Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Puitkonstruktsioonid praktikumid. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Ehitiste projekteerimise instituut
Ehituskonstruktsioonide õppetool
EEK0050 Puitkonstruktsioonid
LABORATOORNE TÖÖ NR 3
PUIDU SURVEKATSE
Üliõpilane: Hanna Jakobson
Matrikli number: 150873CTF
Töö esitatud: 12.05.2015
Töö kaitstud:
Juhendaja : Elmar -Jaan Just
Tallinn 2015
1. Puidu surve pikikiudu
1.1 Katsekeha eskiis , koormusskeem ja katsetabel
Joonis 1.1. Katsekeha eskiis ja koormusskeem
h = 252 mm
a = 43 mm
b = 90 mm
m = 515,8 g
Tabel 1.1
1.2 Katsekeha survetugevus pikikiudu
1.3 Koormus-deformatsioonikõver katsetulemuste alusel
1.4 Surveelastsusmoodul pikikiudu Ec,0
F1 = 10 kN w1 = 0,20 mm
F2 = 150 kN w2 = 1,32 mm
1.5 Katsekeha paindetugevus fm katsel saadud survetugevuse järgi
1.6 Katsekeha tugevusklass elastsusmooduli, surve- ja paindetugevuse järgi
Ec,0 = 8140 MPa ≈ 8000 MPa → Tugevusklass C16
fc,0 = 46,5 kN → Tugevusklass C45
fm = 142,0 kN → Tugevusklass C50
Puidu tugevusklassiks on C16.
2. Puidu surve ristikiudu
2.1 Katsekeha eskiis, koormusskeem ja katsetabel
Joonis 1.1. Katsekeha eskiis ja koormusskeem
a = 105 mm
b = 43 mm
h = 91 mm
m = 205,1 g
Tabel 1.1

Jrk nr
F
Mõõtkella lugem
Deformatsioon w
kN
mm
mm
1
0
1,15
0
2
2
1,19
0,04
3
4
1,22
0,07
4
6
1,58
0,43
5
8
1,93
0,78
6
10
2,26
1,11
7
12
2,65
1,5
8
14
3,13
1,98
9
16
3,91
2,76
10
18
4,75
3,60
11
20
6,55
5,40
12
22
9,35
8,20
2.3 Koormus-deformatsioonikõver katsetulemuste alusel
2.4 Maksimaalne survekoormus Fc,90,max koormus-deformatsioonikõvera alusel
0,1*Fc,90,max = 0,1*22 = 2,2 kN → 0,1*Fc,90,max = 2,0 kN w0,1F = 0,04 mm
0,4*Fc,90,max = 0,4*22 = 8,8 kN → 0,4*Fc,90,max = 8,0 kN w0,4F = 0,78 mm
w = 0,01*h = 0,01*91 = 0,91 mm
Fc,90,max = 17,0 kN (graafikult)
Graafiku järgi leitud survekoormus Fc,90,max = 17,0 kN erineb 23% (>5%) katsest tulenevast maksimaalsest koormusest Fc,90,max,est = 22,0 kN. Seetõttu ei või Fc,90,max väärtust kasutada survetugevuse määramiseks ning katset peaks kordama kuni väärtus jääb selle hälbe piiridesse . Hetkel jätkan arvutustega kasutades maksimaalse survekoormusena katsest tulenevat maksimaalset survekoormust (Fc,90,max,est).
2.5 Survetugevus risti kiudu
2.6 Elastsusmoodul risti kiudu
Puidu tugevusklass on väiksem kui C14 (E = 230 MPa).
2.6 Katsekeha tihedus
2.7 Katsekeha survetugevus risti kiudu tiheduse kaudu
fc,90 = 0,007*ρ = 0,007*528,3 = 3,5 MPa
2.8 Piki- ja ristikiudu survel saadud tulemuste analüüs
Foto 2.8.1. Purunemispilt survestamisel pikikiudu
Foto 2.8.2. Purunemispilt survestamisel ristikiudu
  • Survetugevus pikikiudu fc,0 = 46,5 kN
  • Elastsusmoodul pikikiudu Ec,0 = 8140 MPa
  • Survetugevus ristikiudu fc,90 = 4,9 kN
  • Elastsusmoodul ristikiudu Ec,90 = 163 MPa
Katsetulemustest selgub , et survetugevus ristikiudu on ligikaudu üheksa korda väiksem kui pikikiudu. Katse näitab ka, et elastsusmoodul pikikiudu on ligi 50 korda suurem kui ristikiudu. Kuna puit on anisotroopne materjal (omadused on erinevates suundades erinevad), on puidu erinevad tugevusnäitajad erinevates suundades erinevad.
Vasakule Paremale
Puitkonstruktsioonid praktikumid #1 Puitkonstruktsioonid praktikumid #2 Puitkonstruktsioonid praktikumid #3 Puitkonstruktsioonid praktikumid #4 Puitkonstruktsioonid praktikumid #5 Puitkonstruktsioonid praktikumid #6 Puitkonstruktsioonid praktikumid #7 Puitkonstruktsioonid praktikumid #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 28 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Hanna Jakobson Õppematerjali autor
EEK0050 Puitkonstruktsioonid praktikumid. Puitkonstruktsioonide projekteerimise 4. praktikumi näide.

