• Koosneb 98.5% veest ja 1.5% koosneb elektrolüütidest, limast, glükoproteiinidest, ensüümidest ja antibakteriaalsetest ühenditest nagu sekretoorne IgA ja lüsosüüm. • Sülge sekreteerivad parotiit, submandibulaarne ja sublingvaalne nääre ning sajad väikesed süljenäärmed suu limaskestas. • Ööpäevas sekreteeritakse 0,5-2,2 l sülge. • pH 5,5-8,0 , varieerub Süljefunktsioone saab jagada 5 suurde kategooriasse : 1. niisutamine ja kaitse 2. puhverdusvõime 3. hamba tervislikkuse säilitamine 4. antibakteriaalne toime 5. maitse ja seedimine Niisutamine ja kaitse • Niisutab ja kaitseb suukudesid traumade ja ärritajate vastu • Parimad niisutavad komponendid on mutsiinid: neil on madal lahustuvus, kõrge viskoosus ja elastsus ning tugev adhesiivsus. Nad moodustavad osa emaili kilest, pakkuvad diffusiooni barjääri hapete tungimise vastu ja piiravad mineraalide väljapääsu hamba pinnale
Kolloidide omavahelist liitumist ja sadenemist nim koagulatsiooniks (sool läheb geeliks või vastupidi). Mulla neelamisvõime on mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu. Mulla neelamisvõimel on suur tähtsus muldade viljakuse kujundamisel ja taimede toitumisel. Kõik katioonide ja anioonide vahetusprotsessid toimuvad peamiselt kolloidide pinnal. Mulla puhverdusvõime on mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni muutusele. Mulla puhverdusvõimet põhjustab tema neelav kompleks ja mullas leiduvate nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ning karbonaatsetes muldades leiduvad karbonaadid. Mida rohkem on mullas kolloide, seda suurem on mulla puhverdusvõime.
Aktiivhappesust määratakse pH-meetriga e määratakse vabade vesinikioonide kontsentratsioon ning see näitab vabade vesinikioonide kontsentratsiooni, mõõtühik ongi pH. Üldhappesust mõjutavad happelise või leeliselise reaktsiooniga ühendid, mis on võimelised dissotseerima ioone. Mujal maailmas kasutatakse üldhappesuse määramiseks ka muid meetodeid. Nende vahel on tugev korrelatsioon mida madalam pH, seda kõrgem üldhappesus jne). 14. Mis on puhverdusvõime ja millest sõltub piima puhverdusvõime? puhverdusvõimet tingivad selle aluselised aminorühmad ja happelised karboksüülrühmad valgu- ja selle lõhustusproduktide molekulides. Lisatav hape või leelis muudab nende rühmade dissotseerumist ega lase aktiivhappesusel seetõttu oluliselt muutuda. Piima ja piimatoodete puhverdusvõime on seda suurem, mida rohkem on piimas valku. Piima puhverdusvõime on suurim pH vahemikus 4,5-6,5. 15
puhverlahus – lahus, mis teatud piirides säilitab oma pH-d nii lahjendamisel kui tugeva happe/aluse lisamisel puhverlahus = nõrk hape/alus + tema sool (valmistamiseks ka liias nõrk alus + tugev hape / liias nõrk hape + tugev alus puhvermahtuvus β Δn – 1 dm3 puhverlahusele lisatud tugeva happe (või aluse) moolide arv. ΔpH – sellele vastav pH muutus. lahuse puhverdusvõime on maksimaalne, kui lahus on valmistatud ekvivalentsetest hulkadest komponentidest (nsool=nalus või nsool =nhape). puhverdusvõime on seda parem, mida suuremad ja võrdsemad (ch = cs või ca = cs) on komponentide kontsentratsioonid. Happeline puhver töötab üldiselt piirkonnas pKh väärtus +- 1-1.5 ühikut. puhvrile tugeva happe/aluse lisamisel see sisuliselt asendatakse nõrga happe/alusega; nt ammooniumpuhvris NH3 + H(+) -> NH4(+)
Gelistumine liisniiskes, hapnikuvaeses keskkonnas toimuv protsess, kus mullamikroobid võtavad orgaanilise aine oksüdeerumiseks vajaliku hapniku raua ühenditest. Tekkinud raua ühendite reageerides mulla mineraalosadega tekivad sinakashallid gleimullad. Mineraliseerumine orgaaniliste ainete lagunemine mulla lihtsamateks mineraalaineteks Humifitseerumine orgaaniliste jäänuste muutumine huumuseks Muldade puhverdusvõime muldade vastupanuvõime väliskeskkonnale Mida suurem on temperatuur ning sademete hulk, seda suurem on mulla murenemise koorik. Nooremad mullad on mineraalirikkamad. Mullahorisont tekib vee mõjul ainete ümberpaiknemise tõttu mullas. Väiksemad mollaosakesed kantakse sügavamale. Vees lahustunud osakesed võivad liikuda nii ülevalt alla, kui ka kapillaarse vee tõusuga alt üles. Horisont kindla värvuse, tiheduse ja tüsedusega mullakiht. MULLAHORISONDID
tsitraadid, piimhape, CO 2, ammoniaak), mis on võimelised dissotseerima ioone. Leelisega tiitrimisel lähevad arvesse aktiivsed vesinikioonid ja ka teised happelised ioonid. Mõõdetakse Thörneri kraadides, milleks on 100 ml piima tiitrimiseks kulunud 0,1-n NaOH kogus milliliitrites. Aktiivhappesuse määramisel juustus on mõõtühikuks ühes grammis tootes sisalduva vesinikioonide arvu negatiivne logaritm, mida tähistatakse pH. 4. Mis on puhverdusvõime ja millest sõltub piima puhverdusvõime? Puhverdusvõime ioonide sidumise võime ilma pH muutuseta. Valgu puhverdusvõimet tingivad selle molekulide aluselised NH 2 rühmad ja happelised COOHrühmad. Lisatav hape või leelis muudab nende rühmade dissotseerumist ega lase aktiivhappesusel oluliselt muutuda. Järsem pH- muutus toimub alles pärast valgu happe- või leelisrühmade täielikul neutraliseerimist. Piima ja piimatoodete puhverdusvõime on seda suurem,
Globulaarsed ·lahustuvad kas vees või verisoola lahuses ·Denatueeruvad kergesti ·on mitmekülgse AH koostisega ·isel. Biofunktsioonide rohkus nt verealbumiinid, histoonid, ensüümivalgud. Fibrillaarsed ·ei lahustu enamasti vees ·denaturatsioonile vastupidavad ·omavad ühekülgset AH koostist ·täidavad spetsiifilisi funktsioone nt keratiinid (juuksed) lihasvalgud (aktiin), kollakeenid Valkude omadused ·Madal difusioonikiirus, sest nad on suured ·amfoteersus ·puhverdusvõime (H iooni sidumine) ·denatureerumine -kiirguste, hapete, aluste mõju Lisaained lisaks põhitoiduainetele ·peale rasvade,süsivesinike ja valkude vajame lisaaineid ·kiudained, värvained, karboksüülhapped,antioksüdandid, emulgaatorid, ensüümid.. ·tervisele ohtlikud lisaained -peamiselt säilitus-ja värvained sünteesilised lisaained ·maks lagundab neid osaliselt ·võivad moodustada kantserogeenseid vaheühendid või ühendeid ·kuhjuvad organismi hea ksülidol
mineraloogilised omadused ning keemilise koostise. · Aeg(Mulla vanus) aja jooksul muld areneb (genees). Eesti mullad on ca 10 000 aasta vanused; vanade mandrite platoodel 1mlm, rannikul 1 aasta · Fauna - bioloogiline tegur. Esmatähtsad on LAGUNDAJAD · Floora bioloogiline tegur, esmatähtsad on AUTOTROOFID. · Inimfaktor - positiivne mõju keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine, Negatiivne mõju erosiooni võimendamine mulla puhverdusvõime ületamine (ehk saastamine) · A huumushorisont, kus toimub tamedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Horisont on kohe, sest mulle peened mineraalosad seotakse orgaanilise ainega sõmerateks. Tänu orgaanilise aine sisaldusele on see tainete -, eriti lämmastiku- ning süsinikurikas tumedat värvi horisont · B savikumulatiivne horisont (sisseuhtehorisont), kus toimub peenemate
on taimestik rikkalikum. Aeg e. vanus: mida vanem, seda toitainevaesem; vastavalt taimestiku struktuurile ja mulla horisontidele sõltuvad toitainetevarud. Aktiivsed Kliima: mõjutab murenemisprotsesse: sademed, temperatuur, tuul (otseselt), loomade abi, taimed (kaudselt). Organismid: taimed toovad mulda orgaanilist ainet, mullaelustik. Inimtegevus: niisutus, kuivendamine, maaharimine, väetamine; kihtide segunemine, huumust tekib juurde. Puhverdusvõime vastupanuvõime välismõjutstele. Mullahorisondid mullakihid, mis on üksteise peale ladestunud; erinevad värvuse, tiheduse, lõimise, tüseduse poolest A huumushorisont: kobe, tume, sisaldab orgaanilist ainet, kõige enam lämmastikku ja süsinikku. AT toorhuumushorisont: tekib liigniiskuse tagajärjel. O orgaaniline kõduhorisont: koosneb eri lagunemisjärgus variseosadest, katab õhukeselt mullapinda. T turvas: palju vet ja orgaanilist ainet, tuhavaene soomuld.
maanteetransport, teised saasteallikad. NOx allikad: põletamine energeetikas, põletamine töötlevas tööstuses, mittetööstuslik põletamine, maanteetransport, teised liikuvad saasteallikad, teised saasteallikad. Mõju keskkonnale: veekogude ja mulla pH alanemine hapestumine; kahjulik toime vee- elustikule; kahjulik toime taimedele (lehe-, okkakadu); metallide leostumine; ehitiste ja monumentide kahjustumine. Vee pH, puhverdusvõime ja leelisus. Vihmavee pH 5,6. Vee pH on vahemikus 5 kuni 9. Puhverdusvõime: omadus säilitada pH väärtust; võime neutraliseerida vesinikioone (hüdroksiidioone). Karbonaadid: CO32- + H+ HCO3 Vesinikkarbonaadid: HCO3- +H+ H2O+CO2 Aluskivim: lubjakivi CaCO3 Ca2+ + CO32- CaCO + CO + H O Ca2+ + 2HCO - 3 2 2 3 Vee leelisus: iseloomustab vee võimet siduda H+ ioone; on hapet neutraliseerivate osakeste hulk vees
reaktsiooni lõpp saadus 5)kui soojusregulaator 6)hüdrolüüs Katioonide ülesanded: K, Na- närviimpulsi moodustamine NH4- eraldub valkude ja teiste lämmastikku sisaldavate ühendite lagunemise käigus Ca- annab luudele tugevust Mg- on seotud nukleiinhapetega(DNA ja RNA) ; taimedes kuulub rohelise pigmendi klorofülli koostisesse Fe- esinevad punaliblede e erütrotsüüdide valgu hemoglobiini koostises ; oluline roll hingamiseks vajaliku O2 sidumisel H- ph hoidmine ; tagab raku puhverdusvõime Anioonide ülesanded: HCO3 ja CO3- inimesel kanduvad need rakke ümbritsevasse koevedelikku ja edasi vereringe kaudu kopsudesse, kus organism CO2st vabaneb ; seovad O2 H2PO4 JA HPO4- kuuluvad rakumembraani ehitusse. I- kilpnäärmehormoonide sünteesiks Cl- OH Sahhariidide üldised omadused: 1)lihtne elementaar koostis (C,H,O) 2) Cn(H2O)n 3)looduses kõige laiema levikuga orgaaniline ühend 4)eeskätt taimedes
Sialliitseks murenemiseks. Kui kõik taimedele vajalikud elemendid kasutatakse ära ja järele jääb vaid alumiiniumirohke boksiit allitseks murenemiseks. 2. Organismid. Taimkate on üks olulisemaid, sest taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toteelemente ning vett, tihedus ja rindelisus määrab juurte tiheduse ja sügavuse mullas. 3. Inimtegevus. · puhverdusvõime- vastupanuvõime välimõjutustele. · Degradeerumine mullaviljakuse taandareng A huumushorisont, kuis toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosaga. Tume värv B saviakumulatiivne horisont. Sisseuhtehorisont. Toimub peenemate mineraalsete murenemisosakeste kogunemine.Pruun või punakas toon. C lähtekivim. Mineraalne lähtematerjal millele muld on tekkinud. Mullatekke protsese ei toimu. D aluskivim, mõju mullale on kaudne.
