Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Puitkonstruktsioonid praktikumid 1 praktikum (0)

1 Hindamata
Punktid

Ehitiste projekteerimise instituut
Ehituskonstruktsioonide õppetool
EEK0050 Puitkonstruktsioonid
LABORATOORNE TÖÖ NR 1
TÄISSEINALISE RISTLÕIKEGA TALA PAINDEKATSE
Üliõpilane: Hanna Jakobson
Matrikli number: 150873CTF
Töö esitatud: 12.05.2015
Töö kaitstud:
Juhendaja : Elmar -Jaan Just
Tallinn 2015
1. Katsekeha eskiis , koormusskeem, tabel
Joonis 1.1 Katsekeha eskiis
Joonis 1.2 Koormusskeem
Tabel 1.1
Tabel 1.2
2. Keskmiste suhteliste deformatsioonide ja läbivajumiste graafikud
Graafik 2.1 Jõu ja suhtelise deformatsiooni seos
Graafik 2.2 Läbivajumine

3. Normaalpingete epüürid tala ava keskel koormusväärtustele P1=0,25*Ppur, P2=0,5*Ppur ja P3 viimaste mõõtmistulemuste alusel
4. Arvutuslikud pingeepüürid ja mõõtmistulemuste järgi saadud pingeepüürid
Joonis 4.1 Pingeepüürid
5. Graafikul 2.2 katsel talale rakendatud koormus Pf lubatava läbipainde
juures

6. Puittala paindeelastsusmoodul koormus-läbipaindegraafiku sirgjoonelises osas koormuste vahemikus 0,1P ja 0,4P vahel
7. Katsetatava puidu tugevusklass katsekeha paindetugevuse ja elastsusmooduli järgi standardi EVS-EN 338:2009 kohaselt
Ülemineku koefitsent
Paindetugevus Tugevusklass C50
Elastsusmoodul Tugevusklass C22
8. Tala eeldatav kandevõime kandepiirseisundis Pk,1 katsetulemuste alusel määratud tugevusklassi korral
9. Kasutuspiirseisundi eeldatav koormus Pk,2 katsetulemuste alusel määratud tugevusklassi korral, millele vastab suhteline läbipaine f=l/250
10. Varutegurid kande- ja kasutuspiirseisundi järgi
11. Tala kandevõime kaotuse kirjeldus ning hinnang varuteguritele
Foto 11.1
Katsetulemuste põhjal on näha, et elastsusmooduli väärtuse järgi on EVS-EN 338:2009 kohaselt katsekeha tugevusklass C22. Kandepiirseisundi varutegur K1 näitab, et tegelik kandevõime on 2,94 korda suurem kui arvutuslik kandevõime. Kasutuspiirseisundi tegelik kandevõime on aga 0,9 korda väiksem kui arvutuslik kandevõime.
Vasakule Paremale
Puitkonstruktsioonid praktikumid 1 praktikum #1 Puitkonstruktsioonid praktikumid 1 praktikum #2 Puitkonstruktsioonid praktikumid 1 praktikum #3 Puitkonstruktsioonid praktikumid 1 praktikum #4 Puitkonstruktsioonid praktikumid 1 praktikum #5 Puitkonstruktsioonid praktikumid 1 praktikum #6 Puitkonstruktsioonid praktikumid 1 praktikum #7 Puitkonstruktsioonid praktikumid 1 praktikum #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2017-03-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 24 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Hanna Jakobson Õppematerjali autor
EEK0050 Puitkonstruktsioonid praktikumid. Puitkonstruktsioonide projekteerimise 4. praktikumi näide.

Sarnased õppematerjalid

Vundamendid projekt
72
docx

Vundamendid projekt

SISUKORD 1VUNDAMENDILE MÕJUVATE KOORMUSTE ARVUTUS............................................................3 1.1Materjalide mahumassid................................................................................................................3 1.2Normatiivsed koormused ruutmeetri kohta....................................................................................3 1.2.1Kandvad välisseinad...............................................................................................................3 1.2.2Kandvad siseseinad.................................................................................................................3 1.2.3Kerged vaheseinad..................................................................................................................3 1.2.4Vahelaed.................................................................................................................................3 1.2.5Katuslagi............

Kategoriseerimata
Puitkonstruktsioonid praktikumid
16
docx

Puitkonstruktsioonid praktikumid.

Ehitiste projekteerimise instituut Ehituskonstruktsioonide õppetool EEK0050 Puitkonstruktsioonid LABORATOORNE TÖÖ NR 3 PUIDU SURVEKATSE Üliõpilane: Hanna Jakobson Matrikli number: 150873CTF Töö esitatud: 12.05.2015 Töö kaitstud: Juhendaja: Elmar-Jaan Just Tallinn 2015 1. Puidu surve pikikiudu 1.1 Katsekeha eskiis, koormusskeem ja katsetabel Joonis 1.1. Katsekeha eskiis ja koormusskeem h = 252 mm a = 43 mm b = 90 mm m = 515,8 g Tabel 1.1 1

Puitkonstruktsioonid
Puitkonstruktsioonid praktikumid 4 praktikum
7
docx

Puitkonstruktsioonid praktikumid 4 praktikum

Ehitiste projekteerimise instituut Ehituskonstruktsioonide õppetool EEK0050 Puitkonstruktsioonid LABORATOORNE TÖÖ NR 4 NAELLIITE SURVEKATSE Üliõpilane: Hanna Jakobson Matrikli number: 150873CTF Töö esitatud: 12.05.2015 Töö kaitstud: Juhendaja: Elmar-Jaan Just Tallinn 2015 1. Katsekeha eskiis, koormamisskeem, katsetabel Joo nis 1.1. Katsekeha eskiis ja koormamisskeem Tabel 1.1

Puitkonstruktsioonid
Reduktori projekteerimine moodul 1
37
docx

Reduktori projekteerimine moodul 1

Reduktori projekteerimise näide 1. Mootori võimsuse arvutamine ja mootori valik Joon. 1. Konveieri trumli ajami kinemaatikaskeem 1 – mootor; 2 – sidur; 3 – hammasrattad (hammasülekanne) ; 4 – reduktori korpus; 5 – sidur; 6 – vedav rihmaratas; 7 – rihm; 8 – veetav rihmaratas; 9 – konveieri trummel; 10 – konveieri lint. Pöördemomendid ja pöörlemissagedused võllidel: Võll I - Т1 ja n1; Võll II - T2 ja n2; Võll III ehk töövõll T3 ja n3. Lähteandmed mootori valikuks: F = 3,3 kN, v = 2 m/s, D = 0,35 m, kus F on lintkonveieri koormus; v on lindi liikumise kiirus; D konveieri trumli läbimõõt. Pöördemoment töövõllil ehk III võllil: T3 = FD/ 2 = 3,3 ⋅ 103 ⋅ 0,35/ 2 = 578 Nm. Trumli pöörlemissagedus: n3 = 60 v /πD = 60 D = 60 ⋅ 2/πD = 60 ⋅0,35 =109,2 1/min. Trumli nurkkiirus ω3 = 2πD = 60 n / 60 = 11,43 rad/s Kasulik võimsus võllil III: P3 = T3 ⋅ ω3 = 57

Masinaelemendid
Raudbetooni konspekt
136
pdf

Raudbetooni konspekt

TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v

Raudbetoon
Kivikonstruktsioonid projekt
47
doc

Kivikonstruktsioonid projekt

TTÜ Kivikonstruktsioonid ­ projekt EER0022 Koostas N.N 2011 1 TTÜ Kivikonstruktsioonid ­ projekt EER0022 Sisukord 1. Lähteandmed....................................................................................................................................3 2. Tuulekoormus...................................................................................................................................5 3. Lumekoormus...................................................................................................................................8 4. Hoonele mõjutavad koormused........................................................................................................9 5. Seinade esialgne dimensioneerimine ja survekandevõime.............................................................10 6. Tuulekoormuse jaotus põ

Kivikonstruktsioonid
TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007 a
64
pdf

TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsiooni de üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a

TTÜ ehituskonstruktsioonide õppetool Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus I Vello Otsmaa Johannes Pello 2007.a Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 1 SISSEJUHATUS 1 Raudbetooni olemus Raudbetoon on liitmaterjal (komposiitmaterjal), kus koos töötavad kaks väga erinevate oma- dustega materjali: teras ja betoon. Neist betoon on suhteliselt odav kohalik materjal, mis töö- tab hästi survel, kuid üsna halvasti tõmbel (betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on kordi odavam kui tera- sega, tõmbejõu vastuvõtmine on kordi odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni ma- janduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survesisejõud v

Betooniõpetus
Vundamendid
25
doc

Vundamendid

TTÜ Ehitiste projekteerimise instituut Vundamendid Projekt Üliõpilane:Üllar Jõgi Juhendaja: Johannes Pello Õpperühm: EAEI Kuupäev: 07.06.2008 1. Koormused Lumekoormus 5000 6000 5000 ?2 = 0.93 ?1 = 0.8 ?2 = 0.93 qsk3 = 1,4 kN/ m² qsk1 = 1,2 kN/ m² qsk3 = 1,4 kN/ m² 120 120 120 120 60 120 120

Vundamendid




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun