Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Krüptoraha on tõusuteel. Nüüd on just õige aeg osta! Ära riski ja kauple turvalises keskonnas -> TEE KONTO Sulge
Add link

Punahirv - sarnased materjalid

punahirv, punahirve, sarved, pulli, soti, emased, emasloomad, pullid, tiinus, rvus, vasikas, poegade, vasikad, iksem, haruga, maadelarbik, ulatuda, peegel, rmed, rgus, pilised, alpides, bist, punakaspruun, hirvlane, irata, lahkuvad, lahkub, omaga, suhtlemine, aprillis, eveli, miilu, talvedel, oktoobris, puududa, eluea, viljad, isasloomadel, seltsiv
5
doc

Punahirv

Punahirv Referaat Asukoht Punahirv (Cervus elaphus ) on maailmas väga laialt levinud liik. Tema looduslik levila hõlmab pea kogu põhjapoolkera. Peale ...

Bioloogia - Põhikool
7 allalaadimist
1
doc

Punahirv

Punahirv Punahirv on maailmas väga laialt levinud liik. Tema looduslik levila hõlmab pea kogu põhjapoolkera. Peale selle on teda viidud veel ka mitmele poole mujale (N: Austraaliasse, Argentiinasse jne.). Eestis on levinud alamliik Euroopa punahirv. Ta on kogu aeg olnud meie aladel väikesearvuline ning jah...

Geograafia - Põhikool
2 allalaadimist
30
doc

Eesti imetajad

...–9 kg raskused. Kevade saabudes lahkuvad nad koos emaga talvekoopast – siis on pojad juba nii tugevad, et jõuavad emaga ette võtta pikki rännakuid. Pojad on emaslooma hoole all kolmanda eluaastani, peale mida nad saavad iseseisvaks. Eluiga - Karud elavad kuni 50 aasta vanuseks. PUNAHIRV (Cervus elaphus) Hirv on imetajate perekond hirvlaste sugukonnast sõraliste seltsist. Välimus - Hirv on välimuse poolest kuninglik loom. Suuruselt metskitse ja põdra vahepealne. Hirvede kehasuuruses väljendub sooline dimorfism. Pullid kaaluvad 160–200 kg, harva kuni 300, lehmad 100 kilo. I...

Loodus - Eesti Maaülikool
15 allalaadimist
8
ppt

Eesti metsadest

...on Lahemaa rahvuspark 40 erinevat muud kaitseala Mitmed erinevad looduskeskused Leidub palju metsaande nagu näiteks erinevad seened ning marjad Telkimis- ning lõkkeplatsid Loodusrajad Matkarajad Vaatetornid Kütitavad ulukid jagatakse suurulukiteks ja väikeulukiteks Suurulukid on põder, punahirv, metssiga, metskits, hunt, ilves, pruunkaru Väikeulukid on kobras ja erinevad linnud Metsad hõlmavad ligi 35% meie riigi pindalast ehk ligi 2,2 mln. ha Põhilised metsapuud on mänd, kuusk ja kask Männimetsad moodustavad 38% Eesti metsadest Vahe-Eestis on rohkem levinud kuusemetsad Kaasikud on...

Loodus õpetus - Keskkool
10 allalaadimist
1
doc

TÄHNIKHIRV

...külmal ajal ja toidu nappusel suuremad ning muul ajal väiksemad. Isasloomad on domineerivad. Segamini võib ajada. Kui teda kellegil näha õnnestub siis vaevalt teda segamini mõne teise loomaga ajada saab. Kuna tähnikhirvi on Eestis äärmiselt vähe, siis võib esimene pähetulev mõte olla punahirv, kuid tähnid räägivad kiiresti tõe välja. Levik ja arvukus Eestis. Tõenäoliselt seda looma Eestis ei ole, kuid vahel võib ta ida-poolt siia sattuda. Kõige tõenäolisemalt võib teda kohata Kirde-Eestis kuhu ta Leningradi oblasti kaudu sattuda võib. Eluiga. Võib elada kuni 15.aastaseks. Pereelu. Tähn...