Ilm on madalrõhkkonnas pilvine, tuuline ja sajune. Mesosfäär-50-85 km kürgusel paiknev atmosfäärikiht, kus temperatuur langeb kõrguse kasvades väga kiiresti.Moho piir-maakoore ja vahevöö vaheline piir. Moondekivimid- maakoored kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes moodustunud kivimid. Mudavool ehk lahaar- vulkaani tipus plahvatusliku purske käigus silmapilkselt sulavate lume ja liustike vete segu mitmesuguste kivimmaterjaliga, mis vulkaani nõlvu mööda alla valgub. Mulla puhverdusvõime-mulla kolloidsüsteemi võime seista vastu välismõjutustele, mis püüavad tema keemilist reaktsiooni järjust muuta. Puhverdusvõime on suurem huumuse ja savirikastel muldadel. Mulla horisont-mulla vertikaalläbilõikes silmaga eristatav maapinnaga horisontaalne eri värvuse, läbimõõdu, tihenduse ja struktuuriga mullakiht. Murend-monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega.mussoon-
küpsusseisundi. 14.Nimeta aktiivsed mullatekketegurid 1) Kliima Kliimast sõltub murenemise kiirus. Sademetest ja temperatuurist sõltub mullal kasvav taimestik. 2) Organismid Taimede lagunemisel tekib mulla orgaaniline osa (huumus). Mullaorganismid kobestavad mulda ning eritavad ainevahetuse käigus mulda erinevaid aineid. 3) Inimtegevus Positiivne mõju keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine. Negatiivne mõju erosiooni võimendamine, mulla puhverdusvõime ületamine. 15.Mida nimetatakse mullahorisontideks? Mullahorisondid ehk mulla geneetilised horisondid on mullatekke ja arenemise käigus kujunenud ja üksteise peal asuvad mullakihid. Iga horisonti iseloomustavad selle tüsedus, värvus, koostis ja muud omadused. Sõltuvalt sellest tähistatakse iga mullahorisonti ladina tähtedega. Horisondid võivad eri muldadel olla erinevad ja nendel on oluline koht muldade tundmisel ja eristamisel. 16.Too näiteid inimtegevuse mõjust muldadele.
Kliima:mõjutab murenemist(sademed, temperatuur, päikesekiirgus).Reljeef:mõjutab osakeste, vee ja soojuse jaotumist. Lähtekivim:annab mullale mineraalse aluse ja määrab mulla füüsikalised ja keemilised omadusd. Pärandab mullale mehaanilised, füüsikalised ja mineraloogilised omadused ning keemilise koostise. Aeg: muudab mulda ning aja jooksul saavutab muld küpsusseisundi. Inimfaktor:+keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine;-erosiooni võimendamine, mulla puhverdusvõime ületamine. Taimkate:toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ja vett. Tundra:Karmi kliima ja vähe taimestiku tõttu on mulla teke väga aeglane. Õhukesed ja väheviljakad mullad-gleimullad. Gleistumine ja turvastamine. Okasmets;Jahe niiske kliima. Arenevad keerulise ehitusega mullad. Leetumine. Rohtla:kotientaalne kliima, viljakad mustmullad. Kamardumine. Kõrb:kuivas ja poolkuivas kliimas mullad on sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas
kiiremini kui keemilise murenemise käigus. Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub viljaka mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe Loomad ja taimede juured rajavad käike ning segavad mulda. Organismide eritised toimivad mullas kleepainetena, mis aitavad luua soodsat sõmeralist struktuuri. Inimtegevus positiivne mõju- keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine. Negatiivne mõju- erosiooni võimendamine, mulla puhverdusvõime ületamine (st saastamine) 3. kirjeldab peamisi mullas toimuvaid protsesse: leetumine, kamardumine, soostumine, gleistumine, sooldumine ja teab millistes tingimustes need protsessid toimuvad. . 4. mustmuld- metsarohtla- ja rohtlavööndi mullatüüp; huumusrikas ja paksu huumushorisondiga (kohati üle 1m) teralise struktuuri ja suure veemahutavusega toitaineterohke liivsavi- ja savimuld. Punamuld- punane ja punakaspruun huumusevaene muld, mis sisaldab rohkesti raja-ja
jätkudes lõppevad, aeglustub taimede kasv. Seega ei sõltu hapestumine üksnes happelise depositsiooni suurusest, oluline tähendus on mulla omadustel, samuti mulla ja veekogude hapestumise varasemal arengul. Kui happeline depositsioon kulutab taimedele vajalikke aluselisi katioone kiiremini kui neid vabaneb looduslikus murenemisprotsessis, siis muld hapestub_ Aeglaselt murenevad kivimid, nagu graniit, ei pidurda hapestumist. Nii on see Soomes ja Skandinaavias. Parem puhverdusvõime on aladel kus aluspõhjaks on kergesti murenev, paks kivimikiht. Eriti hästi puhverdavad mullad, mis sisaldavad kaltsiumkarbonaati (Ca(CO3)2).Kui sellistele muldadele sadeneb rohkesti H+-ioone, vabanevad toitekatioonid (Ca 2+, K+, Mg2+), mis neutraliseerivad happelise depositsiooni kahjulikku mõju. ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni eestvottel on kaardistatud Euroopa muldade taluvusv~~ime. Joonisel 6 on esitatud happelise depositsiooni kriitilised vaartused
2) Aktiivsed: kliima (mõjutab oluliselt murenemisprotsesse), organismid (taimkate on üks olulisemaid, sest taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett), inimtegevus (linnaehitus).Sialliitne mure nim. mõõduka kiirusega murenemist, kus murenemissaaduseks on erineva suurusega mineraalained. Alliitne mure nim. kui kõik taimedele vajalikud elemendid leiavad ärakasutamist ning järele jääb ainult ALrohke boksiit. Puhverdusvõime vastupanuvõime välismõjutustele.Mullahorisontnim.mulla jaotuvust erinevad värvuse, tüsedusega ja tihedusega kihtideks,on tekkinud mulla arenemise käigus. Murend monoliitse kivimi lagunemisel moodustunud tükiline materjal, mis on väga erineva peensusastmega. Huumus maismaal toimuva orgaanilise aine lagunemise saadus maapinna lähedusse kõdukihi alla moodustunud pruuni kuni musta värvusega amorfne aine
