on jumala tooru poeg ja handid tooru rahvas. Karu on hantidele kui vanem sugulane. Kuna karu on toorumi saadik peab talle koja ehitama. Karu koda püstitatakse inimeste suvekoja aukohale, mis on tagaseina ja tulekolde vahel. Karu koja ehitamiseks läheb vaja männipuud, seedermänni juurt ja seedermänni kohevat latva. Enne karu äratamist puhastatakse ja pühitsetakse suvekoda suitsuga ja tehakse mitmeid rituaale. Karu kotta paigutamine on väga tähtis,sest sellel on väga eriline viis. Karu kantakse kaarega tagaseinast mööda ja katuseluugist sisse .Tagasein on maja selg, katuseluuk silm, mis avaneb taevasse ju...
Kopra pojad ja paljunemine Kontrolltöö Mihkel Vaarmaa Sisukord 1. Tiitel leht 2. Sisukord 3. Paljunemine ja pojad 4. Kopra töö 5. Pilt koprast Paljunemine ja pojad Koprad paarituvad jaanuaris ja veebruaris. Tiinus kestab 105107 päeva. Pesakonnas on 25 poega, harva rohkem. Pojad sünnivad aprillis ja mais nägijate ja karvastena. 12 päeva pärast suudavad nad juba ujuda, aga kolmenädalaselt alustavad iseseisvat toitumist taimedest.Koprapere koosneb täiskasvanute paarist ning nende eelmise ja käesoleva aasta poegadest. Alles 3. eluaastal saavad koprad suguküpseks, lahkuvad vanemate juurest ja loovad oma kodu. Kopra töö Sööd ud p Langend puu uu Pilt koprast
Gümnaasium ,,TINGIS-KHAAN" Referaat Koostaja Klass Rapla 2009 SISUKORD 1. Sissejuhatus.....................................................................................................................3 2. Temutin Tingis-khaani elust........................................................................................4 3. Tingis-khaani pojad.......................................................................................................5 4. Tingis-khaani sõjamehed, sõjaretkete peatuspaigad ja khaani hobused....................6-7 5. Esimene suur sõjakäik mongoli malevaga......................................................................8 6. Vallutused ja monolite julm käitumine...........................................................................9 7. Khaani parimad väejuhid........................................
Jaanalind Jaanalinnud on suurimad lennuvõimetud linnud maailmas. Jaanalindude areaal hõlmab Aafrika, Araabia ja muud Edela-Aasia piirkonnad. Hiljuti olla jaanalinde elanud ka Sise- Aasias. Täiskasvanud isalind võib kasvada kuni 2,5 meetri kõrguseks ning kaaluda 130-150 kg. Jaanalinnu tibu kaalub koorudes umbes 1 kg ja on 20-30 cm kõrgune. Tibud kasvavad esimese kaheksa kuu jooksul ligi 10 cm kuus. Esimese eluaasta lõpuks tõuseb nende kaal umbes 100 kilogrammini. Isalinnu sulestik on must, valge saba ja tiivaotstega. Emalinnud on kasvult väiksemad ning sulestik on ühtlaselt hall. Täiskasvanud isalind saavutab suguküpsuse 34 aastaselt, emalind 6 kuud varem. Jaanalinnu eluiga farmides on keskmiselt 60 aastat. Hoolimata sellest, et jaanalind on lennuvõimetu, on tal suured ja tugevad tiivad. Tiibasid kasutab lind paaritumisrituaalide juures ning laiali löödud tiivad annavad märku linnu ärritusest. Jaa...
Kus metshiir elab? Metshiired elavad, kas metsas, karjamaal või põllul. Nad uuristavad endale 1 sissepääsuga ja 2 kambriga uru. Üks kamber on laokamber teine aga pesakamber. Pesa ehitab ta oksadest ja lehtedest. Metshiire käitumine Metshiired elavad aastaringselt st nad ei maga talveund. Kuid talve ajal nende aktiivsus langeb. Tavaliselt on nad liikvel öösel, nagu peaaegu kõik närilised. Nad on ka väga head ronijad. Sigimine ja pojad Sigimise hooaeg algab kevadel ja lõpeb sügisel. Pärast tiinust, mis kestab neli nädalat, sünnib 4-7 poega. Pojad on alguses paljad ja pimedad. Ema sünnitab pojad pesa kambrisse urus. Pojad avavad silmad kuue päeva pärast ning selleks ajaks on neil juba paks karvakiht, mis on tumedam, kui täiskasvanutel. Pärast kolme nädalat saadab ema oma lapsed pesast välja ning siis on nad omapead. Kodupiirkond
..................................3 Leviala.........................................................................................................4 Välimus........................................................................................................4 Elupaik.........................................................................................................5 Eluviis..........................................................................................................5 Pesa ja pojad..................................................................................................6 Toidu hankimine............................................................................................7 Koht ökosüsteemis........................................................................................8 Hunt Süstemaatiline kuuluvus Riik: Loomad