Loodusõpetus - Põhikool
4 allalaadimist
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

...le iseloomulikke liike, kes tulid siia hilispreboreaalses või boreaalses kliimastaadiumis. Pärast sooja atlantilist kliimastaadiumi kliima jahenes ja Eesti alale jäid ainult vähenõudlikud liigid, suurem osa siirdus mujale. Kui kliima taas soojenes, tuli osa neist (metskits, metssiga ja punahirv) tagasi. Osa Euro-Kasahhi steppide ja metsasteppide liikidest levis Eesti alale siis, kui inimtegevuse tagajärjel tekkisid ava-kultuurmaastikud. Sellised stepiliigid on põld-uruhiir, juttselg-hiir ja hiliseim tulnuk halljänes (umbes 200–300 aastat tagasi). Enamikul Eesti nüüdisaegsetel liikidel (...

Keskkonnakaitse ja säästev... -
154 allalaadimist
14
doc

Eesti elustik ja loodus kordamisküsimused

...0 isendit. Lisaks ilves (Lynx lynx), rohkem 1000 isendit, ning hunt (Canis lupus), rohkem kui 200 isendit. Kõik nad koos loovad head ökoloogilised tingimused meie metsades. Taimetoidulistest loomadest esineb Eestis ka 100 000 isendiga metskits (Capreolus capreolus) ning väikesearvuline punahirv (200 isendit) (Cervus elaphus). Väiksemaid loomi esindavad rebased (Vulpes vulpes), metssead (Sus scrofa), nugised (Martes martes), pruun jänes (Lepus europaeus), valge jänes (Lepus timidus) ning ohustatud liikidest euroopa naarits (Mustela lutreola), lendorav (Pteromys volans), ning mõned ...

Loodus õpetus -
55 allalaadimist
13
doc

Loomade populatsiooni probleemid eesti metsades

...sti metsadest üldiselt ....................................................................................................4 2. Sõralised ..........................................................................................................................5 2.1. Euroopa punahirv...................................................................................................... 5 2.2. Põdrapere ..................................................................................................................6 2.3. Metskitsedest .......................................................................................................

Uurimistöö - Keskkool
27 allalaadimist
9
doc

Tiigrid

...id hoolimata tiigri suurest võimekusest arvatakse, et kahekümnest katsest kroonib edu ainult üks. Tiigri saagiks on mitmed sõralised, eelkõige metssead, hirved ja metskitsed (näiteks Kesk- ja Lõuna Hiinas elutsev tukkhirv, Siberis ja Põhja-Hiinas maral ja vapiti, Indias sambar ja punahirv, samuti muntjak), aga mõnikord harva ka näiteks kilpkonnad, kalad. Vee-elukaid püüavad tiigrid hõlpsasti, sest nad on head ujujad ning neile meeldib supelda. Samuti on tiigrid raipesööjad. 5 3.SIGIMINE ...

Loodusõpetus - Põhikool
8 allalaadimist
34
docx

Eesti imetajad eksami kordamismaterjal

...puude lehtedest, pungadest ja võrsetest.  Talvekuudel hakkab eelistama puhmarinde taimi (mustikaid, pohli, kuid jätkab ka lehtepuudevõrsete, kui ka okaspuude võrsete söömist).  Lumerohketel talvedel sööb otra ja rapsi. Hirv (Cervus, aga pole ainuke) Punahirv  Punahirv jaguneb paljudeks alaliikideks.  Kõige seksapiilsem loom meie looduses.  Seda looma on maailmas levitatud rohkem kui ühtegi teist imetajaliiki.  Eluiga on 14-15 aastat.  Üliväärtuslik jahiuluk. Temaga samaväärne on karu. Välimus  Moo...

Bioloogia - Eesti Maaülikool
10 allalaadimist
20
ppt

Metskits - Capreolus capreolus

Loodus - Põhikool
5 allalaadimist
56
pdf

Palumetsad

...oitub rohttaimedest, talvel sööb puude ja põõsaste oksi, koort ja võrseid 2)Lagrits- segatoiduline, sööb putukaid ja nende vastseid, tigusid, linnumune ja taimeseemneid Loomakooslus 3)Punahirv- taimtoiduline, sööb rohttaimi kuid ka puuoksi ja puukoort 4) Orav-segatoiduline loom, sööb taimeseemneid, kuusekäbisid, tammetõrusid ja putukaid Loomakooslus 5)Kährik- segatoiduline, sööb kahepaikseid, imetajaid, ...

Bioloogia - Kutsekool
8 allalaadimist
33
docx

Eesti metsa ökosüsteemid - eksamiküsimused

...hjustused metsas. Kuidas ulukikahjustusi vältida? Põder kahjustab metsa peamiselt talvel, toitudes paju-, haava-, männi-, pihlaka-, saare-,tamme-, kadaka-, kase- jt. võrsetest. Metskits kahjustab metsapuid, toitudes talvel peamiselt noorte puude ja põõsaste võrsetest ja pungadest. Hirv (punahirv) on meie metsades levinud kohati, eelkõige saartel. Võrsete kärpimise ja nii okas- kui lehtpuude tüve koorimisega kahjustab ta puid samuti nagu põder. Eestis on hirve asustustihedus väike ja seni pole ta olulisi metsakahjustusi põhjustanud. Pisinärilised ­ ennekõike uruhiired, aga ka kaelushiir ja ...

EestiI metsa ökosüsteemid - Eesti Maaülikool
70 allalaadimist
34
docx

Biogeograafia

...ka hea elada ja jääb seda asustama (vahepeal on ala, mis pole kõlbulik). o Grupidisjunktsioonid ­ paljude taksonite areaalide ühesugused disjunktsioonid tingituna paleogeograafilistest muutustest: ~ holarktiline ­ arktika ümbruses nt punahirv Euroopas, Kaug-idas, Põhja-Ameerikas ­ tekkinud barjääri tekkimise tõttu. Viimase jääaja ajal olid kliimavöötmed surutud kokku, oli varem ühendus läbi kõrbete ja Beringi väin oli kuiv. Nt harilik pöök, ümber antarktika on lõunapöök, mis ...

Geograafia -
57 allalaadimist
12
doc

Eesti imetajad eksam

...võib neil esineda ka kannibalismi. Jooksuaeg on neil tavaliselt üks kord aastas novembris detsembris. Pojad sünnivad märtsis või mais. Poegi on 4…12. Vaenlasteks on metssigadele suurkiskjad nagu hundid ja karud. Poegadele on ohtlik ka ilves. Metssiga on Eestis tavaline jahioom. Punahirv - Cervus Metskitsest suurem, kuid põdrast väiksem. Karvastiku värvus on suvel roostepruun, talvel hallikaspruun. Noortel on kasukas valgetäpiline. Saba ümber on valge laik nn. "sabapeegel". Elavad segametsades, milles on lagedaid kohti. Nad on paikse ja reeglina peidulise eluviisiga. Territ...

Bioloogia - Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
5 allalaadimist
18
doc

Eksami kordamisküsimused

...tmist ta ei vaja. Teadliku põdrahoole peamine eesmärk on nende loomade eemalemeelitamine inimese rajatud metsakultuuridest, pakkudes neile midagi veelgi maitsvamat. EESTISSE AKLIMATISEERITUD IMETAJALIIGID: Introdutseerimise aeg ja koht. Algne areaal. Nende edasine käekäik. Punahirv ­ 1927 Abrukale, 1970 Saaremaa ja Hiiumaa. Mandrile arvatavasti 1980 Lätist. Ondatra ­ 1947 Emajõkke ja Vooremaa järvedesse Ameerika naarits ­ enne II maailmasõda toodi karusnahakasvandustesse, pääses puurist loodusesse. Venemaal lasti neid niisama ka loodusesse lahti niiet mõned tulid meile ka üle piir...

Ulukibioloogia ja jahindus - Eesti Maaülikool
212 allalaadimist
80
docx

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

...al lendlemas näha putukajahil nahkhiiri. VIDEOTE VÄITED: Kes meil metsas elavad? 1.Kuidas eristada põdrapulli ja põdralehma? Põdrapullil on sarved, habe ja liiguvad üksi. Põdralehmal ei ole sarvi, habeme asemel tutt ja kaasas lapsed(vasikad). 2.Millistes Eesti piirkondades elavad punahirved? Saartel palju – Abruka ja Saaremaa. 3.Millistel talvedel võivad paljud metskitsed hukka saada ja miks? Karmidel talvedel ei leia nad magamisaset ega toitu. 4.Millal saadavad metssead korda enamuse oma tempudest? Pimedal ajal. 5.Kuidas on võimalik, et metssead teevad põldudel palju kahju h...

Eesti elustik ja elukooslused - Tallinna Ülikool
82 allalaadimist
11
docx

Ulukikahjustused

... ümbert. Orav (Sciurus vulgaris) elab mitmesugustes puistutes, toitub puuseemnetest, võrsetest ja pungadest. Metsas ei tekita kahju, seemlates on vahel hävitanud männi- ja kuusepungi, eelistades just toitainerikkamaid õiepungi. Sõraliste esindajad Eestis on metssiga, põder, metskits ja punahirv. Tähnikhirve on harva kohatud Kirde-Eestis. Metssead elavad suvel tihedates niisketes tihnikutes: leht- ja segametsades, veekogude kallastel, sooservades, talvel käivad magamas tihedates kuusenoorendikes toitumiskohtade lähedal. Ringi liiguvad emasloomad ja pojad koos, kuldid üksikult. Akti...

Metsamajandus -
7 allalaadimist
5
docx

Salumetsa loomastiku jutt

...tas, peoleo, metskiur, rohevint( Eestis võib olla ka hulgulind), kuldnokk, käosulane, karmiinleevike, väänkael ning väike-lehelind, salu-lehelind ja mets-lehelind. Ja hulgulindudeks on suur-kirjurähn ja puukoristaja. Salumetsa kõige tavalisemad imetajad on siis taimtoidulistest: metskits, punahirv, põder, valgejänes. Sega toidulistest: siil, kährik, metssiga, mäger, orav. Loomatoidulistest: mets- karihiir, metsnugis, mutt, hunt. Osadest liikidest lähemalt: Toominga võrgendikoi: Ei ohusta teisi puuliike ainult toomingat, lapsed munetakse valmis juba suvel juuni kuus, sügisel nad kooruvad, var...

Bioloogia - Keskkool
32 allalaadimist
12
pptx

Segametsad

...tuvad seemnetest, pähklitest, tammetõrudest. Ø Enamik neist on kohastunud aktiivseks eluks aasta läbi, vaid mõned jäävad talveunne. Ø Linnustikus domineerivad mitmesugused seemnetest ja pähklitest toituvad liigid. TÄHTSAMAD LOOMAD Ø Pesukaru Ø Metssiga Ø Punahirv Ø Metsnugis Ø Kobras Ø Halljänes Ø Roherähn Ø Põder Ø Ilves Ø Metskits SEGAMETSA LOOMASTIK ake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks eine tase Kolmas tase Neljas tase ...

Geograafia - Põhikool
12 allalaadimist
46
odt

EESTI METSANDUS 2011

... kütitud ulukite kohta liikide lõikes. Suurulukitel märgitakse aruandes ka kütitud isendite sugu ja vanusegrupp. 2. Talvine jäljeloendus püsitransektidel (ruutloendus) üle kogu Eesti. Selle meetodiga jälgitakse paljude eri liikide suhtelise asustustiheduse muutusi. 3. Sõraliste (põder, punahirv, metskits ja metssiga) seireprogramm, mis lisaks eelpoolmainitud meetoditele kasutab ka looduses tehtud vaatluste ja kütitud isenditelt kogutud materjali analüüsi. 4. Suurkiskjate (hunt, ilves ja pruunkaru) seireprogramm, mis sisaldab ka looduses tehtud vaatluste ja kütitud isenditelt kogutud m...

Metsaressurss ja -klaster -
28 allalaadimist
4
odt

Jahindus

...vahendis • Rikošeti oht (ka teras- ja volframhaavlid annavad kergelt rikošeti) • Võõrkehad relva rauas Olukorras, kus tingimused ei ole täiesti selged ja turvalised, tuleb las jätta tegemata. See vajab kogemust ja kindlat meelt. SUURULUKID Karu; hunt; ilves; metssiga; punahirv; põder; metskits; hallhüljes KARU • Eesti metsade suurim kiskja. Eesti metsade karud kuuluvad keskmist mõõtu rassi. • Keskmine kaal- emakaru: 140 kg; isakaru: 200 kg • Eesti rekord 370 kg • Tüvepikkus 150-200 cm; õlakõrgus võib olla üle meetri • Eluiga looduses...

Jahindus - Kutsekool
23 allalaadimist
58
doc

Kogu Looduselustiku materjal EKSAMIKS

...a, hunt, pruunkaru, mäger, ilves, põder, hirv Kes meil metsas elavad? VIDEO. 1.Kuidas eristada põdrapulli ja põdralehma? Põdrapullil on sarved, habe ja liiguvad üksi. Põdralehmal ei ole sarvi, habeme asemel tutt ja kaasas lapsed(vasikad). 2.Millistes Eesti piirkondades elavad punahirved? Saartel palju – Abruka ja Saaremaa. 3.Millistel talvedel võivad paljud metskitsed hukka saada ja miks? Karmidel talvedel ei leia nad magamisaset ega toitu. 4.Millal saadavad metssead korda enamuse oma tempudest? Pimedal ajal. 5.Kuidas on võimalik, et metssead teevad põldudel palju kahju h...

Bioloogia - Tartu Ülikool
19 allalaadimist
37
ppt

Eesti ulukid, soo/raba loomad ja taimed

... · tegutseb peamiselt öösel ja · Eestis tavaline jahiloom videvikus · esineb ainsa koerlasena taliuinak · suvel roostepruun, talvel hallikaspruun, PUNAHIRV noortel on kasukas valgetäpiline · saba ümber on valge laik nn. "sabapeegel". Cervus elaphus L. · elada eelistavad rikka alusmetsa ja · tü...

Bioloogia - Keskkool
38 allalaadimist
4
doc

Loodusvööndid

...a, Suurbritannia, Iirimaa, Uus-Meremaa, Jaapan, Eesti, Rootsi, USA. Mullad: pruunmuld. Taimed: värvikirevad. Tüüpilised taimed: suhkruvaher, lõhnav varjulill, sinilill, kastanipuu, sarapuu, pöök, nulu, kanarbik, harilik tamm. Loomad: kõigesööjad imetajad. Tüüpilised loomad: metsnugis, punahirv, roherähn, euroopa naarits, metssiga, metskass, pesukaru. Inimeste tegevusalad: karjakasvatus, maaviljelus, metsandus, maavarade kaevandamine, kalandus, tööstus tootmine. PARASVÖÖTME OKASMETS: Kliimavööde: parasvööde Kliima: jahe ja niiske suvi, külm talv, temperatuur kõigub palju. Riigid: Soome, ...

Geograafia - Põhikool
50 allalaadimist
38
docx

Biogeograafia

...rkumpolaarsed - jääkarud Pantroopilised ­ kookospalm · Katkestustega Areaali katkestused e. Disjunktsioonid · Ühe taksoni esinemine eri piirkondades · Katkemine barjääri tekke tõttu ­ tekivad vahele mäed, ookean · Kauglevi · Grupidisjunktsioonid Holarktiline ­ punahirv, harilik pöök Lemuuria Bipolaarne ­ erinevatel poolkeradel IIIII - ei tea Konvergents ­ evolutsiooni kaugete taksonite muutumine sarnasteks · N : Urson (Ameerika) , Okassiga ( vana maailm) Hunt- kukkurhunt Ümiseja-vombat Kaktus-piimalill ökogeogra...

Biogeograafia -
16 allalaadimist
14
ppt

Iirimaa esitlus

...imeliiki ja 2512 seeneliiki · Suurema osa Iirimaast moodustavad rohumaad, aga leidub ka palju soid · The Burren'i rahvuspargis kasvab üle 70% Iirimaa kohalikest taimeliikidest Loomastik · Iirimaal on ainult 26 kohalikku imetajate liiki, nende seas näiteks rebane, kärp, saarmas, punahirv · Roomajatest on ainult 1 kohalik liik ­ vivipaarne sisalik · Kahepaiksetest on levinud rohukonn tähnikvesilik ja kõre · Linnuliike on Iirimaal nähtud üle 400 Kasutatud kirjandus: · Http://et.wikipedia.org/wiki/Iirimaa_saar · http://selene111.wordpress.com/2007/05/23/loodus/ · http://en.wikipedia.org/wiki/Flora_of_I...

Geograafia - Keskkool
12 allalaadimist
46
docx

Keskkonnakorraldus vastatud

...m,kohalik omavalitsus või kalapüügipiirkonna rentnik) · Rannaelaniku kalapüügiluba annab rannaküla alalisele elanikule õiguse kalapüügiks piiratud arvu kalapüügi vahenditega merel ja Peipsi järvel(kohalik omavalitsus või maavanem) Jahiluba · Suurulukite luba ­ põder,punahirv,metssiga, pruunkaru, ilves · Väikeulukid ­ hunt, rebane, kährik jt. väiksemad kiskjad ja jahilinnud(11 looma ja 23 linnuliiki) · Loa väljastab riigijahipiirkonna haldaja, rendijahipiirkonna rentnik või erajahipiirkonna valdaja Kompleksluba · Ühine luba- õhk, vesi, pinnas · ...

Keskkonnakorraldus -
89 allalaadimist
20
docx

LOOMADE UURIMUSTÖÖ 2013

...emeres kütitud hülgeid (hallhüljes, viigerhüljes), selle tõttu ongi nende arvukus nüüdseks ajaks oluliselt vähenenud ning nad on võetud looduskaitse alla. Looduskaitse ja jahindusega tegelevad inimesed on toonud Eesti aladele ka uusi (ondatra, kährik) ning taastanud väljasurnud (kobras, punahirv) imetajaliike. Toiduvaestel paksu lumekoorikuga talvedel on aeg-ajalt tegeletud ka metsloomade (metskits, punahirv, metssiga) lisatoitmisega. Suurte põlismetsade vähenemine Eestis on kaasa toonud mõnede imetajaliikide katastroofilise vähenemise (lagrits, lendorav). Ulatuslikud kuivendustööd on o...

Bioloogia -
7 allalaadimist
152
pptx

Elu areng Maal

...nes, Põder, Kobras ­ Haug, harjus, luts, ahven, särg Preboreaalne 10300 ­ 9000 a.t. · Jahe, niiske kliima · Metsastumise algus, hõredad kaasikud, männikud · Põhjapõder kolis põhja, metshobune steppi · Piison suri välja · Lisandus: ­ Punahirv ­ Metskits ­ Metssiga ­ Tarvas · Inimese laagrid Pulli juures (9500?) ­ nomaadid ­ kutsu Boreaalne 9000- 8000 a.t. · Soojem, kuivem · Mänd ja lepad kuuse sissetung · 8000 a.t. kuusemetsad Viljandimaal · Tarvas, metssiga, kits, hi...

Bioloogia -
4 allalaadimist
10
docx

Arktika ja savanni loomastik ja taimestik

...oolimata rangetest kaitsemeetmetest. Hinnanguliselt elab kogu maailmas 9000 ­ 12 000 gepardit. Tiiger Tiigri saagiks on mitmed sõralised, eelkõige metssead, hirved ja metskitsed (näiteks Kesk- ja Lõuna Hiinas elutsev tukkhirv, Siberis ja Põhja-Hiinas maral ja vapiti, Indias sambar ja punahirv, samuti muntjak), aga mõnikord harva ka näiteks kilpkonnad, kalad. Vee-elukaid püüavad tiigrid hõlpsasti, sest nad on head ujujad ning neile meeldib supelda.Samuti on tiigrid raipesööjad.Tiigril on niipalju jõudu, et suudab läbi hammustada isegi suure looma (pühvli) selgroo ning seejärel saagi ...

Bioloogia - Kutsekool
18 allalaadimist
4
doc

Eesti imetajate võrdlustabel

... esijäsemed. Külgedelt lapik saba. Sõralised Tüvepikkus kuni Saba ümber on Jooksuaeg sept- Paikse eluviisiga. Taimtoiduline: Jahiuluk Teda on viidud ka Punahirv 230 cm valge laik okt. Pojad sünnivad Videvikus rohttaimed, Austraaliasse, Cervus elaphus Mass 100-150 mais või juuni algul. aktiivne. puude oksad ja Argen...

Bioloogia - Keskkool
2 allalaadimist
21
doc

Laanemetsad

LAANEMETSAD Iseseisev töö bioloogias Tartu 2010 1. KLASS:ARUMETS .............................................................................................2 ..................................................................................................................

Bioloogia - Kutsekool
40 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun