Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Psühhotraumaatiline kriis ja psühholoogiline esmaabi". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
trauma, juhtunu, reaktsioon, lein, kurbus, juhtunut, traumaatiline, emotsioonid, rõõm, õnnetust, erinevas, sokk, väsimus, depressioon, ohvrid, eitamine, äng, psühholoogiline, tunned, internet, kaotuste, astmes, kriisireaktsioon, kaitsereaktsioon, apaatia, ajataju, tegutsemisvõime, hingamisraskused, ängistus, minevikku, küsimusi, unustada, unetuskaetud külma higiga. · Ära anna haigele peale traumat süüa ega juua. Ära ürita liigest ise paigaldada. PEAVIGASTUSED 1. Ajuvigastused: Ajupõrutus - Ajupõrutus tekib peaga vastu kõva pinda kukkudes, samuti löögi korral pähe. Ajukude ei kahjustu ning hilisemaid kahjustusi ei teki. Tunnused: · Lühiajaline teadvusekaotus vahetult pärast traumat. Mida pikem on teadvusekaotus, seda raskem on trauma. · Pärast teadvuse taastumist kaebab haige peavalu, iiveldust, sageli oksendab. · Peavalu, iiveldus ja oksendamine võivad tekkida ka juhul, kui teadvusekaotust ei esinenud. Ajuvapustus Löök vastu pead võib kahjustada ajukude. Tunnused: · Mitmesuguse astmega teadvusehäired kuni mööduva teadvusekaotuseni (kestus kuni pool tundi) välja, · Peavalu, iiveldus · Nägemis- ja tasakaaluhäired
................................................................................................................. 14 PÕLETUSED..................................................................................................................... 15 KANNATANU ÕIGE PÖÖRAMINE.................................................................................... 15 SÜDAMEMASSAAZ.......................................................................................................... 17 TRAUMAATILINE SOKK................................................................................................... 17 LUUMURRUD................................................................................................................... 18 ELEKTRITRAUMAD.......................................................................................................... 18 VEREJOOKSUD................................................................................................................ 18
kaasnevad ülesanded ületamatud ja tulevik lootusetu. On täiesti loomulik, et tunneme kurvastust või nukrust, kui meid tabab ebaõnn ja kaotus näiteks õnnetu armastus, töökohast ilmajäämine või lähedase inimese surm. Kuid isegi ,,loomulikul viisil" kurvastades ei jää meie elu täielikult seisma. Me oleme võimelised edasi tegutsema, isegi kui me ei tee seda südamega. Samuti oskame endiselt rõõmustada, kui juhtub midagi head. Seepärast ei ole loomulik kurvastamine haigus. Kurbus ja halb tuju lähevad mööda. Isegi sügav lein avaldab meile aja jooksul järjest vähem mõju, kuigi täielikult ei parane me leinavalust arvatavasti mitte kunagi. Igal juhul saame me teha midagi iseenda aitamiseks, samuti toetavad meid meie perekonnaliikmed ja sõbrad. Enesetunde parandamiseks tuleb meil olla teistega koos ja rääkida neile oma probleemidest. Haigusliku tähenduse omandavad emotsioonid juhul, kui nad on ülemäärased ja/või liigselt
aktsepteerida. Murdeealine laps võib pereliikme surma puhul jumaldada lahkunut, ning oma viha suunata teiste inimeste vastu, mis suurendab konflikte -- enamasti elab murdeealine laps oma leina väljapoole. Teisest küljest tuleb sageli ette ka tunnete varjamist või surma eitamist (laps häbeneb näidata oma nõrkust, erineda teistest), mispuhul tuleb leinatöö teha ära hilisemas elus. Trauma ja leina erinevus lastel Traumatöö ajal pole laps veel juhtunut mõistnud. Laps püüab juhtunuga seotud kujutlustega võidelda, püüdes vältida ka inimesi, asju ja olukordi, mis juhtunut meenutavad. Traumaga liituvad asjaolud tulevad esile nii unenägudes kui ka mängudes. Mäng on siis tihti raske, piiratud ja rõõmutu -- see kordub muutusteta sisus või teostuses ja toimub sageli salaja. Last tuleks mängule julgustada ja lapse mänguviisi aktsepteerida -- nii liigub laps juhtunu mõistmise suunas. Leinamise ajal on laps juhtunut teadvustanud
· Kutsu kiirabi 112 Tavalise kodukeemia puhul mis on happeline või aluseline on esmaabiks rohke külm vesi. Eriotstarbeliste kemikaalide omadused mida kasutatakse tööstuses ja sellele vastav esmaabi peab töökohtadel ja töötajatel teada olema! 11 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin 5.1. PÄIKESEPÕLETUS NAHATÜÜBID UV-kiirguse toime suhtes Naha Päevitamata naha Tundlikkus UV-kiirguse Naha reaktsioon UV- tüüp värv,juuste ja suhtes kiirgusele silmade värv Väga hele nahk, sageli Kergelt tekkiv põletus, tedretäpid, punakad I Väga tundlik. nahk ei pigmenteeru. Parem juuksed, sinised üldse päikevõtust loobuda. silmad.
Referaat Lein (Lap s e d ) Tallinn 2006 Sisukord Mida endast kujutab leinamine?.......................................................................... Laste lein.............................................................................................................. Mida laps vajab, et end hästi tunda?................................................................... Lapse lein oleneb:................................................................................................ Milles laste lein avaldub?..................................................................................... Kuidas erinevas vanuses lapsed näevad leina?................................................. Mida saame teha leinas lapse abistamiseks?..................................................... Räägi lapsega surmast...............................................................
Kahvatus, külm higi Hingamine raske, kiiksuv heli hingamisel Kiire, nõrk pulss ESMAABI Kui allergia tunnused on kestnud üle 30 minuti, on vähe tõenäoline, et haige seisund võiks äkitselt halveneda Kui lööbe ja sügeluse tekkega ei kaasne vahetult hingamise ega neelamise raskust, on vähe tõenäoline nende hilisem teke Mida kiiremini tekib allergiline reaktsioon, seda ohtlikum ta on. Esimestel minutitel tekkinud allergia sümptomid viitavad eluohtlikkusele, kutsu kiiresti 112. Kutsumisel ütle, mitme minuti (sekundi) jooksul reaktsioon tekkis. Ole valmis elustama Luumurrud Tunnused Jäse on ebaloomulikus asendis Väga tugev valu Võivad lisanduda šokisümptomid Kinnine luumurd – murru kohal puudub haav Lahtine luumurd – murru piirkonnas on haav, võivad paista luuotsad
tänaval ja kodus. Nad võivad näha vägivalda filmides, raamatutes, televisioonis või oma sõprade elus. Vägivald õpetab lastele, et: · need, kes armastavad, ka peksavad, · teiste pereliikmete löömine on moraalselt aktsepteeritav, · vägivald on lubatud, kui muud lahendused ei toimi, · lähisuhetes tuleb olla pidevalt valvel, oodata ohuolukorra vallandumist. Lastele, kes on pealt näinud, kuidas üks vanematest lööb teist, on juhtunu tõsine hingeline trauma, olenemata sellest, kas füüsiline oht ähvardab ka neid endid, kas nad kuulevad toimuvat teisest ruumist või näevad löökide tagajärgi. Kuidas sellised lapsed ennast tunnevad? NÄIDE Kalev on 13-aastane. Ta on kogu elu elanud koos ema ja isaga. Ta armastab oma vanemaid, kuid tunneb viha oma isa vastu, sest too lööb ema, ning ta on vihane ka ema peale, et too laseb seda endaga toimuda ega kaitse ennast. Viimastel aastatel on Kalev hakanud olukorda sekkuma, olles
halbade uudiste edastamine ja emotsionaalsete kriisidega toimetulek on nende jaoks raskendatud. See osa tööst viiakse läbi mõnikord juhuslikult. Osaliselt on põhjuseks erinev informatsioon ja erinev teadmine perspektiividest. Valesti edastatud sõnum raske haiguse, surma või perspektiivide kohta või mõjuda perekonnale laastavalt. Tulenevalt kiirabi situatsioonist võib perekonna reaktsiooniks olla uskumatus, segadus, ärevus, hirm, viha, süütunne või lein. Kiirabi töö võib lõppeda patsiendi (a) surmaga; (b) üleviimisega haigla intensiivravi üksusesse (c) üleviimisega tavalisesse akuutravi osakonda (d) saadetakse kriminaalse tegevuste puhul politsei järelevalve alla (e) lastakse koju. Kõik need võimalused toovad kaasa lõputult küsimusi ja emotsionaalseid raskusi. Olukord vajab aga samal ajal perekonna adekvaatset reageeringut ja tegutsemisplaani. Perekonnad vajavad abi vähendamaks ebakindlust ja saavutamaks kontrolli olukorra
hullemaks. Lisanduvad depressiooni füüsilised sümptomid, milleks on näiteks ärevus, seedehäired, iiveldus, peavalu ning vaevused lihastes ja liigestes. (Piret Lakson, Seitse asja, mida mõistavad vaid depressioonis inimesed, http://tervis.postimees.ee) Depressiooni võivad esile kutsude näiteks pingelised suhted oma lähedaste või kooli-ja töökaaslastega, halb tervis, pikemat aega kestnud rahamured, sügav lein, mitmesugused lahendamata konfliktid, harjumuspärasest keskkonnast lahkumine ja kohanematus uutes oludes. Ilmselt mõjutab depressiooni esinemissagedust eri maades ka kultuuriline omapära. (Depressioon, https://www.kliinik.ee, Anti Liiv) Arvatakse, et iga viies inimene põeb elu jooksul depressiooni. Depressioon võib tekkida igaühel, sõltumata vanusest, soost, rahvusest, haridusest, ametist või jõukusest. Eestis on
............................................................................................ 3 Loomulik surm .................................................................................................................... 3 Ebaloomulik surm............................................................................................................... 3 Kaotus ja leinamine ............................................................................................................... 4 Kurbus ................................................................................................................................ 4 Lein ..................................................................................................................................... 4 Elukaar: seoses suremise elamistoimingiga ......................................................................... 5 Sünnituseelne surm ....................................................................................
.........................3 Ebaloomulik surm............................................................................................................3 Kõik inimesed ei sure loomulikku surma, osa sureb ka õnnetuste, vägivalla ja enesetappude tõttu......................................................................................................... 3 Kaotus ja leinamine............................................................................................................4 Kurbus............................................................................................................................ 4 Lein................................................................................................................................. 4 Elukaar: seoses suremise elamistoimingiga.......................................................................5 Sünnituseelne surm...................................................................................................
vägivalda. Kõige sagedamini esineb ohvritel vägivalla tagajärjel verevalumeid kas keha või näo piirkonnas. Sageduselt järgmisel kohal on luumurrud, mille alla kannatas 7000 naist. Saadud vigastused ei mõjuta üksnes naiste tervislikku seisundit, kannatab ka naiste reproduktiivne tervis. 4000 naist sai suguelundite vigastusi, 2000 naisel katkes rasedus. Verevalumite kõrval on suguelundite vigastus naistel sagedamini erinev trauma. Milline pikemaajaline tervisehäire teeb Teile kõige enam muret? 10 Ohvrid Mitteohvrid (%-des) (%-des) Probleemid selja või kaelaga. 25 19
ravimite manustamisega. Eestis on kasutusel mõlemad meetodid. (Eesti Seksuaaltervise Liit) Esilekutsutud abort võib olla seaduslik, kui seda tehakse seaduse kohaselt, või ebaseaduslik, kui see toimub seadusevastaselt. Seaduse alusel tehakse aborti omakorda kas näidustuste või ainult raseda sooviavalduse põhjal. Esimesel juhul on tegemist terapeutilise, teisel valikabordiga, mida nimetatakse ka lihtsalt legaalseks abordiks. Samuti võib abordi esile kutsuda trauma või emotsionaalne vapustus. (Vikipeedia, vaba entsüklopeedia. 2015) Tehisabordi sooritamise põhjused võib grupeerida nelja peamisesse kategooriasse: Ema elu või füüsilise või vaimse tervise kaitse. Seda nimetatakse mõnikord terapeutiliseks ehk õigustatavaks abordiks. Vägistamisest või intsestist tuleneva raseduse sünnini jõudmise vältimine; Tõsise väärarengu, vaimse puudulikkuse või geneetilise hälbega lapse sünni vältimine;
Kui on namneesis esinenud PPD,kordub 50%-l taas. Kui anamneesis on esinenud depressiooni,avaldub 30%-l naistest PPD Kõige sagedased on PPD avaldumine kuus nädalat peale sünnnitust-hormoonide pool,emaka taastumine,bioloogiliselt õrn aeg. 10-12% rasedatel diagnoositakse lapseootuse ajal depressiooni. - kehvem tervis tänapäeva naistel. Sümptomid: Naised põevad sagedamini depressiooni. PPD Sümptomid: Nutuhood, kurbus, emotsionaalne labiilsus(tujud vahelduvad), süü-ja väärtusetusetunne, söögiisu alanemine või kaotus, unehäired?, tähelepanu ja kontsentratsioonivõime häiritud, mäluhäired(seostatakse unehäiretega), ärrituvus, alanenud enesehinnang ja eneseusaldust, pidev mure enda või lapse tervise pärast, trööstitu ja pessimistlik suhtumine tulevikku, enesekahjustuse- või suitsiidimõtted/teod On kirjeldatud paanikahoogusid mille puhul patsient kirjeldab südamepekslemist ja
kasutades ära kannatanu abitut seisundit. Seega saab vägistamisest rääkida vaid siis, kui puudub naise nõusolek antud tegude sooritamiseks. Naine võib nõustuda järgmistes vormides: · Tõeline nõusolek või teadlik osavõtt seksuaalaktist ilma süütundeta; · Impulsiivne nõusolek või seksuaalne akt, mis kiidetakse heaks hetkel, kui impulss ajendab lähenemisele, aga hiljem tekib kahetsus juhtunu pärast, alandatuse- ja süütunne; · Passiivne nõusolek, kui naine ei soovi vahekorda astuda, kuid ei takista ka selle sooritamist, mida teine pool hindab kui nõusolekut. Viimasel juhul on kohtupraktikas tekkinud vaidlusi, kas mees oma eesmärkide saavutamiseks on ikka kasutanud vägivalda. Vägistamine on tahtlik kuritegu ja sellest tuleneb, et ka vägivalla kasutamine on tahtlik ja teadlik. Mees peab aru saama, et ta kasutab vägivalda seksuaalvahekorda astumiseks
Vanemate endi seisund- kui nad ka leinavad 2. Oskamatus ära tunda lapse leinareaktsioone- ei puugi nt kohe üldse reageerida 3. Lapse alahindamine- last peetakse liiga nooreks, et toimunust aru saada 4. Vanemal puudub vahetu seotus surnuga- nt kui lapse klassi- või mängukaaslane sureb siis märgatakse harva, et laps leinab Vanemad näevad laste reaktsioonis käitumise muutust, lapsed ise aga subjektiivseid tegureid nagu psühholoogiline seisund ja kehalised vaevused. Lapse reaktsioon surmale loeb: vanusest(mida vanem seda teadlikum tunnete väljendus), sugust(tüdrukutel rohkem kurbust, poistel rohkem viha ja käitumisprobleeme), küpsusest (varasem kogemus), suhetest (mida rohkem peres räägitakse, seda väiksem on hirm). Leina ajal peaks jätkama sarnast elurutiini nagu varem, nii ei satu laps segadusse, harjumuspärasus aitab säilitada turvatunnet, mille abil kriisiolukorras hakkama saada.
iiveldus, oksendamine, janu teadvusehäired, teadvusetus Mida teha soki ennetamiseks 1. Kindlustada elulised funktsioonid! 2. Sulge kõik välised verejooksud! 3. Võimalikult rohkem hapniku! 4. Kaitse termokahjustuste eest! 5. Ei anna süüa ega juua 6. Ära põhjusta valu! 7. Ära vaigista valu! 8. Ära transpordi ise traumapatsienti! 9. Sokiasend! 10. Rahu ja vaikust! ANAFÜLAKTILINE SOKK JÄRSULT TEKKINUD ELUOHTLIK ALLERGILINE REAKTSIOON KIIRE KULG ÜLIRASKE SEISUND PUNETAVAD SÜGELEVAD LAIGUD RASKENDATUD HINGAMINE NÄO JA KAELA TURSE KÕRITURSE HINGAMISSEISKUS KAHVATAU / SINAKAS NAHK SOKI TUNDEMÄRGID RÜTMIHÄIRED ANAFÜLAKTILINE SOKK ESMAABI Kutsu ülikiirestI kiirabi!!! Kui kannatanu on teadvusel, siis oleks kõige kergem istuv asend Teadvuseta haigel taga avatud hingamisteed OLULIST TRAUMADEST ! Ei tohi eemaldada võõrkeha ! Trauma korral minimaalne liigutamine
5 kuulatakse, julgustatakse. Vahel piisab sellestki, et lähedased inimesed raskeil hetkil su tuju üleval hoiavad. Probleemolukordade lahendamine Keegi meist pole kindlustatud õnnetuste, äpardumiste, ajutiste tagasilöökide või ootamatute raskuste vastu elus. stressiseisundis, mis sellistes olukordades aitab koondada energiat toimetulekuks ja paremaks kohanemiseks, esine kolme tüüpi käitumist: Eitatakse juhtunut ja välditakse tugevat hingevalu põhjustavaid mõtteid ja tundeid Kohanetakse ja muudetakse oma suhtumist toimuvasse Otsitakse lahendust ja püütakse muuta olukorda Olukorra eitamine on alateadlik kaitsereaktsioon, mis võib ilmneda ootamatute tugevat stressi tekitavate sündmuste korral. Juhtunu või selle episood näib mõneks ajaks otsekui ununevat. Selline rektsioon on organismile eluliselt vajalik, et anda psüühikale aega toimunu omaks võtta
Inimeseõpetuse Eksam Pilet 1 1.Tervis see on inimese heaolu TERVIS Sotsiaalne heaolu, vaimne heaolu, füüsiline heaolu. Füüsiline tervis on inimese keha heaoluseisund, mis väljendub keha ja selle elundite toimimises ning koostöös. Vaimne tervis on inimese sisemaailma heaoluseisund, mis väljendub mõtetes, tunnetes ja toimetulekus igapäevaste tegevustega meid ümbritsevas keskkonnas. Emotsionaalne tervis on võime kogeda, mõista ja toime tulla mitmesuguste tunnetega. Sotsiaalne tervis on inimese suhetega seotud heaoluseisund, mis seisneb võimes mõista enda ja teiste vajadusi ning inimeste erinevusi. Tervis on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste puudumine. Tervis on hea tuju, selged mõtted, hea kehaline enesetunne ja toetavad inimsuhted. Oluline on füüsilise, vaimse ja sotsiaalse tervise TASAKAAL. See on hea enesetunde alus. Hea tervis loob tegutsemisvõimalusi nii täna kui ka tulevikus.
millised on selle sümptomid, mis depressiooni põhjustab, millised liigid sellel on ning kuidas seda diagnoosida ja ravida. Mis on depressioon? Depressioon on meeleoluhäire, mille puhul masendustunne valitseb mitmeid päevi, nädalaid ja isegi kuid. Depressioonist võib kõnelda siis, kui teatav hulk kaebusi või sümptomeid ilmneb pikema aja vältel. Üldjuhul vähemalt nädala või paari jooksul. Ei tohi loomulikku kurvastamist segi ajada haigusega. Kurbus ja halb tuju lähevad mööda. Isegi sügav lein avaldab aja jooksul järjest vähem mõju, kuigi leinavalust ei paraneta täielikult arvatavasti mitte kunagi. Haigusliku tähenduse omandavad emotsioonid juhul, kui nad on ülemäärased ja/või liigselt püsivad ning võivad põhjustada häirivaid subjektiivseid vaevusi või muul viisil häirida inimese tegevust. Depressioon, mida tuntakse ka kliinilise depressiooni all, on tõsine haigus mis hakkab mõjutama kogu inimese elu