metsamullas lahustuvad taimedele kahjuliku metallid, nt Alumiinium, mis seejärel liigub puude juurestikku.Happeline kiht võib mõjutada mullaorgaanikat, pidurdades organismide elu ning aeglustades orgaanilise aine lagunemist. Kui happeline kiht kulutab taimedele vajalikke toitaineid kiiremini kui neid vabaneb looduslikus murenemisprotsessis, siis muld hapestub. Aeglaselt murenevad kivimid, nagu graniit, ei pidurda hapestumist. Nii on see Soomes ja Skandinaavias. Parem puhverdusvõime on aladel kus aluspõhjaks on kergesti murenev, paks kivimikiht. Eriti hästi puhverdavad mullad, mis sisaldavad kaltsiumkarbonaati. Puud on väga tähtsad looduslikud ressursiallikad. Neist saab puitu, nad reguleerivad kohalikku kliimat, ja metsad on koduks paljudele loomadele. Happevihmad panevad puud lehti ja okkaid langetama. Okkad ja lehed muutuvad pruuniks ja kukuvad maha. Sageli võetakse puu tervisliku seisundi mõõduks tema ladvaosa hõrenemine, ehk see, kui palju
Alumiinium, mis seejärel liigub puude juurestikku. Happeline kiht võib mõjutada mullaorgaanikat, pidurdades organismide elu ning aeglustades orgaanilise aine lagunemist. Kui happeline kiht kulutab taimedele vajalikke toitaineid kiiremini kui neid vabaneb looduslikus murenemisprotsessis, siis muld hapestub. Aeglaselt murenevad kivimid, nagu graniit, ei pidurda hapestumist. Nii on see Soomes ja Skandinaavias. Parem puhverdusvõime on aladel kus aluspõhjaks on kergesti murenev, paks kivimikiht. Eriti hästi puhverdavad mullad, mis sisaldavad kaltsiumkarbonaati. Puud on väga tähtsad looduslikud ressursiallikad. Neist saab puitu, nad reguleerivad kohalikku kliimat, ja metsad on koduks paljudele loomadele. Happevihmad panevad puud lehti ja okkaid langetama. Okkad ja lehed muutuvad pruuniks ja kukuvad maha. Sageli võetakse puu tervisliku seisundi mõõduks tema ladvaosa
4.Mis on murenemiskoorik? Kuidas sõltub selle tüsedus laiuskraaditi ning milline on seos t* sademetega? Murenemiskoorik on maismaa pinnakiht, kus toimub murenemine ja selle tagajärjel maakoore ülaosas tekkib rabe kivimmaterjal. Murenemiskooriku paksus sõltub paljudest teguritest: kliima, murenemise kestusest, kivimitüüpidest. 5.Oska selgitada mõisted: rabenemine, porsumine,lähtekivim, korrosioon,leostumine, leetumine, karstumine,mineraliseerumine,humifitseerumine, mulla puhverdusvõime, mulade degradatsioon RABENEMINE- Füüsikaliseks murenemiseks ehk rabenemiseks nimetatakse kivimite purunemist, mida põhjustavad temperatuuri ööpäevased ja aastaajalised kõikumised ning vee külmumine kivimilõhedes. Rabenemisel kivimi keemiline ja mineraalne koostis ei muutu. PORSUMINE- Keemiliseks murenemiseks ehk porsumiseks nimetatakse kivimite murenemist vee ja õhus esineva hapniku ja süsinikdioksiidi mõjul ning organismide biokeemilisel toimel. Porsumine toimub
· Loomad sünteesivad osaliselt Asendamatuid aminohappeid, neid inimene saab ainult toiduga, ise ei sünteesi. Neid on 8. Sünteesiradade arvelt hoitakse kokku 10-15% energiast. · Saab toidust ja koevalkudest kehavalke. Ööpäevas 400g lammutame oma kehast aminohapeteks ja tagasi valkudeks. Kõige kiiremini uueneb soole limaskest, maks, pankreas, neerud ja vereplasma valgud. Aeglaselt asenduvad lihaste ja naha valgud. Omadused: · Amfoteersus, · puhverdusvõime (H+ iooni sidumine), · denatureerumine, · madal difusiooni kiirus. Tarbimine: · denatureerumine e. ühindumine, · kalgendumine, · desagregatsioon, · lagunemine on pöördumatu · 5% toiduaine massist peab moodustama vesi. · Valgud lagunevad kergesti. Miks tõmbub lihasvalk kuum kokk? Vesi tuleb välja. Miks lisada soola keetmisel hiljem? Et vahtu vähem tekiks. KOLLAGEEN
C anorgaanilised ühendid Põhiliselt CO2 biooksüdatsiooni lõppprodukt. Ta on organismist kergesti eemaldatav. NB! Ta ei ole mürgine! (nt limonaad). Tavaliselt jääb O2 te väheks. CO2 ei transpordi inimese organismis hemoglobiin (kindlustab vaid 16-20% transpordist). CO2 seondub üldvalgulise osaga, mitte heemiga. CO2 + H2O =H2CO3 = H + HCO3 (tekib ka 2H ja CO3 ) HCO3-ga toimubki transport organismis ja HCO3 kindlustab ka vere puhverdusvõime. O (hapnik) - kuulub samuti biomolekulide ehitusse. Bioloogiline roll seosneb oksüdeerimises. Elu saab jagada kaheks suhtelt O-ga: 1. Aeroobne 2. Anaeroobne (ilma O-ta) nt osad bakterid. Paljudele anaeroobidele on O toksiline. O vabad radikaalid bioloogiliselt üliaktiivsed ühendid on liitnud täiendava elektoni. Neid tekib loomuliku protsessi käigus, toodetakse fagotsüütides ja kasutatakse võõrorgaanika efektiivseks lagundamiskes. Juhul
Muldade liigset happesust on võimalik vähendada lupjamisega. Happeliste muldade lubjatarvet väljendatakse CaCO3-na t/ha kohta. Mulla reaktsiooniks nimetatakse vesinik- ja hüdroksiidioonide kontsentratsiooni vahekorda. Neutraalse reaktsiooni korral on H+ ja OH--ioonide hulk võrdne, happelise reaktsiooniga mullas on ülekaalus vesinikioonid, leeliselise reaktsiooni korral aga hüdroksiidioonid. 7 35. Mulla puhverdusvõime. Mulla puhverdusvõime on mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni muutusele. Mulla puhverdusvõimet põhjustab tema neelav kompleks ja mullas leiduvate nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ning karbonaatsetes muldades leiduvad karbonaadid. Mida rohkem on mullas kolloide, seda suurem on mulla puhverdusvõime. Puhverdusvõime sõltub mulla neelamismahutavusest, küllastusastmest, huumusesisaldusest, lõimisest jt. mulla omadustest.