täiskasvanuks alles umbes 7-aastaselt. Tiinus kestab 225 245 päeva. Enamast sünnib 1 vasikas, harva kaksikud. Poegimisintervall 1 a. (ent iga-aastaste tiinuste osakaal sõltub keskkonnatingimustest ja võib olla 0 80%). Punahirvedel on 2 paari (kõhtmisi) nisasid. Udar on märgata ainult tiinuse lõppstaadiumis ja imetamisperioodi alguses. Juba 20 min. peale sündimist suudab vasikas oma jalgele. Pojad Pojad on esimesed 2 kuud täpilised, "peegel" tuhmkollakas. Vasikad loobuvad emapiimast umbes 6 10 kuuselt, kuid järglaste eest hoolitsev ema võib toita ka aastaseid vasikaid. Poegade eest hoolitsevad ainult emasloomad. Alguses jääb vasikas ema toiduotsingute ajaks üksi, 1 2 nädalaselt hakkavad vasikad emaga kaasas käima. Suurtes emasloomade karjades võivad tekkida "lastesõlmed", kus on palju mängulist käitumist. Mõõtmed
Sport Eestis- olla või mitte olla. Eestimaa spordiajalugu on enam kui sajandi vanune. Eestlaste armastus liikumise, kehakultuuri ja spordi vastu on kandunud põlvest põlve. Vanavanaisad tõid spordi juurde vanaisad, need omakorda isad, isade eeskujudele järgnesid pojad, neile juba pojapojad. Aastakümneid on tehtud sportlikke vägitegusid olümpiamängudel, maailma ja Euroopa tiitli võistlustel, rahvusvahelistel tippüritustel maakera eri mandritel. Vanasõna ütleb ,,Kes minevikku ei mäleta, elab tulevikuta". Eestis algas sihipärane spordi-, eelkõige raskejõustikuharrastus 1890. aastatel. Raskejõustik jäigi kauaks kõige menukamaks spordialaks. Kui 19. ja 20. sajandi vahetusel asutati esimesed spordiseltsid, lisandusid
Rooma ühiskond ja eluolu Seisuslik ühiskond Ülemkiht: · Keiser · Senaatoriseisus (ülikud) · Ratsanikuseisus (rikkad ja mõjukad) Alamkiht: · Vabad mehed(käsitöölised, põlluharijad, proletaarid) · Vabakslastud · Orjad Perekond · Patriaarhaalne pere pereisa võimu alla kuulusid naine, alaealised lapsed, abiellumata tütred, pojad oma peredega a kõik kodakondsed. · Naised isa, abikaasa või meessugulase eestkoste all. Kasvatus ja haridus · Perekonna ülesanne · Haridusel praktiline ja sõjaline sunnitlus · Enamik poisse (ja ka mõned tüdrukud) käisid koolis · Rikastel koduõpetajad · Avaliku elu tegelaseks harimine: kreeka keel ja kultuur, rooma kirjandus ja ajalugu, kõnekunst + sõjaline ettevalmistus Rooma õigusriik
,,Kalevipoeg" Sisukokkuvõte Kalevite talu asus Taara tammemetsa ääres, seal elasid kolm poega, kes lahkusid kodust siis, kui nad olid meesteks sirgunud. Üks nendest, Kalev, lendas kotka seljas Viru randa, kus ta sai maa esimeseks valitsejaks. Ta hakkas kosjas käima ja kohtus Lindaga. Peale pulmi viis Kalev Linda oma koju ning mõne aja pärast ta suri. Lindale sündis kolmas vägilane Kalevipoeg. Noored pojad käisid tihti jahil oma kolme koeraga. Ühe jahilkäigu ajal röövis Soome tuuslar Linda. Seda juhtus pealt nägema taevane taat Uku, kes üritas Lindat päästa. Päästmise asemel ta aga langetas tuuletarga teadvuseta maha ja muutis Linda kiviks. Kui pojad koju tagasi jõudsid, märkasid nad, et ema on kadunud. Pojad hakkasid ema otsima, kuid ei midagi. Kaks venda heitsid magama, noorim läks isa hauale, kus ta tõttas mereranda. Varast ei näinud ta kusagil ja hakkas siis Soome poole ujuma
ligipääsetavates kohtades puujuurte vahel, koobastes, tihnikus või kalju serva all Toitumine · Lihatoiduline loom · Saakloomadeks põhiliselt metskits, jänesed, rebane, metssea põrsad, närilised, väikesed hirvlased ja linnud · Päevas vajab umbes 1 kg liha · Varitseb saaki maapinnal ja tabab äkkrünnakuga · Puu otsa läheb vaid ohu korral, saaki ei varitse seal kunagi Pojad · Pesakonnas on 1-5 poega · Aastas on üks pesakond · Vastsündinud pojad kaaluvad 200-300 g · Pojad on sündides pimedad · Pojad lahkuvad pesast 4- kuuselt · Isane aetakse poegade sündides pesast välja, kuid ta toob toitu · Pojad jäävad ema juurde umbes aastaks Levik Euroopas · Paarsada aastat tagasi elas kogu põhjapoolkeral · Tänapäeval on enamikus Lääne- Euroopa riikides välja surnud
Neid võib kohata talumajade juures.Tuhkruid on püütud isegi Tallinnast, Tartust ja Pärnust. Põhiliselt tegutseb tuhkur öösiti. Ta toitub kõigist organismidest, kellest jõud üle käib. Tema ohvriks langevad hiired, rotid, kahepaiksed, roomajad jne. Seega on tuhkur kasulik, kuna ta hävitab kahjureid. Jooksuaeg on tuhkrul märtsis või aprillis. Sel ajal jälitavad isaloomad emaseid ja isaste vahel tekivad verised võitlused. Emaloom sünnitab neli kuni kuus poega. Pojad sünnitatakse ja kasvatatakse üles varjatud kohas, näiteks hoone põranda all, puuõõnes või mõne teise looma poolt mahajäetud urus. Nägijaks muutuvad pojad ühekuuselt ja vanaloomadega hakkavad ringi liikuma kahekuuselt. Pojad peituvad nii, et neid on väga raske tabada. Hädaohu korral piserdab tuhkur vaenlase üle haisunäärmete eritisega. Hais on nii tugev, et koer lõhnab ka pärast mitmekordset pesemist Pojad jäävad järgmise kevadeni ema juurde.
