PUIDU TULE KAITSE (0)

Kutsekool - Materjaliteadus - Puiduõpetus

1 Hindamata

Tartu Kutsehariduskeskus
Ehitus-ja puiduosakond
PUIDU TULE KAITSE
Juhendaja : Aivar Krull
Sisukord

Puit

Puidu siseehitus

Puidu omadused

Puidu vead

Tuletõkkevahend MP FR

Tuletõkkepeits

Kasutatud kirjandus

Puit
Puidu peamised positiivsed omadused on:

väike mahumass (puithoone on kerge, ehitada saab ilma võimsa kraanata),
küllalt suur tugevus (saab teha küllalt suuri kandekonstruktsioone),
väike soojajuhtivus (palkmaja saab teha ilma lisasoojustuseta),
väga hõlpus töötlemine (üks kergemini töödeldavaid materjale üldse),
sobivus väga paljudesse kohtadesse .

Positiivsete omaduste kõrval on puidul ka rida olulisis puudusi. Tähtsamad neist on:

ebaühtlane struktuur (piki- ja ristikiudu erinev, oksakohad jne),
hügroskoopsus (niiskusesisaldus kõigub),
kõdunevus (puithoone iga pole eriti pikk),
süttivus (olulisemaid puudusi, paljudes kohtades on selle omaduse tõttu kasutamine piiratud),

Puidu siseehitus
Kasvav puu koosneb tüvest, võrast ja juurestikust. Ehitusmaterjalina omab peamist tähtsust tüvi. Puu tüvi on enamasti ringikujulise ristlõikega.
Korp , korkkude ja niin moodustavad puu koore. Kõigil puudel korkkude ei ole. Korp kaitseb puud vigastuste eest, korkkude aga järskude temperatuuri kõikumiste eest. Niines asuvad toitemahlade juhtmed .
Koore all asub mähk, milles tekivad ja arenevad uued puu rakud . Suve jooksul see kiht puitub ja moodustub uus aastarõngas. Iga aastarõngas koosneb heledamast ja tumedamast kihist. Heledam kiht on kasvanud kevadel ( kevadpuit ) ja ta on poorsem. Tumedam kiht aga suvel ja sügisel (sügispuit); ta on kevadpuidust tihedam.

Puidu omadused
Niiskus Puidus olev niiskus jaguneb vabaniiskuseks ja hügroskoopseks niiskuseks. Vabaniiskus asub puu soontes ja rakuõõntes, hügroskoopne niiskus aga rakuseintes (sageli üksikute vee molekulidena). Kuivamisel eraldub vabaniiskus kiiremini.
Niiskus eraldab puurakke üksteisest ja nõrgestab nendevahelist sidet. Seetõttu on niiske puit alati nõrgem.
Niiskuse järgi jagatakse puitu järgmiselt:

toores puit (niiskust üle 35% kaalust ),
poolkuiv puit (niiskust 20…25%),
õhukuiv puit (niiskust 15…20%),
toakuiv puit (niiskust 8…13%).

Standardseks puidu niiskuseks loetakse 15%. Kõik tehnilised andmed puidu kohta esitatakse just selle niiskuse juures.
Puidu niiskuse määramiseks proovikeha kaalutakse, kuivatatakse püsiva kaaluni ja kaalutakse uuesti ning leitakse massikadu %-des, mis ongi puidu kaaluline niiskus. Puidu niiskust võib määrata ka elektrilise niiskusmõõturiga (niiske puit juhib elektrit paremini).
Paisumine ja kahanemine kaasneb puidu niiskuse muutumisele. Niiskudes puit paisub , kuivades kahaneb. Puidu paisumine ja kahanemine ei ole kõikides suundades võrdne. Toores puit kahaneb kuivamisel järgmiselt: pikisuunas 0,1…0,3%, radiaalsuunas 3…6%, tangentsiaalsuunas 6…10%.
Tugevus on puidul erisuundades erinev. Puidu tugevust kontrollitakse järgmistele koormisliikidele:

surve pikikiudu,
surve ristikiudu radiaalsuunas,
surve ristikiudu tangentsiaalsuunas,
tõmme pikikudu,
paine,
nihe pikikiudu.

Puidu vead
Puidu vigadeks loetakse kõiki nähteid, mis kahjustavad tema tugevust, rikuvad struktuuri ja välimust või raskendavad töötlemist.
Praod puidus jagunevad välimisteks ja sisemisteks. Välispraod on radiaalsed, sisepraod võivad olla radiaalsed või ringpraod.
Välispraod on kõige levinuim pragudetüüp ja nad tekivad peamiselt puidu ebaühtlasel kuivamisel. Saetud materjal praguneb kuivamisel vähem kui ümarmaterjal. Sisepraod võivad tekkida kasvavates puudes tugeva tormi tagajärjel (ringpraod) või märja puidu külmumisel.
Oksad rikuvad puidu struktuuri, raskendavad töötlemist ja nõrgestavad teda.

Tuletõkkevahend MP FR
MP FR on raud(III)divesinikfosfaadil põhinev puidu, puitdetailide, riide , paberi jt. poorsete pindade ja materjalide tuletõkkevahend, mis annab ühtlasi kaitse ka hallituse, kõdunemise, mädanemise, seente jms. vastu. MP FRiga töödeldud tooted kuuluvad tuletundlikkuse klassi B-s1,d0, mis on puittoodete puhul Euroopa Liidu standardite järgi kõrgeim võimalik kategooria.
Kasutusvaldkond
MP FR kasutatakse nii töötlemata kui eelnevalt antipüreeni või antiseptikuga töödeldud puidu, puitkonstruktsioonide ja -detailide töötlemiseks. Sobib kasutamiseks nii elamutes kui tööstus-, põllumajandus- jms. ehitiste puhul. Annab kaitse tule vastu 15-20 aastaks. Ei sobi kasutamiseks pindadel, mida on eelnevalt töödeldud laki, värvi vms. kilettekitava hüdrofoobse ainega.

Tuletõkkepeits
Sisetingimuses kasutamiseks mõeldud Tinterior MP FR annab tootele lisaks dekoratiivsele viimistlusele ka esmaklassilise, klassile B-s1,d0 vastava tuletõkke, hea UV-kindluse ning aitab vältida niiskusest ja kahjuritest põhjustatud probleeme.
Välitingimustesse mõeldud Texterior MP FR sisaldab spetsiaalset lisandit, mis tagab tootele suurepärase UV-kaitse ja ilmastikukindluse ning tooni erksuse säilimise pikkadeks aastateks. Texterior MP FR ei vaja ülekatmist kilettekitava pealisvärvi või lakiga.

kasutatud kirjandus

.DOCX Laadi alla originaalfail 6 lk · .docx · 7 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-10-02 Kuupäev, millal dokument üles laeti

7 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

purecoke Õppematerjali autor

puitniiskust ristikiudu töödeldud vabaniiskus PUIDU TULE KAITSE

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

pdf

Puitmaterjalid

Mõnede materjalide tootmiseks vajalik energia (kWh/kg): EHITUSMATERJALID 1 NEGATIIVSED • Ebaühtlane struktuur - anisotroopne materjal - füüsikaliste omaduste erinevus erinevates suundades. • Tundlikkus vee toimele – hügroskoopsus, pundumine, kuivamiskahanemine • Kahjustatav putukate, röövikute ja seenkahjurite poolt • Puidu süttivus • Suured töötlemiskaod PUIDU KOOSTIS Puit kui materjal on suure hulga rakkude kogum Puidu elementaarkoostises on peamisteks komponentideks süsinik (49,5%), vesinik (6,3%) ning hapnik (44,2%) Puidu noorte rakkude seinad koosnevad tselluloosist. Puu vananedes tekib raku seintesse ligniini, millega kaasneb rakuseina tugevnemine ja jäigastumine ehk nn. puitumine PUU TÜVE EHITUS Ehituslikuks otstarbeks kasutatakse peamiselt puu tüve Aastarõngas

Ehitusmaterjalid

132

pdf

Nimetu

· Lehed, okkad ja oksad · Rohelised lehed või okkad omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid. · Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega kasvuruum lehtedele või okastele. Tüve osad · Säsi · Lülipuit · Maltspuit · Kambium · Niin · Korp Puutüve jämeduskasv Toitainete liikumine tüves Tüve ehitus Kuna puit on anisotroopne materjal, st et tema anatoomilised ja füüsikalised omadused on eri suundades erinevad, on puidu lähemaks tundmaõppimiseks vajalik määrata puitu iseloomustavad põhisuunad. pikisuund e. pikikiudu radiaalsuund tangentsiaalsuund Pikisuund Radiaalsuund Tangentsiaal- suund · Säsi · Lülipuit · Maltspuit · Kambium · Niin · Korp · Aastarõngas · Kevadpuit · Sügispuit · Kambium · Niin · Korp Säsi Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude, mis kulgeb piki tüve ja mille tipp lõpeb ladvas pungaga. Pungast kasvab puu

Kategoriseerimata

docx

Ehitusmaterjalid

· Löögitugevuse iseloomustab materjali vastupidavust dünaamilistele koormustele. · Löögitugevust kontrollitakse standardse proovikeha purustamise löögiga ja leitakse selleks kulutatud töö hilk MUUD OMADUSED Keemiline püsivus · Keemiline püsivus on materjali võime mitte kaotada oma omadusi mitmesuguste keemiliste ainete mõjul · Keemiliselt agresiivses keskkonnas tuleb kasutada keemiliselt püsivamaid materjale või katta neid vastava kaitse kihiga. Kiirgustihetus · Kiirgustiheduse all mõistetakse materjali vüime neelata radioaktiivset kiirgust · Materjali kiirguse neelavus on seda suurem, mida suurem on tema mahumass ja mida suurem on ta vesiniku sisaldus. · Peamised kiirgusisolatsioonimaterjalid on betoon, plii, vesi AKUSTILISED OMADUSED · Akusilised omadused iseloomustavad materjali helineelavust või peegelduvust.

Ehitus alused

doc

Tisleri eriala eksam

(puidurakkude teke on erinev aastalõikes- kiirem kevad-suvisel aastalõikel aeglasem sügis- talvisel...sellest tekivad aastarõngad, maltspuit, lülipuit) Aastarõngas- ühe kasvuperjoodi jooksul moodustunud eraldatava joonega puidukiht, mis koosneb suurtest kevadpuidu, mis alati väljaspool ja heledamad ning väikestest sügispuidu rakkudest, mis alati sees pool, tihedamad ja tumedamad- annavad tüvele tugevuse. (aastarõngaste järgi saab määrata tooriku säsi ja koorepoolset külge, puidu vanust, kasvutingimusi, olnud põuda jpm) Maltspuit-juhtkude,mööda seda liiguvad üles vees lahustunud mineraalsoolad e toormahlad- seega niiskem lülipuidust, ristlõikes vaadeldes puidu heledam koore poolne osa.(maltspuidu paksus on läbi kasvuperjoodi enam-vähem muutumatu, maltspuidulised- lülipuitu pole ültse märgata...haab, ksak, lepp) Lülipuit- puidu tugikude seega tugevam maltspuidust, ei osale aktiivselt elutegevuses, ristlõikes vaadeldes puidu keskmine tumedam osa..

Tisleri eriala

doc

Ehitusmaterjalid

.................................................................................3 1.3 EM mehaanilised omadused:............................................................................................. 4 2 Puit............................................................................................................................................. 4 2.1 Tähtsamad puu liigid..........................................................................................................5 2.2 Puidu omadused.................................................................................................................. 5 2.3 Puidu vead...........................................................................................................................6 2.4 Puidu kaitse.......................................................................................................................7 2.5 Puidu tulekaitse ........................................................................

Ehitus alused

pdf

Puit ja puitmaterjalid

Eesmärgid Puit on kõige tuntum tarbe- ja ehitusmaterjal, tema omadused on olnud muutumatud aastatuhandete jooksul. Seoses tööstuse kiire arenguga on puitmaterjalide tootmine ja kasutamine 20. sajandi teisel poolel saavutanud kõrge tehnilise taseme. Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud materjalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Seepärast peab puitu hästi tundma õppima, teda ratsionaalselt tootma ning kasutama. Käesolev õppematerjal sisaldab olulist informatsiooni, mida tisler peaks teadma puidu

Puiduõpetus

docx

Puiduteaduse konspekt eksamiks

Puiduteadus on teadus puidu ehitusest ja omadustest. Uuritakse ehituse ja omaduste omavahelist seost. Uurimismeetodid on erinevad: ..., keemilised, füüsikalised, mehaanilised. Puidu ehitust uuritakse erinevatel tasanditel. Puit, kui tähtis tooraine tööstustele: Ehitus, mööblitööstus, vineeritööstus, saematerjali tootmine, puitplaatide tootmine, kaevandused, trantsport, laevatööstus, tselluloositööstus (paber, tehisvill, kunstsiid, lõhnaine), hüdrolüüsi tööstus (puidutööstuse jääkidest- etüülalkohol, kunstlik pantsuk, lõhnained), piirituse tootmine

Puiduõpetus

docx

Puiduteadus

• Okaspuude mükoriisa moodustavad tavaliselt kübarseened (puravikud, riisikad jne.). • Seetõttu võibki kuuse- ja männiriisikaid kohata enamasti kuuskede ning mändide naabruses.) Tüvi ühendab juured ja võra, tagades vee, orgaaniliste- ja mineraalainete transpordi juurtest koorealuse puidu (maltspuidu) kaudu tüvesse ja võrasse. • Tüve katab koor (korp), mille kõige puidulähedasemas tsoonis paiknevad niinekiud, mis tagavad võras

Puiduteadus

Rohkem sarnaseid