PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSPUUSEPP (EP-14) Albert Lumera PUITKONSTRUKTSIOONIDE KAHJUSTUSED JA KAITSMINE Referaat Pärnu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................................3 1.PUITKONSTRUKTSIOONIDE KAHJUSTUSED...............................................................................................4 1.1 KAHJUSTUSTE LIIGID................................................................................................................................4 2 . KAHJUSTUSTE VÄLTIMINE...........................................................................................................................6 2.1 ÜLDISED NÕUANDED KAHJUSTUSTE VÄLTIMISEKS................................
PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ..............
Tallinna Ehituskool Kivi-ja betoonkonstruktsioonide ehitus Madis Aavik Puitkonstruktsioonide montaaz ja paigaldamise nõuded Referaat Juhendaja: Rooland Allak Tallinn 2013 Puit ehitusmaterjalina Puit on suurepärane ehitusmaterjal, kuna on hõlpsasti töödeldav ja nägus ning dekoratiivne nii töödeldud kui töötlemata kujul. Puitehitiste ja esmajoones puitkarkassmajade osatähtsus on ehituses viimastel aastatel suuresti tõusnud
Ehitiste projekteerimise instituut Ehituskonstruktsioonide õppetool EEK0050 Puitkonstruktsioonid LABORATOORNE TÖÖ NR 3 PUIDU SURVEKATSE Üliõpilane: Hanna Jakobson Matrikli number: 150873CTF Töö esitatud: 12.05.2015 Töö kaitstud: Juhendaja: Elmar-Jaan Just Tallinn 2015 1. Puidu surve pikikiudu 1.1 Katsekeha eskiis, koormusskeem ja katsetabel Joonis 1.1. Katsekeha eskiis ja koormusskeem h = 252 mm a = 43 mm b = 90 mm m = 515,8 g Tabel 1.1 1.2 Katsekeha survetugevus pikikiudu 2 Fmax 180∗103 f c, 0= = =46,5 MPa A 43∗90 1.3 Koormus-deformatsioonikõver katsetulemuste alusel 200 180 160 140 ...
Ehitiste projekteerimise instituut Ehituskonstruktsioonide õppetool EEK0050 Puitkonstruktsioonid LABORATOORNE TÖÖ NR 2 LAUPTAPPÜHENDUSE KATSE Üliõpilane: Hanna Jakobson Matrikli number: 150873CTF Töö esitatud: 12.05.2015 Töö kaitstud: Juhendaja: Elmar-Jaan Just Tallinn 2015 1. Katsekeha eskiis, koormusskeem, katsetabel Joonis 1.1. Katsekeha eskiis Joonis 1.2. Koormusskeem Tabel 1.1 2 2. α, Fc, Ft ja Fv arvutus. Koostatud Fc-uc ja Fv-uv graafikud. α = arctan(500/500) = 45° = 45*π/180 = 0,785 rad Fc = P/(2*cos α) Ft = P/2 Fv = P/2 Graafik 2.1 30.0 25.0 ...
Ehitiste projekteerimise instituut Ehituskonstruktsioonide õppetool EEK0050 Puitkonstruktsioonid LABORATOORNE TÖÖ NR 1 TÄISSEINALISE RISTLÕIKEGA TALA PAINDEKATSE Üliõpilane: Hanna Jakobson Matrikli number: 150873CTF Töö esitatud: 12.05.2015 Töö kaitstud: Juhendaja: Elmar-Jaan Just Tallinn 2015 1. Katsekeha eskiis, koormusskeem, tabel Joonis 1.1 Katsekeha eskiis Joonis 1.2 Koormusskeem Tabel 1.1 2 Tabel 1.2 2. Keskmiste suhteliste deformatsioonide ja läbivajumiste graafikud Graafik 2.1 Jõu ja suhtelise deformatsiooni seos 30 25 20 15 10-11 Jõud P [kN] ...
Ehitiste projekteerimise instituut Ehituskonstruktsioonide õppetool EEK0050 Puitkonstruktsioonid LABORATOORNE TÖÖ NR 4 NAELLIITE SURVEKATSE Üliõpilane: Hanna Jakobson Matrikli number: 150873CTF Töö esitatud: 12.05.2015 Töö kaitstud: Juhendaja: Elmar-Jaan Just Tallinn 2015 1. Katsekeha eskiis, koormamisskeem, katsetabel Joo nis 1.1. Katsekeha eskiis ja koormamisskeem Tabel 1.1 Mõõtke Deformatsioo Jr F lla n k lugem u u nr kN mm mm mm 1 0 0,00 0,00 0,00 2 5 0,00 0,00 0,00 3 10 0,00 0,00 0,00 4 15 0,00 0,00 0,00 5 20 -0,07 0,07 0,07 6 2...
ja lagunemise, · Teatud liiki putukad- Närides puitu käikusid kahjustavad nad puidu mehaniilist tugevust. · Atmosfääri mõju- On puidu niiskumise ja kuivamise põhjus (toimub mitmekordselt). See tekitab pinnakihtide destruktsiooni ja aitab kaasa seente tekkimisele. Puidu eluea pikendamine: Et pikendada puidu, puittoodete ja puit konstruktsioonide eluiga on vaja neid kaitsta eespool loetletud mõjude eest. Kattes puidu ja puitkonstruktsioonide pindasid Puidu eluea pikendamine: Et pikendada puidu, puittoodete ja puit konstruktsioonide eluiga on vaja neid kaitsta eespool loetletud mõjude eest. Seda aitab: · Kattes puidu ja puitkonstruktsioonide pindasid erinevate materjalidega on võimalik tõsta nende vastupanuvõimet mehaanilistele ja atmosfääri mõjudele. · Samuti annab hea kaitse ilmastikuolude vastu puitehitiste ja -konstruktsioonide värvimine ja krohvimine.
13. Kuidas tekivad materjalide ja konstruktsioonide kahjustused temperatuuri vaheldumisest? Tooge näiteid 14. Kuidas määrata puitkonstruktsiooni materjalide kahjustusi? 15. Puitu lagundavad seened ja nende mõju materjalile 16. Millised on vajalikud (piisavad) tingimused puidu seenkahjustuste tekkimiseks? 17. Puitmaterjalide sagedamini esinevad vead, sh putukakahjustused, põhjused. 18. Millised on puitkonstruktsioonide kahjustuste vältimise konstruktiivsed abinõud, tuua näiteid? Millised puidu seenkahjustusi võite nimetada ja mida teha nende kõrvaldamiseks? 19. Milliseid puitmaterjale mädanemise ja putukate vastase keemilise töötlemise variante teate? . 20. Puithoonete kahjustuste vältimise profülaktilised abinõud 21. Kirjeldage puitkonstruktsioonide (talad, postid, sarikad) tugevduslahendusi 22. Tellis(kivi)konstruktsioon vee ja niiskuse- ja külmakahjustused
säilinud siseosa aga säilitab endiselt nii staatilisekui ka tulepüsivuse. Puidu söestumiskiirus oleneb puiduliigist (okaspuit monolitsena 0,8, liimpuiduna 0,7 ja vähemalt 20 mm paksusega puitplaadina 0,9 mm/min; suure tihedusega lehtpuit 0,5 ja väikese tihedusega 0,7 mm/min)ja tema tulele avatusest (1-, 2-, 3- või 4 küljest tulele avatud. Vastavalt nimetatud kriteeriumidele arvutatakse jääkristlõike suurus ning sellest lähtuvalt tugevusnäitajad. Puitkonstruktsioonide tulepüsivust saab parandada elementide ristlõike suurendamisega 8jääkristlõige tulekahjutingimustes on suurem), kattekihiga katmisega (sarnaselt metallkosntruktsioonide isoleerimisele) ja spetsiaalsete puidu tulekaitsevärvide ja lakkide kasutamisega. Kaitstud puittarind jääb siiski põlevast ehitusmaterjalist tarindiks. Kaitsmine plaatidega Puitkonstruktsioonide tulepüsivuse parendamiseks kipsplaatidega kasutatakse tavaliselt puitkarkassil
lõunakõrgseina tugistamist. 1991. aastal jätkas kiriku taastamist Eesti ehitusfirma Wunibald Ehitus, kes ehitas veel kolm vahelage, paigaldas koori katuseturvistiku ning kindlustas torni vundamendid. Vundamentide kindlustamine oli esmaseks oluliseks ülesandeks, kuna kogu Tartu alllinn on ehitatud soisele pinnasele ning vundamendid rajatud puidust parvedele või vaiadele. Pinnasevee taseme langus ja pinnase tihenemine toovad aga kaasa puitkonstruktsioonide kõdunemise ning vundamentide vajumise. Kindlustamiseks paigaldati kirikus pinnassesse 287 ca 710 meetri pikkust terasbetoonvaia. Hilisemad vaatlused näitavad, et kiriku vajumine on peatatud. 55 aastat varemetes seisnud kiriku taastamistööd said linnarahvale nähtavaks 1999. aastal, mil pidulikult tõsteti paika uus tornikiiver ning kaeti tornikiiver ning kesklöövi katus linlaste annetatud raha eest ostetud vaskplekiga. 2002
saab tellida ka koos projekteerimise ja paigaldusega võimalik tellida kliendi poolt antud mõõtudele Gm Panels männi liimpuitkilpi peamiselt mööblitööstuse tarbeks Ettevõttes töötab ca 150 inimest, toodavad ca 2400 m2 lpk/p 70% eksporditakse Euroopasse, enamus Lätti Tooraine tuleb saeveskist AS Toftan Viljandi Liimpuit saeveski kuulub Stora Enso alla spetsialiseerunud akna ja uksetootmiskomponentide ja puitkonstruktsioonide valmistamisele Eksport Soome, Itaalia, USA, Norras, Jaapani Aastatoodang 11 000 m3 saeveskis töötab 53 in. See olekski nagu kõik... Täname tähelepanu eest!
KORDAMISKÜSIMUSED EHITUSGRAAFIKAS I JOONISTE VORMISTAMINE 1. Millised on põhiformaatide tähised ja mõõtmed (A 0 - 841x1189 mm)? Millise jämedusega joonestatakse raamjoon ja kirjanurga jooned? 2. Mis on mõõtkava? Millised on lubatud suurendused ja vahendused ISO standardi kohaselt kuni M 1:10 ja M 10:1. 3. Millise jämedusega joonestatakse kriipsjoon (varjatud kontuur), peenjoon (mõõtjooned, distantsjooned, viirutused) ja kriips-punktjoon (telgjoon), kui kontuurjoone jämedus on valitud 1 mm9 4. Joonestada etteantud materjalide leppemärgid lõigetel. 5. Kirjutada standardkirjas N° 10 etteantud tähed ja numbrid. II KUJUTISED 1. Millal kasutatakse ja kuidas tähistatakse joonistel kujumärke: läbimõõt, ruut. kalle, koonilisus ja sfäär? Joonestada näited. 2. Näidata põhiliste vaadete paigutus joonisel peavaate suhtes projektsioonilise seotuse korral. 3. Kuidas näidata vaate suunda ja pealkirjastada vaateid, mis ei paikne peavaatega projektsioo...
puidu seenkahjustused ja nende likvideerimine Referaat Hardi Piirmaa 12 Juhendaja: Alar Kurg Tallinn 2016 Sisukord Seen kahjustused pruun mädanik Majavamm Majamädik Valge mädanik Kuidas ära hoida puitu kahjustavaid seeni Väiksema õhuniiskusega ruumid Seen kahjustused Seentel paljunemisorganiteks on viljakehad, milles tekivad seosed ehk seemned uute seente jaoks. Kahjustus algab sellega, et seeneniidid ehk hüüfid tungivad puidu radiaalsetesse säsikiirtesse milles leidub neile rikkalikult toitaineid sealt levivad hüüfid edasi läbi rakkuõõnsuste koobaspooride raku seintesse või siis söövitavad ensüümide abil augud otse läbi rakkuseente. üldjuhul seened ei kahjusta puidu puitu. pruun mädanik tselluloosi ja hemitselluloosi lagundamine, puit värvub pruun...
kuuluvaid toid? Puusepatööde hulka loetakse väiksemat täpsust nõudvad tööd. Need tööd on välisseinte-, siseseinte-, vahelagede-, põrandate-, tellingute-, töölavade-, raketiste- ja mitmete abiehitiste rajamine. Laudsepatöö on täpsem ja puhtam puidu töötlus. Laudsepatöödeks on uste ja akende valmistamine ja paigaldamine, samuti põrandaliistude, parketi, piirdelaudade ning sisseehitatava mööbli paigaldus. 48. Nimetage puitkonstruktsioonide eeliseid. 1. Suhteliselt suur tugevus mahukaalu kohta; 2. Puitkonstruktsioonide ehitamine on lihtne ja ei sõltu aastaajast ega ilmastikust; 3. Vähetundlik keemilistele mõjutustele; 4. Väike soojajuhtivus 5. Puidu temperatuuri lineaarpaisumise tegur on piki kiudu l=4x10 -6, mistõttu temperatuurist tingitud pinged staatiliselt määramata konstruktsioonides on tühised ja neid ei arvestata; 6. Kergesti ülestöödeldav ja taastuv materjal; 7
ja tule levikuks ning seente arenguks ebasoodsad keskkonna tingimused. Efektiivseim kaitse mädanemise, hallituse ja putukate vastu on erinevad keemilise töötlemise võtted, mis kujutavad endast puidu immutamist seente (putukate) suhtes mürgiste ainetega. Lisaks on võimalik kasutada konstruktiivseid võtteid (nt kattekonstruktsioonid, tuulutus), mis on lihtsamad ja odavamad ning seetõttu ka eelistatavamad. Antiseptikutega töötlemine suurendab puitkonstruktsioonide iga märgatavalt. Paraku on ka antiseptikutel terve rida puudusi, mistõttu tuleb neid hoolega valida vastavalt puidu kasutusviisile. Antiseptikud jagatakse nelja rühma: - Õli baasil antiseptikud. Kuna nad on tumedad venivad vedelikud, siis vesi neid puidust välja ei uhu. Küll aga määrivad nad puitu ja on terava lõhnaga (näiteks tõrv); - Veeslahustuvad. Esinevad enamasti pulbri kujul, millest tehakse 3...5% vesilahus. Nad
paberi jt. poorsete pindade ja materjalide tuletõkkevahend, mis annab ühtlasi kaitse ka hallituse, kõdunemise, mädanemise, seente jms. vastu. MP FRiga töödeldud tooted kuuluvad tuletundlikkuse klassi B-s1,d0, mis on puittoodete puhul Euroopa Liidu standardite järgi kõrgeim võimalik kategooria. Kasutusvaldkond MP FR kasutatakse nii töötlemata kui eelnevalt antipüreeni või antiseptikuga töödeldud puidu, puitkonstruktsioonide ja -detailide töötlemiseks. Sobib kasutamiseks nii elamutes kui tööstus-, põllumajandus- jms. ehitiste puhul. Annab kaitse tule vastu 15-20 aastaks. Ei sobi kasutamiseks pindadel, mida on eelnevalt töödeldud laki, värvi vms. kilettekitava hüdrofoobse ainega. 6. Tuletõkkepeits Sisetingimuses kasutamiseks mõeldud Tinterior MP FR annab tootele lisaks dekoratiivsele viimistlusele ka esmaklassilise, klassile B-s1,d0
..50 Haab 47 35...50 Paju 48...60 Pappel 49...63 1.2. Kuivatite klassifikatsioon Materjalide kuivatamiseks kasutatakse mitut tüüpi ja erineva konstruktsiooniga kuivateid. Nende klassifikatsioon on tabelis 2. Tabel 2. 1.3. Projekteerimisest Puitkonstruktsioonide projekteerimisnormide EPN 5.1.1 järgi jagatakse puitkonstruktsioonid kasutus- ja kestusklassidesse, mis on aluseks puidu arvutuslike väärtuste leidmiseks ja 4 deformatsioonide arvutamiseks etteantud keskkonna tingimustes. Nii näiteks esimeses kasutusklassis iseloomustatakse materjali niiskusesisaldusega, mis vastab temperatuurile 20oC ja
on leitud hariliku majavammi viljakehi looduses hoone vahetust lähedusest. Majavammi tekke põhiliseks süüdlaseks on ehitusvead või erinevad lekked. 1. HARILIKU MAJAVAMMI LEVIK HOONETES Kõige sagedamini on hariliku majavammi kahjustust leitud hoonete keldrites ja esimeste korruste põrandakonstruktsioonidest. Teisele korrusele ja kõrgemale levib seen ainult erandtingimustes (veeavarii, kestev liigniiskus või konstruktsioonide leke). Keldrites võib harilikku majavammi leida puitkonstruktsioonide läheduses, kuid väga tihti on seeneniidistiku ja viljakehade poolt kaetud ka kivipinnad. Kivikonstruktsioonidest vamm siiski toitaineid ei leia ja kasutab neid vaid levikuks ning paljunemiseks (viljakehade moodustamiseks). Hoone kasutusotstarvete lõikes võib harilikku majavammi leida enim suvilates, mis on ümber ehitatud elumajadeks ning renoveeritud elumajades (kokku ca 80% hariliku majavammi juhtudest) .
Majavammi tekke põhiliseks süüdlaseks on ehitusvead või erinevad lekked. HARILIKU MAJAVAMMI LEVIK HOONETES Kõige sagedamini on hariliku majavammi kahjustust leitud hoonete keldrites ja esimeste korruste põrandakonstruktsioonidest. Teisele korrusele ja kõrgemale levib seen ainult erandtingimustes (veeavarii, kestev liigniiskus või konstruktsioonide leke). Keldrites võib harilikku majavammi leida puitkonstruktsioonide läheduses, kuid väga tihti on seeneniidistiku ja viljakehade poolt kaetud ka kivipinnad. Kivikonstruktsioonidest vamm siiski toitaineid ei leia ja kasutab neid vaid levikuks ning paljunemiseks (viljakehade moodustamiseks). Hoone kasutusotstarvete lõikes võib harilikku majavammi leida enim suvilates, mis on ümber ehitatud elumajadeks ning renoveeritud elumajades (kokku ca 80% hariliku majavammi juhtudest) . Samuti on suurema majavammi riskiga puidust
Tavalisemad antipüreenid on ammooniumfosfaat, ammooniumsulfaat, booraks ja boorhape. Puidu tulekaitse Puidu süttimistemperatuur on ca 280C. Sel temperatuuril muutub puidu lagunemise eksotermiliseks. Puidu kaitsmiseks süttimise vastu kasutatakse järgmisis võtteid: konstruktiivsed võtted seisnevad selles, et puitkonstruktsioonid eraldatakse kuumuse allikatest (ahjud, korstnad jne) mittesüttivast materjalist katikutega; puitkonstruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega; puidu immutamine antipüreenidega (tuld tõkestavate ainetega), mis muudab puidu raskeltsüttivaks. puidu värvimine tulekaitsevärvidega, mis koosnevad vesiklaasist (sideaine), mingist mineraalpulbrist (täiteaine), ja pigmendist. Värv tekitab puidule mineraalse kooriku, mis eraldab ta õhuhapnikust; puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga, mis koosneb tavaliselt savist, lubjast, vesiklaasist, kaltsiumkloriidist, veest jne
...... Kontrafarss tugipost Krateer põletatud savist Vana-Kreeka veini segamis vaas Krapt maa-alune koobas, hauakamber Niiskumine suurendab ka oluliselt soojusjuhitavust, juhul kui näiteks niiskuse hulk materjalis on 10% mahust võib soojusjuhitavus suureneda 2 korda. KUIDAS VÄLTIDA KAHJUSTUSI? Eelkõige tuleks tähelepanu pöörata vee äravoolu süsteemidele, läbijooksu vältimisele, veeliikumise takistamisele konstruktsioonides. Puitkonstruktsioonide enamlevinud kahjustused: 1. Päikese soojous- ja UV kiirgus ja vesi 2. Bioloogilised mõjurid: · Bakterid · Hallitusseened · Sineseened · Mädanikseened · Puitu hävitavad putukad 3. Tulekahjustused 4. Mehhaanilised vigastused 5. Valgusekahjustuse ehk fotooksüdatsioon Soojus tekitab kuivamis pragunemise. Ka valguse poolt tekitatud kahjustuste puhul on veel suur tähendus
keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. Puidustiil- Puitmaja interjööri stiilid ja puitmaja kujundus Tänapäeval puitmajade ehitamise segment on üks paremini arendatavatest. Eestis suurendatakse puitkonstruktsioonide mahtu ning arhitektuurse-interjöörsed stiilid muutuvad mitmekesisemaks, mida just tellijad valivad. Esimene interjööri stiil: „Vene talumaja“ Selle stiili dekoratiivse variandi puhul on iseloomulik lae ja seinte särav taimeornamendi maaling. Seintele on päris tihti riputatud natüürmordi- ja maastikupilte. Interjööri sobivad ka folkloorelemendid: varakastid, kummutid, pingid, kätepesunõud ja loomulikult, samovar. Rahvuslikud interjöörid on eredad ja pidulikud
keskajaga. Kirjanduses ja kunstis ilmus jumala kõrvale maine element ning religioosseid teemasid hakati kujutama maises võtmes. Kirikuarhitektuur muutus inimesekesksemaks. Hägustus inimese ja jumala vaheline vertikaalne suhe, kus varem oli jumal üleval ja inimene kõiges all. Puidustiil- Puitmaja interjööri stiilid ja puitmaja kujundus Tänapäeval puitmajade ehitamise segment on üks paremini arendatavatest. Eestis suurendatakse puitkonstruktsioonide mahtu ning arhitektuurse-interjöörsed stiilid muutuvad mitmekesisemaks, mida just tellijad valivad. Esimene interjööri stiil: ,,Vene talumaja" Selle stiili dekoratiivse variandi puhul on iseloomulik lae ja seinte särav taimeornamendi maaling. Seintele on päris tihti riputatud natüürmordi- ja maastikupilte. Interjööri sobivad ka folkloorelemendid: varakastid, kummutid, pingid, kätepesunõud ja loomulikult, samovar
