PSÜHHOLOOGIA MÕISTE Psühholoogia on teadus mis käsitleb vaimseid protsess ja käitumist ning nendevahelisi seoseid On teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, avaldusvorme ning psüühika osa looduses ja ühiskonnas. Kr.k Psyhe (hing/vaim) ja logos (õpetus) Psüühika väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes Psüühika subjektiivsus ja objektiivsus Psüühika kõrgeim vorm teadus on omane ainult inimesele PSÜHHOLOOGIA KUI TEADUS Eelteaduslik psühholoogia Filosoofiline psühholoogia Teaduslik psühholoogia Tugineb teaduslikele uurimustele Himanitaarne Loodusteaduslik PSÜHHOLOOGIA SEOS TEISTE TEADSUTEGA Psühholoogia: Pedagoogika Sotsioloogia Geneetika Bioloogia Meditsiin Matemaatika Lingvistika PSÜHHOLOOGIA VALDKONNAD Pedagoogiline psühholoogia: õpetamise ja õppimise psühholoogia, ealised individuaalsed er...
Psühholoogia on teadusharu, mille sisu ei ole üheselt defineeritud. On mitu laialt levinud määratlust: · psühholoogia on teadus, mis uurib psüühikat[viide?]; · psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse[1]; · psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid.[2] Psühholoogiaks nimetatakse tavakeeles ka: · mitmesuguseid arvamusi psüühika kohta, sõltumata nende teaduslikkusest; · kõike psühholoogide tegevusega seonduvat; · mingi teatud inimese või raamatutegelase psüühika eripärasid. Kuni 19. sajandini oli psühholoogia filosoofia alavaldkondi; iseseisvaks empiiriliseks teadusharuks sai ta 19. sajandi teisel poolel. Psühholoogia harud Üldpsühholoogia käsitleb normaalse täiskasvanud inimese psüühika üldisi seaduspärasusi. Selle kõrval on psühholoogial hulk harusid. · Arengupsühholoogia...
PSÜHHOLOOGIATEADUS Kr k psyche + logos = hing,vaim + õpetus=hingeõpetus. Psühholoogia on teadus inimese psühhikast(levinuim deffinits.) Psüühika organismi sisemuses toimuvad vaimsed tegevused. Psüühika funk. Teavitada organismi ümbritsevat maailmas toimuvat. Psühholoogia = teadvuse uurimine. Teadvus teadlik olemine välismaailmast ja iseendast. Inimese ja looma erinevus ka loomal on teadvus, kuid ta pole sellest teadlik. Inimene suudab peegeldada(reflekteerida) psüühikas toimuvat,kuid mitte kõik pole teadvastatud. o AUTOMAATSEKS MUUTUNUD TEGEVUSED nt. käimine o PSÜÜHIKA TEADVUSTAMATA OSA.(nn. alateadus) ENESETEADVUS lk. 16 PSÜÜHIKA FUNKTSIOONID : Luua maailmast tervikpilt. Selleks on oluline: · TAJU meelte abil pilt ümbritsevast. · MÄLU tekkinud pildi/kujundi säilitamine. · MÕTLEMINE kujundi käsitsemine. · KEEL sümbolid ,erinevus loomadest. · TUNDED · TEGEVUSE JUHTIMINE TEADUSED erin...
Psühholoogia gümnaasiumile TÜ kirjastus, 2002 1.2. Psüühika ja teadvus Psüühika liigitatatakse ülesannete ehk funktsioonide järgi (taju, mälu, mõtlemine, keel, tunded, tegevuse juhtimine). Psüühika ülesanne üldisemalt on organismi teavitamine ümbritsevas maailmas toimuvast, millest tulenevalt võib psühholoogiat ka teadvuse uurimiseks nimetada. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Kuigi inimene on võimeline endale aru andma ehk peegeldama ehk reflekteerima, mis toimub tema psüühikas, ei põhine ümbritseva tunnetus alati teadvustatud tegevusel: 1. Teadvusele kättesaamatud psüühilised protsessid (sügavustaju- ükskõik kui palju me ka ei pingutaks, ei saa me kunagi teadlikuks, kuidas kaugust nägemissüsteemis arvutatakse). 2. Psüühilised protsessid, mis kunagi on olnud teadvuses, kuid ei vaja to...
Teema 2 Psühholoogia alused Talis Bachmann, Rait Maruste kirjastus ilo, 2003 2.1. Psühholoogia tekke varajane periood · Psühholoogia, kui iseseisev teadus 19.saj teisest poolest. · 1879 rajab Wilhelm Wundt Leipzigi esimese eksperimentaalpsühholoogia laboratooriumi. · Animism- esemete ja olendite hingestamine. Animistlikud kujutlused omased paljudele kultuuridele ning selle rudimente kohtab veel tänapäevalgi. · Tsivilisatsiooniga tekkinud teaduses sai kõik hingeellu puutuv filosoofia uurimisobjektiks. · Antiik- Kreekas kujunes kaks vastandlikku psüühilise alge seletamise traditsiooni: 1. Materialistlik- Demokritose liin. Demokritos väitis, et ka hing on materiaalne ja koosneb aatomitest nagu kehagi. Inimene tunnetab maailma meelte abil, millele avaldavad oma mõju välismaailm...
Psühholoogia teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Psüühika organismi võime peegeldada ümbritsevad keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Teadvus teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Alateadvus inimese salajane peidukoht, kuhu tõrjutakse mõtted, soovid, tungid ja impulsid. Teaduslik psühholoogia käsitleb psüühika olemust, seaduspärasusi ja avaldumisvorme. Eelteaduslik psühholoogia rahvapsühholoogia (vanasõnad, vanarahvatarkused, kõnekäänud, rahvameditsiin). Filosoofiline psühholoogia teadmine või arutlus inimesest ja elumõttest. Parapsühholoogia ebateaduslik psühholoogia; ei saa tõestada, et pole olemas. Teoreetiline psühholoogia üldpsühholoogia, mis uurib normaalse, terve inimese prüühilise elu isepärasusi (nägemine, kuulmine, taju, mõtlemine, isiksus, suhtlemine, sooline). Rakenduslik (praktiline) psühholoogia uuri...
PSÜHHOLOOGIA tuleb kreeka keelsest sõnast psyche-hing j logos-teadus. Hing-psüühika. Psüühika- teadus inimese sees ja teda ümritsevas keskkonnas. Psüühika toimub ajus. Psühholoogia kui teadus uurib inimese vaimse ja käitumis elu toimumist. Psühholoog-on spetsialist, kes tunneb psühholoogia teadust ja tegeleb inimeste nõustamisega. Psühholoogia õpetaja on spetsialist, kes peab tundma psühholooigiat ning peab olema ka kraad. Psühaater-tegeleb ja uurib psüühika patoloogiaga. Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, arengu seaduspärasusi, arenguvorme ning psüühika osa inimeses ja looduses. Psühholoogia struktuur jaguneb kaeks: 1)teoreetilised psühholoogia harud 2)rakendus psühholoogia harud. 1)psühholoogia:*terninoloogia*teooriad*konspektsioon*teadmised 2)eksperimentaal*uurimismeetodid*uurimistulemused. 2)rakendus psühholoogiaharud: kujunevad ajaloo käigus ja on kunstlikud, peegeldades teaduse arengut. KAKS RAKENDUSEPITSIOONI:...
Psühholoogia mõiste - teadus, mis uuri inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning selle avaldumise viise. Psühholoogia harud. Teoreetiline psühholoogia – teoreetilised harud töötavad välja teooriad ja üldised seaduspärasused. üldpsühholoogia - psüühika ja käitumise üldised seaduspärasused arengupsühholoogia - inimese areng viljastamisest surmani sotsiaalpsühholoogia - inimene suhetes teistega kognitiivne psühholoogia - inimese tunnetuslikud protsessid (taju, mälu, mõtlemine) isiksusepsühholoogia - inimeste psüühilised erinevused (vaimsed võimed, isiksuseomadused, huvid, soolised erinevused) psühhopatoloogia (patopsühholoogia) - psüühilised häired, nende põhjused, kujunemine, vormid pedagoogiline psühholoogia – õppimine jm Rakenduslik psühholoogia – rakenduslikud harud kasutavad teoreetilisi teadmisi konkreetses praktilises valdkonnas kliiniline psühholoogia - psü...
Psühholoogia gümnaasiumile TÜ kirjastus, 2002 2. Psühholoogia ajaloost Katselise ehk eksperimentaalsepsühholoogia üks rajajatest Hermann Ebbinghaus on tabavalt öelnud, et psühholoogial on lühike ajalugu, kuid pikk minevik. See tähendab, et juba antiikajal tekkisid esimesed inimeseõpetused, kuid teadusliku psühholoogia tinglikuks sünnimomendiks peetakse aastat 1879, kui Wilhem Wundt (1832-1920) sisutas Leipzigi Ülikoolis paar ruumi , kus hakati tegema inimese psüühika uurimise katseid. Inimes kohta saab andmeid koguda ka plaanipärase vaatlusega, mille üks oluline liik on sisevaatlus ehk introspektsioon (ld introspectare ,,sisse vaatama"). See oli eriti populaarne 100a tagasi.Tänapäeval kasutatakse seda meetodit täiendavate andmete kogumiseks katses. 2.1 Antiikaja psühholoogia Aristoteles`e (384-322 eKr) teos ,,Hingest"( hing- kr psych) peeta...
1.PSÜHHOLOOGIA, PSÜÜHIKA JA TEADVUS. Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese ( ja looma) hinge-ja vaimuelu ning selle olemust ja sellega seotud protsesse. PSÜÜHIKA on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. 1.Mis on teadvus? -Teadvus on teadlik olek iseenda olemasolust, oma tegevustes ja välismaailmas toimuvast. 2.Peatükis on loetletud rida psüühika funktsioone( taju, mõtlemine, keel, mälu).Millised funktsioone psüühika peale nende veel täidab? -emotsioonid; isiksuseomadused;väärtused;enesehinnang;vajadused jne. 3.Kirjelda mitmesugused automatiseeritud tegevusi? - igahommikused tegevused nagu hammaste pesu, söömine, riidese panek. Ilmselt teeme neid tegevusi alati samas järjekorras e. automaatselt iga päev. Me isegi ei hakka mõtlema selle peale et, miks me seda teeme. 4. Kas loomad mõtlevad? -Jah, nende teadvustatus ei pruugi küll olla nii suur kui inimestel, seega nad teevad igasuguseid keerul...
TARTU ÜLIKOOL Õigusteaduskond Avaliku õiguse instituut Kriminaalõiguse, kriminoloogia ja kognitiivse psühholoogia õppetool PSÜHHOLOOGIA HARUD JA RAKENDUSVÕIMALUSED Bakalaureuseõppe referaat Tartu 2008 Sisukord: 1. Psühholoogia ja psüühika....................................................................................lk 3 2. Psühholoogia harud ja tähtsus.............................................................................lk 4-6 3. Psühholoogia kui teadus......................................................................................lk 7 4. Psühholoogia meetodid.......................................................................................lk 8 4.1 Eksperimet............................................................................
Sissejuhatus psüühikasse PSP6060.LT Käsitletavad teemad: I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid: 1. Nägemine 2. Kuulmine 3. Tasakaal, keha asend ruumis 4. Süva- ja puutetundlikkus 5. Lõhna- ja maitsetundlikkus 6. Muud meeled V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid: 1. Emotsioonid 2. Motivatsioon 3. Taju 4. Mälu 5. Mõtlemine 6. Tegevuse planeerimine 7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. (siin on peidus ka elu määratlus: elus o...
1. Positiivne mina-pilt kujuneb inimesel juhul, kui olulised inimesed esitavad meile nn väärtoleku tingimusi, mida me täita ei suuda. V: VÄÄR 2. Normaalsuse/ebanormaalsuse määratlemisel lähtutakse mitmetest alustest. Milline norm võtab normaalse/ebanormaalse hindamisel aluseks mitu tunnust, milles spetsialistid on kokku leppinud tuginedes erialastele tähelepanekutele ja uruimustööle? V: KLIINILINE NORM 3. Teadusliku psühholoogia sündi dateeritakse esimese eksperimentaalpsühholoogia labori rajamisega Leipzigis. Millal (aasta) see labor avati? V: 1879 4. Mart leiab, et ennekõike see, mida tema teeb või erinevatel põhjustel tegemata jätab, mõjutab tema ja ta perekonna käekäiku. V: SEESMINE KONTROLLIKESE Edgar on seisukohal, et tema enda panus elukäigu mõjutamisel võib küll oluline olla, kuid sellest olulisem roll on tema vanemate geenidel ja ühiskonnal. V: VÄLINE KONTROLLIKESE 5. Teadusliku psühholoogia ühek...