lihtsamateks) 7. Taimed On tähtsaim mullatekke tegur. Loovad orgaanilist ainet, mis on aluseks mulla viljaka osa tekkimisele. 8. Inimene Muldade degradeerumine ja mullakaitse. Inimtegevuse poolt põhjustatud mulla kahjustumist või hävimist nimetatakse muldade degradatsiooniks. Mulla puhverduvõime on mulla vastupanuvõime välismõjutustele. Kui puhverdusvõime ületatakse, viib see mulla viljakuse taandarenguni. Kultuurmuldade puhverdusvõime on väga väike. MULDADE DEGRADATSIOONI PÕHJUSED I. Kiirendatud erosioon Erosioon on vooluvete poolt põhjustatud mulla ärakanne. Erosioon jaguneb: 1. Looduslik erosioon Põhjustajaks: nõlva kalle, paduvihmad, lähtekivimi pudesus II. Kiirendatud erosioon- inimtegevuse tagajärjel Põhjusteks:
Passiivsed mullatekke tegurid : Lähtekivim Mineraalne alus. Pärandab mullale mehaanilised, füüsikalised ja mineraloogilised omadused ning keemilise koostise Reljeef Mõjutab osakeste vee ja soojuse jaotumist. Fauna Bioloogiline tegur, esmatähtsad lagundajad. Aktiivsed mullatekke tegurid : Inimfaktor Positiivne mõju keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine. Negatiivne mõju erosiooni võimendamine, mulla puhverdusvõime ületamine (sh saastamine. Floora Bioloogiline tegur, esmatähtsad on autotroofid. Kliima Mõjutab murenemist (sademed, temp, päikesekiirgus). Otsene mõju aineringele ja kaudne mõju bioloogilisele aktiivsusele. Murenemine Murenemine Kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temp, vee, õhu ja organismide toimel. Lähtekivim Peenemaks murenenud pindmine kivim, mis kogub mullatekkeks vjalikku tolmu ja niiskust
depositsiooni jätkudes lõppevad, aeglustub taimede kasv. Seega ei sõltu hapestumine üksnes happelise depositsiooni suurusest, oluline tähendus on mulla omadustel, samuti mulla ja veekogude hapestumise varasemal arengul. Kui happeline depositsioon kulutab taimedele vajalikke aluselisi katioone kiiremini kui neid vabaneb looduslikus murenemisprotsessis, siis muld hapestub. Aeglaselt murenevad kivimid, nagu graniit, ei pidurda hapestumist. Nii on see Soomes ja Skandinaavias. Parem puhverdusvõime on aladel kus aluspõhjaks on kergesti murenev, paks kivimikiht. Eriti hästi puhverdavad mullad, mis sisaldavad kaltsiumkarbonaati. Kui sellistele muldadele sadeneb rohkesti H+-ioone, vabanevad toitekatioonid, mis neutraliseerivad happelise depositsiooni kahjulikku mõju. FAKT: Happesademed mis sajavad osades kohtades Rootsis ja sotimaal on piisavalt tugevad et tappa kalu ja terveid metsi. Puud on väga tähtsad looduslikud ressursiallikad. Neist saab puitu, nad reguleerivad
-4,5 Tugevalt happeline 4,6-5,5 Mõõdukalt happeline 5,6-6,5 Nõrgalt happeline 6,6-7,2 Neutraalne Üle 7,2 leeliseline 2) Potentsiaalne happesus- põhjustatud kolloididel neeldunud H+ ja Al 3+ ioonidest( tahke faasi happesus) 28. Mulla puhverdusvõime. ... mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni ( Ph) muutusele MIDA ROHKEM ON MULLAS KOLLOIDE, SEDA SUUREM ON PUHVERDUSVÕIME 29. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus. Tahke faasi tihedus- tahkete osakeste paiknemine üksteise suhtes. Tähistus De Mulla lasuvustihedus- 1 cm3 kuiva loodusliku ehitusega mulla kaal grammides. Tähistus Dm MIDA ROHKEM ORGAANIKAT, SEDA VÄIKSEMAKS JÄÄB
3) Aeg (mulla vanus) aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. Aktiivsed mullateketegurid: 1) Kliima mõjutab oluliselt murenemisprotsesse 2) Organismid taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett 3) Inimtegevus kultuuristamine: kuivendamine, niisutamine, maaharimine. Kui mulla puhverdusvõime ületatakse , võib see viia mullaviljakuse taandarenguni. Mullahorisondid. Mullahorisont on erineva värvuse, tüseduse ja tihedusega kiht. Mulla profiil - mullea läbilõige, mis koosneb mullahorisontidest. A huumushorisont. Toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemine mineraalosakestega. B sisseuhte kiht. Toimub peenemate mineraalsete murenemisosakaste ja allapoole liikuvat huumusosakaste kogunemine.
Põhja-Eesti ja Lõuna-Eesti aluspõhja erinevus, mis sellest tuleneb -. Lubjakivi lahustub pikkamööda vee toimel, tekivad lõhed, mis lasevad pinnareostuse põhjavette. P-Eesti järved on lubjarikkad e. alkalitroofsed (Ca ja HCO3'), läbipaistva veega; N palju, P vees vähe (lubjaga seotud), planktonit vähe. Lõuna-Eesti liivakivi on vettpidav; järved enamuses P-rikkad, eutroofsed, läbipaistvus väike kuni keskmine, planktonit palju. Veekogu puhverdusvõime, millest see sõltub - võime tasakaalustada välismõjusid ja kahjutustada saasteaineid, sidudes neid lahustumatuteks ühenditeks. Sõltub veekogu ökosüsteemi stabiilsete ioonide ja huumusainete sisaldusest Järve morfomeetriast sõltuvad protsessid - sõltub kihistuse olemasolu, vee liikumine ja segunemine ning sellega temperatuuri- ja gaasireziim. Suure mahuga sügavates järvedes on vee segunemine aeglane. Järvede jaotus veevahetuse põhjal, omadused, mis sõltuvad veevahetusest -
Tänavjärv asub keset sood, ent on osaliselt liivikalda ja -põhjaga, järv on ida-lääne suunas piklik ning võrdlemisi suur (136,9 ha). Tänavjärv on Eesti suurimaid soojärvi. Kaugemas tulevikus võib ennustada tema kinnikasvamist. Tänavjarv on omapärane veekogu, kus kasvab haruldast vesilobeeliat ja järv- lahnarohtu, mis mõlemad on vähetoiteliste järvede tunnusliigid ja mida leidub Eestis vaid kümmekonnas järves( Eesti loodus, 2008 ). Vee nõrga puhverdusvõime tõttu on ta kergesti reostuv 5 ja bioloogiliselt tasakaalust väljaviidav. Tänavjärve lähistel kõige ilmekamalt avaldub Suursoo omapära, mis seisneb nõmme ja raba vaheldumises. Teisi veekogusid kaitsealal: Soo-otsa peakraav, Vedama oja, Veskijõgi, Pilli järv, Nõva Veskijärv, Hindaste järv. Loomastik. Suursoo on tuntud haruldaste lindude ja arvukate suurimetajate poolest