valguskahjustused(pudenemise), soojus tekitab kuivamispragunemise, ka valguse poolt tekitatud kahjustustel on suur tähendus vee osalusel. Valguspudenemise tõttu kulub puidu pind 5-12mm aastas. Putukad lagundavad nii niisket, kui ka kuiva puit, mis muudab nendega võitluse raskemaks. Võitlusvahenditeks on steriliseeritav kamberkuivatus 80 kraadi juures ja samuti kombineeritud valmistoodete pinnapealne immutus, mis hoiab ära putukatega nakatumise. 18. Millised on puitkonstruktsioonide kahjustuste vältimise konstruktiivsed abinõud, tuua näiteid? Millised puidu seenkahjustusi võite nimetada ja mida teha nende kõrvaldamiseks? Kahjustuste vältimiseks: steriliseeriv kuivatus, renoveerimisel ka termiline töötlemine. Konstruktiivsed abinõud, mis väldivad liigse niiskumise, tagavad õhutuse. Ekspluateerimise tingimused. Värvkatted. Nõrgenenud kohtade eemaldamine. Keemiline töötlemine. Võõpamine. Sügavimmutus
valguskahjustused(pudenemise), soojus tekitab kuivamispragunemise, ka valguse poolt tekitatud kahjustustel on suur tähendus vee osalusel. Valguspudenemise tõttu kulub puidu pind 5-12mm aastas. Putukad lagundavad nii niisket, kui ka kuiva puit, mis muudab nendega võitluse raskemaks. Võitlusvahenditeks on steriliseeritav kamberkuivatus 80 kraadi juures ja samuti kombineeritud valmistoodete pinnapealne immutus, mis hoiab ära putukatega nakatumise. 16. Millised on puitkonstruktsioonide kahjustuste vältimise konstruktiivsed abinõud, tuua näiteid? Millised puidu seenkahjustusi võite nimetada ja mida teha nende kõrvaldamiseks? Kahjustuste vältimiseks: steriliseeriv kuivatus, renoveerimisel ka termiline töötlemine. Konstruktiivsed abinõud, mis väldivad liigse niiskumise, tagavad õhutuse. Ekspluateerimise tingimused. Värvkatted. Nõrgenenud kohtade eemaldamine. Keemiline töötlemine. Võõpamine. Sügavimmutus. Esimesena tuleks kindlasti
teiste riikide kogemustega. Mürkide liigne kasutamine ohustab tõmmulendlaste arvukust mitmeti. Putukate liigne mürgitamine toob kaasa toiduallika vähenemise. Paljud aiapidajad kasutavad kemikaale, mis hävitavad valimatult kõik putukad, jättes niimoodi nälga putuktoidulised loomad, kaasa arvatud tõmmulendlase. Ka võib isend süüa mürgiga kokkupuutunud, kuid veel elus putukaid, mis võib viia nahkhiire surmani.[8] Puitkonstruktsioonide töötlemiseks kasutatavad ained (lindaan ja dieldriin) on tõmmulendlasele surmavalt mürgised. Kui isend otsustab pikemalt mõnele konstruktsioonile püsima jääda, siis mürk satub ta organismi ja liigne kogus osutub surmavaks. [5, lk 45] Metsade majandamisel ei mõelda tihti, et vanad ja pragunenud koorega puud on ideaalsed varjepaigad nahkhiirtele. Puu saab raieküpseks samal ajal, kui on välja kujunenud sobivad õõnsused nahkhiirte varjumiseks, mida noortel puudel ei esine
füüsikalised tingimused. Keemiliste võtete puhul töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). Antiseptikuid võib jagada 4 rühma: • veeslahustuvad antiseptikud, • õliantiseptikud, • antiseptilised pastad, • antiseptilised värvid. 10. Kuidas kaitsta puitu tule eest • konstruktiivsed võtted seisnevad selles, et puitkonstruktsioonid eraldatakse kuumuse allikatest (ahjud, korstnad jne) mittesüttivast materjalist katikutega; • puitkonstruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega; • puidu immutamine antipüreenidega (tuld tõkestavate ainetega), mis muudab puidu raskeltsüttivaks. Antipüreenidena kasutatakse mitmeid ammooniumi- ühendeid; • puidu värvimine tulekaitsevärvidega, mis koosnevad vesiklaasist (sideaine), mingist mineraalpulbrist (täiteaine), ja pigmendist. Värv tekitab puidule mineraalse kooriku, mis eraldab ta õhuhapnikust;
· Sisemine pudemädanik ehk pehmemädanik esineb hallikas pruuni värvusena ja tükilises pragunenud struktuuris · Puit laguneb kergesti tükkideks ja puruneb pulbriks,esineb lehtpuidu osas kollakas valge või valge värvusega milles esinevad mustad jooned annavad puidule marmori välimuse Puit muutub pehmeks ja kergesti lagunevaks Välimised ebaterved värvused · 1)Hallitus kujutab endast halbades tingimustes oleva puitmaterjali või puitkonstruktsioonide maltspuidu osa pinnale tekkivat hallitus kirmet. Esineb sinkas roheliste, siniste, roosade, roheliste, mustade, valgete ja teiste laikudena. · See ei muuda tavaliselt puidu tugevust kuid rikub välimust ja halvendab näiteks loomsete liimidega liimitavust. · 2) maltspuidu ebaterved väärtused, kujutavad endast värskelt raitud voi seisnud puidu maltsa osa värvuse muutumist värvust muutvate seente toimel.
osades, saadakse väga kõrgeid väärtusi. Õhkkuiva tselluloosiseina tõmbetugevus võib olla isegi kõrgem kui 1000 N/mm2, mis vastab hea terasesordi tugevusele. Tõmbele töötaval puidul puuduvad plastilised deformatsioonid peaaegu täiesti. Puit puruneb survel plastse ja tõmbel hapra materjalina, mida võetakse aluseks puitmaterjali paindetugevuse määramisel. (http://puidukeskus.ee/puitkonstruktsioonide-ehituses/) 50. Mis on elastsusmoodul ja mida see puidust katsekeha puhul näitab? Kui suur on puidu elastsusmooduli erinevus risti- ja pikikiudu? Elastsusmoodul on suurus, mis näitab materjali elastsust, see avaldub pinge ja elastse deformatsiooni suhtena. Näitab, kui suur pinge tekib materjalis ühikulise suhtelise pikenemise korral. Annab hinnangu puidu jäikusele. Pikikiudu on elastsusmoodul ligi 30 korda suurem kui ristkiudu. 51
mineraalsest täiteainest, sideainest ja veest. Pasta määrib puitu väga tugevalt. Kasutatakse neid peamiselt pinnasega kokkupuutuva puidu puhul. Antiseptiline värv kujutab endast värvi või lakki, millele on lisatud mingit mürkainet. Eestis toodetakse antiseptilist värvi "Pinotex". Antiseptimise meetoditest enamkasutatavad on võõpamine, pritsimine, immutamine vannis, surve all immutamine, difusioonimmutamine jne. Antiseptimine suurendab puitkonstruktsioonide iga märgatavalt. . 2.5 Puidu tulekaitse Puidu süttimistemperatuur on ca 280C. Sel temperatuuril muutub puidu lagunemise eksotermiliseks. Puidu kaitsmiseks süttimise vastu kasutatakse järgmisis võtteid: · konstruktiivsed võtted seisnevad selles, et puitkonstruktsioonid eraldatakse kuumuse allikatest (ahjud, korstnad jne) mittesüttivast materjalist katikutega; · puitkonstruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega;
Tugevust kahjustavad seened - majavamm, majamädik, saunaseen; Toksiine eritavad seened. Harilik majavamm: Ohtlikeim puitehitiste lagundaja; Suuteline kasvama küllalt kuivades tingimustes; Väga kiire areng sobivates tingimustes; Pruunmädanik kiire tugevuskadu; Looduslikult esineb Nepaalis. Tõrje: Ennetus Korralik ventilatsioon Niiskuse minimiseerimine Puitkonstruktsioonide isoleerimine niiskest substraadist Võitlus Keemiline Nakatunud puidu eemaldmine peab olema täielik. Mädaniku tüübid: Valgemädanik - lagundab hemitselluloosi ja ligniini. Järgi jääb valge, kiuline puidumass. Põhjustavad ainult kandseened. Kiire protsess. Pruunmädanik laguneb hemitselluloos ja tselluloos. Sagedasem okaspuudel. Rruunid, kuubikjad, kerged, rabedad puidutükid. Puidu tugevus kaob kiiresti. Ainult kandseened. Kiireprotsess.
• antiseptilised värvid- Antiseptiline värv kujutab endast värvi või lakki, millele on lisatud mingit mürkainet. Antiseptimise meetoditest enamkasutatavad on võõpamine, pritsimine, immutamine vannis, surve all immutamine, difusioonimmutamine jne. Erinevad võtted tule eest: Puidu kaitsmiseks süttimise vastu kasutatakse järgmisi võtteid: • konstruktiivsed võtted - puitkonstruktsioonid eraldatakse kuumuse allikatest mittesüttivast materjalist katikutega • puitkonstruktsioonide krohvimine või vooderdamine mittesüttivate materjalidega • puidu immutamine antipüreenidega , mis muudab puidu raskeltsüttivaks • puidu värvimine tulekaitsevärvidega • puidu võõpamine tulekaitsevõõbaga 7. Puidust saematerjalid, pooltooted, termotöödeldud puit Saematerjalid: saadakse palkide piki saagimisel. Tähtsamad saematerjalid: • poolpalgid •servatud palgid • servamata lauad• servatud lauad • prussid • latid• liiprid
Tulekahjukoormus EVS-EN 1993-1-2:2006 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldeeskirjad. Tulepüsivusarvutus EVS-EN 1993-1-2:2007 (koos rahvusliku lisaga) Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldeeskirjad. Tulepüsivusarvutus EVS-EN 1993-1-2/NA:2007 (rahvuslik lisa) Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldeeskirjad. Tulepüsivusarvutus EVS-EN 1995-1-2:2006 (koos rahvusliku lisaga) Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldist. Tulepüsivusarvutus EVS-EN 1996-1-2:2007 (ilma rahvusliku lisata) Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivusarvutus 82
Tulekahjukoormus EVS-EN 1993-1-2:2006 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldeeskirjad. Tulepüsivusarvutus EVS-EN 1993-1-2:2007 (koos rahvusliku lisaga) Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldeeskirjad. Tulepüsivusarvutus EVS-EN 1993-1-2/NA:2007 (rahvuslik lisa) Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldeeskirjad. Tulepüsivusarvutus EVS-EN 1995-1-2:2006 (koos rahvusliku lisaga) Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldist. Tulepüsivusarvutus EVS-EN 1996-1-2:2007 (ilma rahvusliku lisata) Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide projekteerimine. Osa 1-2: Üldreeglid. Tulepüsivusarvutus 82
mln m3 suurusest aastavajadusest. 2004. aastal oli puidu ja puidutoodete import Ühendatud Kuningriiki ligikaudu 2,9 miljardit naela ehk ca 65 miljardit krooni. Briti puiduimportijatega on võimalik ühendust saada, kui pöörduda järgmiste organisatsioonide poole: · Timber Trade Federation (saematerjali ja puidutoormega kauplevate ettevõtete ühendus) http://www.ttf.co.uk/ · British Woodworking Federation (puitkonstruktsioonide ja detailide tootjate ühendus) http://www.bwf.org.uk/ · Forestry and Timber Association http://www.forestryandtimber.org/ http://www.annaabi.com/materjal-27763-referaat-suurbritannia Kalandus Kalapüügiga tegeleb väga palju erasektor. Jõed ja ojad on suhteliselt kalarikkad, aga kehtestatud määrused teevad vabaaja kalastamise raskeks. Põhilised magevee kalad on: Haug- Üks levinuim magevee kala
Antiseptilised pastad. Need koosnevad enamasti pulberantiseptikust, mineraalsest täiteainest, sideainest ja veest. Puuduseks on see, et pasta määrib puitu väga tugevalt. Suure määrivuse tõttu kasutatakse neid peamiselt pinnasega kokkupuutuva puidu puhul. Antiseptilised värvid. Need kujutavad endast värvi või lakki, millele on lisatud mingit mürkainet. Eestis toodetakse antiseptilist värvi „Pinotex“. Antiseptimise meetodid. Antiseptimine suurendab puitkonstruktsioonide iga märgatavalt. Levinumad meetodid on: võõpamine, pritsimine. Võõpamisel ja pritsimisel antiseptik kuigi sügavale puitu ei imbu. Immutamine vannis. Puit asetatakse algul kuuma antiseptikusse, mille temperatuur on 90 ...95ºC. Kuumas antiseptikus puidu poorid tühjenevad. 37 Seejärel asetatakse puu jahedasse antiseptikusse (15 ...20ºC). Jahtumisel imendub antiseptik sügavale puitu
määrivad puitu ja on terava lõhnaga. nt"Ligno", põlevkiviõlist antiseptik, mida on toodetud Eestis pikka aega.); 3) pastad (mineraalne täiteaine, sideaine ja vesi, määrib puitu väga tugevalt, kasutatakse tavaliselt pinnasega kokkupuutuva puidu puhul); 4) värvid(nt-Pinotex) . 2)Antiseptimise meetodid-võõpamine, pritsimine, vannis immutamine, surve all immutamine, difusioonimmutamine. Võõpamise ja pritsimise puhul antiseptik kuigi sügavale ei imbu. Antiseptimine suurendab puitkonstruktsioonide iga märgatavalt. 7.Puidu kuivatamine-erinevad meetodid 1)Õhkkuivatamine-mtrjl laotakse hõredasse virna ja kaetakse pealt mingi sademekaitsega. Virn peaks asuma maapinnast 250-400mm kõrgusel. Lastakse seista kuni puit on õhukuiv(15-20%). Eelised: odavaim viis; ei vaja tehnilisi seadmeid. Puudused: pikk kuivamise aeg(keskmise paksusega lauad 20-40p.); kuivamine sõltub aastaajast; niiskuse sisaldust ei saa viia alla 15%; puiduvarud seisavad, ei saa mtrjli kasutada.
ehitamise eripära. Harvemini töötavad geotehnika inseneridena ehitusgeoloogiale spetsialiseerunud geoloogid, kes on ennast täiendanud ehitustehnika erialal. Real põhjustel on Eestis käesoleval ajal kujunenud teistsugune suhe geotehnikaga tegelevate spetsialistide vahel ehitusgeoloogide erikaal on oluliselt suurem. Üheks põhjuseks on siin ehitusinseneride ebapiisav kompetentsus, esmajoones pinnaseuuringute valdkonnas. Kui raudbetoon-, teras- ja puitkonstruktsioonide projekteerimiseks on olemas eestikeelsed originaalõpikud, siis geotehnikat käsitlev erialane kirjandus on äärmiselt kasin ja seegi lootusetult vananenud. See on oluliseks takistuseks inseneride enesetäiendamisele geotehnika valdkonnas. Venekeelne 5 erialakirjandus on rikkalik ja piisavalt põhjalik, kuid paljudel juhtudel veidi ühekülgne, rajanedes peamiselt nn "kodumaise teaduse" saavutustele ja seegi vananeb kiiresti
Jahtumisel rõhk puidu poorides langeb ja antiseptik imetakse sügavale puitu. Rõhu all immutamisel asetatakse puit autoklaavi (rõhukambrisse) ja antiseptik surutakse puitu rõhu all. Difusioonimmutamise puhul laotakse puit tihedasse riita. Iga puidu kiht kastetakse märjaks ja puistatakse üle pulberantiseptikuga. Virn kaetakse kinni aurutiheda kihiga (kile, ruberoid) ja jäetakse 20-40 päevaks seisma. Antiseptik lahustub ja imbub puitu. Hiljem puit kuivatatakse. Antiseptimine suurendab puitkonstruktsioonide iga märgatavalt. 7. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineteks on rauamaak, koks ja räbustaja. Rauamaak kujutab endast looduslikku rauahapendite ja mineraalainete segu. Maakide rauasisaldus võib ulatuda kuni 75 %-ni. Kõrgahju kütuseks kasutatakse kivisöe kuivdestillatsioonil saadavat koksi (tuhka). Koks on samal ajal ka aktiivne lisand, mis võtab osa raua väljataandamise keemilistest protsessidest. Räbustaja on mingi
