asuvad kohad nagu näiteks Uulu, Reiu, Audru ja ka mõned kaugemal olevad nagu Vändra pakuvad võimalusi majutuseks, toitlustuseks ja vabaaja veetmiseks. Kaugemates piirkonadades on olukord pisut erinev. Turismiettevõtteid on vähem, kuid see on võimalus, kuidas tuua elule neid piirkondi, mis on seni veel avastamata ning kus elanikel puudub tihti ühistranspordi kasutamise võimalus. Pärnu maakonnas tegeletakse teistegi valdkondadega, kuid see ei ole üldsusele niivõrd nähtav kui on seda turism. Pärnumaa on viimasel aastakümnel olnud üks Eesti edukama majandusega maakondi ja pakkunud tugevat konkurentsi Tartumaale. Pärnu rahvastik on kahanenud vähe: kõikjal madalat iivet on aidanud tasa teha uuspärnakad, keda on Pärnumaale meelitanud uued töökohad ja suhteliselt kõrge palgatase. Eesti oludes suur keskus Pärnu, on turu 7 suuruselt kolmas linnaruum Eestis. Pärnut läbib kasvava rahvusvahelise tähtsusega Via Baltica maantee
turismiettevõtete tugevad ja nõrgad küljed (Tooman, Müristaja 2008: 52). Turismiressursside analüüs peab andma täieliku pildi sihtkoha turismiressursside erinevatest komponentidest. Autorid koostasid Narva-Jõesuu turismiressursside analüüsi turismiga seonduvate sektorite lõikes, võttes aluseks Heli Toomani ja Heli Müristaja õpiku ,,Turismisihtkoha arendus ja turundus" leheküljel 54 oleva tabeli nr.3.1. Nendeks on: · Majutus - Majutus võimalustena on sihtkohas olemas mitmeid erinevaid liike: hotell, kodumajutus, külalistekorter, puhkemaja, spaa- hotell. Autorite arvates on väikse piirkonna suhtes väga mitmekesine valik. · Transport - Linna pääseb liinibussi, isikliku autoga või ühistranspordiga Narvast. Transpordi osas on linnal autorite arvates väga kesine olukord suuremate linnade vahel, kuna liinibusside väljumised toimuvad harva (nt
....................................................5 HIIUMAA TURISMIKESKKOND.......................................................................................................... 5 Turu kirjeldus.........................................................................................................................................5 Hiiumaa turismiteenused....................................................................................................................... 5 Majutus.................................................................................................................................................. 6 Swot analüüs.......................................................................................................................................... 7 Turule sisenemine ja konkurents........................................................................................................... 8 3 OSA.........................................
Turismitalu plaanime käivitada kõrghooajal ehk juuni alguses 2012. 3 1 ÜLDANDMED 1.1 Ettevõtte üldandmed Ettevõtte nimi: Hanso turismitalu Omandivorm: Osaühing Alusdokumendid: Äriregistrisse kandmise kuupäev 13.10.2011 ja reg-nr 987654321 Aadress: Uniküla küla Haaslava vald Tartumaa 62121 Tegevusalad: Majutus ja turismiteenused; toitlustamine, seminaride, kultuuri- ja meelalahutusürituste korraldamine, spordivarustuse laenutus. Telefon: +372 516 6293 E-post: [email protected] Koduleht: www.hansoturismitalu.ee Juhatuse liikmed: Gerda Haugas Osanikud: Carina Helimets, Epp Kägo-Saunasoo, Gerda Haugas, Annika Koit, Pirjo Luik, kus kõik osanikud omavad 20% suurust
võimalust uisutamiseks ja jäähoki mängimiseks ning Huntaugu mäel on lume-ja discgolfi park. Viljandi järve randa on rajatud laste mänguväljak ja kaksrannavõrkpalli platsi. (Viljandi linna arengukava 2013) Majutusstatisika Turismisihtkoha uurimisel on oluline teada, et millised võimalused on sihtkohal majutuskohtade näol ja kui palju on nendest ressurssidest kasutatud. Järgnevas tabelis on näha üldine majutusstatistika Viljandi kohta. Tabel 3. Majutus Viljandis. Allikas: Statistikaamet 2015 2010 2011 2012 2013 2014 Majutuskohad 46 49 60 65 62 Toad 481 498 630 720 682 Voodid 1247 1266 1834 2146 2052 Tubade täitumus, % 22 24 25 20 18