1. ekstratsellulaarsed proteinaasid lagundavad s1- -kaseiini, tootes peptiide (kümosiin toimib s1-kaseiinile varases etapis). Happeline aspartüülproteinaas noores juustus, neutraalne metalloproteinaas 1 kuu jooksul 2. Peptidaasid: Karboksüpeptidaas, aminopeptidaas, töötavad aluselise pH keskkonnas vanemas juustus. Juustu pH on 6,5, mis võimaldab ka teiste ensüümide aktiivsuse Vabu ah-sid 10% lämmastikust -> Hea puhverdusvõime Lipolüüs aktiivsem kui proteolüüs · Lipaasid: Piima natiivne lipaas, mikroseente lipaasid · Rasvhapped: metüülketoonid -oksüoktanüülhape: hepaan-2-oon -oksüoktanüülhape: 2-undekanoon -laktoonid: -tetradekalaktoon, -dodekalaktoon -laktoonidest saab ka hüdroksükarboksüülhappeestreid (vt joonised -laktooni tekkimine triglütseriididest, leutsiini metabolism, Metioniini
depositsiooni jätkudes lõppevad, aeglustub taimede kasv. Seega ei sõltu hapestumine üksnes happelise depositsiooni suurusest, oluline tähendus on mulla omadustel, samuti mulla ja veekogude hapestumise varasemal arengul. Kui happeline depositsioon kulutab taimedele vajalikke aluselisi katioone kiiremini kui neid vabaneb looduslikus murenemisprotsessis, siis muld hapestub. Aeglaselt murenevad kivimid, nagu graniit, ei pidurda hapestumist. Nii on see Soomes ja Skandinaavias. Parem puhverdusvõime on aladel kus aluspõhjaks on kergesti murenev, paks kivimikiht. Eriti hästi puhverdavad mullad, mis sisaldavad kaltsiumkarbonaati. 6 Kui sellistele muldadele sadeneb rohkesti H+-ioone, vabanevad toitekatioonid, mis eutraliseerivad happelise depositsiooni kahjulikku mõju. Tundlikumad alad asuvad Skandinaavias, Suurbritannias ja Saksamaa pohjaosas.(P.Anttila 1996)
v. vees lahustunud reakt. tulemusena tekib uus lahustumatu ühend ja sadestub mulla booridesse ja seotakse seal 4) Bioloogiline n.v.- Bioloogiline aineringe. Mullas eluvate organismide- kõrgemate taimede ja mikroorganismide omadus. Tulemuseks on toitelementide konsentreerumine mullas. 5) Füüsikalis-keemiline e. asendusneeldumine mullas toimub pidev ioonide vahetus tahke ja vedela faasi vahel, toimub momentaalselt ja on pöörduv, toimub võrdsetes e. ekvivalentsetes hulkades. Mulla puhverdusvõime on mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni muutusele. Mida rohkem on mullas kolloide seda suurem on mulla puhverdusvõime. (liivaste muldade väetamisega peab ettevaatlik olema) Viljakuse tähtsamaid tunnuseid on mulla neelamismahutavus T mg/100g/muld Katioonid võivad olla: Ca, Mg, K, NH4, Na, H 1) S neeldunud alused kõik katioonid v.a. H ja Al. 2) H neeldunud alused H ja Al T = S + H mitu protsenti neelamismahutavusest
Kastmispiirangud Kuivaperioodil näib turba pind tuhkkuiv olevat ja kangesti tahaks turbaaia taimi kasta. Vesi peaks olema pehme (s.o vähese hulga lahustunud ainetega) ja kergelt happeline. Valdavalt on Eesti kraani- ja kaevuveed karedad ja pigem leelisepoolsed. Seismisel muutub näiteks Tallinna kraanivesi üsna tugevasti aluseliseks - kuni pH=8,3. Järelikult on sellises vees 10 000 korda vähem vesinikioone, kui happelembestele taimedele meediks. Pealegi on meie vetel suur puhverdusvõime, mis tähendab, et nende happelisemaks muutmiseks peame lisama päris palju hapet. Meie vete sellised omadused on tingitud Eesti geoloogilisest omapärast. Asume ju paesel aluspõhjal. Hoopis soodsamas olukorras on näiteks Peterburi ja Soome aiapidajad. Sankt-Peterburg on rajatud sohu, tema vesi on väga pehme ega muutu seistes aluseliseks. Soomele omase pehme vee tagab paekivi puudumine. Meile igiomast paasi asendab seal keemiliselt väga stabiilne ja neutraalne graniit
pHKCl skaala: alla 4,5 tugevalt happeline 4,6 – 5,5 mõõdukalt happeline 5,6 – 6,5 nõrgalt happeline 6,6 – 7,2 neutraalne muld üle selle leeliseline muld 27. Mulla asendushappesus Asendushappesus on alati suurem kui aktiivne happesus. 28. Mulla hüdrolüütiline happesus Hüdrolüütilist happesust on vaja, et arvutada lubjatarve. Oluliselt suurem kui aktiivne ja asendushappesus. 29. Mulla puhverdusvõime Mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni muutusele. Mida rohkem on mullas kolloide, seda suurem on mulla puhverdusvõime. 30. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus Tahkebaasi tihedus De – g/cm3 On ühe cm3 mulla tahkebaasi absoluut......... mass grammides Mulla lasuvustihedus tähistatakse Dm, väljendatakse g/cm3. See on rikkumata ehitusega ühe cm3 absoluutselt kuiva mulla mass g. Saadakse lasuvustihedus:
elavhõbe, plii, vask, nikkel, alumiinium Õhk ja atmosfääri kaitse Atmosfäär=troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, ionosfäär ja eksosfäär. Peamised õhusaaste probleemid: hapestumine, osoonikihid, kasvuhoonegaasid. Hapestumine – looduse vastupanuvõime vähenemine happelistele saasteainetele. Happevihm ja happeline kuivsadenemine. Neutraliseerijad on leelismetallid. Vedelike happelisust väljendatakse pH- väärtusena (vesinikioonide hulk). Mulla puhverdusvõime - mulla omadus vastu panna ükskõik millise teguri poolt esilekutsutavatele reaktsioonimuutustele. Osoon – troposfääris 10%(kasvab) ja stratosfääris 90%(kahaneb). Paksus 2-4mm. Absorbeerib UVkiirgust, mis muutub soojuseks. Osoonikihti hävitavad: freoonid, haloonid. Kasvuhoonegaasid – üle 40. Lasevad läbi päikselt tuleva kiirguse, kuid takistavad tagasipeegeldumist. Peamised veeaur, süsinikdioksiid, metaan, dilämmastikoksiid, troposfääri osoon. Mõjud: soojenemine, vee
Toitainete omastamise mehhanism: Toitainete omastamise selektiivsus. Ioonide passiivne transport. Ioonide aktiivne transport. Taimed võivad olla kas kaltsifiilsed (kasvavad kaltsiumsoolade rikastel aladel, lubjarikastel) või vastupidi kaltsifoobsed. 1. Aktiivne happesus – põhjustavad vabad vesinikioonid (mida rohkem neid seda happelisem) 2. Potentsiaalne happesus – põhjustatud mulla kolloididel neeldunud H ja Al ioonidest. Mulla puhverdusvõime all mõistetakse mulla võimet vastu panna ükskõik millise teguri poolt esilekutsutud reaktsioonimuutusele. See on väga tähtis taimede toitumise ja väetamise seisukohast, sest mullad ei ole ühtlaselt kaitstud nii hapetega kui leelistega mõjutamise vastu. Mida suurem on mulla puhverdusvõime, seda vähem on vaja väetamisel arvestada väetiste füsioloogilise happesuse või leelisusega. Puhverdusvõime parandamiseks kasutatakse orgaanilisi väetisi ja happeliste muldade lupjamist.
mullakolloididelt väljatõrjutavad tugeva aluse ja nõrga happe sooladega. Tavaliselt on reaktiiviks naatrium- või kaltsiumatsetaadi leotis. Tähistus on H8,2. Väljendatakse mg ekv/100 g mulla kohta. Hüdrolüütiline happesus on oluliselt suurem kui aktiivne ja asendushappesus. Liivmuldades võib see olla aktiivsest happesusest üle 1000 ja savimuldades 50000...100000 korda suurem. Hüdrolüütilist happesust kasutatakse lubjatarbe arvutamisel. 36. Mulla puhverdusvõime. Mulla puhverdusvõime on mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni muutusele. Mulla puhverdusvõimet põhjustab tema neelav kompleks ja mullas leiduvate nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ning karbonaatsetes muldades leiduvad karbonaadid. Mida rohkem on mullas kolloide, seda suurem on mulla puhverdusvõime. Reaktsiooni hapestumist pidurdavad neeldunud alused. Happe lisamisel mulda tõrjuvad vesinikioonid mulla neelavast kompleksist välja Ca2+, Mg2+ jt
Aktiivne on tingitud mulla lahuses olevatest hapetest ning nende lahustunud hüdrolüütiliselt happelistest või leeliselistest sooladest. Potentsiaalne reaktsioon on mulla tahke faasi reaktsioon, sõltub peamiselt neeldunud katioonide ja karbonaatide sisaldusest mullas. NB! Neutraalse rektsiooniga on mullad, milles vabad karbonaadid puuduvad, kuid neelav kompleks on küllastunud kaltsiumist ja magneesiumist. 11 28. Mulla puhverdusvõime. Mulla puhverdusvõime on mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni muutusele. Mulla puhverdusvõimet põhjustab tema neelav kompleks ja mullas leiduvate nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ning karbonaatsetes muldades leiduvad karbonaadid. Mida rohkem on mullas kolloide, seda suurem on mulla puhverdusvõime. Puhverdusvõime sõltub mulla neelamismahutavusest, küllastusastmest, huumusesisaldusest, lõimisest jt
· Aeg (mulla vanus) aja jooksul muld areneb · Fauna bioloogiline tegur: esmatähtsad on lagundajad · Floora bioloogiline tegur: esmatähtsad on autotroofid · Inimfaktor positiivne mõju . keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine. Negatiivne mõju erosiooni võimendamine, mulla puhverdusvõime ületamine (st. Saastamine) Mullaprofiil mulla vertikaalne läbilõige, mis näitab mulla horisonte. Milles seisneb kliima mõju mullale vastavalt kliimale milline murenemine on ülekaalus. Kui sajab palju on keemiline murenemine. Kui on suur kõikumine on füüsikaline murenemine. Mida kiiremini vaheldub seda kiirem murenemine. muld Elus osa Elutu osa Bakterid,
mis ravi puudumisel põhjustab hammaste väljalangemist. BIOFUNKTSIOONID · Suuõõne kudede niisutamine MG1 poolt · Antibakteriaalne toime Sekretoorsed antikehad IgA, IgG, IgM Lüsosüüm, laktoferiin, sialoperoksüdaas, mutsiin, histatiin, glükoproteiinid · Kliirens- mikroobide ja toidu komponentide lahjendamine ja eemaldamine Kiire (suurenenud sülje sekretsioon) Pikaajaline (<0,2 ml/min) Happeline (erosioon) · Puhverdusvõime: valk, (limaskestadel ja hammaste pindadel), fosfaat ja bikarbonaatpuhver (viimane stimuleeritud süljes) Roll: atsidofiilsete bakterite kõrvaldamine, demineralisatsiooni vältimine, pH>6 hüdroksüapatiidega küllastatus pH < 5,5 hüdroksüapatiididega küllastamatus · Ekskretoorne funktsioon Suhkrutõbi- glükoos eritub neerude ja ka süljenäärmete kaudu Nefriit, ureemia- karbamiidi olemasolu süljes · Neuroendokriinne regulatsioon
mulla reaktsioon(happesus, leeliselisus) mulla hapesus on põhjustatud vesinik ja allmiiniumiioonidesst mullas jaotatakse: 1) aktiivine happpesus- põhjustavad mullalahises vabalt esinevad vesinikioonid. vesinikioonide hulk e konsentratsioon mullalahuses määrab ära mulla reaktsiooni 2)potensiaalne happesus on põhjustatud mulla kolloididel neeldunud H Ja Al ioonidest jaguneb kaheks: asendushappesus ja hüdrolüütline happesus 26. Mulla puhverdusvõime. mulla puhverudsvõime on mulla võima vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni (ph) muutusele. mida rohkem on mulas kolloide seda suurem on mulla puhverdusvõime 27. Tahke faasi tihedus ja mulla lasuvustihedus. tahke faasi tihedus- määratakse grammides 1 cm3 tahke faasi kohta. Mulla puhul tahke faasi tihedus sõltub mulla mineraalsest koostisest. Tahke faasi tihedust on vaja mulla tiheduse ja poorsuse määramiseks.
kulumine, ja tööstus. Et taimed saaksid elada, peab, muld, kui tamidele toitekeskkond tagama nende varustatuse toiteelementide, vee ja hapnikuga. Tähtis on ka pH ja soolsus. Mulla väärkasutamisel võib tekkida erosioon, defltasioon tuuleerosioon, aridifikatsioon kõrbestumine, soostumine, sooldumine ja degradatsioon viljaka mulla kadu, orgaanilise aine kadu, muldade saastumine, maalihked. Kaitsemeetmed: 1. Aineringed suletuks 2. Mulla puhverdusvõime suurendagmine orgaaniliste väetistega 3. Põldude optimaalsed suurused 10ha 4. Viljavaheldus 5. Maatiku planeerimine st. Haljastus, kaitse- ja vaheribad. Parim kaitse mullale on taimed.
C – anorgaanilised ühendid Põhiliselt CO2 – biooksüdatsiooni lõppprodukt. Ta on organismist kergesti eemaldatav. NB! Ta ei ole mürgine! (nt limonaad). Tavaliselt jääb O2 –te väheks. CO2 ei transpordi inimese organismis hemoglobiin (kindlustab vaid 16-20% transpordist). CO 2 seondub üldvalgulise osaga, mitte heemiga. CO2 + H2O =H2CO3 = H + HCO3 (tekib ka 2H ja CO 3 ) HCO3-ga toimubki transport organismis ja HCO3 kindlustab ka vere puhverdusvõime. O (hapnik) - kuulub samuti biomolekulide ehitusse. Bioloogiline roll seosneb oksüdeerimises. Elu saab jagada kaheks suhtelt O-ga: 1. Aeroobne 2. Anaeroobne (ilma O-ta) nt osad bakterid. Paljudele anaeroobidele on O toksiline. O vabad radikaalid – bioloogiliselt üliaktiivsed ühendid on liitnud täiendava elektoni. Neid tekib loomuliku protsessi käigus, toodetakse fagotsüütides ja kasutatakse võõrorgaanika efektiivseks lagundamiskes
1 2 NB! Ta ei ole mürgine! (nt limonaad). Tavaliselt jääb O2 te väheks. CO2 ei transpordi inimese organismis hemoglobiin (kindlustab vaid 16-20% transpordist). CO 2 seondub üldvalgulise osaga, mitte heemiga. CO2 + H2O =H2CO3 = H + HCO3 (tekib ka 2H ja CO 3 ) HCO3-ga toimubki transport organismis ja HCO3 kindlustab ka vere puhverdusvõime. O (hapnik) - kuulub samuti biomolekulide ehitusse. Bioloogiline roll seosneb oksüdeerimises. Elu saab jagada kaheks suhtelt O-ga: 1. Aeroobne 2. Anaeroobne (ilma O-ta) nt osad bakterid. Paljudele anaeroobidele on O toksiline. O vabad radikaalid bioloogiliselt üliaktiivsed ühendid on liitnud täiendava elektoni. Neid tekib loomuliku protsessi käigus, toodetakse fagotsüütides ja kasutatakse võõrorgaanika efektiivseks lagundamiskes
C anorgaanilised ühendid Põhiliselt CO2 biooksüdatsiooni lõppprodukt. Ta on organismist kergesti eemaldatav. NB! Ta ei ole mürgine! (nt limonaad). Tavaliselt jääb O2 te väheks. CO2 ei transpordi inimese organismis hemoglobiin (kindlustab vaid 16-20% transpordist). CO 2 seondub üldvalgulise osaga, mitte heemiga. CO2 + H2O =H2CO3 = H + HCO3 (tekib ka 2H ja CO 3 ) HCO3-ga toimubki transport organismis ja HCO3 kindlustab ka vere puhverdusvõime. O (hapnik) - kuulub samuti biomolekulide ehitusse. Bioloogiline roll seosneb oksüdeerimises. Elu saab jagada kaheks suhtelt O-ga: 1. Aeroobne 2. Anaeroobne (ilma O-ta) nt osad bakterid. Paljudele anaeroobidele on O toksiline. O vabad radikaalid bioloogiliselt üliaktiivsed ühendid on liitnud täiendava elektoni. Neid tekib loomuliku protsessi käigus, toodetakse fagotsüütides ja kasutatakse võõrorgaanika efektiivseks lagundamiskes
Tõeline aktiivne mulla happesus saadakse siiski teada kui me mulla happesust mõõdame destilleeritud vee suspensioonis. Me võime pH-d mõõta pH- meetriga, kuid me mõõdame pH-d sageli välja universaalindikaatoriga. Põldudel või aias näitavad happelist reaktsiooni väike-oblikas, põld-kaderohi, põld- nälghein, põld-kannike ja põld-rõigas. Looduslikul alal on happesuse näitajaks jusshein. Mulla puhverdusomadused Mulla puhverdusvõime all me mõistame mulla võimet vastu panna ükskõik, millise teguri poolt esile kutsutud reaksioonimuutustele. Järsud reaktsioonimuutused mullas võivad põhjustada elusorganismidele negatiivset mõju. Puhverdusvõime on seda suurem, mida suurem on neelamismahutavus. Mulla viljakus NB! ..on mulla põhiline spetsiifiline kvalitatiivne tunnus, mis avaldub selle võimes rahuldada kultuurtaimede nõudlusi kasvukeskkonna suhtes. Eristatakse 2 viljakuse liiki:
..8) · tundlikud happesuse suhtes suvi- ja talinisu, oder, kaunteraviljad, ristikud, raps, mais, sibul, kurk, salat, õunapuu, pirnipuu, maasikas. Optimaalne pHKCl 6...7. · vähemtundlikud happesuse suhtes rukis, kaer, kõrrelised heintaimed, lina, kartul, tatar, redis, tomat, porgand. Optimaalne pHKCl 5,5...6. · happelist mulda eelistavad lupiinid, mustikas. Optimaalne pHKCl 4,5...5. Mulla puhverdusomadused Mulla puhverdusvõime on mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni muutusele. Mulla puhverdusvõimet põhjustab tema neelav kompleks ja mullas leiduvate nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ning karbonaatsetes muldades leiduvad karbonaadid. Mida rohkem on mullas kolloide, seda suurem on mulla puhverdusvõime. Reaktsiooni hapestumist pidurdavad neeldunud alused. Happe lisamisel mulda tõrjuvad vesinikioonid mulla neelavast kompleksist välja Ca2+, Mg2+ jt
katioonide pöördumatu neeldumine ehk fiksatsioon- kujutab sellist ioonide neeldumist, mille korral pole neid enam võimalik lahusesse tagasi tõrjuda Mullas neeldunud katioonid jaotatakse: neeldunud alused- Ca2+, Mg2+, K+, N+ ja NH4 neeldunud vesinik ja alumiinium- H+, Al3+ Neelamismahutavus- (T) näitab ühes KG-s neeldunud katioonide ja anioonide hulka , (cmolc/kg) Küllastusaste- arv mis näitab mitu % moodustavad neeldunud alused neelamismahutavusest Puhverdusvõime- mulla võime osutada vastupanu reaktsiooni muutumisele ükskõik millise teguri mõjul Reaktsioon- nim H+ ja OH- ioonide teatud kontsentratsiooni mulla lahuses aktiivne reaktsioon- tingitud mulla lahuses lahustunud hapetest ning nende sooladest potentsiaalne reaktsioon- tingitud neeldunud katioonide ja karbonaatide sisaldusest happesus- tingitud mullas leiduvast ja kolloididel neeldunud vesinikust ja alumiiniumist jaguneb:
annaabi.ee 