Sarnased õppematerjalid

Puitkonstruktsioonid praktikumid 1 praktikum
16
docx

Puitkonstruktsioonid praktikumid 1 praktikum

Ehitiste projekteerimise instituut Ehituskonstruktsioonide õppetool EEK0050 Puitkonstruktsioonid LABORATOORNE TÖÖ NR 1 TÄISSEINALISE RISTLÕIKEGA TALA PAINDEKATSE Üliõpilane: Hanna Jakobson Matrikli number: 150873CTF Töö esitatud: 12.05.2015 Töö kaitstud: Juhendaja: Elmar-Jaan Just Tallinn 2015 1. Katsekeha eskiis, koormusskeem, tabel Joonis 1.1 Katsekeha eskiis Joonis 1.2 Koormusskeem Tabel 1.1 2 Tabel 1.2

Puitkonstruktsioonid
Puitkonstruktsioonide materjal 2010
212
pdf

Puitkonstruktsioonide materjal 2010

PUITKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1995-1-1:2005 EUROKOODEKS 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks Koostas: Georg Kodi PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 1/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. PUIDU TUGEVUSKLASSID..................................................................................................................... 4 2. MATERJALI VARUTEGURID ................................................................................................................ 10 2.1 Kandepiirseisund ............................................................................................................................. 10 2.2 Kasutuspiirseisund........................................................................................................................... 14 2.3 Elam

Ehitus
Ehitusmaterjalide eksam
72
docx

Ehitusmaterjalide eksam

1 Materjalide võrdlus (tootmine, materjalide koostis, tihedus, soojapidavus, tugevus, kasutusala) üks loetletud valikutest: a betoon vs aeroc; Betoon Aeroc Tootmine Saadakse sideaine, Autoklaavis täiteaine ja vee segu poorbetoonist kivinemisel Koostis Täiteained - liiv, kruus, Poorbetoon killustik Sideained - tsement, vesi, lubi Tihedus raskebetoon üle 2600 300-650 kg/m3 kg/m3 normaalne 2100- 2600 kg/m3 kergbetoon 300-2100 kg/m3 Soojapidavus 0,11 W/mK 0,07 W/mK Tugevus Oleneva

Ehitus materjalid ja konstruktsioonid
Raudbetooni konspekt
136
pdf

Raudbetooni konspekt

TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v

Raudbetoon
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007 a
64
pdf

TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsiooni de üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a

TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v

Betooniõpetus
Rakendusmehaanika
252
doc

Rakendusmehaanika

EESTI MEREAKADEEMIA RAKENDUSMEHAANIKA ÕPPETOOL MTA 5298 RAKENDUSMEHAANIKA LOENGUMATERJAL Koostanud: dotsent I. Penkov TALLINN 2010 EESSÕNA Selleks, et aru saada kuidas see või teine masin töötab, peab teadma millistest osadest see koosneb ning kuidas need osad mõjutavad teineteist. Selleks aga, et taolist masinat konstrueerida tuleb arvutada ka iga seesolevat detaili. Masinaelementide arvutusmeetodid põhinevad tugevusõpetuse printsiipides, kus vaadeldakse konstruktsioonide jäikust, tugevust ja stabiilsust. Tuuakse esile arvutamise põhihüpoteesid ning detailide deformatsioonide sõltuvuse väliskoormustest ja elastsusparameetritest. Detailide pinguse analüüs lubab optimeerida konstruktsiooni massi, mõõdu ja ökonoomsuse parameetrite kaudu. Masinate projekteerimisel omab suurt tähtsust detailide materjali õige valik. Masinaehitusel kasutatavate materjalide nomenklatuur täieneb pidevalt, rakendatakse efekti

Materjaliõpetus
Metallkonstruktsioonid
127
pdf

Metallkonstruktsioonid

TERASKONSTRUKTSIOONID I Loengukonspekt TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Prof. Kalju Loorits Teras 1 2 SISSEJUHATUS Euroopa Liidus ja Eestis kehtiv projekteerimisstandardite süsteem EN 1990 Eurokoodeks: Kandekonstruktsioonide projekteerimise alused EN 1991 Eurokoodeks 1: Konstruktsioonide koormused EN 1992 Eurokoodeks 2: Raudbetoonkonstruktsioonide projekteerimine EN 1993 Eurokoodeks 3: Teraskonstruktsioonide projekteerimine EN 1994 Eurokoodeks 4: Terasest ja betoonist komposiitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1995 Eurokoodeks 5 Puitkonstruktsioonide projekteerimine EN 1996 Eurokoodeks 6 Kivikonstruktsioonide projekteerimine EN 1997 Eurokoodeks 7 Geotehniline projekteerimine EN 1998 Eurokoodeks 8 Ehitiste projekteerimine maavärinat taluvaks EN 1999 Eurokoo

Teraskonstruktsioonid
Ehitusmaterjalide praktikumide kogum
64
pdf

Ehitusmaterjalide praktikumide kogum

TALLINNA TEHNIKAULIKOOL Ehitusmaterialid Laboratoorne tOii nr. 8 2007t2008 Soojusisolatsioonikatsetamine 1. Tci6eesmdrk VahtpoliistiteentoodetetnhistuseDniiranine lahtuvalt m66tmtestm66tmete tolerantsidest,swvepingestl0% defomErsioonil,paindetugeersesija sooiuseriiuhti!,usesl 2. Katsetatavadmaterjalid Vahtpolustiireenmate{alid: . paisutatudpotiistiiEen EPS . ekstruuderpoliistiireenXPS 3. Kasutatavadseadmedja vahendid 0,02mm,m66dulinttipsusga0,5 co, kaal upsusega0,19 h0drauliline Nihik tApsusega press,immutamiseksvajalikud n6ud. 4. Tatdkaik 4.'l M66tmetemeeramine 4.1.1Nimimd6tuetega:oote pikkuse.laiusemaaraminevastavaltstandadile EVS EN 822:1999"Ehituseskasutataladsoojustusmaterjalid. Pikkuseia laiusemddramine." Katsekehihoitakseennekatsealustamistvahellalt 6 tmdi temperatuuril(23 : 5fC. Katsedviiakse hbi temperduuril (23 -+5)t. Tasaselepinnaleasetatudkatsekehal vdetaksem66dudtiipsu

Ehitusmaterjalid




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun