Pedosfäär - Muld (4)

Mulla uurimine algas 18. saj., kuulsaim mullateadlane Dokutšajev lõi õpetuse mullatekketeguritest. 1994 võeti Rio de Janeiros ÜRO poolt vastu kõrbestumistõrje konventsioon kaitsmaks mulda ja vett kogu maailmas.
Mullateadus – mulla omaduste tundmine : millest koosneb, mis organismid seal elavad.
Mulla omadused – seotud kõigi ainete ringega, muld on avatud õhule ja sademetele, avatud kivimitele, seotud globaalprobleemidega: happevihmad , osooniaugud, kasvuhooneefekt , säästlik kasutamine.
Murenemine – kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas temperatuuri, vee, õhu ja elusorganismide toimel.
Lähtekivim – pindmised murenenud kivimid
Füüsikaline murenemine – toimib temperatuuride kõikumisest tingitud soojuspaisumise ja kokkutõmmete toimel, päike paistuab, jaheda temperatuuriga tõmbub kokku; keemiline koostis ei muutu; on kõikge intensiivsem kuivas kliimas, kus on vähe sademeid (kõrb)
Keemiline murenemine – keemiline koostis muutub, eraldub lahustuvaid aineid, kivimite kuju muutub vähe.
Bioloogiline murenemine – oluline mullatekkeprotsess, mis algab elusorganismide lagunemisega, mõju võib olla füüsikaline või biokeemilne.
Korrosioon – kivimipindade uuristamine ja krobeliseks muutumine keemilise murenemise käigus.
Korrosiooni intensiivsuse tingimused: palavus- keemiliste reaktsioonide kiirendamine; niiskus- naatrium , kaalium, kaltsium , keedusool.
Mulla teke – aluseks on lähtekivimid, nende murenemisel tekivad kivimikihtide vahel toitained .
Mullatekkeprotsessid – mineraliseerimine: orgaaniliste ainete lagundamine mineraalaineteks; humifitseerumine : huumuse teke biogeemiliste protsesside tagajärjel.
Mullatekketegurid:
Passiivsed - lähtekivimid: mullatekke mineraalseks aluseks, mis määravad mulla füüsikalise ja keemilise koostise, mulla lõimise ja toitainete sisalduse. Reljeef: maapinna kujunemine; künkal on rikkalikum mullavalik ning seal, kus päike ei paista, on taimestik rikkalikum. Aeg e. vanus: mida vanem, seda toitainevaesem; vastavalt taimestiku struktuurile ja mulla horisontidele sõltuvad toitainetevarud.
Aktiivsed – Kliima: mõjutab murenemisprotsesse: sademed, temperatuur, tuul (otseselt), loomade abi, taimed (kaudselt). Organismid: taimed toovad mulda orgaanilist ainet, mullaelustik. Inimtegevus: niisutus , kuivendamine, maaharimine , väetamine; kihtide segunemine , huumust tekib juurde.
Puhverdusvõime – vastupanuvõime välismõjutstele.
Mullahorisondid – mullakihid, mis on üksteise peale ladestunud; erinevad värvuse, tiheduse, lõimise, tüseduse poolest
A – huumushorisont: kobe , tume, sisaldab orgaanilist ainet, kõige enam lämmastikku ja süsinikku.
AT – toorhuumushorisont: tekib liigniiskuse tagajärjel.
O – orgaaniline kõduhorisont: koosneb eri lagunemisjärgus variseosadest, katab õhukeselt mullapinda.
T – turvas : palju vet ja orgaanilist ainet, tuhavaene soomuld.
B – saviakumulatiivne horisont (sisseuhtehorisont): sisaldab rauda ja on mineraalosakesi.
C – lähtekivim: mineraalne lähtematerjal.
D – aluskivim: lähtekivimi all, ei mõjuta mulla teket.
E – väljauhtehorisont: vaesustunud saviosakesed ja toiteelemendid, heleda värviga.
G – gleihorisont: sinisavi
Mullatekke iseärasused: läbiuhteline veerežiim – sademeid rohkem kui aurustumist, vesi nõrgub põhjavette , mullaviljakus langeb. Tasakaalustatud veerežiim – sademed ja aurustumine tasakaalus, viljakus stabiilne. Auramise ülekaaulga veerežiim – aurumist rohkem kui sademeid, kõrbestumine.
Mulla tähtsus: võtab osa süsiniku ringest: aitab lagundada süsihappegaasiks; taimede elukeskkond; mulda on vaja kaitsta (pole mulda, pole elu)
Enne maa harimist peaba rvestama mulla iseloomu, kliimat, reljeefi.
Erosioon – mullaosakeste ümberpaigutumine vee, tule või inimese abiga. Geoloogiline erosioon (tuul, vesi), kiirendatud erosioon (inimene)
Kõrbestumine – viljakas muld uhtub ära, kuiv kliima, liivane pind, viljatu pinnas kantakse viljaka mulla peale (liiv matab huumuse). Põhjus: inimtegevus.
Muldade sooldmine – aurustumisega viiakse soolad ülemistesse kihtidesse, mis muudavad mulla soolaseks; taimedele vajalikud ained (kaltsium, magneesium) lahustatakse ja mulda lisanduvad naariumioonid.
Mulla happesus – mida rohkem on mullas vesinikioone, seda happelisem on muld, pH tase on madal, happesus kõrge. Muld on happeline kui pH on madalam vihmaveest (5,6). Meil happevihmasid ei ole, happesuse tasakaalustab paekivi .
Raskemetallid mullas – plii ja elavhõbe (ka tsink, koobalt ) on toksilised ained mullas, mis on kahjulikud kõigile organismidele; need lagundavad mulla huumusosakesi; ohtlikumad happelises keskkonnas; satuvad mulda metallitööstusest, autode heitgaasidest, reoveest, mineraalväetistest.