läbimisel tekivad kõvad pabulad. Valgejänese pabulad on suured ja neid on hunnikus palju vähem kui halljänesel. Jooksuaeg on jänestel veebruarist juunini. Aasta jooksul võib neil olla kaks või kolm pesakonda - igaühes 1...6 poega. Kuu ajaga saavad noored jänkujussid iseseisvateks. Pojad sünnivad noorel valgejänesel juba järgmisel kevadel. Tavaliselt ei ela jänesed looduses kauem kui 3...4 aastat, aga mõnikord võivad nad saada isegi 13 aasta vanuseks. Vaenlasteks on neile röövloomad (hunt, ilves, rebane, nugis), suured röövlinnud ja ka varesed. Inimene ei tohiks kahjustada nende ilusate loomade elupaiku, sest muidu võivad jänkud kaduda. 3 Lendorav Lendorav on oravast väiksem, halli värvi näriline
PRUUNIKA VÕI MUSTA KIRMEGA KARVASTIK, MIS AITAB LOOMAL KUIDAS ÄRA TUNDA? SULANDUDA PUUDE, ERITI HAAVA KOORE JA SELLEL KASVAVATE Lendorav on omapärase välimusega. Tal on SAMBLIKE TAUSTAGA. Pojad sünnivad aprillas-mais ja juunis-juulis. suured silmad ning esi- ja tagajäsemete Pesakonnas on tavaliselt 2-6 poega ja poegitakse vahel paikneb nahakurd. Suured silmad on 1-2 korda aastas. Pojad on paljad ja pimedad, kuid talle kasulikud öösel pimedas nägemiseks,
Palaval päeval istus Kalevite noorim poeg merekaldal. Laineid vaadates tõusis järsku torm ja taevas läks pilve. Piksenooled sähvisid vee kohal. Kurjad vaimud kohkusid ja põgenesid laintesse. Kalevipoeg sukeldus neile järele. Ta püüdis neid suure kotitäie ja viskas need kaldale, kus need huntide söödaks said. Kolm Kalevite poega läksid metsa luusima, eit jäi kodu valvama ja süüa tegema. Kalevite pojad läksid metsloomi otsima. Neil olid kaasas ka kolm koera: Irmi, Armi ja Mustukene. Kalevipojad nägid metsas karu ja koerad murdsid selle maha. Noorem vend köitis karu üle õla rippuma, et see koju viia. Vennad jõudsid põllu peale ja märkasid seal põtra. Koerad läksid põdrale kallale ja murdsid ta maha. Noorem vend viskas põdra üle piha karu kõrvale rippuma. Kuusikusse jõudes nägid vennad metsahärga. Koerad härja maha murdnud, sidus noorem vend selle sarvipidi üle õla
Hülged toituvad peamiselt kaladest, keda nad püavad kuni 70 meetri sügavuselt merest. Võib süüa ka kaheksajalgasid ning homaare. Keskmine päevane toidukogus on 5 kg, kuid hülged ei söö iga päev ning paaritumisajal üldse paastuvad. Sigimine Hallhüljes on pikaealine imetaja, kes sünnitab aastas ühe, väga harva kaks 10-12 kg kaaluvat poega. Imetamisperiood kestab 17-19 päeva, selle aja jooksul võtavad pojad kaalus juurde 30-40 kg. Pärast võõrutamisperioodi vahetavad pojad titekarva päris karva vastu. Iseseisvalt hakkavad liikuma pojad 1-2 kuuselt. Pojad tavaliselt sünnivad Kasutatud kirjandus http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/huljes2.htm http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=106
muutuvad olulisemaks mustika pungad ja varred. Detsembris on mustikas lisaks haavapungadele ja -koorele ning männiokastele lendorava põhitoit. Kevadel on aga olulisemad vaigurikkad männi- ja kuusepungad, aga ka lehtpuude urvad ja paisunud pungad. Lisaks kõigele eelnevale sööb ka õunu, jõhvikaid, seeni, pohli ja putukaid. Foto 4. Urvad on lendoraval oluline kevadine toit. 8 5. Pojad ja pesitsemine Pojad sünnivad aprilli lõpus või mai esimesel poolel. Lendoravatel võib aastas kaks pesakonda olla, teine pesakond näeb siis ilmavalgust juuli alguses. Lendoravatel on kandeaja pikkus 5–6 nädalat. Pesas on tavaliselt 2-3 poega. Ühes pesakonnas võib olla isegi kuni kuus poega. Erakorras võib juhtuda, et kaks emast poegivad ühte pessa. Lendorava pesa on reeglina seest mädanenud haavapuu õõnsuses. Pesa on vooderdatud haava
Ja nende väljaheited on 3mm-5mm läbimõõdus. Kus metshiir elab? Metshiired elavad, kas metsas, karjamaal või põllul. Nad uuristavad endale 1 sissepääsuga ja 2 kambriga uru. Üks kamber on laokamber teine aga pesakamber. Pesa ehitab ta oksadest ja lehtedest. Metshiire käitumine Metshiired elavad aastaringselt st nad ei maga talveund. Kuid talve ajal nende aktiivsus langeb. Tavaliselt on nad liikvel öösel, nagu peaaegu kõik närilised. Nad on ka väga head ronijad. Sigimine ja pojad Sigimise hooaeg algab kevadel ja lõpeb sügisel. Pärast tiinust, mis kestab neli nädalat, sünnib 4-7 poega. Pojad on alguses paljad ja pimedad. Ema sünnitab pojad pesa kambrisse urus. Pojad avavad silmad kuue päeva pärast ning selleks ajaks on neil juba paks karvakiht, mis on tumedam, kui täiskasvanutel. Pärast kolme nädalat saadab ema oma lapsed pesast välja ning siis on nad omapead. Mis metsas ta võiks elutseda?
Sageli rüüstab linnupesi, sööb ka konni, kalu, näljaga ka kadakamarju. Toidurohkel ajal teeb aga toiduülejääkidest varusid. Ta püüab oma saakloomi mitte ainult maapinnal vaid ka suuremate näriliste urgudes. Murdnud uruvaldajad maha asub sageli ise nende pessa elama. Kärp on tegev mistahes ajal, sageli ka päeval. (Loomade elu 7. köide Imetajad). Järglased Kärp sigib kord aastas. Paaritumine toimub harilikult kevadel või suve algul. Tiinus kestab 9-10 kuud. Nii et pojad (keda on keskmiselt 4-8 ) sünnivad järgmisel kevadel. Vastsündinu mass on 3-4 kg. Nägema hakkavad 1 kuu vanuselt, uru hülgavad 2 kuu pärast. Emased saavad suguküpseks 2- 3 kuuselt ning arvatavasti võivad siis ka viljastuda. Isastel saabub suguküpsus alles järgmisel aastal. (Loomade elu 7. köide imetajad ). 2 Nirk ( Mustela Nivalis) Kehaehitus ja välimus
Paljud saarmad on otsa saanud ka taimekaitsemürkide läbi, mis imbuvad jõgedesse ja jõuavad väikeste kalade kaudu, mida saarmas sööb, nende kehha. Nendesse paikadesse, kus vete olukorda on õnnestunud parandada on taas ilmunud saarmad. Eestis elab umbes 2000 saarmast. Saarma toidulaud. Noolkiire, libe ja painduv nagu angerjas, sööstab saarmas läbi vee ja otsib saaki. Kalad, konnad, mügrid, krabid, teod, vahel ka pardipojad ja teiste veelindude pojad - kõik on saarma toidulaual teretulnud. Tänu oma kiirusele ründab saarmas oma saaki nii, et see ei oska halba aimatagi. Väiksemad loomad sööb ta kohe vee all ära, suurema noosi aga lohistab kaldale. Saarma lemmiktoiduks on angerjas. Et libe saak paremini paigal püsiks, hoiab saarmas teda esikäppadega kinni. Pärast söömaaega asub ta oma kasukat korrastama, just nagu kass. Saarma elu- ja pesapaik. Saarmad elavad vaiksetel jõekallastel, järvedes ja ojades, vahel ka mererannikutel
haruldased. Paljud saarmad on otsa saanud ka taimekaitsemürkide läbi, mis imbuvad jõgedesse ja jõuavad väikeste kalade kaudu, mida saarmas sööb, nende kehha. Nendesse paikadesse, kus vete olukorda on õnnestunud parandada on taas ilmunud saarmad. Eestis elab umbes 2000 saarmast. Saarma toidulaud. Noolkiire, libe ja painduv nagu angerjas, sööstab saarmas läbi vee ja otsib saaki. Kalad, konnad, mügrid, krabid, teod, vahel ka pardipojad ja teiste veelindude pojad - kõik on saarma toidulaual teretulnud. Tänu oma kiirusele ründab saarmas oma saaki nii, et see ei oska halba aimatagi. Väiksemad loomad sööb ta kohe vee all ära, suurema noosi aga lohistab kaldale. Saarma lemmiktoiduks on angerjas. Et libe saak paremini paigal püsiks, hoiab saarmas teda esikäppadega kinni. Pärast söömaaega asub ta oma kasukat korrastama, just nagu kass. Saarma elu- ja pesapaik. Saarmad elavad vaiksetel jõekallastel, järvedes ja ojades, vahel ka mererannikutel
Grisli Jääkaru bariba Prillkaru malai karu kaeluskaru Pruun karu KehamõõtmedTüvepikkus 160...250 cm K1 e5 Kehamass150...250 kg h0 Arvukus EestisÜle 500 a... m2 Koht ökosüsteemisKaru on tippkiskja, keda ohustab ainult a5 s0 inimene s k g SigimineJooksuaeg on enamasti aprillist juulini. See on nii pikk muutuva pikkusega latentsperioodi tõttu. Tiinus vältab tavaliselt 7...9 kuud. Pojad sünnivad jaanuaris. Ühes pesakonnas on tavaliselt 1...2 (harva kuni 5) abitut poega. Pruun karu pildid Grisli Grislil ei ole looduslikke vaenlasi. Ta ei elutse ühel kindlal kohal, vaid väldib hoopis teisi enda liigi esindajaid. Ka muude loomadega võitleb ta harva. Sügisel söövad grislid palju, et koguda rasva talvekuudeks, kuna nad magavad talveund.
Looming Enn Nõu on kirjutanud 13 teost ja ta on kaasautoriks ajalooartiklite ja dokumentide koguteosele · "Pidulik marss" (1968, 1992) · "Vastuvett" (1972, 1995) · "Lõigatud tiibadega" (1976, 1994) · "Pärandusmaks" (1976, 1994, ühes raamatus "Lõigatud tiibadega") · "Nelikümmend viis" (1984, 1996) · "Koeratapja" (1988, 1993, 2009) · "Presidendi kojutulek" (1996) · "Mõtusekuke viimane kogupauk" (2005) · "Vabariigi pojad ja tütred I osa" (2010 · "Vabariigi pojad ja tütred II osa" (2011) · "Vabariigi pojad ja tütred III osa" (2012) · "Ma armastasin rootslast ehk Sollefteå suvi" (2013) · "Tont teab" (novelliantoloogia; toimetaja ja kaasautor; 1968) · "Tõotan ustavaks jääda... Eesti Vabariigi valitsus 19401992"- Kaasautor Tunnustused Enn nõu on teeninud Valgetähe V klassi teenetemärgi mis on saavutatud eesti riiklike teenete eest
Tihti võib hallhüljes sattuda kalameeste silme all halva valguse kätte. See tähendab seda, et nad lõhuvad püüniseid ja söövad sealt kalu. Tegelikult on see tingitud sellest, et kalurid ja inimeste toodetud kemikaalid on kalade populatsiooni suuremalt jaolt hävitanud. Sigimine Hallhüljes on pikaealine imetaja, kes sünnitab aastas ühe, väga harva kaks 10-12 kg kaaluvat poega. Imetamisperiood kestab 17-19 päeva, selle aja jooksul võtavad pojad kaalus juurde 30-40 kg. Pärast võõrutamisperioodi vahetavad pojad titekarva päris karva vastu. Iseseisvalt hakkavad liikuma pojad 1-2 kuuselt. Pojad tavaliselt sünnivad veebruarist märtsini. Looduskaitse, jahipidamine Hallhüljes on kantud Eesti Punase raamatu kaitsealuste liikide hulka ja tema jahtimine on keelatud. Sellest hoolimata toimub salaküttimine ja vihased kalurid tapavad rüüstajaid. Vanasti kütiti hüljest lihaks ja suur tähtsus oli hülgerasval.
Põrsastel on kollakaspruunid pikitriibud (kaovad neljandal elukuul). Iseloomulik on see, et silmahambad on hästi arenenud ja kasvavad isasloomadel kogu elu jooksul. Need on nn. seakihvad. Isasloomadel on samuti arenenud sidekoeline küljekilp roiete piirkonnas. See on oluline rivaalidega võitlemisel, sest ta kaitseb siseelundeid vastase kihvalöökide eest. Metssead kaaluvad paarsada kilogrammi. Elavad tüüpiliselt tihedates niisketes tihnikutes. Ringi liiguvad emasloomad ja pojad koos, kuldid üksikult. Aktiivsed on nad peamiselt videvikus ja öösel, talvel võivad ka päeval ringi liikuda. Metssead on tüüpilised kõigesööjad, kes toituvad nii taimede maapealsetest kui ka maa alustest osadest. Peale selle söövad nad veel putukaid ja nende vastseid, linnumune ja -poegi, vihmausse, raibet jne. Toidupuuduse korral võib neil esineda ka kannibalismi. Jooksuaeg on neil tavaliselt üks kord aastas novembris detsembris. Pojad sünnivad märtsis või mais
kohas, kus neid ei segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. Nad on üksikeluviisiga. Talve veedavad nad taliuinakus, mis kestab novembrist märtsi-aprillini. Sel ajal alaneb mõnevõrra kehatemperatuur ja aeglustub ainevahetus. Talveuni on kõige lühem vanadel isastel ja pikim poegadega emasloomadel. Isase karu magamisase on lihtne maapinnaõnarus või oksaräga kuhu lumi peale sajab. Emane ehitab oma pesa hoolikamalt, sest tal sünnivad pojad ja tal on vaja poegade eest hoolitseda. 2 1.4. Toitumine Karud on segatoidulised, kelle menüüs moodustavad valdava osa taimed ja raiped. Ära ei ütle nad ka putukatest(sipelgaid ning nende vastseid, mitmete teiste putukate tõuke). Elusaid loomi tapavad karud suhteliselt harva, eelistades värskele lihale kergelt roiskunut. Mahamurtud loomal süüakse ära keel ja sisikond, liha jäetakse laagerdama.
Kui nad lendavad võivad nende tiivad teha vilistavad häält. Enamasti söövad nad rohtu , kuid neile maitseb ka vintide või papagoide söögisegud. Veel söövad nad sipelgaid. Pesitsemine Sugu saab neil määrata alles 6 kuuselt. Lõuna-Austraalias pesitsevad nad tavaliselt kevadel vihma ajal. Pesitsemiseks vajavad nad pesa, mille saab osta loomapoest (nt. kanaari linnu pesa) . Pesamaterjaliks sobib kuivanud roht ja võrsed. Emane muneb 1-2 muna , mis peaks kooruma 13-14 päeva pärast. Pojad suudavad lennata umbes 2 nädalaselt. Kui pojad on võõrutatud, siis soovitatakse ettevaatuse pärast pojad vanematest eemaldada, kuna vanemad võivad vägivaldseks muutuda, püüdes neid minema ajada.
Nugised on üksikeluviisiga , peamiselt öise aktiivsusega kiskjad. Pesadega, milleks on puuõõnsus või endine röövlinnu või oravapesa, on nad seotud vaid poegade kasvatamise perioodil. Kivinugis (Martes foina) www.jahindusinfo.ee Jooksuaeg on juunis-juulis, kuna nugistel on kärplastele omane soikeperiood (latentne periood) munaraku arengus, sünnivad pojad alles järgmise aasta aprillis. Poegi ühes pesakonnas 2-4, pojad sünnihetkel pimedad ja abitud, emapiima saavad 2,5 kuud ning täielikult iseseisvuvad 6-kuuselt. Suguküpseks saavad aastaselt. Täiskasvanud loomade tüvepikkus ja kaal: Metsnugis: 38-58 cm; 1,5 kg Kivinugis: 40-50 cm; 2,1 kg Üksikjälg: 3-3,5 cm pikk; 2-2,5 cm lai; sammuvahe 50-80 cm, tavaliselt paarisjäljed Tuhkur e tõhk on üsna hästi ära tuntav oma kirju kasuka poolest: tuhkru aluskarv on
Seal püüab ta kõikvõimalike närilisi kuni mügride ja hamstriteni. Sageli rüüstab ka linnupesi. Ajal kui närilisi on vähe sööb konni, kalu jms. Toidurohkel ajal teeb aga toidu ülejääkidest varusid. Kärp püüab saakloomi mitte üksnes maapinnalt, vaid ka suuremate näriliste urgudes. Sageli asub pärast elama nende urgudes. (Loomade elu, 1987). Kärpidel ei ole kindlat jooksuaega välja kujunenud. Tiinus kestab neil 240...390 päeva. Pojad sünnivad neil aprillist juunini. Poegi on tavaliselt ühes pesakonnas 3...9 (erandlikult kuni 18). Poegade silmad avanevad alles pooleteise kuu vanuselt. Sama kaua kestab ka imetamine. Pesakonnad lähevad lahku sügisel. Noored isasloomad hakkavad sigima teisel eluaastal. Maksimaalne eluiga küündib neil 12 aastani, jäädes keskmiselt siiski viie aasta kanti (Eesti selgroogsed). Karva vahetab kärp
1. Millise luustiku (2), välisehituse (2), ja hingamiselundite (1), iseärasused on kujunenud lindudel seoses lendamisega? Luustik (2) kael koosneb paljudest lülidest, luud koosnevad paljudest õhukambritest. Välisehitus (2) kaha katavad suled ja tiivad, keha on voolujooneline. Hingamiselundid (1) kopsud on ühendatud kõikjal kehas paiknevate õhukottidega, kopsu sisepind sopilisem, kui roomajatel 2. Lindude pesitsemine, pesahoidjad ja pesahülgajad pojad. Pesahoidjad linnupojad on koorumise järel paljad ja sulgedeta. Silmad kinni ja vajavad pikka aega vanemate hoolt. Esimestel päevadel peab emaslind neid soojendama. Pesahülgajad- pojad munast koorudes sulgedega ja silmad lahti. Kuivanud veidi, lahkuvad nad pesast ema järele toitu otsima. Kuna pesahülgajate poegi hukkub rohkem, munevad nad ka rohkem mune. 3. Lindude lennuviisid. Sõudelend- lendamiseks peab tiibu kiiresti tõstma ja langetama. Nt: pääsuke.
Algul peavad nad jahti kõikidele liikuvatele loomadele ja putukatele. Aga varsti õpivad nad eristama head saaki halvast. Saarmas on sigimisvõimeline aastaringselt. Isasel võib oma piirkonnas olla mitu emast. Kui emane on isase vastuvõtmiseks valmis, veedavad nad mitu päeva koos ja paarituvad paari päeva jooksul mitu korda. Pojad tulevad ilmale maaaluses urus, kus vesi on lähedal. Urg võib olla puujuurte all või saarma poolt suuremaks tehtud jäneseurg. Esimesed kuus nädalat on pojad väga abitud ja püsivad elus vaid tänu emapiimale. Isasloom aetakse pärast poegade ilmaletulekut minema. Kaheksaüheksa kuu möödudes hakkavad pojad veidikeseks emast eemalduma. Aastavanused saarmapojad on juba võimelised ise hakkama saama. Vanasti kütiti saarmaid nende kasuka pärast ja sellepärast, et saarmaid peeti kahjuriteks. Peeti saarmatele ka koerajahte. Eestis on saarmas ka praegu hinnatud loom. Küttimisest hoolimata pole saarmate arvukus langenud.