ka algse ehituse odavamaks. Samas tuleb arvestada, et avatud büroo pinnakasutus vähendab privaatsust ja suurendab müra, mistõttu ei pruugi see kõigile sobida. (Toompark 2003) Büroode puhul on tegemist küllaltki nõudliku kinnisvara liigiga. Seetõttu saab büroopindadelt võrreldes teiste kinnisvaradega küsida ka küllaltki kõrget üüri. Kuna maa hind sõltub sellest mida sinna arendada on võimalik ja arenduse kogukuludest, siis pakuvad kõrge üürituluga büroohooned üldjuhul parima asukohaga maatükile kõrgeimat loodavat lisandväärtust (Guy, Henneberry 2002, 76). Teistpidi vaadates võib öelda, et kalleimates piirkondades on just büroohooned. (Brueggeman, Fisher 2008) 2. BÜROOHOONETE JA -PINDADE KLASSIFITSEERIMINE 2.1. Üldised klassifitseerimise põhimõtted Nagu eelnevalt esitatud üldteoorias tutvusime, siis võivad bürood olla küllaltki erinevad.
Juhendaja 1: lektor/teadur Diana Eerma Juhendaja 2: lektor Heli Müristaja Tartu 2011 2 SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................3 1. Kuurordikontseptsiooni disainimise teoreetilised alused........................................6 1.1. Kuurortide ja spaade ajalooline kujunemine, liigitamine ja arengutrendid. .6 1.2. Turismisihtkoha arenduse ja turunduse põhimõtted......................................13 1.3. Teenuste disainimise alused ja trendid.............................................................21 2. Pärnu kuurordikontseptsiooni disainimine.............................................................28 2.1. Pärnu kuurort kui uurimisobjekt.....................................................................28 2.2. Pärnu kuurordikontseptsiooni alusuuringute tulemused...............................38 2.3
tegeleta ehk niivõrd intensiivse kui just ekstensiivse majandusega. Samuti on Saaremaal suhteliselt madal rahvaarv suhteliselt väikesel maa - alal, mis tähendab seda, et kohalik turg on piiratud ning mandrile kaupade eksportimine on veetakistuse tõttu kallis. Praktiline töö 4. Turismi areng Saare maakonnas Sissejuhatus Turism moodustab Saaremaa majandusest väga suure osa ning olenemata Eestile tüüpilisest hooajalisusest on turism kujunemas üheks Saare maakonna tähtsamaks majandusharuks, andes suviti tööd rohkem kui 1500 inimesele ning teenindades aastas mitmeid tuhandeid turiste. Saaremaad taaskülastavad 35% välis- ja 95% siseturistidest, mis näitab seda, et tegemist on väga hea turismipiirkonnaga. Turism hakkas Saare maakonnas kiirelt arenema 1990 - ndate aastate alguses, kui täiesti tühjale kohale tekkisid mitmed turismiettevõtted. Tänaseks on konkurents muutunud küllaltki
Eesti Maaülikool Metsandus ja maaehitusinstituut Tartumaa, Kambja vald, Mäeküla küla, Metsanurga talu KINNISVARA ÕIGUSLIKUD JA TEHNILISED NING MAJANDUSLIKUD ALUSED Ainetöö Koostaja: Tiina Vaht Juhendaja: PhD Madis Kaing TARTU 2016 SISSEJUHATUS Käesoleva ainetöö eesmärk on anda ülevaade maja kohta, millest saab valmides meie pere elukoht. Töö objektiks on maja Kambja vallas Mäekülas. Töö teostamiseks kasutan Internetis kõigile tasuta kättesaadavaid andmebaase, milleks on näiteks maakatastri register, mis on saadaval maa-ameti koduleheküljel ning ehitisregister. Töö käigus kirjeldan kinnisvara asukohta, ning toon välja selle head ja halvad küljed. 1. KINNISVARA OLEMUS 1.1. Kinnisvara mõiste Kinnisvara omanikule kuuluvad kinnisasjad ja kinnisasjadega se
vajalikku pinda mõjutavaid tegureid. Need tegurid on küllaltki raskelt prognoositavad ning ka väga põhjalike mudelite puhul jääb alles piisavalt ebamäärasust. (Brueggeman, Fisher 2008) Büroode puhul on tegemist küllaltki nõudliku kinnisvara liigiga. Seetõttu saab büroopindadelt võrreldes teiste kinnisvaraliikidega küsida ka küllaltki kõrget üüri. Kuna maa hind sõltub sellest mida sinna arendada on võimalik ja arenduse kogukuludest, siis pakuvad kõrge üürituluga büroohooned üldjuhul parima asukohaga maatükile kõrgeimat loodavat lisandväärtust. (Guy, Henneberry 2002, 76) Teistpidi vaadates võib öelda, et kalleimates piirkondades on just büroohooned (Brueggeman, Fisher 2008). Üldise teooria järgi on ruudukujulist bürood kõige odavam ehitada. Samas pakub see ka madalaimat tulu ruutmeetri kohta, mistõttu eelistavad arendajad tihti rohkemat aknapinda pakkuvaid ristküliku kujulisi hooneid
kaheksakümnendate aastatega võrreldes vähenenud rohkem kui kaks korda. Halvas seisundis või sellise seisundi lähedal on Lämmijärv ja mitmed väikesed vooluveekogud Kirde-Eesti tööstuspiirkonnas, Tallinna ümbruses ja Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikel aladel. Vooluveekogude või nende osade halva seisundi põhjuseks on sageli tõkestusrajatised, mis takistavad kalade rändeteid. Ebasoodsate ilmastikuoludega esineb Läänemeres ja Peipsi järves vetikate vohamist. Läänemere seisundit mõjutavad klimaatilistest teguritest kõige enam tuuled ja temperatuurimuutused. Tuultest sõltub veevahetus Taani väinades, veetase ja hoovused Eesti rannikumeres. Külma poolaasta õhutemperatuurist sõltub jääkatte kestus ja ulatus ning vee segunemise sügavus. Soolsus on peamine elustikukoosluste suuremõõtmelist ruumilist muutlikkust määrav tegur Läänemeres. Soolsus kujuneb
Äriplaan Tõukerattamatkade korraldamine Lõuna - Eestis Sassi Talu tõukerattamatkad Koostaja: Kaisa Kamenik 10.01.15, Tartu SISUKORD 1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE EESMÄRK, ÄRIIDEE JA LÜHIKOKKUVÕTE Äriplaani koostamine annab võimaluse uurida oma äritegevuse erinevad tahke ja analüüsida selle olemust, seejuures sellega kaasanevaid võimalikke riske, ohte, tugevusi, nõrkusi ja ka võimalusi. Äriplaani koostamine hoiab äriidee elluviijal kindlat sihti silme ees, sest valmimas on kindel tegevusplaan ning samuti on alati võimalik enne ellu viimist midagi ümber teha või muuta. Äriidee tõukerattamatkade korraldamiseks Lõuna-Eestis, on vaja taodelda lisafinantse, kuna on vaja soetada vajalik lisavarustus (kiivrid, helkurvestid), omavahenditega saab põhivara (tõukerattad) soetatud. Lisafinantse taotlen kohalikult omavalituselt ning maakonna spordiliidult eeldus
seal väike, kuid edukas sanatoorium. Nõukogude ajal Toila rajatud nigela kalatehase asemele on nüüd ehitatud uus ja korralik. Ida-Virumaa lõunaosa on hõredasti asustatud ja teestatud ja seal pole ühtki linna ega isegi mitte suurt maa- asulat. Piirkonna teenindus- ja ärikeskuseks on vaid pisike Iisaku alevik. Küll paikneb selles piirkonnas suurim Estonia kaevandus ja kui põlevkivienergeetika Eestis säilitatakse, tuleb sinna rajada uus kaevandus. Peipsi põhjarannikul püüavad peipsivenelased kala, kuid neid on siia vähe jäänud ja jääjadki peamiselt vanainimesed. Nõukogude ajal muutus see riba põlevkivilinnade ja seejärel peterburglaste suvituspiirkonnaks. Nüüd pole neid suvilaid ega kaunist liivaranda enam kellelegi vaja, ainult Eesti riik tarvitab neid piirivalve majutamiseks ja koolitamiseks, samuti põgenike majutamiseks. Siiski näib, et Peipsi-äärne puhkemajandus hakkab pikapeale taastuma:
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Peipsi madalik Juhendaja: teadur Are Kaasik Tartu 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Eesti üks tasasemaid piirkondi jääb kagu-Eestisse. Peipsi järve lõunapoolne osa külgneb madalikuga, mis on nime saanud just järve enda järgi. Järve järgi nimetatud madal ala on Peipsi madalik. Alates sellest ajast, kui esimesed inimesed selle kaldad asustasid, on põhiliseks toiduhankimisviisiks kalastus, kuna sealsed mullad on veel noored, et mitte eriti viljakad. Peipsi madalikust on suur osa soine, kuid populaarne rändlindude seas. See raskesti ligipääsetav koht on inimese poolt peaaegu puutumatuna säilinud. Tänu mitmetele kaitsealadele pakub ta varjupaika paljudele ohustatud taime- ja loomaliikidele. Samuti on Peipsi äärsed alad Natura
SISUKORD 1.KINNISVARA OLEMUS JA SISU.........................................................................................3 1.2.Kinnisvara liigitus.............................................................................................................3 2.KINNISVARA ASUKOHA KIRJELDUS...............................................................................6 2.1. Sotsiaal –ja majanduslikud näitajad Jõgevamaal.............................................................7 3.MAAKATASTRI ANDMED...................................................................................................9 4.EHITISREGISTRI ANDMED JA HOONE SEISUKORD...................................................12 5.KINNISTUSRAAMATU ANDMED....................................................................................13 6.KINNISVARA MAJANDUSLIKUD ALUSED....................................................................14 KOKKUVÕTE.....................................................
maksumaksjaid. Vanausuliste seas jätkusid oma kirikukogud pagenduses, vähetähtsatel maadel Venemaa piiri taga. Neile tegi muret puuduv vaimulikkond, kes oli suures osas füüsiliselt likvideeritud. Vanausulistel puudus piiskop, kuid ainult piiskopid said uusi vaimulikke ametisse pühitseda. See probleem põhjustas vanausuliste lahknemise kahte peamisse harru.Preestritega ja preestriteta vanausulised. Vene vanausulised Eestis Esimesed vene vanausulised ilmusid Peipsi rannikule Mustvee ja Kallaste kandis 17. sajandi lõpus. 18. sajandi algul tegutses Räpinas mõnda aega vanausuliste klooster, mis aga hävitati 1722. aastal. Räpina vanausulised kolisid ära Narva lähedale Mustjõe piirkonda. Põhja-Eestis olid vanausuliste kogukonnad koondunud Tallinna ja Peipsi järve äärsetesse asulatesse: Alajõe, Mustjõe ja Uhha piirkonda. Lõuna-Eestis oli vanausuliste kogukonnad, kuhu kuulus ligi 3000 inimest 19 külas Peipsi järve ümbruses: Laiuse
Kaugemaks eesmärgiks võiks olla üleriigipiirilise ühistu tekkimine. Kuna käesoleval ajal toimub väga tihe koostöö 3 Balti riigi vahel, siis võiks kujuneda näiteks Eesti-Läti-Leedu piimatootjaid ühendav ühistu. Üldiselt võib öelda, et Piimandusühistu E-Piim on oskusliku tegutsemisega aastate jooksul arenenud üheks Eesti suuremaks piimatööstuseks. Tegeletakse aktiivselt tootmise kaasajastamisega, tootearendusega, toimib koostöö arenduse ja innovatsiooni vallas. E-Piima õigest suunast annab märku ka käesoleva aasta novembris saadud KredEx-i aasta eksporditeo tiitel. „E-Piim on suutnud raskes olukorras säilitada ekspordimahte ning leida uusi turge, kombineerides riskide maandamiseks edukalt krediidikindlustust ja teisi finantsinstrumente. Keerukas majandusolukord nõuab ettevõtetelt paindlikkust
Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond KÜ ... Ainetöö Kinnisvara haldamine Koostas: ... Juhendas: ... Tartu 2013 Sisukord Sisukord.............................................................................................................................2 1. Sissejuhatus................................................................................................................... 3 1.1.Töö eesmärk............................................................................................................ 3 1.2.Töö objekt................................................................................................................3 2.Töös kasutatavad terminid .............................................................................................4 3.Kinnistu pass.................................
Kas intressimäär on aktsepteeritav?) - Ehitusturg (kui aktiivselt ja mida piirkonnas ehitatakse? Kas konkurents on suur?) - Kindlustunde indikaatorid (emotsioonide mõõdik; kas tulevikku nähakse pigem positiivselt või negatiivselt) Kui eelnev suur pilt on selge ja oled otsustanud arendada, saab minna edasi detailidesse: - Kas piirkonnas arendatav kinnisvara sobib pankadele laenutagatiseks? - Kui suur ja millise märgiga on vahe arenduse koguhinna ja turuväärtuse vahel? - Kas kinnisvarahinnad tõusevad, langevad või on stabiilsed? - Milline on olemasolev elamufond? - Kas hinnad ja kinnisvarategingute aev on kasvamas, kahanemas, stabiilne? - Millised konkurentide planeeringud on menetluses? - Milliseid kortereid konkurendid pakuvad kui suuri jne, mis on müügitempo? - Kas konkurendid on suured arendajad või kohalikud tegijad? - Mis on planeeringute menetluse juures valupunktid?
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Juhtimine ja turundus Turunduse õppetool Marleen Reemann KORTERITE ÜÜRITURU ANALÜÜS TARTUS Kodutöö Juhendaja: emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus..............................................................2 1.Tartu korterite üürituru dünaamika 2011-2015.........3 2. Tartu korterite üürituru võrdlus piirkonniti..............9 3. Tartu korterite üürituru arengu prognoos..............13 Kokkuvõte...............................................................14 Viidatud allikad.......................................................15 LISA 1.....................................................................17 LISA 2.....................................................................17 1
[http://www.rmk.ee/metsa- majandamine/metsamajandus/metskonnad/jogevamaa-metskond] Hoiumetsi on Jõgevamaal umbes 7,1% (Jõgevamaa keskkond, 2008, lk 18). 2. Ressursside ja nende kasutusvõimaluste hindamine Jõgeva maakond on suhteliselt hästi erinevate maavaradega varustatud. Maakonna põhja- ja edelaosas asuvad suured soomassiivid turbavarudega, lääneosas on küllalt suured kvaliteetse lubjakivi- ja dolomiidivarud. Keskosas Vooremaa ümbruses leidub moreense tekkega kruusavarusid ja Peipsi ääres jääjärvelise tekkega liivavarusid. Majanduslikus mõttes omab Jõgevamaal pemist tähtsust turba, paekivi, liiva ja kruusa kaevandamine. (Jõgevamaa keskkond, 2008, lk 27,28) Jõgevamaa lääneosa põllustatud lavamaal ja voortel valdavad leostunud, leetjad ja kahkjad mullad, idaosa moreenitasandikel ja Ugandi lavamaal leetjad ja kahkjad mullad [http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j%C3%B5gevamaa3]. Jõgeva maakonna veevarustus põhineb põhjaveel. Ühisveevärgiga varustatus jääb
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond Referaat INVESTEERINGUTEPOLIITIKA EESTI RIIGIS Pärnu 2010 SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1.INVESTEERING, RIIGI ROLL JA VÄLISINVESTEERINGUD..................................... 4 1.1 Investeering ......................................................................................................................4 2.EELARVEPRIORITEEDID................................................................................................9 3.INVESTERINGUTE PRAEGUNE OLUKORD EESTIS.................................................11 KOKKUVÕTE...........................................................................................
25. emakeeleolümpiaad ,,Meedia keel" UUDISTE GEOGRAAFIA Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 11.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2010 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................................................... 3 1. Uudis................................................................................................................................................. 4 1.1. Mis on uudis?............................................................................................................................. 4 1.2. Uudise pealkiri........................................................................................................................... 6 1.3. Uudisväärtused.........
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Ettevõtlusosakond Ene-Mari Saamel AÜTH1 TURISM EESTIS Referaat Juhendaja: Grete Männikus, MBA Pärnu 2016 SISUKORD 1.Turism.............................................................................................................................4 1.1.Turismi tähendus......................................................................................................4 1.2.Turismiseadus..........................................................................................................5 2
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärikorralduse instituut Ettevõtluse õppetool Triinu Viikholm KORTERITE OSTU-MÜÜGI ANALÜÜS JÕHVIS JA NARVAS Kodutöö nr 1 Emeriitprofessor Ene Kolbre Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 2 1.KORTERITE OSTU JA MÜÜGI DÜNAAMIKA JÕHVIS JA NARVAS PERIOODIL 01.01.2012 – 30.06.2015........................................................................................ 3 2.HINNANG MUUTUSTELE JA NENDE PÕHJUSTELE..................................................9 3.PROGNOOS..............................................................................
Nimelt 2007. aastal tehti 25% kogu Euroopa Liidu erasektori tehtavatest arendus- ja uurimuskulutustest IKT sektoris ning kogu Euroopa Liidu erasektori arendus- ja uurimustöötajatest 32,4% töötab IKT sektoris. (Trulea et al 2010: 13) Viimasel aastakümnel kasvas IKT teenindussektor Euroopa Liidus märgatavalt. Samal ajal kahanes IKT tootmissektor. See tähendab, et IKT sektoris teenindussektor tähtsustus. Arvutiteenindus- ja tarkvarasektoris oli kõige suurem uurimuslikkuse ja arenduse osakaal võrreldes teiste IKT alasektoritega, näiteks telekomi-, multimeedia- ja komponentidesektoriga. Seoses IKT teeninduse- ja tarkvarasektori suure arenduse osakaaluga võib prognoosida, et ka tulevikus muutuvad need sektorid Euroopa Liidus järjest tähtsamateks. (Trulea et al 2010: 124) Euroopa Liidu peamised konkurendid IKT sektoris on USA, Jaapan ja Korea. Võrreldes nende riikidega ja arvestades SKT-d, siis Euroopa Liidu IKT sektori teadus- ja
humiinaineterikkad. · Lisaks esineb lubjatoitelisi, soolatoitelisi ja rauatoitelisi järvi, kuid nende osatähtsus on väike. 2 Humiinained on komplekssed amorfsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mis on tekkinud enamikus taime-, vähemikus loomajäänuste humifitseerumisel mullas ja setetes. 4 4 Vikipeedia et.wikipedia.org/wiki/Humiinaine 9 Jõed Levik ja tihedus Soome laht, Läänemeri, Peipsi järv ja Haanja kõrgustik loovad Eestis soodsad tingimused tervikliku vooluvetevõrgustiku kujunemiseks. Pinnamoe iseärasused tingivad siinsete jõgede jagunemise erinevate vesikondade vahel.2 Veelahkmed jagavad Eesti jõed nelja looduslikku vesikonda: · Narva-Peipsi vesikond, · Soome lahe vesikond, · Liivi lahe vesikond ja · Saarte veekogud. Kolme vesikonna Narva-Peipsi, Soome lahe ja Liivi lahe vesikonna jõed saavad alguse Pandivere
Ka selles olukorras on vale pidada ehitusmaksumust eraldatuks kogumaksumusest, ta on isegi veel olulisem, sest sellel tugineb kogu programm ning tõrked ehitusel võivad tekkida omakorda tõrked ehitustöödel. 2.3. Majanduslikult tasuvate ja ühiskonnale vajalike ehitiste maksumuse kujunemine Lähtudes kuludest, võib eristada era- ja riiklikku sektorit, aga ka ehitisi, mis on majanduslikult tasuvad (kasutamisest saadav tulu ületab tehtud kulutusi) ning mittetasuvad. Majanduslik tasuvus ei iseloomusta vaid era-hoonestust (ka kohalikud võimud ja riigiasutused kavandavad majanduslikult tasuvaid projekte), samas kui ka eraehitus ei pea alati toimuma eesmärgiga saada kasumit (kirikud ja heategevus-ehitised). Mõned ehitised võivad olla vaid osaliselt isetasuvad (KOV elamuprogramm, mis osaliselt kaetakse üüridega, osaliselt maksudega ja subsiidiumidega). 2.3.1. Majanduslikult tasuv ehitus
maastikurajooni ulatuses kujunenud välja ka väga erisuguse mikrokliimaga paiku. (Linkrus 1998) 1.5. Vetevõrk Soome lahe rannikumadaliku veestiku moodustavad maismaaveed (jõed, ojad, järved), meri ning põhjavesi ja allikad. Maismaavetest peetakse olulisemaks tihedat vooluvete võrku, mille moodustavad Soome lahte suubuvate jõgede ja ojade alamjooksud (Linkrus 1998). Suurim rannikumadalikku läbiv vooluveekogu on Narva jõgi, mis moodustab koos Peipsi ja Pihkva järvega omaette vesikonna (Arold 2005). Rannikumadalikule on iseloomulikud väiksed 5 Soome lahe vesikonna jõed, mille sängi keskmine laius on 10-15 m (sh Vääna j, Loobu j, Selja j, Kunda j, Purtse j ja Valgejõgi jt). Laiema sängiga on vaid Jägala j, Pirita j ja Keila j. Soome lahe vesikonna jõgedel on rannikumadalikul üldiselt suur lang ja astmeline pikiprofiil,
Valisin just selle teema uurimiseks, sest maaturism kogub üha enam populaarsust ning üha enam hinnatakse naturaalsust ja keskkonnateadlikust. Teema uurimine tuleb kasuks maapiirkonnas tegelevatele ettevõtjatele, kes soovivad oma toodet või teenust muuta kõigile võimalikult kättesaadavaks. Esmalt tuleks saada ülevaade turismimajanduse olemusest ja teha selgeks definitsioonid. Turism vs reisimine Tihti ajavad inimesed omavahel sassi kaks mõistet: reisimine ja turism. Arvatakse, et neil on üks ja sama tähendus. Nad on küll omavahel tihedalt seotud aga tegelikult saab neid vaadata kui kahte eraldi seisvat mõistet. Reisimine tähendab ühest kohast teise kohta liikumist näiteks reisimotiivi alusel. Pärnust Tallinnas sõitmine ei ole reisimine, kuid Tallinnast Helsingisse sõitmist nimetatakse juba reisimiseks. Reisimine hakkas kiiresti kasvama alates 1960. aastatest, sest siis hakkasid inimeste seas populaarsust koguma lennureisid kaugematesse kohtadesse
TALLINNA MAJANDUSKOOL Ärijuhtimise osakond Valli Kink Turunduse lõpupraktika Eesti Hotelli- ja Turismikõrgkoolis praktikaaruanne Juhendaja:Helle Liblik Tallinn 2014 0 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS................................................................................................ 2 1Ettevõtte üldiseloomustus............................................................................2 2Ettevõtte tooted.........................................................................................11 3Turundustegevus........................................................................................14 4Logistiline tegevus.................................................................................
TallinnaÜlikool Ühiskonnateaduste instituut Regionaalne kihistumine taasiseseisvunud Eestis Eesti ühiskond ja poliitika Riho Kirsipuu 2015 1 Sisukord 1Sissejuhatus......................................................................................................... 3 2. Tööturu olukord viimase 25 aasta jooksul...........................................................4 2.1 Tööturg ja tööhõive........................................................................................ 4 ............................................................................................................................ 4 2.2 Brutopalk....................................................................................................... 6 2.3 Vaesus........................................................................................................... 7 3.Hariduse kät
TARTU ÜLIKOOL Loodus-ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja maateaduste instituut Geograafia osakond GENTRIFIKATSIOON Referaat aines „Inimgeograafia alused“ Töö koostasid: Merilin Meier Kadi Järve Maarja Välimaa Urmas Neimann Tööd juhendas: Janika Raun Tartu 2014 SISUKORD 1.Sissejuhatus 2.Taaslinnastumine ja gentrifikatsioon 3.Gentrifikatsiooni arengulugu 4.Gentrifikatsiooni uurimisviisid 5.Gentrifikatsioon ja selle uurimine Eestis 6.Arutelu ja kokkuvõte. 7.Viited SISSEJUHATUS Gentrifikatsioon (inglise sõnast gentry „alamaadel“) on linnalise keskkonna uuenemine ja ülesehitamine, mis toimub kui jõukamad keskklassi elanikud kolivad allakäinud piirkondadesse, tõrjudes sealt välja alamklassi elanikke. Tihti ehitatakse vanad tööstushooned ümber eluruumideks ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