Emotsioonid Emotsioon - afekti ja meeleoluga seotud kompleksne subjektiivne elamus koos psüühiliste, somaatiliste ja käitumuslike komponentidega. Emotsioonid on indiviidi kaasasündinud omadused. Võime tunda rõõmu, viha, hirmu, kurbust, häbi, süütunnet jne ei ole omandatud, vaid kaasasündinud võimed. Tulenevalt situatsiooni tähendusest võivad tekkida kas positiivsed (rõõmu-, rahulduse-, heaolutunne) või negatiivsed tunded (ärevus, hirm, kurbus, süütunne, viha, häbi). Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeglitest, veendumustest ja uskumustest (omandatud kognitiivsed skeemid) ning sõltuvalt hinnangust võib väljenduda samaaegselt mitme tundena (kurbus-, süü-, viha- ja hirmutunnetena). Kindlasti ei ole emotsioonid iseenesest psüühikahäirele viitavad elamused. Haigusliku tähenduse omandavad emotsioonid juhul, kui nad on ülemäärased ja/või
Ebameeldivaid tundeid, väsimust, apaatiat ja lootusetust üritatakse minema peletada, kuid see ei õnnestu ning masenduses olijat valdab frustratsioon ja jõuetus. Iga inimene tunneb mingil eluhetkel kurbust, leina, pettumust ja meeleheidet. Elus on kõik juba nii seatud. Me hoolime oma perest, sõpradest, tööst, lemmikloomadest. Kui kaotame armastatud inimese, kui meie abielu puruneb või kui jääme ilma töökohast, on kurbus ja ahastus täiesti normaalne. Pettumustest või tragöödiatest pole kellelgi pääsu. Inimene reageerib kaotusele leinaga täpselt nii, nagu haav jookseb verd. Elult hoope saades öeldakse sageli: "Mul on depressioon." Kuid tähtis on meeles pidada, et kurbus ei tähenda alati depressiooni. Kliiniline depressioon erineb tavalisest kurvameelsusest viiel moel: Depressioon on piinavam. Depressioon kestab kauem. Depressioon segab inimese igapäevaelu
veiderdamine, hüpohondrilised kaebused, stereotüüpsed fraasid (seosusetu kõne või mingi kindla fraasi kordamine kindla aja tagant) - Inadekvaatne, impulsiivne, sihipäratu ja maneerlik käitumine väljaelav - Mõttekäik on desorganiseeritud, kõne laialivalguv ja seosetu - Hallutsinatsioonid ja luulumõtted võivad avalduda kuid ei ole juhtivad F20.2 Katatoonne skisofreenia - Psühhomotoorsed häired - Diagnoosimiseks peab domineerima üks: - Alanenud reaktsioon välisärritajale ning spontaansete liigutuste vähenemine (stuupor) või mutism - Rahutus - Ebasobivate või veidrate pooside võtmine ja neis püsimine - Negativism käitub vastupidiselt - Rigiidsus ühes asendis püsimine - Vahajas paindlikkus keha püsib teise inimese antud asendis - Käsuautomatism ja sõnade ja fraaside preservatsioon F20.6 Lihtne skisofreenia - Aeglaselt süvenevad käitumisveidrused, võimetus ühiskonnaeluga kohastuda.
süüdistamise, hülgamishirmu või ühe vanema kaotuse hirmu, hirmu tuleviku ees ja täieliku segaduse lapse tunnetes. (Vaher, 2008, 41) On arusaadav, et lapsel ei ole kerge rääkida oma vanematega nende lahutusest. Laps tajub, et see teema ei ole emale ega isale kerge ja nad kas ei taha või ei oska talle asju selgitada. Mõlemad vanemad on lapsele ühtemoodi kallid. Rääkimise teeb keerulisemaks asjaolu, et lahutuse ajal valitsevad nii last kui tema vanemaid tugevad emotsioonid, millest nad ise ei pruugi teadlikud olla. Vanemad ei mõista seda, et lapsed ei ootagi neilt kõiki üksikasju lahkumineku kohta. Laps vajab seda, et vanemad julgeksid selgelt ja ausalt oma suhetest rääkida. Laps vajab kinnitust, et ta ei kaota kumbagi vanemat, olgugi et nad nüüdsest enam ühes kohas ei ela. (Vaher, 2008, 41) 1.1 LAHUTUSE MÕJU LAPSELE 1.1.1Lahutuse puhul lapsi peamiselt mõjutavad tegurid.
Sageli kaasneb hirm kaotada täielikult kontroll oma psüühilise seisundi üle. 3. Tingimine, püüd teha tehingut. Selles faasis otsib inimene võimalusi, kuidas endist olukorda taastada. Ta võib anda lubadusi, mille täitmisse ta isegi ei usu. Tehingupartneri rollis on eelkõige abikaasa, võib olla ka saatus või jumal. 4. Depressioon. Siin ütleb inimene endale: "See on tõsi ja see on kohutav". Valdavaks emotsiooniks on kurbus kaotuse pärast. Lootus endist olukorda taastada on kadunud, paljudel inimestel langeb oluliselt usk oma võimetesse ja võimalustesse. Alaneb valmisolek midagi teha. 5. Aktsepteerimine. Jõutakse mõistmiseni, et abielusuhe on lõppenud ja otsus lahutada õigustatud. Ärevus ja valusad mõtted ei ründa enam nii kontrollimatult. Reaalsust arvesse võttes tehakse plaane tulevikuks. Järkjärgult saab inimene tagasi tunde, et ta on iseenda peremees ja suudab oma elu kontrolli all hoida.
enesekriitika, üleanalüüsimine jms) mõttelõksud (kõikide asjade isiklikult võtmine, kõik-või- mitte-midagi mõtlemine, ette muretsemine, ebarealistlikud ootused, ,,peaksin" mõtlemine jms) isiksusejooned (perfektsionismi kaldumine, töönarkomaania jms) Algul on sul piisavalt energiat, et stressoritega efektiivselt toime tulla. Kui stressorid püsivad, tekib teatud aja pärast väsimus, ärevus ning negatiivsed emotsioonid muutuvad üha häirivamaks. Hakkad kahtlema iseenda võimetes ja oskustes, negatiivse sisuga mõtted sagenevad, tekivad konfliktid. Järgneda võib depressioon ja läbipõlemine. Käitumine Stressis inimesele on sageli omased mitmesugused riskikäitumised: suitsetamine; liigne alkoholitarbimine; narkootikumide tarbimine; vähene liikumine ja istuv eluviis; ebatervislik toitumine.
Just seepärast ma selle teema valisin, lootuses uutest teadmistest ka endale tulevikus kasu saada. Emotsioon Emotsioon on organismi seisund, millega kaasnevad märgatavad kehalised muutused (hingamises, pulsis, näovärvis jne), mida subjektiivselt tajutakse mingi tundmusena, mille, nimetamiseks on keeles oma sõna ja mis tõukab mingil viisil tegutsema. (http://www.eki.ee/teemad/emotsioon/emotsioon.pdf) Põhiemotsioonid on hirm, viha, vastikus, põlgus, kurbus, rõõm ja üllatus. (http://www.kliinikum.ee/psyhhiaatriakliinik/Programm/ravi/Kl_ps.htm) Mõned teoreetikud kahtlevad, kas primaarseid emotsioone on üldse võimalik eristada. Teised soovitavad jagada emotsioonid niinimetatud "perekondadesse." Näiteks: Viha: raev, vägivaldsus, vimm, ärritus, nördimus, meelehärm, kibestumus, vaenulikkus, meelepaha, ärrituvus, vaenulikkus, patoloogiline viha Kurbus: murelikkus, kurvastus, rõõmutus, süngus, melanhoolsus, enesehaletsus,
Karm kasvukeskkond, eksistentsiaalsed kaotused. Inimaju sügavustes on mitu olulist struktuuri, mis mängivad olulist osa tunnete ja erinevate bioloogiliste tsüklite reguleerimises. Depressioonist rääkides peame keskenduma hüpotalamusele ja limbilisele süsteemile. Hüpotalamus on hernesuurune ääretult keerukas ajuosa, mis reguleerib hormonaal-ja immuunsussüsteemi ja füüsilisi talitlusi. Limbilist süsteemi nimetatakse sageli tundeajuks, seal asuvad inimese emotsioonid. Kui hüpotalamus ja limbilis süsteem funktsioneerivad normaalselt, magate hästi, teil on normaalne isu, sugutung jne. Limbilist süsteemi ja hüpotalamust reguleerib aju neurokemikaalide habras tasakaal. Paraku võib see tasakaal mitmel põhjusel kaduda ning selle tulemuseks võib olla bioloogiline depressioon. Ravimitest võivad depressiooni tekitada kõrgvererõhuravimid, kortikosteroidid, hormoonid, parkinsoni tõve ravimid, rahustid,rasestumisvastased ravimid.
Kemikaalid olgu paigutatud nii, et laps neile ligi ei pääse. Maja- ja korterisiseste treppide otstesse tuleks ehitada kaitseväravad, kindlasti ka käsipuud. 23. Raputatud lapse sündroom. Raputatud lapse sündroomi (RLS; shaken baby syndrome) tuntakse kui lapse väärkohtlemise tagajärge, mille põhjuseks on imiku jõuline raputamine ja/või kiigutamine. Raputamine viib aju kiirendatud liikumisest tingitud kolju- ja silmasiseste veritsusteni, kusjuures trauma välised tunnused sageli puuduvad. Lapse rahunemine tekkiva apnoe tõttu on näiliselt positiivseks tulemuseks: laps jääb vait ning ta pannakse üldjuhul magama. Raputamisel/ kiigutamisel tekkinud ajuhemorraagiate tõttu lapse seisund teatud aja jooksul halveneb, arsti poole pöördumise põhjuseks on tavaliselt süvenev teadvushäire, oksendamine ning krambid. Selleks ajaks on vanematel imiku äge raputamine enamasti ununenud. RLS on
probleemilahenduse käitumise mõttes. Roberts´i 7-astmeline mudel: ,,vastumürgid": 1. hindamine Ärevus rahustav, kinnitav käitumine 2. psühholoogilise kontakti loomine Meeletus kui klient on med-lt stabiilne, siis 3. probleemi uurimine protsessi aeglustamine 4. tunnete väljendamise julgustamine Kaos struktuur, valmis plaan 5. varasema toimetuleku uurimine Irratsionaalsed emotsioonid mõtlemine 6. kognitiivse funktsioneerimise taastamine Frustratsioon ja pinge katarsis ja 7. tagasiside. ventilatsioon Kontrolli kaotus, abitus informatsiooni pakkumine Isoleeritus aktsepteerimine, sotsiaalne toetus Lootusetus - tegutsemine
lõõgastub, energia läheb toksiinide väljastamisele ning seedimine võib olla pärsitud. Sõltuvalt tervislikust seisundist tuleks end kirja panna kolmele-neljale seansile, mitte vaid ühele. Efekt on kumulatiivse iseloomuga ning tõenäoliselt on täielikuks tervenemiseks vaja mitut raviseanssi (Sirkel : 2007). Mõnikord, kui on tervendamises just saavutatud edu, võib ilmneda kriis. Vahel toob kriis tagasi kõik algsed haigusnähud. Hea on teada, et see ei ole jääv nähtus. Ootamatult traumaatiline kogemus tähendab sageli tervenemise pöördepunkti ja näitab, et allasurutud emotsioonid on pinnale tulnud. Enamasti algab tervenemine just pärast selle punkti ületamist. Kriis võib ilmenda ravi kiirenemise tagajärjel. Sügaval peidus olnud emotsioonide jäägid tõusevad pinnale ning see põhjustabki kriisi. Kriise iseloomustavad ka kontrollimatu nutuhoog või isegi nahalööbe ilmumine. Sellised asjad
ei saa. 3) Raske aste idiotism (IQ alla 25); oma Mina välja ei kujune,rääkima ei hakka,suhtlevad läbi häälitsuste ja liigutuste,mingi tähtsa eluorgani häire,tavaliselt üle lapseea ei ela. Elu jooksul omandatud intellekti häire st dunamentsus ehk nõdrameelsus ; trauma,haigused,mürgitused. Jagunevad; 1) Stratsionaalne- intellekt jääb sellele tasemele,kuhu ta langeb peale traumat,haigust või mürgitust. 2) Progresseeruv- peale traumat või õnnetust intellekt langeb veelgi 3) Regresseeruv- kui ravi tulemusena intellekt läheb mingi aja pärast normi tagasi. Teadvuse tasandid Virguse 8 astet; 1. Stress b3;25Hz,südamelöögi sagedus kiire,kõrgem aste ; võib esineda agressiivsust,ei teadvusta,mis teeb. 2. Valvas ja tähelepanelik b1; 4-25 Hz; inimene tegeleb enda jaoks väga olulise asjaga,tähelepanu suunatud sellele,aju töötab kindlat informatsiooni. 3
annaabi.ee 