(rõhukambrisse) ja antiseptik surutakse puitu rõhu all. Puidu niiskussisaldus peab selle meetodi puhul olema alla 20%. 05.05.2014 · Difusioonimmutamise puhul laotakse puit tihedasse riita. Iga puidu kiht kastetakse märjaks ja puistatakse üle pulberantiseptikuga. Virn kaetakse kinni aurutiheda kihiga (kile, ruberoid) ja jäetakse 20-40 päevaks seisma. Antiseptik lahustub ja imbub puitu. Hiljem puit kuivatatakse. · Antiseptimine suurendab puitkonstruktsioonide iga märgatavalt. 7. Puidu kuivatamine- erinevad meetodid · Enne kasutamist tuleb puitu kuivatada vajaliku niiskuseni. Puit kuivab seni, kuni auru rõhk puidu pinnal muutub võrdseks aururõhuga ümbritsevas õhus. Saavutatud puidu niiskust nimetatakse tasakaaluniiskuseks. · Peamised puidu kuivatamise meetodid on järgmised: · Õhkkuivatamine toimub tavalises välisõhus. Puitmaterjal laotakse hõredasse virna ja kaetakse pealt mingi sademekaitsega
Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks EN 1999 Eurokoodeks 9 Alumiiniumkonstruktsioonide projekteerimine Eestis praegu kehtivad teraskonstruktsioonide projekteerimise ja valmistamise standardid Projekteerimisstandard EVS 1993 koosneb järgmistest osadest: EVS 1993-1-1 Teraskonstruktsioonid
NB! Materjali tugevuse arvutusväärtus leitakse: X d = , kus M k mod -modifikatsioonitegur vastavalt kasutusklassile ja koormuse kestusklassile k h - ristlõike kõrguse tegur k sys - süsteemi tugevuse tegur X k - materjali tugevusomaduse normväärtus M materjaliomaduse osavarutegur, mis katab võimalikud hälbed ntx monoliitpuit 1,3 5.4 Eskiisige puitkonstruktsioonide liited ja selgitage konstrueerimise põhimõtted. Näidake võimalikud purunemisvariandid ja purunemise ärahoidmise teed. Tappliide - töötab survele, eristatakse: ühe- ja kahe hambaga ning kolmiktappe. Elemente saabühendada nii piki kui ka ristikiudu, aga samuti ka nurga all. Tapid tsentreeritakse raskuskeskme joone järgi. Määratletud on sisselõike sügavus ja nihkepinna pikkus. Võib puruneda mitut viisi: suubuva elemendi ots survele; "alumine" element muljumisele; võib
omadused ja seina alumine palk ei ole enam kaitstud vundamendist tuleva niiskusvoo eest. Vahel on hooned kaetud ronitaimedega, vt. Joonis 2.34. Need võivad anda hoonele küll romantilise välimuse, kuid põhjustavad ka: seinte niiskumist, takistavad seinte kuivamist, sademeveerennide ummistumist; pikemas perspektiivis viivad need tõsiste kandekonstruktsioonide kahjustusteni. Joonis 2.34 Sammal ja ronitaimed ei mõju hästi puitkonstruktsioonide kestvusele. Puidust välisvoodri juures tuleb arvestada, et see ei ole veetihe: kaldvihma korral laseb see vett läbi, vt. Joonis 2.35. Kui laudvooder on otse vastu palki, märgub seetõttu ka palk või selle pinnal olev papp. Kuna laudvoodri ülesanne on kaitsta palkkonstruktsiooni märgumise eest, peab laudvoodri ja seinapalkide vahel olema välisõhuga tuulutatav õhkvahe. Välisvoodri lekete kaudu võib märguda ka pööning. Joonis 2
Kahjustusest annavad märku pinnale tekkivad valged, hiljem kreemikad ridadena kasvavad viljakehad. Viljakehade ilmumisel on kogu sisemine puit juba oluliselt kahjustatud. Kõrge õhuniiskuse korral (seina vahel) võib tekkida ka lehvikukujuline valge pinnaniidistik. Peamine selle seene kasvuala hoonetes on katusealune ja ülemised korrused, sest ta talub üsna kõrgeid temperatuure (sureb alles 80 º C juures). Majanääts põhjustab ulatuslikke puitkonstruktsioonide kahjustusi sarnaselt majavammiga. Kui majavamm kahjustab peamiselt keldri- ja esimese korruse vahelage, siis majanääts levib kõrgemal – esimese ja teise (kõrgema) korruse vahelaes, sise- ja välisseintes, katusekonstruktsioonides. Majanäätsu kahjustus algab sarnaselt majavammiga teiste seente poolt juba kahjustatud puidus, kuid ta ei vaja arenguks kivimaterjali olemasolu. 59
ehitamise eripära. Harvemini töötavad geotehnika inseneridena ehitusgeoloogiale spetsialiseerunud geoloogid, kes on ennast täiendanud ehitustehnika erialal. Real põhjustel on Eestis käesoleval ajal kujunenud teistsugune suhe geotehnikaga tegelevate spetsialistide vahel ehitusgeoloogide erikaal on oluliselt suurem. Üheks põhjuseks on siin ehitusinseneride ebapiisav kompetentsus, esmajoones pinnaseuuringute valdkonnas. Kui raudbetoon-, teras- ja puitkonstruktsioonide projekteerimiseks on olemas eestikeelsed originaalõpikud, siis geotehnikat käsitlev erialane kirjandus on äärmiselt kasin ja seegi lootusetult vananenud. See on oluliseks takistuseks inseneride enesetäiendamisele geotehnika valdkonnas. Venekeelne erialakirjandus on rikkalik ja piisavalt põhjalik, kuid paljudel juhtudel veidi ühekülgne, rajanedes peamiselt nn "kodumaise teaduse" saavutustele ja seegi vananeb kiiresti
mõjutuste suhtes ning riiklikke regulatsioone. Kasutatakse ka alljärgnevaid võimalusi, mille abil saab vähendada vigastuste arvu: • vahe- ja tugiseinte kasutamine veoühiku koormaruumis • veost ikseerivate puitkonstruktsioonide kasutamine • lööke pehmendavate täitematerjalide kasutamine • pikema, kuid kvaliteetsema teekattega veomarsruudi kasutamine • virnade kõrguste vähendamine virnastamisel. Kõik tarneahela lülid peaksid jälgima:
annaabi.ee 