Raamat algas selliselt, et vanaemad Roz ja Lil, nende pojad Tom ja Ian, ning nende tütred Hannah ja Shirley olid rannas, veetsid mõnusasti aega. Seal oli Baxters'i restoran, kus töötas Theresa. Theresa unistas sellest perekonnast, see oli ta kirg. Siis mingi ajapärast Iani naine Mary läks randa, oli väga vihane, võttis tütred ja läks minema. See asi jäi arusaamatuks. Siis hakkas jutt nagu alles algusest. Peategelasteks siis vanaemad Roz ja Lil, kes olid juba väga väikesest saadik sõbrannad
Putuktoidulised Tik 2011 Kaisa Helena Luht Robert ja Tristan Sigimine Putuktoidulised imetajad sünnitavad. Sõltuvalt liigist sigivad putuktoidulised imetajad 1-3 korda aastas. Jooksuaeg on sõltuvalt liigist märtsist septembrini. Sündinud pojad on paljad ja pimedad. Pojad iseseisvuvad umbes 1 kuu vanuselt. Elupaigad Elavad urgudes. Leht ja segametsades. Toitumine Enamasti loomtoiduline. Ei ütle ära ka raipetest. Mõned liigid söövad ka taimi. Levikuala Elavad mandri eestis. Mujal maailmas elvad Kesk-Euroopas ja Aasias. Mutt Liigi nimi ladina keeles on Talpa europea Kehamass on 60-130 grammi Toitumine on eranditult loomne
Välimus · Talle on iseloomulik hele nägu · Keha pikkus on umbes 30-40cm · Täiskasvanud emane kaalub kuni 0,7kg, isane aga kuni 1,7kg · Keskmine eluiga on ligi 5 aastat Toitumine · Tuhkur tegutseb enamasti öösiti ja üksi · Tema ohvrid on näiteks hiired, rotid, kahepaiksed, roomajad jne · Tuhkur hävitab kahjureid, seega ta on kasulik · surmavad looma kiire ja täpse hammustusega kaela tagaküljele Paljunemine · Tuhkrud sigivad mätsis või/ja aprillis · 4-6 poega · Pojad sünnitatakse ja kasvatatakse varjatud kohas (näiteks hoone põranda all, puuõõnes või mahajäetud urus) · Pojad näevad ühekuuselt ning vanematega liiguvad kaasas kahe kuuselt · Pojad jäävad järgmise kevadeni ema juurde Vaenlased · Tuhkur ei ole looduskaitse all · Tuhkru vaenlased on rebane, koer ja röövlinnud · Inimene kütib teda väärtusliku karusnaha pärast Allikad: · http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/tuhkur2.htm · https://et.wikipedia.org/wiki/Tuhkur · http://
Ta elab kaljustel mererannikutel ning mageveekogude kallastel, keset puid ja põõsaid, mis pakuvad talle varjualust. Toituvad saarmad peamiselt vees elavatest loomadest, kellest peamise osa moodustavad kalad, aga söövad nad ka vähke, konni, hiiri, linnupoegi, limuseid jne. Saarmas on sigimisvõimeline aastaringselt. Tal võib olla oma piirkonnas kaks või rohkem emaslooma. Isasloom veedab emasloomaga koos mitu päeva, ning paaritub temaga paari päeva jooksul mitu korda. Pojad, 2-3, sünnivad maa-aluses urus vee läheduses. Vastsündinud saarmas on paljas ja pime, 12cm pikk ning kaalub 60g. Esimese kuue nädala jooksul on pojad abitud ning saavad emapiima. Isane poegi toita ei aita, emane ajab ta peale poegade sündimist minema. Saarmapojad õpivad ujuma kaheteistkümne nädala vanustena, kui neil on selga kasvanud esimene karvkate. Alguses peavad nad jahti kõigele liikuvale, aja möödudes õpivad eristama õiget saaki kõlbmatust. 12-kuused pojad on juba
segata. Seetõttu ei ole elusat karu looduses just kerge kohata. Karu nägemise looduses teeb veel raskeks ka see, et Talve veedavad karud taliuinakus. See kestab novembrist märtsi või aprillini. Sel ajal on neil kehatemperatuur natuke madalam kui tavaliselt ja ka ainevahetus aeglustub. inimese juuresolElusaid loomi tapavad karud suhteliselt harva eelistades värskele lihale kergelt roiskunut. Hea meelega söövad karud mett. Pojad sünnivad emaslooma taliuinaku ajal jaanuaris. Tavaliselt on karul korraga üks või kaks, harva kuni viis poega. Pojad on algul täiesti abitud ja suudavad ennast vaid nisadeni vedada ning piima imema hakata. Silmad avanevad poegadel kuu aja vanuselt ning neid imetatakse neli - viis kuud. Pojad on emaslooma hoole all kolmanda eluaastani, peale mida nad saavad iseseisvaks. Karud elavad kuni viiekümne aasta vanuseks. Ainsaks vaenlaseks on karule inimene.
· Künnivares Corvus frugilegus · Vares Corvus corone Hallvares Corvus corone cornix · Ronk ehk kaaren Corvus corax Varese mõõdud · Tiiva pikkus on 31...34 cm. · Kaal on keskmiselt 480...360 g. Rahvapärased nimed · Vares, varene, vaak, jaak, varesjaak, nonn, tolgus, tolkvares, korbus, vargahokk, sarvnina, raagus, va kalts. Mõistus · Vareste aju ja kehamassi suhe on umbes võrdne ahvide ja koerte omaga, jäädes siiski maha inimesest. Vareslaste pojad kasvavad kaua aega vanematega koos ja võivad õppida oma vanematelt, aga parvelindudena ka teistelt lindudelt. Mitmel vareslaste liigil on keeruline parvesisene hierarhia. Seetõttu on varesed õppimisvõimelised ja taibukad linnud. · Iisraelis on täheldatud, et varesed pillavad vette leivakoorukesi, kasutades neid kalasöödana. Uuskaledoonia vareseid on nähtud viskamas pähkleid ja seemneid maanteele, et autod oma ratastega neid purustaksid
· Keskkonna probleem ülekarjatamine Loomastik Omapärasest taimestikust veelgi erilisem on siinne loomariik ja seda just tänu kukkurloomadele. Austraalia savannide tüüpilised loomad on kukkurloomad känguru ja vombat, muneja imetaja sipelgasiil, lennuvõimetulind emu ning metsistunud koer dingo. Kukkurloomad alamimetajad pojad sünnivad väga väikeste ja vähearenenutena Emaslooma kõhul on iselaadne kott, kuhu pojad pärast sündi poevad. pojad arenevad kotis või kukrus mitu kuud Kängurud Känguru on suurim kukkurloom üle 50 liigi Suurim on hiidkänguru Ta võib kasvada - kolme meetri pikkuseks. Vombat Sipelgasiil Karvastik ja okkad Nägemine kehv, haistmine hea Söövad sipelgaid ja termiite Sipelgapesi purustavad tugevate küünistega Munevad 1-2 muna, mida hauvad kõhupealses nahataskus Dingo Kuldkollane kuni tumepruun ja must
Talvisel ajal söövad nad lehtpuude pungi ja noortemate võsade koort. Kui suur nälg kätte tuleb, siis võtavad ka käbi närida...Aga üldiselt see nende maiusroog ei ole, vastukaaluks oravale, kes hea meelega käbide kallal näkitseb. Mida rohkem kevade poole, seda rohkem läheb lendorav üle urvatoidule. Kui pungad puhkevad, siis läheb lehtede söömiseks talvel 7 Pojad ja pesitsemine Pojad sünnivad aprilli lõpus või mai esimesel poolel. Lendoravatel võib aastas kaks pesakonda olla, teine pesakond näeb siis ilmavalgust juuli alguses. Lendoravatel on kandeaja pikkus 5–6 nädalat. Pesas on tavaliselt 2-3 poega. Ühes pesakonnas võib olla isegi kuni kuus poega. Erakorras võib juhtuda, et kaks emast poegivad ühte pessa. Lendorava pesa on reeglina seest mädanenud haavapuu õõnsuses. Pesa on vooderdatud
vahetub suvekarvastik järk-järgult tihedama ja tumedama talvekarvastikuga. Sel ajal pikenevad oravatel ka kõrvatutikesed. Orava käpajäljed Toitumine Peaaegu aasta ringi toituvad nad okaspuude seemnetest, peamiselt männi- ja kuuseseemnetest. Orav hoiab käbi käppade vahel ning seda pöörates närib sealt seemneid. Suvel liigub orav ka rohkem maa peal, kust otsib putukaid. Linnupesa leides sööb ära munad ja pojad. Kevadel sööb ta ka pungi ja mahlakat koort, sügisel aga sööb ja varub seeni. Paljunemine Orav sigib vaid siis, kui tal on piisavalt toitu. Viletsa käbisaagiga aastal orav ei paljune. Emasloomal võib heal aastal olla ka kaks-kolm pesakonda. Igas pesakonnas on üks kuni kaheksa poega, enamasti aga vähem. Pojad sünnivad märtsist septembrikuuni. Mitu isast ajab emast mööda puude latvu taga, lõpuks
põhjas olevate lehtede alla. Maismaal varjub kivide, kändude või puukoore alla või poeb sambla sisse peitu. Talve veedavad sisalikud talveunes - hiireurgudes või sambla alla pugenult. Kevadel ärkavad nad varakult - siis, kui metsa all leidub veel üksikuid lumelaike. 10...14 päeva peale ärkamist on arusisalikud juba omale kaasa leidnud ning toimub paaritumine. Pojad sünnivad 90 päeva pärast - arusisalik sünnitab elusaid järglasi, olgugi et pojad arenevad siiski munas. Munad arenevad emaslooma kehas ning pojad kooruvad munemise hetkel. See on kohastumus niisketel ja jahedatel aladel elamiseks, sest soojematel aladel sigivad arusisalikud munemise teel. Noored sisalikud, keda on 3...10, tulevad ilmale juuli keskpaigas, jahedatel suvedel alles augustis. Sündides on nad 3,4...4 cm, kuid suve lõpuks 5...5,5 cm pikkused. Arusisalikud saavad suguküpseks 2. või 3. eluaastal kui loom on 75...80 mm pikkune. Keskmine eluiga
Isane lumekakk viibib kividel või nõlvakutel ja toob kuuldavale rea kumedaid huikeid, nii "märgistab " ta oma territooriumi . Hõredas arktilises õhus on ta pulmalaul kuulda 10 km kaugusele. Nii isased kui emased kaitsevad oma territooriumi ja astuvad isegi võitlusesse. Pesad tehakse maapinnale lohkudesse. Lumekakud saavad suguküpseks 2. eluaastal. Pesitsusaeg on mai kuni septembri keskpaik. Aastas sünnib 1 pesakond. Lumekakk muneb munad mõne päevaste vahedega, seega kooruvad ka pojad erinevatel aegadel. Toidunappusel söövad suuremad lumekaku pojad ära väiksemad. Emane muneb 3-12 muna. Tihti ei õnnestu lindudel pesitseda. 43 - 50 päeva möödudes on linnupojad lennuvõimelised, kahekuuselt hangivad ise toitu. Pojad langevad tihti kiskjate ohvriks. Lumekakk liigub lõunapoole karmides oludes . Nende populatsioon oleneb suuresti lemmingute arvukusest . Eestis on lumekakk aeg-ajalt talikülaline, viibib enamasti mererannikutel, rabades, soodes ja luhtadel
Ohu korral põgeneb arusisalik sageli vette, jookseb natuke maad mööda põhja ning kaevub seejärel mutta või veekogu põhjas olevate lehtede alla. Maismaal varjub kivide, kändude või puukoore alla või poeb sambla sisse peitu. Talve veedavad sisalikud talveunes - hiireurgudes või sambla alla pugenult. Kevadel ärkavad nad varakult - siis, kui metsa all leidub veel üksikuid lumelaike. 10...14 päeva peale ärkamist on arusisalikud juba omale kaasa leidnud ning toimub paaritumine. Pojad sünnivad 90 päeva pärast - arusisalik sünnitab elusaid järglasi, olgugi et pojad arenevad siiski munas. Munad arenevad emaslooma kehas ning pojad kooruvad munemise hetkel. See on kohastumus niisketel ja jahedatel aladel elamiseks, sest soojematel aladel sigivad arusisalikud munemise teel. Noored sisalikud, keda on 3...10, tulevad ilmale juuli keskpaigas, jahedatel suvedel alles augustis. Sündides on nad 3,4...4 cm, kuid suve lõpuks 5...5,5 cm pikkused. Arusisalikud saavad suguküpseks 2
Tavaliselt veekogust eriti kaugele ei lähe. Levik Põhja-Euroopa ja Põhja-Ameerika. Arvukus Eestis on kokku ligikaudu 2000 isendit. Ohustatus Kuulub kaitsealuste liikide III kategooriasse. Paljunemine Selget jooksuaega pole välja kujunenud kuna latentsperiood on pikk. Tiinus kestab 10...13 kuud, millest loote areng kestab vaid kaks kuud. Poegivad emasloomad üle aasta või kahe. Pojad sünnivad reeglina kevadel mais... juunis. Tavaliselt on pesakonnas üks kuni kolm (harva viis) poega. Isasloom kaitseb poegimise ajal territooriumi elades eraldi urus. Areng Pojad on sündides pimedad. Silmad avanevad kuu aja vanuselt. Pojad lähevad koos emasloomaga vette 1,5 kuu vanuselt. Imetatakse poegi kaks kuud. Esimese talve veedab pesakond koos. Suguküpsus saabub kolme-nelja aasta vanuselt. Võivad elada kuni kahekümne aastaseks. Tulp diagramm
rohkem. Halbadel saagiaastatel muutub händkakk hulgulinnuks. Ta ründab suuremaidki saakloomi, näiteks jäneseid. Väljaspool pesitsushooaega ründab händkakk linde alates värvulistest kuni tedreni. Pesa teeb enamasti puutüükasse või -õõnsusesse, tavaliselt teiste lindude vanades pesades.Kurnas on 34, harva 26 muna, mida emalind haub 2729 päeva. Emalind alustab haudumist kohe pärast esimese muna munemist ja sellepärast on pojad pesas eri vanusega. Pojad on pesas ligi 5 nädalat. Viimasel ajal on täheldatud händkaku pesitsemist pesakastis, kui see piisavalt suur on. Händkakk on väga agressiivne. Ta jälitab oma territooriumile sattunud teisi linde ja ründab isegi inimest, eriti kui pesas on pojad. Laul on mõlemast soost lindudel ühesugune, pehme ja sügav. 1.4. Elupaik ja pesitsemine Eestis on händkakud pidevalt elanud suuremates metsamassiivides, kuid nüüd leidub neid ka mujal üle kogu maa (v.a
hästiarenenud nahaalune lihastik), talveune veedab aga sambla, lehtede ja rohukõrtega vooderdatud pesas. Talvevarusid ta ei soeta, küll aga paksu nahaaluse rasvakihi. Siil toob suve jooksul ilmale kuni kaks pesakonda poegi. Maikuus sündivad siilipojad on paljad ja pimedad; tõsi küll, pehmed okkad kasvavad juba mõne päevaga ja silmad avanevad kahenädalaselt. Emapiimaga toitmine kestab ~40 päeva ja kahe kuu vanused siilid on juba valmis iseseisvat elu alustama. Teise pesakonna pojad, kes sünnivad suve lõpus, veedavad talve koos emaga. Poegade eest hoolitseb ema üksinda. Suvel sündinud pojad toovad aga oma järglased ilmale juba järgmisel kevadel. Siil toob palju kasu nii metsas kahjurputukate kui ka koduaias tigude hävitajana. Sellepärast väärib ta igati kaitset ja tähelepanu, eriti maanteedel, kus ta kipub jääma märkamatuks.
okasmetsapadrikutes aga ka tiheda risuga segametsades. Ilvesed elavad enamasti üksikult ja ainult sigimise ning poegade kasvatamise ajal on emas ja isasloomad koos. Näha ei ole ilvest lihtne, sest ta on väga varjatud eluviisiga ja liigub peamiselt videvikus ja öösel. Talvel on aga lihtne tema tegevust uurida jälgede järgi. Need on tal ümarad ja neil ei ole tavaliselt näha küünte poolt tekitatud auke. Jooksuaeg on ilvestel veebruaris - märtsis. Pojad sünnivad aprillis või mais. Poegivad ilvesed varjatud kohas puujuurte all või mõnes urus. Pesa kujutab endast sageli vooderdamata lohku. Pojad on sündides pimedad. Silmad tulevad ilvestele pähe kahe nädala vanuselt. Piima imevad pojad kahe - kolme kuu vanuseni. Pesa jäetakse maha pärast seda, kui noored hakkavad koos emaga jahil käima. Emasloomad viibivad koos poegadega esimese eluaasta lõpuni. Ilvesed söövad kõike, mis liigub ja millest jõud üle käib
pealtpolt musta värvi saba. Halljänes toitub ainult taimedest: valdavalt kõrrelistest ja liblikõielistest. Talveperioodil kasutab toiduks ka puude ja põõsaste oksi ning koort. Ta sööb ära ka 90...95% ühe korra soolestikku läbinud toidust. See aitab omandada toidust suurema osa toitainetest. Halljänesed sigivad 2...3 korda aastas. Esimene pesakond on reeglina seejuures väiksem kui järgnevad. Eestis on keskmiseks pesakonna suuruseks 3 poega. Tiinus kestab neil 40...44 päeva. Pojad on sündides karvadega kaetud ja nägijad. Poegi imetatakse kuu aega. Pärast seda saavad pojad iseseisvateks. Sigima hakkavad halljänesed aasta vanuselt. Eluiga on keskmiselt 6 aastat, ulatudes rekordiliselt 13 aastani. Halljänesel on palju vaenlasi. Teda ohustavad enamus keskmisi ja suurkiskjaid ja suuremad röövlinnud. Poegadele on ohtlikud rongad ja varesed. Tugev mõju halljäneste arvukusele on ka inimesel: nii
5 ja jooksuaeg on tuhkrul märtsis või aprillis. Sel ajal jälitavad isaloomad emaseid ja isaste vahel tekivad verised võitlused. Emaloom sünnitab neli kuni kuus poega. Pesakonnas on kuni 9 kutsikat, kes sünnivad esialgu väga pisikestena.. Pojad sünnitatakse ja kasvatatakse üles varjatud kohas, näiteks hoone põranda all, puuõõnes või mõne teise looma poolt mahajäetud urus. Nägijaks muutuvad pojad ühekuuselt ja vanaloomadega hakkavad ringi liikuma kahekuuselt. Pojad peituvad nii, et neid on väga raske tabada. Vaenlased Tuhkrul on üle keha näärmed, mis eritavad talle iseloomulikku haisu. Samuti on tal saba all olemas näärmepaunad (haisukotid), kust ta ohu korral väga ebameeldivat ja teravahaisulist nääret välja paiskab. Isastel loomadel on hais vängem kui emastel. Hädaohu korral piserdab tuhkur vaenlase üle haisunäärmete eritisega
Ära ei põlata ka kuldnoka pesakaste, rähni pesakoopaid ning isegi postkaste, õõnsaid aiaposte jms. Maailmast on teada juhtum kus pesa ehitati isegi kaamelikoljusse. Ehitusmaterjalina kasutavad tihased rohukõrsi, lehti ja sammalt. Pesalohk padjandatakse paksult karvade ja sulgedega. Aprillis muneb emaslind 6...12 valget, hajusate roostepruunide täppidega muna. Seejärel asub emaslind mune hauduma, isaslind toob talle ainult vahel harva toitu. Nädala pärast, kui pojad on munast koorunud, asuvad mõlemad vanalinnud neid usinalt toitma. Pojad jäävad pessa vähem kui kuuks ajaks. Rasvatihane on kõigesööja lind: suvel on põhitoiduks selgrootud, talvel mitmesugused seemned ja marjad. Rasvatihast loetakse üldiselt rahumeelseks linnuks. Pesitsusperioodil aga võib see väike linnuke tappa metstika või mõne teise tema pessa tikkuva linnu. Tavaliselt pääseb uksega eksinu pesaomaniku eest siiski vaid kerge ehmatuse või paraja nahatäiega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