PSÜHHOLOOGIA KONTROLLTÖÖ küsimused I 1. Psühholoogia mõiste 2. Teadusliku ja rahvapsühholoogia erinevus 3. Psühholoogia ajaloost : Aristoteles, Hippokrates, Galenos, Descartes, Kant, Hamilton, Weber, Fechner, Wundt, Kraepelin, Galton 4. Mis aastat ja millist sündmust seostatakse teadusliku psühholoogia algusega? 5. Nimeta mõningaid psühholoogia harusid. 6. Olulisemaid psühholoogia uurimismeetodeid (vaatlus; eksperiment-loomulik ja laboratoorne; juhtumi analüüs;intervjuu; longitudinaalne uuring; psühholoogilised testid) 7. Olulisemad teooriad psühholoogias (biheivorism; humanistlik; psühhoanalüütiline; kognitiivne, neurobioloogiline lähenemine) 8. Mida kujutab endast eklektiline lähenemine psüühiliste ilmingute seletamisel? 9. Närvisüsteemi evolutsioonist. 10. Refleks ja instinkt. 11. Käitumist mõjutavad tegurid: horm...
Psühholoogia õpiku küsimused Psühholoogia, psüühika ja teadvus 1. Mis on teadvus? Teadvus on teadlik olemine välismaailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. 2. Milliseid funktsioone psüühika peale raamatus loetletute psüühika funktsioonide veel täidab. Lisaks tajule, mälule, mõtlemisele, keelele, tundeelule ja tegevuse juhtimisele täidab psüühika veel tahteelu, intellekt ja instinktid. 3. Kirjelda mitmesuguseid automatiseeritud tegevusi. Nt. vannitoast väljudes tule automaatne kustutamine, isegi kui keegi on seal sees. 4. Kas loomad mõtlevad? Jah, seda on katsetatud nt. ahvidega. 5. Milles on kultuurilise pärilikkuse peamine erinevus geneetilisest pärilikkusest? Pärilikku informatsiooni antakse edasi geenidega, kultuurilist informatsiooni antakse edasi keelega. 6. Mille poolest erineb teaduslik psühholoogia rahvapsühholoogiast? Teaduslik psühholoogia uurib psüühika ja ...
Psühholoogia Mis on psüühika? V: Psüühika on elusolendi närvisüsteemi tegevuse tulemus. Psühholoogia seos teiste teadustega? V: Psühholoogia on seotud paljude teadustega nagu näiteks matemaatika, pedagoogika, bioloogia, füüsika ja filosoofia. Psühholoogia uurimismeetodid? V: 1)Kirjeldavad uurimused- juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid 2)Korrelatiivsed uurimused- seosed nähtuse ja käitumisviisi vahel 3)Eksperiment- aitab seletada mingit käitumist Närvisüsteemi jagunemine: V: Närvisüsteem jaguneb SOMAATILISEKS ja AUTONOOMSEKS Refleksid: V: TINGIMATUD REFLEKSID- on kaasa sündinud tahtmatud reaktsioonid. TINGITUD REFLEKSID- kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Erutus ja pidurdus: V: Erutus- reaktsiooni vallandav närviprotsess Pidurdus- peatab reaktsiooni Areng ja kasvamine: V: Areng-...
Psühholoogia kontrolltöö nr 1 1. http://i47.tinypic.com/1603qjp.jpg < · Psühholoogia on teadus, mis uurib psüühilisi protsesse ja käitumist ning nende omavahelisi seoseid · Teaduslik psühholoogia sai alguse 1879. aastal mil Wilhelm Wundt Saksamaal Leipzigis avas laboratooriumi psühholoogiliste fenomenide uurimiseks 2. · Psühholoogia keskne mõiste on psüühika. · Psüühika on tegelikkuse peegeldus ajus. · Psüühika all võib mõista ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. 3. · Psüühilised omadused... o ... on konkreetse inimese psüühika tüüpilised erijooned o Need jooned iseloomustavad inimese psüühikat protsesside kiiruse, täpsuse, püsivuse, muutlikkuse jne seisukohalt o Psüühilised omadused on näiteks võimed, temperament, iseloom, vajadused, väärtused, huvid .... · Psüühilised seisundi...
Psyche + logos - hingeteadus uurib vaimuelu nähtusi ja käitumist objektiivselt fikseeritav, tugineb käitumisele(saab vaid kaudselt mõõta) Psüühika nähtused objektiivne keskkond - ümbrus/keskkond kus eksisteeritakse, aga ka inimese enda keha/närvisüsteem keskkond peegeldub või kajastub meie psühholoogias psühholoogia esimene tähtis postulaat on liigikaaslastel peaks olema psüühika sarnane, objektiivne kogemus, subjektiivsed 3 psühholoogiat: eelteaduslik - kogemuspõhine, mitte ainult enda vaid ka teiste käitumise analüüs filosoofiline - pole spetsiaalseid teaduslikke meetoteid, psüühikast mõtlemise süsteem range, loogiline, teaduslikult põhjendatud, kuid spekulatiivne. teaduslik - eksperimentaalne, kogutakse fakte, kasutatakse täpseid uurimuslikke teabeid, andmete suur usaldusväärsus, kindlam täpsem ennustada käitumist, pidevalt arenev, kui tekib vastuolu uuritakse nii kaua, kuni see kaob Ürgajal - ...
PSÜHHOLOOGIA: - Teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid - Psühholoogid uurivad, kuidas inimesed ja teised organismid mõtlevad, õpivad, tajuvad, tunnevad, suhtlevad - Käitumise kirjeldamine, seletamine, ennustamine, vajadusel muutmine ja parandamine PSÜHHOLOOG: - teadlane ("teoreetik") ja/võinõustaja ("praktik"), ,kes uurib ja/või õpetab psühholoogiat või praktiseerib psühholoogilise nõustajana PSÜÜHIKA: - Organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist NS tegevuse tulemus - Eesmärgiks maailmast tervikpildi loomine - Funktsioonid:taju,mälu,mõtlemine,keel,tunded,tegevuse juhtimine Teadvus- teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest, tegudest. Eneseteadvus- teadlik olemine ja arusaamine iseendast Seosed teiste valdkondadega: meditsiin,sotsioloogia,sotsiaaltöö,bioloogia ja geneetika, statistika ja mat...
Bioloogiline psüholoogia Biopsühholoogia "isaks" loetakse Donald Olding Hebb'i (1904-1985), kelle raamat "Organization of behavior" mängis pöördelist rolli biopsühholoogia arengus. Mis on biopsühholoogia? Bioloogiline psühholoogia ehk biopsühholoogia on teadusharu, mis selgitab inimese käitumist ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside abil. Seega kujutab biopsühholoogia endast kahe teadusharu bioloogia ja psühholoogia sulamit. Käitumise kõrgeimaks juhiks on peaaju. Närvisüsteemi moodustavad lisaks peaajule seljaaju ja närvid. Biopsühholoogia jagunemine Füsioloogiline psühholoogia uurib närvisüsteemi toimimist läbi kirurgiliste, elektriliste ja keemiliste mõjutuste. Psühhofarmakoloogia uurib ravimite ja närvisüsteemi interaktsiooni. Neuropsühholoogia uurib käitumuslikke häireid, mis on põhjustatud ajukahjustusest. Psühhofüsioloogia uurib käitumise seoseid füsioloog...
Kordamisküsimused psühholoogias ja loogikas 1. Psühholoogia aine Psühholoogia teadus, mis uurib psüühika seaduspärasusi, olemust ja avaldumisvorme. 2. Psühholoogia harud (teoreetilised ja rakenduslikud) Teoreetilised: Üldpsühholoogia täiskasvanud normaalse inimese psüühika uurimine Psühhodiagnostika psüühiliste seisundite diagnoosimise probleemid Psühhofüsioloogia uurib psüühika füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia inimese käitumise eripära gruppides Diferentsiaalpsühholoogia inimgruppide (nt rasside, soo) psüühilise eripära uurimine Arengupsühholoogia psüühika areng erinevatel eluetappidel Patopsühholoogia psüühiliselt haigete eripära uurimine Kognitiivne psühholoogia tunnetusprotsesside uurimine Eksperimentaalpsühholoogia eksperimendi kui meetodi käsitlemine Rakenduslik: Tööstuspsühholoogia Meditsiinipsühholoogia Õiguspsühholoogia Pedagoogiline psühholoogia Personalipsühho...
Ontogenees-muutused munaraku viljastamisest kuni surmani. ARENGUPSÜHHOLOOGIA*uurib arengulisi muutusi, *füüsiline, kognitiivne, sotsiaalne areng, *areng-kasvamise ja küpsemise protsess, *uurib, kuidas laps erineb täiskasvanust, lapse arengu seaduspärasus, PÄRILIKKUSE JA KESKKONNA MÕJU ARENGULE *inimese käitumine on pärilike tegurite ja keskkonna mõju tulemus, *geneetiliselt ainulaadne, *keskkonnast sõltub mil moel saab pärilik info avalduda, *Jean Pignet kognitiivse arengu teooria., *Inimese psühhosotsiaalne areng(Erik H.Erikson) PÄRILIKKUS*23 paari( igas paaris üks emalt, üks isalt) annavad edasi pärilikke omadusi, *genotüüp-vanematelt saadud pärilike tegurite kogum, *fenotüüp-genotüübi väljendumine konkreetsel inimesel, *Kromosoomid koosnevad geenidest, mis on pärilikkuse kandjad ning DNA struktuuri osa M=fy N=xy .Psühholoogia-kr keeles psyche-hing logos-teadus, õpetus. Hing=psüühika-inimest ümbritsevate ja inimeses toimuvate protsess...
Inimese psüühilised protsessid toimivad paralleelselt ja sageli on niiimoodi korraga töös rohkem kui kolm protsessi. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 2 Väär 0 punkti 1-st Küsimuse tekst Inimese psüühika osaks on: Vali üks: a. psüühilised protsessid b. psüühilised omadused c. kõik eelpool mainitud on psüühika osaks ÕIGE! d. psüühilised seisundid Küsimus 3 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Millises psühholoogia koolkonnas on lähtud seisukohast, et inimene on üks tervik ja nii tuleks tervikuna uurida kõiki inimese psüühilisi protsesse ning teha seda ainult rangeid teaduslikke põhimõtteid järgides? Vali üks: a. evolutsiooniline b. humanistlik c. kognitiivne d. psühhoanalüütiline Küsimus 4 Õige 1 punkti 1-st Küsimuse tekst Psühholoogias uuritakse seda, millised on inimese psüühilised protsessid. Samuti seda, kuidas ümbritsev keskkond mõjutab inimese mõtlemist j...
1. Psühholoogia aine -> Mõiste tuleneb kreeka keelest ("psyche" hing, "logos" õpetus). "Hinge" asemel tänapäeval kasutusel "psüühika". Psühholoogia teadus, mis uurib psüühika seaduspärasusi, olemust ja avaldumisvorme (käitumist ja mentaalseid protsesse uuriv distsipliin). 2. Psühholoogia harud (teoreetilised ja rakenduslikud) -> Teoreetilised: Üldpsühholoogia - täiskasvanud normaalse inimese psüühika uurimine Psühhodiagnostika - psüühiliste seisundite diagnoosimise probleemid Psühhofüsioloogia - uurib psüühika füsioloogilisi aluseid Sotsiaalpsühholoogia - inimese käitumise eripära gruppides Diferentsiaalpsühholoogia - inimgruppide (nt rasside, soo) psüühilise eripära uurimine Arengupsühholoogia - psüühika areng erinevatel eluetappidel Patopsühholoogia - psüühiliselt haigete eripära uurimine Kognitiivne psühholoogia - tunnetusprotsesside uurimine Eksperimentaalpsühholoogia -ekspe...
Ülevaade psühholoogiast PSP6001 Kristjan Kask Psühholoogia alused. Bachmann, T. & Maruste, R. (2008/2011) Ilo kirjastus Psühholoogia gümnaasiumile. Tartu Ülikooli kirjastus Hindamine: eksam valikvastustega E 16-18 ruum A202 Pöördumine: Lp dots Kask Olen ...x eriala x kursuse tudeng nimiperekonnanimi, päevane õppe aines... Kirja sisu Lugupidamisega Psyche (kreeka k) hing, vaim Teadus, mis uurib käitumist ja vaimseid protsesse e psüühikat Psüühika organismi sisemuses toimuvate protsesside kogum, mille kohta tehakse järeldusi välist käitumist jälgides. Psüühilised nähtused jagunevad: protsessid, seisundid, omadused Psühholoogia eesmärgid: kirjeldada, mõista, prognoosida Psühholoogia harud Teoreetilise orientatsiooniga - Psühhofüüsika - Psühhofüsioloogia : psühhofarmakoloogia(ravimid) - Isiksuse psühholoogia - Sotsi...
AINEPROGRAMM Õppeaasta: 2008/09 Semester: sügis Aine kood: PSP6001 Aine nimetus eesti keeles: Ülevaade psühholoogiast Aine nimetus inglise Overview of Psychology keeles: Ainepunkte: 3.0 Auditoorse õppetöö maht 42 Sh loengud: 42 seminarid/ - tundides: praktikumid: Hindamisviis: H Õppejõud: Katrin Kullasepp Ametikoht, kraad: Lektor Eeldusaine: - Aine eesmärk ja kuuluvus: Psühholoogia ja inimeseõpetuse suunal sissejuhatavate ainete kohutsuslik aine Kujundada integreeritud teadmine psühholoogia eri suundadest ja rakendamise võimalustest. Toetada ...
PSÜHHOLOOGIA RIIGI EKSAMI KORDAMINE 1. Mis on psüühika ja kuidas jaguneb? · Psüühika elusolendi närvisüsteemi tulemus Tajumine teabe hankimine ümbritsevast maailmast Teabe tõlgendamine seletab tajumise tulemust Hindamine tõlgendamise teel saadud informatsiooni olulisuse määramine elusolendi jaoks Motivatsioon vastava tegevusmustri käivitamine teatud keskkonna nähtuse suhtes Informatsiooniedaspidiste tõlgenduste ja tegevuste lihtsustamiseks talletamine 2. Mis on psühholoogia? Psühholoogiateadus, mis käsitleb vaimseid protsesse, käitumist ning nende vahelisi seoseid 3. Psühholoogia suunad Psühhoanalüütilinevarajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele(S. Freud) Käitumuslikuuritakse vaid seda, mida saab objektiivselt vaadelda(J.B. Watson) Humanistlikinimlikud tunded, inim kogemust...
Psühholoogia koolieksam Kordamisküsimused 1.Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühikat ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Psyche- hing,vaim; Logis-teadus (hingeteadus). 2.Psüühika on inimese sisemaailm, tema hingeelu, see on aju omadus peegeldada ümbritsevat tegelikkust. Psüühilised protsessid, seisundid ja omadused kokku moodustavad psüühika. Psüühika jaguneb: ·Teadvus-inimestel ·Alateadvus- ei jõua teadvusesse ·Eelteadvus 3.Psühholoogia harud Teoreetiline haru- üldpsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia, psühhiaatria, arstiteadus. Rakenduslik haru- tehnopsühholoogia,tööstuspsühholoogia,organisatsioonipsühholoogia, kasutavad psühholoogia teoreetilisi teadmisi konkreetses praktilises valdkonnas. Üldpsühholoogia, perekonnapsühholoogia, parapsühholoogia, tööpsühholoogia, diferentsiaalpsühholoogia, sotsiaalpsühholoogia. Rakenduslik e. Praktiline psühholo...
Psühholoogia kui teadus---On teadus, mis uurib inimese ( ja loomade) hinge- ja vaimueluolemust ning selle avaldumise viise Psühholoogia harud--- *Biopsühholoogia(käitumine ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemusena) *Eksperimentaalpsühholoogia(maailma aistmine, tajumine, õppimine ja sellest mõtlemist) *Isiksusepsühholoogia( inimkäitumine, inimesi eristav käitumine) *Koolipsühholoogia(õppimisega kohanemine, õpilaste emotsionaalsed probleemid) *Sotsiaalpsühholoogia( inimeste suhtlemine, kuidas inimesed üksteist mõjutavad) Mis on teadusliku- ja olmepsühholoogia vahe ? Teaduslik: loogilised määratlused,tõdemused,praktikas kontrollitud seaduspärasused Olme: ühiskonnakihi vaimulaad,vaistlik tegutsemine Teduslik psühholoogia on tõene praktikas kontrollitud, samas kui olmepsühholoogia tugineb vaid ühiskonna vaistul. Psüühika---On organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüüh...
Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutuvates keskkonnatingimustes. Geograafilises keskkonnas kehaga toimuvad muudatused pole käitumine vaid liikumine (Nt. keha liikumine maavärina ajal). Gestalt- (ehk ühe kõrvalvoolu) psühholoogia jaoks oli käitumine (behaviour) need liigutused mis toimuvad käitumiskeskkonnas. Psüühika- individuaalsetel kogemustel põhinev protsesside kogum. Psüühika (mind) esimeseks funktsiooniks on individuaalse kogemuse organiseerimine. psüühika jaotatakse kaheks. 1.) Keskkonna mõtestamine: Keskkonnast andmeid koguv ja organiseeriv süsteem. 2.) Käitumise loomine: Tegevust – sihipäraseid liigutusi – organiseeriv süsteem Teadus on eriliste – teaduslike – teadmiste avastamise ja säilitamise protsess. paradigma- Laias mõttes on paradigma t...
PSÜHHOLOOGIA KONTROLLTÖÖ küsimused I Psühholoogia mõiste- Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese ( ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Teadusliku ja rahvapsühholoogia erinevus- 1)Psüühika ja käitumise üldiste seaduspärasuste väljaselgitamine. 1. 2)Eksperiment kui viis, mille abil kontrollitakse seletuse õigsust. 2. 2)Vastastikune kontrollitavus- teiste uurijate poolt kontrollitud ja proovitud. 3. 2)Teooria vastab ümberlükkamisproovile (pole võimalik ümber lükata). 4. Psühholoogia ajaloost : 5. Aristoteles-(384-322e. Kr.) hing on kõige elava omadus, 3 hinge astet: 6. vegetatiivne hing/toitumisvõime 7. sensitiivne hing/meel, aistmine 8. mõistuslik hing/mõtlemisvõime 9. Hippokrates-460-370eKr) 10. Arendas välja õpetuse kehamahladest, millest kasvas välja temperamenditeooria 11. Inimkehalt iseloomule/ temperamenditüübid (koleerik/sapp,...
Kohtupsühholoogia SOPH.00.178 Tiina Kompus [email protected] 1. loeng 24.10.08. Psühholoogia eriteadmiste kasutamine juriidilises kontekstis Kirjandus iseseisvaks tööks: Handbook of Psychology in Legal Contexts Ed. by R.Bull and D.Carson, 1995, Wiley Ptk.1.1 Psychology in Legal Contexts: Idealism and Realism kirjandus_1_1 Ptk.2.2. Psychology's Premises, Methods and Values kirjandus_1_2 Ptk.1.3. Law's Premises, Methods and Values kirjandus_1_3 Specialized Practice in Forensic Psychology: Opportunities and Obstacles Packer, Ira K. Professional Psychology: Research & Practice; Apr2008, Vol. 39 Issue 2, p245-249 kirjandus_1_4 Psychology and Law: Bridging the Gap Ed. by D.Canter and R.Zukauskiene, 2008, Ashgate: Ptk.2: Contemporary Challenges in Investigative Psychology kirjandus_1_5 Ptk.13: Does the Law Use Even a Small Proportion of What Legal Psychology has to Offer? kirjandus_1_6 Psühholoogia ja õigus on tihedalt omavahel seotu...
Kokkuvõte psühholoogia õpikust 1. Psühholoogia, psüühika, teadvus 1.1. Mis on psühholoogia Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese hinge- ja vaimuelu olemust ja avaldumise viise. / teadus inimese psüühikast. Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. / organismi sisemuses toimuvad vaimsed ja hingelised tegevused. 1.2. Psüühika ja teadvus Psüühika liigitamine ülesannete/funktsioonide järgi on seni osutunud kõige viljakamaks. Kõige laiemalt võttes on psüühika ülesanne organismi teavitamine ümbritsevas maailmas toimuvast. Selles mõttes võib psühholoogiat nimetada ka teadvuse uurimiseks. Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolu seisunditest ja tegudest. Inimene on võimeline peegeldama, mis toimub tema psüühikas, kuid siiski ei põhine inimese ümbritseva maailma tunnetus ja tema käitumine alati teadvustatud tegevusel. Teadvustamata asj...
Psühholoogia gümnaasiumile Tartu Ülikooli Kirjastus Psühholoogia, psüühika, teadvus Psühholoog töötab nõustajana, kelle ülesandeks on anda inimesele abi, kui neil on hingehädasid, millega nad ise toime ei tule. - Psühhoteraapia - protsess, millal inimese aitamiseks on vaja selleks teda tundma. - Psühholoogia - teadus, mis uurib inimese (ja loomade) hinge- ja vaimuelu olemust ning avaldumise viise. Psühholoogia - teadus inimese psüühikast (sündmus kellegi peas / vaimsed ja hingelised tegevused). - Psüühika - organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psühholoogia ei uuri ainult psüühikat, vaid ka organismide käitumist. - Teadvus - teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Teadvustamata psüühilised protsessid: 1) teadvust...
Sissejuhatus psüühikasse PSP 6060 1 Käsitletavad teemad I Psüühika II Psühholoogia paradigmad ja meetodid III Psühholoogia rakendamise võimalused IV Sensoorsed protsessid IV.1. Nägemine IV.2. Kuulmine IV.3. Tasakaal, keha asend ruumis IV.4. Süva- ja puutetundlikkus IV.5. Lõhna- ja maitsetundlikkus IV.6. Muud meeled 2 V Motoorika VI Närvisüsteemi ehitus ja funktsioneerimine VII Psüühilised protsessid VII.1. Emotsioonid VII.2. Motivatsioon VII.3. Taju VII.4. Mälu VII.5. Mõtlemine VII.6. Tegevuse planeerimine VII.7. Keel ja kõne Lõpus on kirjalik valikvastustega eksam 3 I Psüühika Psühholoogia on teadus, mille eesmärgiks on elusolendite mõistuse-psüühika (mind) ja käitumise mõistmine ning seletamine. Mis see on mida seletame: mis on käitumine? * Käitumine toimub alati mingi eesmärgiga ... eesmärgiks on säilitada organism kui tervik muutu...
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne;...
Psühholoogia alused 1.Psühholoogia aine, meetodid, printsiibid ja struktuur Psühholoogia aine Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Pärineb kreeka keelest psyche (hing) ja logos (õpetus). Psüühika (kr.k psychikos-hingeline, vaimne.Ingl k. mental , sõnast mind) väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi ja aju tegevuse tulemus, selle funktsioon. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Represetatsioonid-psüühilised esindused(vahendavad informatsiooni psüühikasse) Subjektiivselt ilmneb psüühika aistingute, tajude, kujutluste ,mõtete, emotsioonide jms vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses,kõnes, miimikas, tegevuse resultaadis jms. Psüühiline tegelikkuspeegelus tekib välis-või sisekeskkonna ärritajate mõjutamisel meeleorganeile ja see on alati subjektiivne; igas...
Küsimused ja ülesanded +1. Mis on psühholoogia? Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas +2. Mis on psüühika? Psüühika on elusolendi närvisüsteemi tegevuse tulemus +3. Mis on teadvus? Teadvuseks nimetatakse tavaliselt vaimuseisundite, näiteks mõtete, emotsioonide, tajumuste ja mälestuste omamist ja tundmist. +4. Mis on eneseteadvus?on teadvuse üks vorm-teadlik olemine ja arusaamine iseendast. +9. Kirjelda peeglitesti.peab olema ettekujutus oma füüsilisest minast. +12. Mis on kultuur (Juri Lotmani järgi)?kultuur on kõik see,mida ühiskonnas ühest põlvkonnast teise mittepärilikul viisil edasi kantakse. Küsimused - TAJU +1. Mis on taju? Taju on objektiivse tegelikkuse peegeldamine tervikliku meelelise kujundina, mis tagab mõjurite äratundmise ja identifitseerimise. +2. Mis on tajukujund? mis ...
PSÜHHOLOOGIA KONSPEKT 1. ÜLDOSA PSÜHHOLOOGIA ON TEADUS, mis uurib psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. Selle raames kirjendatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi ning selgitatakse välja kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psüühilised nähtused on vahetult toimuv või ajalise viivitusega ilmnev reageering välistele ja sisemistele ärritajatele. Nende reageeringute ning reageeringute talletatud tulemuste(teiste reageeringute) abil kujuneb inimeses – käitumises subjektis ja looduslikus või sotsiaalses indiviidis – arusaam maailmast ning selles kehtivates protsessidest ja reeglitest. Psüühiline mudel maailmast võimaldab otstarbekalt reageerida, kohaneda ja edu saavutada. Välised mõjutused muutuvad sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Sama m...
PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR Psühholoogia aine Psühholoogia on teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Psühholoogia uurib, kuidas väline mõjustus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Psühholoogia tuleneb kreeka keelsest sõnast psyche (hing) ning logos (õpetus). Esmane mõiste looja oli Philipp Melanchton. Psüühika väljendub objektiivses tegelikkuse tunnetamise võimes. Kõige tõenäolisemalt on ta närvisüsteemi (eelkõige aju) tegevuse tulemus. Lisaks tegelikkuse tunnetusfunktsioonile mõistetakse psüühika all ka hingelaadi, hingeelu, isikupäraseid hingeelulisi nähtusi. Psüühiline tegelikkuspeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritajate mõjumisel me...
Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © LOENGUD KLIINILISEST PSÜHHOLOOGIAST I. SISSEJUHATUS Suurem osa psühholoogiast huvitub sellest, mis kõigil inimestel või vähemasti suurtel inimrühmadel (mehed-naised, kollektivistid-individualistid vms.) ühist on. Kliinilise psühholoogia huviobjektiks on aga indiviid või see, mis väga väikestel inimrühmadel (akuutsed skisofreeniahaiged, agorafoobikud vms.) ühist on. Seda võib sõnastada ka nii, et kliiniline psühholoogia tegeleb rohkem erinevuste kui ühisustega. Esimene küsimus on käsitletava üksikisiku erinevus teistest ehk normist. Erinevuse aste teistest on ühel suurem, teisel väiksem. Teatud astme juures tekib küsimus: kas see on veel normaalne? Kas see suu kuivus, käte värin, südamekloppimine, keskendumisvõimetus ja kartlik eelaimus läbikukkumisest on normaalne eksamieelne ärevus? Mis näitab motivatsiooni taset ja aitab end parimal ta...
1. Kuidas käsitleti psühholoogilisi nähtusi enne teaduslikku psühholoogiat? - Psüühilised probleemid seotud ajupatoloogiaga - Hälbiva käitumise seletamine biogeneetiliselt - Humoraalne (kehamahlade) teooria psüühika seostamine bioloogiliste protsessidega - Häirete raviks soojad vannid, massaazid - Hüsteeria põhjuseks "liikuv" emakas - Vaatlused, katse luua vaimsete häiret klassifikatsiooni - Vaimuhaigete pidamine nõidadeks ja nõidade põletamine - Vaimuhaigete paigutamine vanglasse ja nende aheldamine - Eksortsism kurja vaimu välja ajamine 2. Kuidas iseloomustaksite 20.sajandi psühholoogia arengut? Algas psühholoogia võidukäik, tekkisid mitmed suunad ja toimus pidev areng 3. Millised olid/on erinevate psühholoogiavaldkonna suundade põhiideed, uurimisobjekt(id) (nt vaadeldav käitumine, psüühika elemendid). - Psühhoanalüütiline psühholoogia- psüühi...
Käitumise bioloogilised alused I: Õppematerjale: närvisüsteem ja käitumise { Harro, J. (2006, 2002) Inimvaim ja aju: käitumise bioloogilised alused. Psühholoogia gümnaasiumile juhtimine (toim. J. Allik ja M. Rauk), ptk 4 lk. 56-75. TÜ Kirjastus { Gleitman, H. jt (1999). Psychology (5th Ed) Ch. 2, lk 14-69 või Gleitman, H. jt. (2004) Psychology (6th Ed) Ch. 2, lk 42-85 või http://www.wwnorton.com/college/psych/gman6Demo/ ...
Psühholoogia põhisuunad: Tajumisel toimub ökonoomsuse printsiip. Sensoorne nälg- soov kogu aeg saada uut infi maailma kohta. Ruumitaju tekkel tähtsal kohal silmaliigutused. Suund määratakse silma võrkkestal. Psühholoogiline moment on minimaalne ajaintervall, mille sündmuste järgnevust ei suuda eristada- 100 ms. Lühikesi ajalõike hinnatakse üle, pikemaid alla. Soovitava sündmuse ooteaeg pikeneb, ebasoovitava oma lüheneb. Temperatuuri kõrgenedes ajataju kiireneb. Kohv-erutab ja tekitab õdusa meeleolu, piparmünt- virgutab ja rahustab, apelsin- aitab head meeleolu hoida, lisab energiat, eukalüpt- alandab pingeid ning aitab meelt hillitseda, humal- kosutab närve ja tagab hea une, kaneel- annab meeldiva tundesisundi, kummel- annab meeldiva tundeseisundi, kummel- aitab süveneda meditatiivsesse tundeseisundisse, kardemon- tasakaalustab tundeid, jasmiin- ergutab kirgi ja vabastab naise tundekülmusest, männivaik- vaigistab liigseid kirgi, rahusta...
Psühholoogia mõiste Psühholoogia on teadusharu, mille sisu ei ole üheselt defineeritud. On mitu laialt levinud määratlust: 1) psühholoogia on teadus, mis uurib psüühikat; 2) psühholoogia on teadus, mis uurib käitumist ja psüühilisi protsesse; 3) psühholoogia on teadus, mis käsitleb vaimseid protsesse ja käitumist ning nendevahelisi seoseid. Psühholoogiaks nimetatakse tavakeeles ka: 1) Mitmesuguseid arvamusi psüühika kohta, sõltumata nende teaduslikkusest; 2) Kõike psühholoogide tegevusega seonduvat; 3) Mingi teatud inimese või raamatutegelase psüühika eripärasid. Teoreetilised suunad 1)Psühhodünaamiline psühholoogia- esindajad rõhutavad eelkõige varajaste eluaastate mõju isiksuse arengule ja alateadvuse mõju käitumisele. Selle lähenemissuuna algatas Sigmund Freud kasutas võtet - vabade assotsiatsioonide meetodit - st patsient ütles, mis tal pähe tuli(ka mõttetusi), Freud aga kuulas teda ja analüüsis ilmnenud assotsiatsioone. T...
Eksam: 19.12.08.; 09.01.09. Kl.14.15-17.00. Näituse 2-105 Eksamile võib tulla suvalisel ajal, ajavahemikul kl.14.15-16.00. Kirjalikult tuleb vastata kolmele küsimusele, küsimused valib üliõpilane pimesi järgmiste küsimuste hulgast: 1. Õiguse ja psühholoogia kokkupuutevaldkonnad: üldiseloomustus; põhilised erinevused inimese ja inimkäitumise käsitlustes õigusteaduses ja psühholoogias. Psühholoogia ja õigus on tihedalt omavahel seotud, kuna mõlemad teadusvaldkonnad tegelevad inimese käitumisega. Psühholoogia ja õiguse kokkupuutevaldkondades on parema koostöö tagamiseks vaja olla teadlik olulistest erinevustest nendes teadusvaldkondades: - õiguses on olulisel kohal käitumise lõpptagajärg, psühholoogia keskendub eeskätt käitumisele - õigus suhtestab inimsese käitumist ideaaliga, psühholoogia suhtestab inimese käitumist organismi toimimise seaduspärasustega - õigus on ,,verbaalsuskeskne" (Kuriteo puhul täh...
GRUPP- Grupp on suhteliselt püsiv ühendus inimestest, 1. kellel on ühised huvid, väärtused ja käitumisnormid, 2. kes suhtlevad omavahel tihedamalt 3. kes tunnevad ,e t nad kuuluvad kokku ja omavahel vastastiku seotud 4. kellel on ühine eesmärk, mille saavutamiseks nad vajavad üksteist. Konformsus (mugandumine, kohandumine)- see on individuaalsuse kadumine, ühtviisi käitumine sotsiaalse surve tõttu. Grupi arengufaasid: 1. sõltuvusfaas 2. konfliktifaas 3. eraldumisfaas 4. koostööfaas 5. lõpetamine Sotsiaalsed rollid. Käitumisviiside kogumit, mis teatud positsioonis olijatele kohane on, nimetatakse sotsiaalseks rolliks. Rolle võiks jagada kestvateks ja ajutisteks , perekondlikeks ja ametlikeks, kaasasündinud ja omandatuteks. Staatus grupis. Liikmed Ülesandele orienteeritud grupi liikmeid võib jagada algatajateks ja kaasaminejateks. Algatajad algatavad vestluse, edastades endale teadaolevaid fakte, jagades as...
1. Ülevaade psühholoogia põhimõistetest 1.1 psüühika ja käitumine Psühholoogia on õpetus hingeelu (vaimuelu) nähtustest ja käitumisest. Psyche + logos psühholoogia (hing)+(õpetus)(hingeteadus) Subjektiivselt ilmneb psüühika vaimsetest elamustest ja kogemustest (tunnetuses aistingute, tajude, tähelepanu, kujutluste, mõtete, meenutuste, emotsioonide jmt vormis) subjektiivse külje kvaliteeti saab kogeda enesevaatluse ehk introspektsiooni kaudu subjektiivsus on individuaalne; avaneb ainult esimese isiku perspektiivist Objektiivselt väljendub psüühika käitumises ning füsioloogilistest ilmingutes (objektiivselt mõõdetavad ja subjektiivsega kaasnevad ajuprotsessid, kehalised füsioloogilised protsessis, tegevus, kõne, miimika, aga ka tegevuse resultaadid füüsilises ja sotsiaalses maailmas) Inimese psüühikat juhib ja kontrollib sotsiaalne normatiivne baas (bioloogilised...
Mõisted Arengupsühholoogia -uurib, kuidas inimesed oma elu jooksul kasvavad, arenevad ja muutuvad. biheiviorism -20. saj. esimese poole psühholoogia suund, mis põhjendab inimeste ja loomade käitumist välismaailmast saadavate ärritustega, käitumispsühholoogia. Biopsühholoogia- seletab käitumist kui ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemust. Dilemma- vajadus valida kahe enam-vähem võrdsena näiva võimaluse vahel Eetikakoodeks – nõuab, et patsientidele/klientidele ja katseisikutele oleks tagatud neisse puutuva info salastatus( vabatahtlik)katsed ei tohi inimesi kahjustada Eksperiment- teaduslik katse. Eksperimentaalpsühholoogia – uurib maailma aistmist, tajumist, õppimist ja sellest mõtlemist Frenoloogia - õpetus, mis püüab inimese vaimseid võimeid ja iseloomu kindlaks määrata kolju osade kuju järgi. Hariduspsühholoogia- käsitleb õppeprotsessi mõju õpilastele, intelligentsu...
1. Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded. Seosed naaberteadustega, eriti arengupsühholoogiaga. Hariduslike erivajaduste määratlus. Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbima kõrvale kalduma keskmisest eakohasest arengust, võib olla ka positiivne. Mida väiksemad lapsed, seda suuremad muutused arengus. Teooriast saab üldised teadmised, kuid tuleb olla valmis praktikas ümber häälestuda. EV psühholoogia ülesanded: o Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses (lapse peas toimuv, peidetud), nende põhjustes ja ilmingutes (väliselt näha); o Õppida jälgima EV laste psüühika arengut töötamaks välja võtteid selle soodustamiseks, oluline on mõista mis arengu käigus muutub; o Õppida nägema muutusi hälbinud arengus seoses vanuse ja (pedagoogilise) sekkumisega. NB! Oluline on mõista eakohast tavaarengut, siis s...